Enne Jenni sündi arvasin ma pigem, et ei soeta ei kandekotti ega kandelina, aga kui mu pilku püüdis see imeilus Ergobaby organic kott, siis mõtlesin puhtalt edevusest ja nõrkusest ilusate asjade vastu, et no prooviks ikka ära. Muidugi ei saa kandekoti valikul lähtuda ainult selle välimusest – kõige olulisem on ikka see, et laps oleks seal sees õiges asendis (nö konna asend) ja et see kott ka kandjal siis mugav oleks.

Enamasti liigume me ringi käruga, sest minu jaoks tundub see kõige mugavam nii vanema kui ka lapse seisukohast – keegi pole kellegi küljes ja saab üsna vabalt liigutada. Tean, et paljud kasutavad kotti või lina hoopis kodus toimetades (või et üldse saaks midagigi lapse kõrvalt teha), samas ka seda muret meil ei ole, sest Jenni on hea meelega oma tegelustekil või (veel) hällis või Baby Björni toolis ja mul ei ole üldiselt üldse vaja teda süles hoida või tassida.
Niisiis on meil see kott rohkem vahelduseks ja niisama rõõmuks, aga õnneks päris nurka seisma pole see ikka jäänud.
Toas olen Jennit kandnud näiteks siis kui olen veidi tube koristanud. Reedel oli Jennil taas ujutamine ja siis tuli mõte, et võiksin ka sinna käru asemel Ergobabyga minna.
Esimene küsimus oli muidugi riietuse osas, mida panna lapsele selga ja mida endale, eriti kui väljas on -2 kraadi külma. Mõtlesin ja proovisin, et millega oleks Jennit mugav kotti panna ja et mis temal seal ka seljas mugavalt istuks. Valituks sai selline komplekt: õhem villane tuukrimüts ja selle peal villane müts, siidi-villa body, villased püksid, villane kampsun, villased sokid ja tuuletõkke kapukad ning kõige peal tuletõkkefliisist kombe koos kapuutsiga.
Endale panin selga topi, kampsuni ja talvjope, kaela panin tuubsalli ja lisaks ühe pika paksema salli, selle salli otsad panin siis üle kandekoti risti, et lisada veel ekstra kaitset külma eest, samas siseruumides oli hea kohe salli hõlmad pealt ära võtta. Kuna spets jopet mul ei ole, siis oli tavaline jope eest lahti, külm ei hakanud igatahes, samas pikemat maad nii ikka vast ette ei võtaks.
Nii palju kui selle kohta uurisin, siis lapsele on kandmise ajal parimad just taolised materjalid nagu siidi-villa segu seda on ja et silmas tuleb pidada just lapse jalgu, kuna need on kotist väljas ja võivad külma saada. Meie villase soki ja tuuletõkkefliisist kapuka kombo tundus, et töötas, lisaks olid jalad minu jope hõlmade all muidugi.
Kogu selle sisse pakkimise juures tuleb silmas pidada ka seda, et lapsel peab olema ikka ruumi hingata ka, eriti just sellise väikse beebi puhul, keda ehk kipuks liialt salli alla peitma vms. Isegi kui uksest väljudes on laps kotis kenasti paigas, peaks ikka kandmise ajal aeg-ajalt pilgu temale heitma, et ega pole salli äär või kombe kapuuts näole liikunud ega lõug rinnale liialt kokku surutud.

Veel lugesin, et laps tuleks koti või linaga panna siis ikka keha ligi ja mitte enda jope peale, see on ka igati loogiline, sest näiteks ujutama minnes sain lihtsalt jope ja sallid anda garderoobi ja siis kohe suunduda treppe mööda ujutamise ruumi – vahepeal ei pidanud Jennit kuidagi väntsutama, ka tema uuesti sissepakkimine oli nii mugav.

Kasutusmugavuse poolest ma Ergobaby kotile midagi ette heita ei saa, seljas on mugav ja selga saab ka üksi – kuigi selleks on esialgu vaja rihmad kõik parajaks timmida, et ulatuks siis pannalt selja ülemises osas kinnitama. Hilisem rihmade pingutamine, mis lapse rohkem kandja keha ligi hoiavad on väga lihtne.
Koti peal on ka väike lukuga tasku, kuhu on hea panna näiteks telefon, võtmed või pangakaart.
Lisaks on olemas ka nö kapuuts, mille saab üle lapse pea tõmmata kui tal peaks olema vaja rohkem varju. Juurde võtsin ma ka õlarihmade katted, mis on abiks siis kui veidi suurem laps kipub ilastama või neid rihmasid närima. Nii kott, beebisisu kui ka need katted on meil kõik orgaanilisest puuvillast.

Mulle tundus, et Jenni kiitis meie esimese käigu igatahes heaks, sest kui olime paarkümmend meetrit kõndida jõudnud, siis oli tema juba unne suikunud ja magas kodus veel magusasti edasi – kotist magava lapse voodisse asetamine oli näiteks äärmiselt lihtne.

Meie puhul sai koti valiku juures ostustavaks veel üks omadus – Ergobaby organic mudeli kandevõime on kuni 20kg ja kuna seda saab kasutada ka lapse seljal kandmiseks, siis on see näiteks reisil eriti hea lahendus kui käru pole käepärast ja JJ kõndida ei jaksa. Teet oli muidugi selles osas üsna skeptiline, kuna JJ-ga matkamiseks kasutavad nad Vaude spets lapse kandmiseks mõeldud nö matkakotti, et kas ja kuidas see palju väiksem Ergobaby siis asja ära ajab. Aga pärast esimest selga proovimist oli ta väga positiivselt üllatunud – mugav oli temal kandjana ja JJ oli ka seal üsna lustlik, mängis isegi oma legodega samal ajal 😀
Lisaks saab selle mudeliga last kanda ka puusal, kuid seda pole me veel proovinud.

Mulle tundub, et päris seisma meil see kott kindlasti ei jää, kuigi ma pean jätkuvalt käruga liiklemist mugavamaks, on see lapse kandmine täitsa tore vaheldus ja suvisemal ajal kui riietumine on natuke vähem peavalu tekitav, on see kandmine ka oluliselt lihtsam. Ja nagu ma varem ühes postituses mainsin, siis oli mõte, et kui see kott Jennile sobib võiks ka kandelina ära proovida – eks tuleb nüüd siis õige lina valida ja proovida. Tänu kogenumatele linatajatele leidsin absoluutselt vingete värvide, materjalide  ja disainidega kandelinade firma, aga eks sellest kirjutan juba siis, kui esimene lina tellitud ja käes, siis saan ka päriselt võrrelda koti ja lina kasutuse plusse ja miinuseid.

Praeguse katsetamise järel võin kandekoti plussideks nimetada selle väikest mõõtu, mis tähendab, et seda on lihtne kaasas hoida, kui laps on kotis, siis mahud kindlasti igasse poodi jms kohta, käed on vabad, laps saab olla ema/isa lähedal. Samas on miinusteks see, et külmal ajal tuleb riietus väga läbi mõelda ja kui on palju õue ja siseruumide vahelist käimist, siis on päris raske leida varianti, kus kellelgi külm ega palav ei hakkaks, reedel ujutama minnes kartsin natukene ka seda, et äkki on kuskil teel libe koht ja käime koos Jenniga pikali, seega selliste olude korral eelistan kindlasti pigem käru.

Mainin ära, et tegemist ei ole sponsoreeritud postitusega ja kõik kraam on ikka ostetud oma raha eest 🙂 Kõige soodsama variandi leidsin Windeln.de lehelt.

Kellel on rohkem huvi või küsimusi seoses lapse kandmisega, siis soovitan Facebookis gruppi: Lapsekandmine (kandelinea, – märsid, -kotid jm). Lisaks on palju kasuliiku infot lapsekandmisnõustaja blogis (usun, et kui olen ka lina ostnud, siis lasen just kandmisnõustajal endale ka selle sidumist õpetada).

Ergobaby Organic, tooniks rose harmony

Lutt tasub alati kuhugi kinnitada, muidu on see õigepa maas

Tulime ujutamast

Vasakul ilma beebisisu padjata, paremal on padi Jennil all ja väljavaade kotis parem

Teet ja JJ testivad