Isa ja poeg trennis – Korrus 3

Juba mõnda aega mõtlesin, et JJ-l oleks vaja mingit “trenni” ehk miskit sellist tegevust, kus saab liikuda, aga kus see liikumine on natuke rohkem mõtestatud kui niisama mänguplatsil või pargis ringi jooksmine. Mulle tundub, et enamus taolisi beebidele/väikelastele mõeldud võimlemistunde jms on ikka nädala sees ja hommikuti, aga meie praeguse elukorralduse juures ei oleks see just parim variant, sest Jenni ilma minuta ei saa ja kahe lapsega üksi kuskile võimelma minna tundub hetkel liiga hull plaan 😀

Aga mõned päevad tagasi nägin FB feedis Korrus3 postitust, et ka nemad alustavad beebide võimlemisega, aga samuti on oodatud ka juba suuremad põnnid. Tunnid toimuvad esmaspäeval, teisipäeval ja laupäeval. Ja vot see laupäevane tund äratas meis huvi, sest sinna saaks ideaalselt minna Teet koos JJ-ga (ja no kui Jenni suurem veidi, siis juba terve perega).

Nüüd, kus poisid on rõõmsate ja rahulolevate nägudega tagasi koju saabunud, panen kirja nende muljed.

Kohal oli ca 10 põnni, kellega koos võimlema hakati. Treener Martin Plaser näitas harjutusi koos oma lapsega ette ja emad-isad said oma lastega järgi teha (Teedu sõnul oligi kohal just rohkem isasid lastega). Harjutused olid sellised, et saaks lastel keha liikuma ja väikse koormuse saavad seal juures siis muidugi ka emad-isad. See võimlemise osa kestis ca 15-20 minutit, mis nii pisikestele on selliseks koordineeritud tegevuseks vägagi piisav ja pärast seda võisid lapsed seal edasi niisama mängida ja hullata.
Ja kuigi JJ on alles 1a8k (ja ühtlasi oli ta seal täna üks pisemaid) siis oli ta täiesti tublilt asju kaasa teinud – eks rolli mängibki see, et näidatakse lastega ette, mida teha ja kambavaim aitab ka kaasa.

Treener Martinile jagub Teedul vaid kiidusõnu, lastega leiab ta kergesti hea kontakti ja suudab kõiki (ka emasid-isasid) tublisti asju kaasa tegema panna.

Ühesõnaga, Teet ja JJ jäid tänase sportliku hommikuga väga rahule ja on kindlasti ka järgmisel nädalal kohal.
Tundub, et JJ nädala kavas saabki olema see võimlemine ja sellest nädalast hakkas taas ka muusikatund Miia-Milla Lastemuuseumis, kus juba eelmisel aastal käisime. Ideaalis tahaks ka ühe korra nädalas temaga basseini jõuda, aga no vaatame, et kuidas siin oma asjad klappima saame.

dsc_0820

korrus3

dsc_0811

Suvi lapsega (linnas)

Veelgi täpsem pealkiri oleks muidugi “suvi lapsega Tallinnas”, mõtlesin, et panen kirja mõned ideed ja tegemised, mida sel suvel lapsega pealinnas ja selle ümbruses ette  võiks võtta, sekka ka mõned veidi kaugemad käigud. Osad asjad on sobilikud juba koos päris pisikestega, mõned aga pigem veidi suurematele lastele – ehk siis kõigile midagi 🙂

Alustame sellest, et kui ilm on ilus, siis tasub see meie niigi lühike suvine aeg ikka õues veeta, ka linnas. Kindlasti on kõigil oma kodulähedased mänguplatsid, kus igapäevaselt käiakse juba välja kujunenud, aga vahelduse mõttes võiks ette võtta ka näiteks käigu Kadrioru parki ja Miiamilla lastemuuseumi mänguväljakule (see on tasuta!). Seal on eraldi platsid väikematele ja suurematele lastele, kohapeal töötab ka väike kohvik. Aga veelgi toredam on näiteks mõnda aega seal mängida ja siis pargis kuskil mõni mõnus koht leida ja üks piknik teha.
Jahedama või vihmasema ilmaga saab seal samas külastada seda sama Lastemuuseumit või minna hoopis KUMU-sse, kus nüüd ka olemas tegevuskaardid, mis aitavad koos lapsega muuseumi avastada.

IMG_0541

JJ koos sõbrannaga Miiamilla mänguplatsi kõrval väiksel puhkehetkel

Päikselisel päeval võib muidugi minna ka mõnda Tallinna mitmest rannast, seal hoiavad vesi ja liiv last ilmselt tükk aega tegevuses, aga rannas olles peaks siis kindlasti arvestama ka lapse ohutusega. Kasutama peaks lastele mõeldud päiksekreemi, lapsel võiks peas olla müts, mis päikse eest kaitseb (ka kukalt), eriti mõnusad on UV kaitsega nö rannakostüümid. Kui on plaanis pikem aeg rannas veeta, siis võiks mõelda ka rannatelgi või päiksevarju peale, et ei peaks pidevalt päikse käes olema. Ja loomulikult piisavalt joogivett kaasa varuda ja ujuma minnes oskustele vastavat varustus kanda. Kindlasti ei tee paha ka lapse käe ümber käepaela panemine, kus kirjas lapsevanema telefoni nr juhuks kui laps peaks rannamelus silmist kaduma.

Nii parki kui ka randa minnes võiks lapsele kaasa võtta mõned mänguasjad, mis selle käigu lõbusamaks ja tegusamaks teevad – rannas on muidugi head ämber-kühvel-vormid, aga parki võib kaasa võtta ka väiksema palli või suurematele lastele näiteks sulgpalli komplekti.

Muuseumisõpradele on toredaks kohaks ka muidugi Lennusadam, seda enam, et hetkel on käimas ju merekultuuriaasta. Tegevust ja vaatamist peaks seal jaguma nii suurtele kui ka väikestele.

Alati on variant ka vana hea loomaaed (kelle põhimõtete vastu selle koha külastamine ei ole), ka seal on olemas kohad, kus piknik pidada, kui külastus pikaks läheb ja veidi puhata on tarvis. Kui loomad vaadatud, aga jaksu üle, siis on seal ka Zoo seikluspark, kus 5 erineva raskusega rada seiklejaid ootavad.

Tuulevaikse ilmaga on tore võimalus minna ja vaadata Tallinnat hoopis kõrgemalt kui tavaliselt harjunud ollakse, sellist põnevat võimalust pakub Balloon Tallinn ja sinna saavad minna ka kõige pisemad pereliikmed (meie näiteks käisime seal väikse jaanuari beebide seltskonnaga eelmisel suvel). Lisaks on seal samas ka avatud suvine Sushi Plaza resto, nii et lisaks vaatele saavad sushi sõbrad ka keha kinnitada.

IMGP3144

Väike meenutus eelmise aasta suvest, taustaks Balloon Tallinn

Kui juba tee sinna sadama kanti viis, siis, miks mitte minna ja veeta hoopis üks päev perega Helsinkis, hommikul sinna ja õhtul tagasi – väike vaheldus ja seiklus garanteeritud.  Helsinkis on lisaks niisama jalutamisele ja linna avastamisele võimalus minna ka näiteks Linnanmäki lõbustusparki – see on ligipääsetav ka ühistranspordiga ja ei eelda autoga minekut. Samas, kel auto käepärast, siis ühe päevaga on edukalt võimalik külastada ka Muumimaad (selle käigu võtsime meie ette eelmisel suvel).

IMGP3463

Mõnusalt ja ka harivalt saab aega veeta terve perega ka Vabaõhumuuseumis, seal tasub heita pilk ka ürituste ja teemapäevade/nädalate kalendrisse, lähim sündmus on seal juba neljapäeval, kui seal kavas jaanipäeva tähistamine. Vabaõhumuuseum on just selline koht, kus ei saa arugi, et tegelikult olete ju ikka veel linnas, pigem tundub nagu oleks ette võetud reis kuskile maale-vanaema juurde 🙂

Seiklushimulised ja sportlikku tegevust otsivad vanemad ja lapsed võivad sammud seada ka teistesse Tallinna seiklusparkidesse, nii Nõmme  kui ka Pirita seiklusparkides on tegevust juba alates 2. eluaastast (lisaks on seal samas ka Nõmme välibasseinid, mis kuumal päeval on rannale lahedaks alternatiiviks).

13415646_1742283852723946_5988696840321897196_o

Nõmme basseinid. Pilt Nõmme Spordikeskuse FB lehelt

Kui ilm vihmasem ja pigem tubaseid tegevusi soosiv, siis võib huvi pakkuda ka Energia Avastuskeskus, kus suvel toimuvad ka 3x avastuspäevad (juuni oma on küll möödas, aga juuli ja august veel ees, need siis 7-13 aastastele lastele).

Samas ilusa ja selge ilmaga võiks ette võtta teekonna Pirita poole ja külastada Teletorni ning Botaanikaaeda, võimalik on ostagi nende kahe koha ühine pilet, muideks – Botaanikaaias on ka põnevad pikniku platsid, kus peale kõrgustes käimist väike lõunapaus teha näiteks.

Sellised kohad ja tegevused jäid mulle silma, mu meelest on siin variante nii suurematele kui ka väiksematele, et oma suve veidi sisustada ja perega mõnusasti koos aega veeta ja ühiseid mälestusi luua.
Kel aga tahtmine minna linnast välja, siis esimese hooga tulevad pähe Lottemaa ja näiteks Elistvere loomapark.

Ilusat suve!

 

Laste KUMU – Tasapisi

Tänasel lastekaitsepäeval (kuigi me otseselt seda päeva ei tähista, lihtsalt juhtus see üritus sel päeval olema) otsustasime minna KUMU-sse, kus korraldati väike ringkäik just kõige pisematele ja tutvustati uusi tegevuskaarte, mille abil väikelapsega kunstimuuseumit on koos tore avastada.

Kuna ilm oli võrratu, siis toimus meie ringkäik KUMU sisehoovis, et lapsed saaksid tutvuda erinevate seal paiknevate skulptuuridega. Koos juhendaja/giidiga toimus see tutvumine ikka laste jaoks sobilikul mängulisel viisil. Lõpetuseks ootas lapsi Salvesti Põnni väike piknikulaud hoovi kõige kõrgemal tasandil.

JJ muidugi jäi vahetult enne muuseumisse jõudmist magama ja oli alguses üsna unise olemisega, seepärast otsustasin teda seal ringi kärutada (muideks KUMU on üsna kärusõbralik koht, vaid välisuksed on üksi koos käruga raskesti läbitavad), aga õige pea ta ka virgus ja tatsas seal huviga ringi. Ma arvan, et tema oli ehk selle ürituse jaoks veel tiba väike, kaheaastastele peaks sedalaadi ettevõtmised aga juba täitsa vahvad olema. Loodame, et KUMU plaan taolisi kohtumisi kord kuus korraldama hakata läheb täide ja saame seal juba näiteks sügisest jälle osaleda.
Mis puutub neisse tegevuskaartidesse, siis ka nende osas tundub mulle, et kaheselt võiks laps koos vanemaga KUMUs neid kaarte kasutades uudistada küll, varem oleks ilmselt see tegevuskaardi tegevus rohkem vanema kanda. Samas tundus, et ülemise vanusepiiri osas on otsad üsna lahtised, mis tähendab, et kuigi sihtgrupiks on nimetatud 1-3 aastased, siis ma arvan, et igav ei hakkaks ka 4-5 aastastel.

Tegevuskaartide kohta saad täpsemalt lugeda siit.

Meile meeldis ja ootame põnevusega uusi taolisi kohtumisi KUMUs.

IMG_0480IMG_0484IMG_0482IMG_0485IMG_0489IMG_0492IMG_0497IMG_0510

Kontsert kõige pisematele ja kohviku külastus

Juba jõulude paiku oli meil plaan minna Estoniasse kontserdile, mis on mõeldud kõige pisematele, piletid olid juba ostetud, aga siis jäi JJ haigeks ja käik käimata. Nüüd veebruaris ostsin kohe esimesele vabale kontserdile jälle piletid ja sel korral olime kohal.

Kontsert toimus Estonia talveaias, kuhu maha oli pandud mitu-mitu tekki, et seal siis koos lastega istuda ja kuulata-vaadata. Saali sai minna koos kärudega. Sel korral oli teemaks Aladdini imelamp – üks muusikutest siis palade vahepeal jutustas muinasjuttu ja muusikapalad siis illustreerisid sealseid sündmuseid. See jutustaja oli hästi tore, jäin isegi täitsa huviga kuulama 😀 Ühtlasi tutvustasid muusikud ka oma mängitavaid pille ning ühe loo said ka lapsed erinevate väikeste muusikariistadega kaasa teha.
Lapsi oli palju (ühtlasi oli see kontsert ka välja müüdud) – nii päris pisikesi beebisid kui ka juba veidi suuremaid. Silma hakkas ka see, et lapsed käitusid kohati paremini kui emmed, sest kui laste puhul on arusaadav, et nad ei suuda ja ei peagi seal päris tasa olema, siis emmed võiks omavahel jutustamiseks mõne kohviku pigem otsida. Sama olen täheldanud ka beebikinos.

Kestis see kontsert ca 45 minutit, mis oli üsna paras pikkus, kauem poleks ilmselt ka JJ jaksanud seal olla. Minnes jäi ta kärus magama ja pidin ta seal üles äratama, veidi kartsin, et äkki tuleb siis nüüd tusase lapsega tegeleda, aga õnneks nii ei läinud. JJ oli hoopis maailma mõnusaim kontserdi kaaslane, pikutas seal teki peal mul süles, kuulas ja plaksutas.

Muusikaelamuse järel otsustasin, et lähme sööme JJ-ga kuskil lõunat. Pärast kino oleme käinud tavaliselt Komeedis, kus ka lastele JA beebidele tore menüü olemas on. Olin ka täna juba sinna samme seadmas, kuid siis otsustasime proovida hoopis Solarises hiljuti avatud Mademoiselle kohvikut, kus samuti olemas lastemenüü (kuid päris beebidele sobilikke püreesid siiski mitte). JJ-le tellisin koorese kanapasta (valikus olid veel pelmeenid, pannkoogid, smuuti), endale võtsin oma lemmikkooki ja kohvi. Õigesti tegin, sest see laste ports oli nii suur, et kõhu saime me täis sellest mõlemad 😀 Esialgu panin JJ lastele mõeldud söögitooli (mida oli seal 1), aga  kuna ta ka kodus seal enam liiga tihti ei ole, siis eelistas ta nüüdki suurte kombel diivanil olla. Mis mulle veel meeldis selle koha puhul oli, et seal on ruumi olla, lauad pole üksteise otsas ja ei pea justkui oma toitu naaberlauaga jagama 😛 Olemas oli ka tagasihoidlik lastenurk. Meie läheme sinna kindlasti tagasi.

Kindlasti lähme ka uuel hooajal Estoniasse ja siis võtame kaasa ka oma pere uue kõige pisema liikme!

opera2kohvikusse

 

Beebikunst @ Lucky 13 – valmistume munadepühadeks

Nüüd, kus mul on rasedusega kaasnev iiveldus enam-vähem möödas, jätkame taas beebikunstiga. Varem lihtsalt polnud erilist jaksu ega tahtmist midagi korraldada või ette võtta.

Märts on munadepüha kuu ja kuigi kindlasti saaks põnnidega ka vahvaid värvilise mune teha, otsustasin sel korral teha jälle midagi sellist, mida parem mälestuseks jätta ja millega võib koduseinu ka aastaringi ehtida.

Niisiis tegime jalajälg-tibusid 🙂

Vaja läheb:
näpuvärve (või vedelaid guašhe). Soovitan kasutada selliseid, mis on pakendatud tuubidesse, need ei kuiva nii kergelt ära ja kui mõni potsik kuivab nii ära, et seda kaant enam lahti ei keera, siis tuubi saab viimases hädas ka lahti lõigata.
paberit (võib teha valgele, aga ka hoopis värvilisele paberile, sellisel juhul peaks vaatama, et valitud näpuvärv oleks paberi pealt piisavalt hästi näha). Paberi asemel võib muidugi teha ka lõuendile.
– soovi korral kaunistuseks sulgi, pehmeid pallikesi vms.
– suurem kile
või muu kate põranda kaitseks

Värv tuleks valada suuremale papptaldrikule või muule alusele , siis lapse jalg värvi sisse panna ja vaadata, et kogu tald ja varbad oleks värviga kaetud, samas, et värvi ei oleks liiga paksult. Lapse jalga paberile pannes tasub vaadata, et jalg oleks kergelt lõdvestunud – nii jääb jälg kõige paremini, ühtlasi tasub õrnalt oma käega jalale peale suruda, et ikka kogu tald vastu paberit läheks.
Kui juba laps värviseks teha, siis tasub neid pabereid endale kõrvale mitu lehte võtta ja vahepeal jalg uuesti värviseks teha – nii on suurem võimalus, et mõni jälg ikka õnnestub. Me tegime vist 5tk, millest 1 läks päris nässu, aga ülejäänud olid üsna head.

Ja kuigi seda kunsti saab teha ka lapsega kahekesi, siis mugavam on nii, et keegi on abis (nii on ka väiksem võimalus, et lisaks paberile saavad värvilised jalajäljed ka näiteks vaip või põrand).

Kollasele tibule saab kõrvale teha ka vahvad heinatutid, mõlemale poole siis rohelised käejäljed. Kui värv on kuivanud, siis võib emme/issi tibule vildika või värviga teha noka ja silmad – ja ongi kunstiteos valmis, mis ühtlasi jääb meenutama ka seda, kui suured parasjagu sel hetkel olid lapse jalad/ käed 🙂
Muidugi ei pea piirduma ainult tibudega, seda, mis veel saab nõnda “maalida”, saavad proovida näiteks need, kes meie beebikunsti kohtumisele tulevad 🙂

FullSizeRender-7

IMG_8721-1

FullSizeRender-9

IMG_8729

Valmis teos. Tegime sel korral ainult parema jalaga ja parema käega 🙂

Beebide muusikatund

Täna seadsime sammud Kadriorus asuvasse MiiaMilla lastemuuseumisse, mille juures toimuvad beebide muusikatunnid.

Muusikaring kestis ca pool tundi, mille käigus jõudsime natuke lauda, natuke põnevate väikeste pillidega tutvuda (marakad, trummid, kellukesed) ning rütmiliselt koos liikuda.
Jensile paistis asi väga meeldivat (ikkagi muusika aasta beebi ju 😀 ) ja tundus, et pool tundi on just paras aeg, et midagi sellist rohkem tähelepanu nõudvat teha, ilma, et tuju alla läheks.

Õpetaja oli tõesti tore ja oli rõõm näha, et see tunnike oli kenasti ettevalmistatud ja ei olnud mingit niisama tuiamist 🙂

Sarnaseid muusikatunde toimub mujalgi (näiteks Tallinnas Väike Päike, mis tegutseb nii Mustamäel, Viimsis, Kesklinnas kui ka Laagris ja Babysport Tartus) ja ma väga soovitan kas või korra ära proovida. Meie igastahes lähme järgmine nädal jälle!

Tunni lõpus sai iga laps väikse kõrin-maraka koju kaasa.

Tunni lõpus sai iga laps väikse kõrin-maraka koju kaasa.

Seal muuseumi juures on ka vahva mänguväljak, kus tulevikus ka kindlasti mängima hakkame.

Seal muuseumi juures on ka vahva mänguväljak, kus tulevikus kindlasti mängima hakkame.