Category Archives: Perekool

ITK perekool: vastsündinu hooldus

Posted in ITK, Perekool by

Täna oli järjekordne perekooli loeng, sel korral teemaks vastsündinu hooldus. Perekooli ruumi sisenedes ootasid kõiki toolidel ees “beebid”, mis juba enne loengu algust natuke elevust tekitasid osalejate seas. Tulevased vanemad said “beebide” peal proovida erinevaid hoidmisvõtteid ja beebi riietamist. Kohal olid paarid ja tulevased emmed, kes kõik ootamas oma esimest last, nii et oma varasemaid kogemusi kellelegi jagada ei olnud.

Teet ja tema tänane beebi

Teet ja tema tänane beebi

Loengu viis läbi ämmaemand ja imetamisnõustaja Agnes Selin – tundus sümpaatse inimesena ja ta vist oleks tahtnud, et osalejad oleks rohkem kuidagi kaasarääkinud või küsinud, sest jäi natuke tunne, et ta oleks rohkem suhelda tahtnud. Aga no ehk oli tulevastel vanematel siiski väike hirm sees ja oldi üsna tagasihoidlikud.

Nagu ikka, panen nüüd pärast loengut kirja enda jaoks olulisemad punktid, mis meelde jäid ja meelde võiks jääda:

Beebi kohe peale sündi

  • väga oluline on nahk-naha kontakt beebi ja ema vahel!
  • kaaluda ja mõõta võib ka tund-paar hiljem, esimesed hetked veeda lapsega koos
  • Nahk-naha kontakt aitab lapsel rahuneda, lõõgastuda ja uue olukorraga harjuda
  • Laps saab rahulikult leida rinna ja toimub esimene imetamine
  • Imetamine ja lapse lähedus vallandab emas õnnehormooni, mis omakorda aitab emakal kokkutõmbuda ja platsentat väljutada.
  • Pärast 1-2h ja esimest söögikorda on normaalne, et beebi teeb ka oma esimese une, mis võib olla ka kuni 5h see aeg annab võimaluse ka värsketele vanematele natuke puhata.
  • Nahk-naha kontakt on oluline ja võimalik (kui ema ja lapsega on kõik hästi) ka keisrilõike puhul, kui ema selleks võimeline ei ole, siis võiks selleks valmis olla isa – see on suurepärane võimalus lapse ja vanema vahelise sideme tekkimiseks ja turvatunde pakkumiseks.

Beebiga haiglas ja esimesed päevad kodus

  • Haiglas tuleb pärast sünnitust pere juurde ämmaemand, kes kõik põhilised teemad ja võtted üle räägib, et kuidas beebiga tegeleda, kindlasti tasub siis kohe ka küsida, kui miski muret valmistab.
  • Haiglas tehakse tuberkuloosi ja b-hepatiidi vastased vaktsiinid, milleks küsitakse vanema nõusolekut. Kontrollitakse lapse vereproovi võimalike kõrvalekallete osas ning tehakse ka kuulmise kontroll.
  • Kui esimene kuulmiskontroll annab tulemuse, et kuulmine ei ole päris korras, siis ei tasu sellest paanikasse minna – lapse kõrvades võib lihtsalt olla veel lootevett ja lootevõiet, kuulmist kontrollitakse ka hilljem ja selleks ajaks peaks üleliigne vesi ja võie läinud olema.
  • Esialgu võtavad kõik beebid natuke oma sünnikaalust alla (ca 300g) ja see on normaalne, edaspidist kaalutõusu tulekski vaadata vastu kõige madalamat kaalu (mitte vastu sünnikaalu).
  • Jälgima peaks ka lapse nahatooni, kui see muutub kollaseks, siis võib ta vajada spetsiaalsete lampidega teraapiat, mis nahatooni taas normaalselt roosakaks teeb.
  • Koju saades tuleks kokku leppida aeg ka oma perearstiga kohtumiseks, see võiks toimuda ca 2 nädalat pärast sünnitust, et ta saaks mõõta ka lapse kasvu ning kaalu, kui laps on liiga vähe kasvanud, siis on sel hetkel võimalik probleemidega veel üsna kergelt tegeleda.

Beebiga kodus

  • vannitamine on lubatud kasvõi esimesel päeval, vannivee temperatuuri mõõtmiseks võiks olemas olla termomeeter, vannitoa temeperatuur võiks olla vähemalt 25C
  • Silmi tuleks puhastada hommikul ja õhtul – füsioloogilise lahusega, mõlema silma jaoks eraldi marlilappi kasutades ja pühkides välisest nurgast sisemise suunas.
  • Naba puhastamiseks sobib samuti füsioloogiline lahus, seda peaks tegema igapäevaselt kuniks naba on täielikult paranenud. Seni tuleb ka mähkme äärt allakeerata, et see ei oleks kuidagi naba peal.
  • mähkmevahetuse juures on parim pesta beebi peput voolava veega, poiste puhul võib laps olla nii kõhuli kui ka sellili, kuid tüdruku puhul peaks beebit hoidma sellili oma käel.
  • Võimaliku mähkmelööbe puhul võiks kasutada kreeme, mis sisaldavat tsinki, samuti tasub kaaluda mähkmefirma vahetust ning paranemisele aitab kaasa ka õhuvannide tegemine.
  • Esimese kuu peaks beebi magama küljel (külgi peaks siis kordamööda vahetama)!
  • Beebi võib süüa 8-12 korda ööpäevas, sh siis ka öösel mitu korda, seetõttu on hea alguses beebi hoida enda lähedal ka öösel.
  • Gaaside puhul on kõige tõhusam abivahend võimlemine – kuna gaaside väljutus nõuab beebilt erinevate lihaste kasutamist, siis on lihaste treenimine pikas perspektiivis parim vahend, et beebi gaasivaludega maadlema ei peaks. Kui aga valu piinab võib abi olla soojakotist kõhu vastas ja ka erinevad ravimid võivad pisut leevendust tuua.
  • Õues käimine oleneb palju välisest temperatuurist. Talvebeebi puhul võiks alustada hoopis toas lahtise aknaga magamisega, nii et beebil on õueriided seljas. Samuti võiks õues uinakut tehes minna ise samal ajal beebiga jalutama, nii saad ka ise tunnetada, et kas hakkab külm näpistama või on parajalt soe.
  • Beebi hakkab ise pead hoidma umbes kuu vanuselt. Selleks, et teda oleks mugav ja lihtne riietada tasub vaadata riided, mille kinnitused on eespool ja mis ei ole keeruliste kinnitustega – esialgu on ka mugavamad riided, mis ei käi üle pea.

Ja kuigi on teatud nõuanded, mida võiks järgida, siis paljud asjad kujunevad vanematel ja lapsel lihtsalt igapäevaste toimetuste käigus, isegi kui keegi teine (vanavanemad, sõbrannad vms) tahaks soovitada millegi teisiti tegemist oma kogemuste põhjal, siis on igati normaalne järgida enda sisetunnet ja teha nii nagu on parim Sinu lapsele ja teie perele 🙂

ITK perekool – sünnitusvalude leevendamine

Posted in ITK, Perekool by

Täna käisime järjekordses perekooli loengus, kus ämmaemand Maila Teramees rääkis sünnitusvalust ja erinevatest võimalustest, kuidas selle valuga toime tulla.

Loengu võib kokku võtta sünnituse ABC-ga:

A – liigu. Kui algavad regulaarsed emaka kokkutõmbed, siis on aega ca 10 tundi, et rahulikult kodus valutada. Alguses on väga hea minna näiteks värske õhu kätte jalutama ja kui tuleb emaka kokkutõmme, siis toetada end mõne puu või pargipingi vastu kätega ja see valu rahulikult hingates üle elada – sel hetkel on valu pikkuseks ca 25-30 sekundit ja valude vahe ca 10 minutit, toetamisega samal ajal tasub teha puusaringe või end lihtsalt õõtsutada, kuna see aitab kaasa lihaste lõdvestamisele ja võib vähendada valu tunnet. Kui on tunne, et enam jalutada ei taha/suuda, siis tasub kodus endale tegevust leida, näiteks koristades, nõusid pestes, pesu triikides vms. Sellel kraamimisel on pärast ka see pluss, et kui beebiga koju saabuda, siis on kõik mõnusasti puhas ja korras. Oluline on ka see, et ringi liikudes avaneb emakakael kiiremini, kuna siis saab gravitatsioon kaasa aidata, lamades peab kogu töö ära tegema ainult emakas. Kui soovid valude vahel puhata, võib-olla isegi tukastada, siis tee seda istudes ning aseta jalad pisut kõrgemale, et vältida võimalikke turseid.

B – lõdvestu. Harjuta juba enne sünnitust oma lihaste lõdvestamist ja keha tunnetamist. Leia üles vaagnapõhja lihased ning õpi neid lõdvestama, sellest on sünnitusel suur abi, kuna lõdvestunud lihased annavad oluliselt vähem edasi valutunnet ning lapsel on samuti kergem sündida, lisaks on siis väiksem võimalus endal midagi ära rebestada vms. Tea, et näolihaste lõdvestamine aitab lõdvestada ka alakeha ja vaagnapõhja lihaseid, seega püüa sünnituse ajal oma nägu lõdvestada ja suu võiks olla pisut avatud.

C – hinga. Õige hingamine aitab lõdvestuda ning organism on piisavalt varustatud hapnikuga – see on oluline kuna hapnik toimib ka kui valu leevendaja ning samuti tagab õige hingamine ka lapse piisava hapnikuga varustatuse kõhus olles. Valude vahepeal peaks hingama oma tavapärases rütmis. Valuhoo tulles peaks aga kasutama hingamistehnikat, mida ka joogas õpetatakse – ninakaudu sisse (nii et rindkere ja kõht liiguvad ette) ja suukaudu välja. NB! kui oled alati pigem hinganud rindkerega, siis ei ole vaja hakata eraldi pingutama, et kindlasti nüüd kõhuga hingama hakata.

Valu leevendamine ja vaigistamine:
1. kasuta vett – vanni ja dušši, vesi lõõgastab ja lõdvestab lihaseid ning valu ei ole nii tugev
2. Lase end tugiisikul masseerida, harjutage seda juba kodus
3. Vajadusel saab ÄE sulle pakkuda naerugaasi, mida valuhoogude ajal kasutada saad, kindlasti ei tohiks seda hingata valude vahepeal, kuna nii võib laps saada naerugaasi mürgituse.
4. Samuti vajadusel saab teha epiduraalanalgeesia – vaigistab valu, mis tekib emaka kokkutõmmetest – kuid peab olema teadlik, et ka ainult epiduraali tegemine ise on väga-väga valus ning vahel võib see ka natuke nihu minna ning tuimestuse mõjul kaob tunne kogu alakehast. Samuti võib see sünnitegevust pidurdada. Samas on olukordi, kus epiduraali abil lõdvestunud lihased aitavad just kiirendada sünnitust.

Oma soovid ja eelistused pane kirja sünnitusplaani ja see aruta läbi ka oma tugiisikuga.

Ära karda sünnitusvalu, hirm hoiab sind pinges ja teeb kogu sünnituse ainult raskemaks. Pea meeles, et sünnitusvalu on ainus mõtestatud valu ning naine on loodud nii, et ta saaks oma lapse sünnitamisega hakkama.

Emakakaela avanemine

Emakakaela avanemine

Tugiisiku loeng ITK perekoolis

Posted in ITK, Perekool by

Eile käisime ITK-s tugiisiku loengus. Tugiisiku teemat tutvustas ämmaemand Diana Leht, kes on ühtlasi ka ITK perekooli juht. 

Siin mõned tähelepanekud, mis endale sealt loengust meelde tahaks jätta.
Kõige alustuseks – tugiisik peab ise tahtma sünnituse juures olla, kedagi sundida pole mõtet. 
Kui naine sünnituse jooksul tunneb, et ta tahab pigem üksi olla, siis alati on võimalik tugiisik lihtsalt toast välja saata vms, samas algusest peale üksi sünnitades ja eriti juhul kui sünnitus on pikk võib ilma tugiisikuta naine end kurvalt/hüljatult tundma hakata ja need emotsioonid sünnitusele kaasa ei aita. 
Ämmaemand Diana soovitus oli ka eriti esmasünnitajatel end kogu ees ootava sünnituseprotsessiga võimalikult kurssi viia, lugeda ja käia loengutes – et vähendada hirmu ja samas olla ka teadlikum, et kuidas ise ennast ja oma last aidata. Kui sünnitaja teab, mis teda ees ootab, siis on ka vähem võimalust, et minnakse paanikasse vms. Kindlasti tasub käia ka ITK majatutvustusel (tasuta), kus siis näidatakse täpselt ära, et kuhu tulla kui aeg käes ja kus miskit asub ja millised on sünnitustoad jms. Ühtlasi on nii see tutvustus kui ka perekool hea võimalus, et end sünnitusmajas kodusemalt tundma hakata ja ka personaliga tutvuda (eriti oluline on see neile, kel ka hirm või ebakindlus haiglate ees).

Sünnituse perioodid ja tugiisiku roll
Avanemisperiood:

  • kestab ajaliselt kõige kauem 8-16h
  • tugiisiku roll on selle perioodi juures kõige suurem
  • soovitus on võimalikult kaua sellest ajast kodus veeta, oma keskkond mõjub rahustavalt, lisaks on sellisel juhul meditsiinilist sekkumist minimaalselt. NB! haiglasse tuleb KOHE minna, kui looteveed on rohekad/pruunid/verised ja kui esmasünnitaja valud on regulaarselt 3-5 min tagant ja kestavad 1 minut.
  • kui sünnitegevus algab lootevete tulekuga, siis on üldjuhul haiglasse minekuga aega veel ca 8h, aga kui veed ära tulevad, siis soovitatakse pooleks tunniks külili heita, et välistada võimalust, et nabanöör võiks emakast välja tulla.
  • sel perioodil tuleb kasuks, kui oled aktiivne ja liigud rohkem, see võib aidata sünnituse kiiremale kulgemisele kaasa. 
  • sünnitusvalud on üldiselt tuntavad just alaseljas liikudes vahel ka kuni labajalgadeni välja. Mõned naised tunnevad valusid aga just eespool kõhul.
  • Valude leevendamisel võib tugiisikul olla suur roll – paljud naised saavad valudele leevendust just (ala)selja mudimisest, samuti on  hea aegajalt masseerida ka õlavöödet, kuna tihti kogunevad pinged just õlgadesse/kaela. Mulle endale tundub, et minu puhul saab üheks oluliseks valu leevendajaks olema meie enda armas dušš ja vann, mis mind juba praegu seljavalude puhul aitavad.
  • Tugiisik peab teadma, milline on õige hingamine (ninakaudu sisse – kõht ja rindkere liiguvad ette ja suukaudu välja. Suu on koguaeg veidi lahti, et lõdvestada näolihaseid) ja seda vajadusel sünnitajale meeldetuletama ja vahel ka ise kaasa hingama.
  • Tugiisik võiks aeg-ajalt sünnitajale juua pakkuda ja samas ka jälgida, et sünnitaja käiks ikka aeg-ajalt ka wc-s, kuna liialt täitunud põis võib tekitada komplikatsioone.
  • Psüholoogiline tugi – kui sünnitus on pikalt kestnud ja naine on väsinud võib tal tekkida allaandmise tunne – nö soov lihtsalt minema minna ja kõigele käega lüüa. Sellises olukorras peab tugiisik säilitama rahu ja olema see, kes sisendab naisele, et ta on tubli ja jõuab küll ja, et nüüd tuleb veel natuke vastupidada. 
  • Tugiisik ei tohi närvi minna, isegi siis kui ta tegelikult seda on, ei tohi seda sünnitajale näidata – nii pole temast mingit tuge. 
  • Tugiisiku jutt peab olema rahulik ja puudutused samuti  – ei tohi olla mingit närvitsemist!!
  • Aruta oma soovid ja sünnitusplaan tugiisikuga läbi – et ta teaks, mida sa tahad ja kuidas – samas tuleb arvestada, et on täiesti normaalne, et sünnituse käigus otsustab naine mingi asja osas meelt muuta (näiteks soov valuvaigisteid kasutada), sellisel juhul ei ole mõtet hakata naist ümberveenma – teha tuleb nii nagu sünnitaja hetkel tahab.
  • Meeldivale sünnituskogemusele aitab kaasa, kui tugiisik kiidab sünnitajat, see võib just vajalikul hetkel sünnitajale nö ekstra jõudu anda, et lõpuni minna.
  • tugiisik ei pea koguaeg midagi tegema, on täiesti normaalne ka lihtsalt naise jaoks olemas olla ja vajadusel teda aidata ja ülejäänud aja lihtsalt rahulikult istuda ja oodata.
  • Sel perioodil võib ÄE soovitada KTG tegemist (lapse südametöö jälgimine) – kuigi see võib sünnitajale ebamugav olla, kuna kõhu ümber pannakse vööd, mille küljes olevad andurid lapse südant jälgivad, siis tegelikult tuleb see ebamugavus lihtsalt ära kannatada – lapse heaolu ja elu on siiski tähtsam kui hetkeline ebamugavus emal. Kui KTG näitab lapse südametöö häireid/aeglustumist, siis võib olla vajalik ka keisrilõige. 
  • NB! on täiesti normaalne, et naine võib sünnituse käigus natuke ära flippida – tugiisikule halvasti öelda vms. Selle peab lihtsalt ära kannatama ja mitte südamesse võtma 🙂

Üleminekuperiood

  • see periood võib olla ja võib ka mitte olla – avanemine võib ka kohe üle minna väljutuseks.
  • selle perioodi ajal võib naine tunda täielikku lõdvestumist – keha puhkab ja valmistab end ette väljutusperioodiks. Valud võivad kaduda ja naine võib vabalt ka magama jääda – siinkohal ei tohiks tugiisik sellest end ära ehmatada ja samuti lihtsalt olla ja oodata.

Väljutusperiood

  • sel perioodil algavad pressid, see on kõige intensiivsem periood kogu sünnituse jooksul.
  • Lapse kiiremale ja kergemale sünnile saab nüüd ema palju kaasa aidata, hingates õigesti, pressides, kui ÄE seda lubab ja võimalikult rahulikuks jäädes.
  • Tugiisik saab siinkohal lihtsalt olemas olla ja aidata hingata ning vajadusel sünnitajat ergutada.
  • Esmalt sünnib lapse pea, mis on ka kõige suurem osa lapsest.
  • Järgmise pressiga sünnib tavaliselt ka ülejäänud keha ja laps asetatakse ema rinnale. 
  • Lapse isal soovitatakse sel ajal kanda eest lukuga riietust, kuna juhul kui last ei saa kohe emale anda (näiteks oli erakorraline keisrilõige vms komplikatsioonid), siis saab lapse anda isa rinnale nö kukrusse, et laps saaks vajaliku nahk-naha kontakti ja läheduse.
  • Nabanöör lõigatakse läbi üldiselt siis, kui see on pulseerimise lõpetanud, selle millal ja kes nabanööri läbi lõikab ütleb sünnitaja ja see võiks kirjas olla ka sünnitusplaanis.
  • NB! kui peaksid olude sunnil kodus sünnitama, siis kohe peale lapse sündi asetada ta ema rinnale ja katta sooja teki või rätikuga – vastsündinu on äärmiselt külmakartlik ja alajahtumine on kerge tekkima. Nabanööri ei peaks ise läbi lõikama hakkama, pole midagi kui see ka pool tundi või tund aega lapse küljes on – selle ajaga jõuab kas ise haiglasse minna või siis kiirabi kutsuda.
  • Seda, millal last pesta ja kuidas pärast sünnitust toimida, saab edukalt kirja panna sünnitusplaani, et ÄE teaks vanemate soovidega arvestada.

Platsenta väljutamine

  • sünnituse viimane faas on platsenta väljutamine. Ka sellest tasub tugiisikut informeerida, et lapse sünniga pole sünnitus veel täiesti läbi, et tugiisik ei ehmataks vms. 
  • Pärast platsenta väljutust on sünnitus lõppenud, vajadusel tehakse õmblused ja mõne aja pärast saab minna peretuppa (vastavalt võimalustele).

ÄE Diana lasi ka kõigil meestel oma naiste selga mudida ja näitas ette mõned võtted, mis sünnituse käigus võivad väga hästi mõjuda – ühtlasi lükkas ta ümber ka selle kuulujutu, mida minagi kuulnud olen, nagu ei tohiks rasedate alaselga enne sünnitust mudida. See oli tõeliselt hea uudis, sest Teet viitsis minu õnneks veel koduski mu selga masseerida ja see tõesti aitas mu seljavalude vastu – sain üle pika aja ööläbi magada 🙂

Ma ei osanud midagi ausaltöeldes sellest loengust ette oodata, aga sealt lahkudes oli meil mõlemal selline hea tunne sees, et OK, we can do this!

Järgmiseks ootab meid ees sünnitusvalude leevendamise loeng ja sellega koos ka ITK majatutvustus.

image

Märkmed loengutsüklist: Ettevalmistus aktiivsünnituseks (ITK perekool)

Posted in ITK, Perekool by

Täna oli uuesti mu viimane tööpäev, loodetavasti ma nüüd saan rahulikult puhkusele jääda ja ei pea enam töömõtteid mõlgutama. Ja juba poolest päevast suundusingi hoopis ITK perekooli, kus kavas oli 3 tunnine loengutsükkel aktiivsünnituseks ettevalmistamise teemal.

ITK sünnitustuba

Esimesena rääkis ämmaemand Annely Kärema (keda on võimalik ka endale individuaalseks ÄE-ks võtta sünnituse juurde) sünnituseks valmistumisest ja valust. Jätkas Maila Teramees (samuti võimalus võtta individuaalseks ÄE-ks) sellest, kuidas valuga toimetulla ja miks meil valu vaja on. Lõpetuseks viis ÄE Diana Leht läbi joogatunni ning näitas harjutusi, mis sünnituse ajal aitavad valu leevendada, kuidas lõdvestuda ja milliseid lihaseid tasub treenida enne sünnitust.

  • Aktiivsünnitus on sünnitus, milleks naine on teadlikult valmistunud ja kus ta aktiivselt osaleb – kasutades asendeid, mis aitavad sünnitusel edeneda ning õiget hingamist, samuti teeb ta teadlikke valikuid sünnituse jooksul  – valuvaigistid, vesi jms. 
  • Sünnituse edukaks kulgemiseks on oluline õigesti valmistuda – tuleb võtta vähemalt kuu enne oodatavat tähtaega aeg maha ja tegeleda endaga. Tegeleda joogaga, käia jalutamas, ujumas vms, valmistada oma kodu ette lapse saabumiseks ning mõelda läbi, millist sünnitust soovitakse ja arutada need teemad kindlasti läbi ka mehega.
  • Lahkliha masseerimine õliga võib aidata kaasa rebendite ära hoidmisele.
  • Soovi korral teha sünnitusplaan – kui ei ole erisoove, siis võib selle plaani teha ka vaid enda tarbeks, et kogu protsess enda jaoks läbi mõleda ja tekkida võivad küsimused ÄE-lt üle küsida. Samas, kui on tavapärasest sünnituse protsessist erinevaid soove, siis tasub teha sünnitusplaan ja see kindlasti ka sünnitusele tulles kaasa võtta. Mõned näited erisustest: soov laps enne emale andmist vannitada (tavaliselt pannakse beebi kohe ema rinnale), soov beebi esimesena isale üleanda, soov platsenta haiglast lahkudes kaasa võtta, soov vaginaalse läbivaatuse ajaks mees toast välja saata jne.
    Sünnitusplaanist on kasu ka sellisel juhul, kui sünnitus kestab pikka aega ja vahepeal ämmaemand vahetub, nii saab ta plaaniga tutvudes ülevaate naise soovidest, millega arvestada ja nii ei pea naine igale ÄE-le eraldi oma soove seletama hakkama. 
  • Sünnitama minnes tasub kaasa võtta asju, mis muudavad sünnitustoa rohkem “omaks”  – oma padi, muusika (ka vahend, millega muusikat kuulata), tekk, riided (kui oma riided mugavamad tunduvad, kui haigla omad).
  • Sünnituse ajal tuleb juua ja võimalusel ka süüa, et organismil oleks jõudu (seda siis juhul kui ÄE pole seda keelanud näiteks võimaliku keisrilõike vajaduse tõttu). Hea on kaasa võtta näiteks müslibatoone ja vett. Samuti saab teha ka teed. Mahlad ei ole head ja võivad pigem iiveldama ajada.
  • Esmasünnitajate sünnitus kestab keskmiselt 12-16h. Reaalne sünnitegevus kestab harva sellest kauem, vahel ei oska naised seda aega õigesti hinnata ja sünnituse all mõeldakse juba eelnevaid valusid, mistõttu võib tunduda, et sünnitus kestis mitu päeva.
  • Sünnitusvalu on vaja, et kehas tekikisid vajalikud hormoonid, mis sünnitusel vajalikud on. Tekkivad endorfiinid ja oksütotsiin, mis on vajalik ka hiljem rinnapiima tekkeks ja edukaks imetamiseks. Valu tekib põhiliselt emakakaela avanemisest ning tasub meelespidada, et näiteks väga krampis või pinges olles võtab avanemine kauem aega. Sellisel puhul võib epiduraal tuimestus aidata lõdvestumisele kaasa ja emakas saab segamatult avaneda, aga võib tihti olla ka vastupidine efekt, et epiduraali kasutamine pidurdab sünnitegevust ja sünnitus kulgeb kauem.
  • ÄE-d julgustavad väga sünnitustoas dušši ja vanni kasutama, sünnitanud naiste tagasiside on olnud väga positiivne, kuna dušš ja ka vann on aidanud palju sünnitusvalude leevendamisel ja enese mugavamalt tundmisel.
  • Tugiisik peab olema sünnitusel toeks :), sisendama sünnitajale, et ta on tubli ja saab hakkama ja vajadusel koos sünnitajaga ka hingama (kasutades õiget hingamist valude ajal). Emad ei pruugi alati olla väga head tugiisikud, kuna neil võib oma lapsest, kes valude käes vaevleb kahju hakata ja toe pakkumise asemel hakatakse haletsema ja see pigem takistab ja häirib sünnitajat.
  • Tugisikuid võib soovi korral kaasa võtta ka 2 kuid sellisel juhul peab see olema väga läbimõeldud otsus, et neist inimestest tõesti ka sünnitajale kasu oleks ja nad ei hakkaks sünnitajat segama.
  • Sünnitustoas on olemas mitmed abivahendid, mida julgesti proovida tasub – tool, järi, matt, pall (soovi korral). Asendite vahetamine ja liikumine aitab sünnitusel kiiremini kulgeda ja valudega paremini toime tulla. Kui üks asend on väga mugav, siis soovitatakse ka seda mõne aja jooksul muuta, kuna ühes asendis pikalt viibimine võib samuti sünnitust aeglustada.
  • Kuigi liikumine on hea, siis on täiesti normaalne ja õige ka vahepeal puhata ja kui võimalik, siis isegi tukastada, organism vajab jõudu.
  • Juba varem kodus tasub mehega koos proovida millised puudutused ja mudimised olemise heaks teevad ja neid kasutada ka sünnitusel, et keha lõdvestada ja valu leevendada. 
  • Mehe silitused, paitused ja kallistused võivad sünnitajale väga positiivselt mõjuda ja jõudu juurde anda.
  • Lõdvestama peab ka näolihased!
  • Hingamine – ninakaudu sisse (nii et rindkere tõuseb ja kõht liigub ette) ja suukaudu välja. Suu hoida koguaeg pisut avatult, et olla lõdevstunult.
  • Nõmmliivatee võib aidata kaasa emakakaela avanemisele ja lõdvestumisele.
  • Ära karda ja eelista JAATUST eitusele. Ole positiivse suhtumisega ja usu endasse.
  • Naerata – sellega saadad kehale signaali, et tead, mida teed ja oled enesekindel. 
  • Kui tunned end ebamugavalt (toas on inimesi, kes sulle ei sobi/meeldi) siis proovi leida viis, kuidas seda ka öelda – sünnitaja ei pea kannatama.
  • Ära hoia ennast pinges – on loomulik, kui sünnituse käigus väljuvad gaasid või ka väljaheidet, ämmaemandad on sellest teadlikud ja sellest ei tehta mingit numbrit ja kõik koristatakse kiirelt ära. Selliseid asju ei tasu ka mehe ees häbeneda, aga sellised loomulikud teemad võib mehega varem ka läbi rääkida, et ta teaks, mis võib juhtuma hakata.
  • Käi perekoolis ja võta ka mees kaasa – nii olete mõlemad teadlikumad ja oskate sünnitusele paremini kaasa aidata. Vanasti puutusid naised rohkem kokku rasedate ja sünnitusega, kuna elati mitu põlvkonda koos ja sellised teemad olid igapäevased. Nüüd on naised sellest pigem eemaldunud ja ei saa ka vajalikku infot, et iseennast aidata. Samuti igapäevaselt välditakse valu ja ei olda harjunud sellega tegelema.
  • Tee joogaharjutusi ja püüa neid kasutada ka sünnitusel.
  • Kui häälitsemine sind aitab, siis võid seda ka sünnitusel kasutada, kuid väldi kiledat kõrget karjumist, see võib ka last ehmatada 🙂
  • Ära ole isekas! Mõtle oma lapsele, tunneta kuidas tema ennast sünniks ette valmistab ja kuidas sinu keha teda mõjutab. Julgusta teda nii mõtete kui ka sõnadega saabuma.

Need olid põhilised sõnumid, mis enda jaoks kõrvale panin. Kindlasti tasus see käik end ära ja aitas veel rohkem ja paremini varsti saabuvaks sündmuseks valmistuda. Ja kui ma alguses arvasin, et ei tea, kas tahan nii väga seal joogas osalda, siis nüüd usun, et lähen ka eraldi joogatundi, et end paremini tunnetama hakata.
Järgmiseks ootavad meid Teeduga ees tugiisiku, sünnitusvalude leevendamise ja vastsündinu hoolduse loengud ning ka ITK majatutvustus sünnitajatele. 
Kindlasti tahaks käia ka väikelapse esmaabi loengus ning ilmselt ka imetamise omas.

Oh, ootuse aeg on nii tore ja põnev!