Kuidas kärulaps soojas hoida ehk Voksi Explorer soojakott

Mul on selles osas vedanud, et kõik lapsed on väiksena olnud tublid kärus magajad, kes rohkem kes vähem, aga näiteks Joni tavapärane lõunauni on õues igapäevaselt 2-3 tundi kindlasti. Sügis hakkab vaikselt siiski talvele alla andma ning ega siin see ilm ilmselt palju soojemaks enam ei lähe, seepärast oli ka meil vaja kevad-sügis õhuke soojakott vahetada millegi soojema vastu ning valituks osutus Voksi Explorer.

img_2778

Koti serva saab üle käru turvakaare kinnitada, et soojemate riietega lapsel palav ei oleks (mugav variant ka lühidalt poodi vms siseruumi minnes)

Miks just see mudel?
Voksil on erineva lõike ja soojusega kotte päris mitu, nii pikendatavaid kui ka ühes pikkuses variante, kaalusin ausalt öeldes neid kõiki, aga põhilised valiku kriteeriumid olid sellised – Jon magab pikad uned kärus, AGA samas on meil temaga käruga ka selliseid sõite, kus ta vahepeal välja tuleb, kas mänguväljakule kiikuma või hoopis mulle kandmisjope alla lina/kotiga, mis tähendab, et ta ei ole seal üldiselt päris toariietes vaid pigem mingi selline mõnus villakiht peal, millega kõike seda mugav ette võtta ja me elame Tallinnas, kus talved on siiski pigem mahedad ning kogu talve jooksul päris raju krõbedaid miinuseid ehk loetud päevad.
Nende mõtete juures langesid mu valikust välja soojakotid, mis eriti soojad ja mõeldud päris korraliku miinuse jaoks ning kus hea laps toariietega sisse panna. Päris kevad-sügis kott samas oleks ikkagi liiga õhuke olnud. Ja nii tunduski, et meile sobivaim on täiesti uus Explorer mudel, mis mõeldud soojemaks talveks, aga mida siis vastavalt lapse riietusele saab minu arust kasutada päris laias temperatuuride vahemikus. Selle mudeli tagumine osa on tehtud sisseõmmeldud villast ning peal on suled, see kombo teeb koti ka kaalult kergeks.

img_2829

100cm pikk

Ligi +10 kraadi juures magas ka Jon vaid ühe villakihiga ja oli soe mis soe, aga mitte palav, suuri miinuseid pole olnud, aga väiksemad miinused on siiani piisanud kahest pigem õhemast villakihist ja ka mitme tunnise uinaku järel on laps soe, samas pole palav ning uni on rahulik.
Ühtlasi tundub see Explorer hästi ideaalne ka vankrikorvis väikse beebiga kasutamiseks (vajab suuruse poolest veidi sättimist küll), sest arvestades, et korvis on alati soojem kui nt lahtisemas istmes, siis sinna ülisooja kotti ma ei paneks.

img_2485

Krõpsudega rihmade avad ja piisavalt avasid erinevate kärude jaoks

Mis mulle selle soojakoti juures meeldib?
On eriti mugav, et rihma avad on krõpskinnitustega, seega kui kärul rihmad sellised, mis muidu vajaks lahti harutamist, siis Exploreriga saab need avad lihtsalt lahti teha ja rihmad ilma suurema vaevata läbi panna, ka teeb see mu meelest koti kasutamise mugavaks kui vaja kahe käru vahel tõsta seda. Lohuga istmes istub kott kui valatult, aga tänu libisemistõkkele koti tagumisel küljel võiks see hästi toimida ka ilma lohuta istmes.
Vooder – mõnusalt pehme puuvillane, lapsel tõesti tunne nagu magaks voodis. Samas on jalanõude alla jääv osa tehtud samast materjalist, mis koti pealmine osa, et oleks kergem puhastada ja ei vettiks läbi nagu puuvill.
Väiksed asjad, mis pakuvad lisamugavust – näiteks saab koti lapse pea ümbert tihedalt kokku tõmmata, et kuskilt midagi sisse ei puhuks, koti ülemises servaks on selleks stopperiga nöörid, mille saab kenasti taskusse ära peita. Sellise üle aastase lapsega nagu Jon, meeldib mulle ka võimalus, et saab koti pealse ülemise serva ümber käru turvakaare nö tagasi keerata ja kinnitada, et kui laps soojemate riietega kotis (näiteks villafliis praegusel ajal), siis ei hakka palav, väiksed käed on ka vabad igale poole osutama jne 😀 nõnda toimib kott natuke nagu jalakate. Explorerlil saab ka pealmise osa täiesti pealt ära võtta ning kasutada alumist osa kui sooja istmepehmendust.

img_2826

Jalanõude alla jääb tumeadm vett hülgav materjal

img_2793

Pea juurest saab koti täiesti kokku tõmmata

Pikkusest ka
Explorer on 100cm pikk ja ilma pikendamise võimaluseta. Arvestades, et mu suuremad lapsed reaalselt kotti ei kasuta ning samas proovides oli kott paras ka kolmesele Jennile tundus see pikkus meie jaoks praegu täiesti piisav ja mõistlik.

Ma olen meie valikuga igatahes rahul ja läheme saabuvale talvele mõnusalt ning soojalt vastu.

Voksi Explorer kotti on saadaval 6 erinevas värvitoonis, meie oma on “Star Green” (mu meelest ilusaim) ning hetkel on see mudel ka hea hinnaga saadaval Babyshop.ee

img_2787

Kids Kitchen – laste kokakool ja mängutuba ehk meie pühapäev

Juba mõnda aega tagasi avati Kids Kitchen ja selle asutaja Christina kutsus meid külla. Muidugi olid vahepeal kõik haiged ja plaanid lükkusid edasi, kuid eelmine pühapäev olime lõpuks sellises vormis, et seadsime sammud küpsiseid küpsetama.

Kids Kitchen kokakool on enamasti mõeldud alates 4. eluaastast, mõnel keerulisema retseptiga päeval ka alates 6. eluaastast, küll aga pean ütlema meie kogemuse põhjal, et selline tragi kolmene nagu Jenni sai ka täitsa kenasti hakkama.

img_1918

Sel korral olid kavas siis küpsised, mis ise rulliti ja vormiti ning kaunistati. Esmalt pesid kõik väiksed osalejad käed ja said omale ette põlled ja kes soovis ka kokamütsi, et oleks ikka “päris” tunne. Võeti sisse kohad ümber ettevalmistatud laua ning õpetaja hakkas näitama kuidas taigen valmib. Ootel oli ka juba valminud ports, millega lapsed said kohe tegutsema hakata.

img_1950img_2038

Lapsed said oma taigna portsu täpselt nii rullida ja patsutada, kuida soovi oli, JJ-l läks kohanemisega veidi aega, aga õige varsti tunti end seal mõnusalt, kuid samas mitte liiga ülemeelikult, kuulati õpetaja juhendamist ning püüdlikult tehti saadud näpunäidete järgi  oma küpsiseid.
Sai ise vormi valida, mis meenutas natuke jõule ja piparkooke, aga sai ka võid peale pintseldada ning kaunistuseks head paremat magusat peale puistada.

img_2043img_2065img_2051img_2070img_2099

Tegevust oli piisavalt aga samas mitte nii palju, et lapsed enne lõppu väsima oleks kippunud, küll aga oli küpsiste ahjus olemise ajaks veel miskit vahvat ees ootamas. Nimelt on Kids Kitcheni ruum selliselt tehtud, et üks pool on köök koos laudade ja kõige vajalikuga, aga teine osa sellest suurest kohast on tore mängutuba, kust ei puudu pallimeri, liumägi, mängupood ja igasugu muud põnevat tegevust.
Nii saidki küpsised ahju ja lapsed selleks ajaks mängima.

img_1916img_2110

Mõnusa ja õpetliku kokkamise ning mängimise lõpuks said lapsed oma küpsiseid ka süüa ning kuna tehtud sai suurem hulk, siis sai veel iga laps portsu koju kaasa (mida meie peres sõbralikult ja õhinaga vennale ja issile pakuti).

img_2118img_2128

JJ ja Jenni kiitsid käiku ja on ühel meelel, et nad võiks veel sinna süüa tegema minna. Sel korral olin ma nendega kaasas (eriti kuna Jenni ju pisem), aga mulle tundus, et kui koht neile juba tuttavam, saaksid nad seal ilusti ka ilma minuta hakkama ja oskaks piisavalt õpetaja juhendamist kuulata ja vaadata. Christina klappis lastega ka nii hästi, et ma ei kahtle, et ta seal nendega midagi ägedat valmis teeks.

Sel korral olid küpsised, kuid juba tuleval nädalavahetusel tehakse õuna-kaneeli täidisega empanadasid, sellest järgmisel korral valmistatakse käsitöö komme ning minule (kuigi üritus on ikkagi lastele 😀 ) tundub eriti ahvatlev 17. novembril mini donutsite küpsetamine ja kaunistamine.
See on täpselt selline koht, et saabki käia ikka ja jälle, tehakse uusi sööke, õpitakse uusi asju ja kohtutakse ka uute köögikaaslastega. Pärast on muidugi tore õpitut ka kodus pereringis järgi teha.

Aga lisaks kokakoolile saab Kids Kitchenis teha ka oma üritusi, nii saab näiteks koos sünnipäevalistega omale muffineid kaunistada vahelduseks mängimisele. Ka lapsevanematele on piisavalt kohti, kus laste möllamise ajal mugavalt istuda ja tass kohvi juua. Ah jaa, tundub suht jabur asi, mida mainida, aga seal on mitu vetsu ka, et kui lastepeol ikka korraga suht kõigil häda peale tuleb, siis see järjekord liigub kiiremini kui muidu – ausalt, kes on oma lastega järtsus seisnud mõistab ilmselt mu jaburat rõõmu 😀

Igatahes, koht on vahva ja kokakool ise ka mu meelest hea idee, midagi teistmoodi, lõbusat ja samal ajal veel ka kasulikku.
Kuna meile see kokakool väga meeldis, siis loosime ühele perele sealse osalemise ka välja (millisele kokkamisele minna, saab võitja ise valida).
Mäng läheb käima Facebookis meie blogi lehel.

Lapsekandmine ja sügis-talvine riietumine

Suvel on ilmselt lapsekandmise tippaeg, siis käiakse rohkem ringi ja kandmine on abiks kõiksugu matkadel, laatadel, aga muidugi ka igapäeva toimetustel. Tihti, kui esimesed külmad saabuma hakkavad raugeb ka kandjate ind, kuid on ka neid, kel kandmivajadus säilib ja ka temperatuuri langedes on vaja mõnusalt ja soojalt oma lapsed kanda. Kuidas seda siis kõige mugavamalt teha?

Oluline on siiski meeles pidada, et kogu selle soojas püsimise tuhinas end ega last üle ei riietaks ning pigem kehtib reegel, et kui kahtled, siis pane vähem riideid kui et rohkem. Liikudes ja kaks keha koos hoides hakkab tegelikult väga soe ja sellega tasub arvestada riietust valides. Ühtlasi on see riietamine ikkagi katsetamine ja kuna ilmad on samal päeval ka Eesti eri paikades väga erinevad ning inimeste külmataluvus individuaalne tuleb selle katsetamisega omale sobivaim lahendus leida – mis ühele ideaalne, ei pruugi seda olla teisele.

Alustada tuleb aga lapse suurusest/vanusest, lapsed, kes on pisikesed, ise veel vahepeal õues omal jalal tatsama ei lähe, võiks hoida kandja jope all soojas või vähemalt jope hõlmade all. Suuremad lapsed, kes vahepeal kõnnivad või mänguplatsile mängima lähevad võib vabalt panna kandja jope peale, sest neil on seljas juba omal ka õue sobilikud riided. Arvestama muidugi peab, et libedate jopede-kombede peal ei pruugi lina või kott alati just ideaalselt püsida ja võib vajada tihedamalt kohendamist.

Väiksed beebid on seega siis parem panna spets jope alla, soojemal ajal ka tavalise jope hõlmade alla. Nii ei ole vaja neile selga panna pakse puhvis kombesid, kus sees ei pruugi lapse asend kotis/linas enam üldsegi heaks jääda ning kandjal on lihtsam jälgida lapse olukorda kui laps on tema ligi. Ka poodi või suuremale lapsele lasteaeda on lihtsam ja mugavam minna spets jopega, sest siis saab siseruumides jope pealt võtta ning nii kandja kui laps ei kuumene üle. Spetsiaalse lapsekandmisjope asemel võib lasta oma olemas olevale jopele lisasiilu õmmelda, et laps ka alla mahuks või kanda mõnd suuremat numbrit, kui kandjale nii sobib ja mugav on.

img_1351

Liliputi jope 

Lapsekandmise jopesid on üsna palju, on õhemaid ja paksemaid, vahel annab üldse sügisel läbi ajada vaid pusaga ja siis kohe üle minna talvejopele kuid vahel saab hoopis kevad-sügis jopega kanda poolde talve. Jopet valides soovitan mõelda, et mis olukordades seda kasutada on vaja, kui pead olema tunde koos lapsega õues, siis on mõistlik investeerida tõeliselt sooja jopesse/mantlisse, kui pigem on käigud ekspromt ja harvem, siis võib abiks olla mõni õhem variant samuti.

img_1382

Lapsele, keda vaja korraks ka maha toetada võiks sokile lisaks ka kapukad/papud panna, meil kasutuses Liliputi saapad

Jope all annab lapse riietusega ka palju seda soojust timmida nii, et oleks alati mõnus olla. Parimad riided on meriino, siidi, bambusega, mis on soojad, aga kui laps peaks ka higistama, siis ei lähe need naha vastas külmaks. Sügisel ja soojema jopega ka talvel võib piisatagi vaid ühest riietekihist ka lapsel, lisaks siis sokid ja müts. Kuna lapse keha on vastu kandjat ja tema ümber on ka kandevahend just nagu lisakihina, siis ei tasu seal riietega liialdada, samas nii pea kui jalad võiks natuke rohkem läbi mõelda, sest nendeni see kandja kehasoojus ei jõua. NB! Lapse pea ei tohi jääda jope sisse peitu, laps peab jätkuvalt olema musi kõrgusel ja nägu ning hingamisteed katmata.
Tuukrimütsid on enamasti parim valik, sest siis on nii kukal kui kael soojas ja pole salliga vaja eraldi jamada. Kellele tundub, et laps vajab rohkem tuule eest kaitset kui müts seda pakub, siis on erinevad tootjad ka välja mõelnud kapuutsi lahendusi ja erinevaid kaeluseid, mis nii ema kui lapse kaelad katavad. Jalgadele villased sokid, sellised, mis on nii pehmed ja meeldivad, et saab otse vastu nahka panna, sest nii on villa sisaldusest kõige rohkem kasu soojuse hoidmisel.
Ühe väga sooja riidekihi asemel eelista kihilist riietust, mida vajadusel saab ka nö käigu pealt vähemaks võtta või lisada.

img_1328

Universaalne riiete kombo: olenevalt temperatuurist saab kasutada kas vaid üht kihti või kahte (sinine kombe Polarn O. Pyret esimene kiht, pisut paksem kollane villane kombe teine kiht (Celavi, Kalhoj Tallinn) – pikemate soonikutega kombed/püksid on head, sest siis pole ohtu, et kandevahendis olles püksisääred üles liiguks ja jalad paljaks jääks. Villane tuukrimüts ja kindad (Joha), villased sokid  (Villapai) ja villased papud (Liliputi) – nende riietega on ühtviisi hea nii last kanda, autos sõidutada kui kärutada. 

Kui juhtub olema nii, et enamasti tekib kandmise vajadus õues käruga liigeldes, kui beebi enam kärus olla ei taha või autost tuppa/poodi jne kohtadesse minnes, siis soovitaksin vaadata pigem veidi õhem jope ning lapsele esimesele kihile lisaks teine pisut soojem kiht peale panna, et kannataks hetke ka soojast kärust/autost välja võtta, kandevahendisse panna ja siis jope kinni tõmmata. Lapsele, keda võib olla on vaja ka korraks kuskile seisma toetada on hea lisaks sokkidele ka mingid veidi asjalikumad soojad kapukad/papud panna.

img_1188

Teise kihi villase kombega soojakotis olles saab hõlpsasti last külmetamata ta kärust omale kotti või linasse võtta

Olles erinevaid jopesid siin nüüd mitu hooaega kasutanud, on mulle jäänud omad lemmikud. Ilmselt kõige ilmastikukindlam ja soojem on olnud Liliputi jope, sellele järgneb tihedas konkurentsis pikema lõikega AngelWings talvemantel (mõlemast olen eelmine hooaeg ka siin ja siin eraldi kirjutanud). Omaette lemmikuks sai aga AngelWings villaga hõlmikmantel, sest sel pole kõhul kandes vaja eraldi vahesiilu kasutada, ja nii on seda maru mugav kasutada just neil ekspromt kandmistel, mida ma ehk kodust lahkudes ette pole näinud. Vahepeal mõtlesin, et kas saaksin ehk ka neist mõnest loobuda, kuid jõudsin arusaamale, et ei – kõik on omadustelt ja stiililt piisavalt erinevad, et kasutangi kõiki kolme.

img_1378

AngelWings villaga mantel – alumiste kihtidega reguleerides saab selle mantliga tegelikult sügisest kevadeni kanda

Kõigil kolmel variandil on ka seljas kandmise võimalus, nagu ka paljudel teistel jopedel, kuid selles osas soovitan olla pigem ettevaatlik ning libedaga võiks seljas kandmisest loobuda (libedus ei tule alati jääga, libedad võivad olla ka puudelt langenud lehed, mis maas vihmast märjad).

Seega ei pea jaheda saabudes lapsekandmist ainult toaseinte vahele jätma ning tegelikult saab sügis-talvel mõnusasti soojas olles õues ka edasi kanda, tuleb lihtsalt leida omale sobivaim variant.