Abiks liigse päikese eest kaitsmisel

Selle kevade esimene kuumalaine on nüüd möödas, kuid ilusad ilmad tunduvad jätkuvat ning eks kohe kui need soojad ja päikselised ilmad saabusid, tekkis ilmselt paljudel küsimus, kuidas oma lapsi liigse päikese eest kaitsta.

Jah, just liigse päikese – ma ei ole mingi päikse vastane ja ei kamanda lapsi ainult varju alla mängima, kuid arvestades siiski päikese intensiivsust ja vähemalt meie perele omast põhjamaist heledat nahatooni, siis päris suvalt me seda teemat võtta ei saa. Seepärast on mu lastel ikka mütsid pigem peas, mis ideaalis varju pakuks ka nii kaelale kui kõrvadele, sest just need kohad on kerged põletada saama ja lõpuks ei tahaks ma, et sellest lagipähe päiksest kellelgi päiksepiste tuleks (mida ise lapsena kogesin ja polnud tore ega lahe) ning ega selle eest kreemiga end ei kaitse.

Nõnda oli mul hea meel, kui siinsel turul uus UV kaitsega riideid ja mütse pakkuv Polarfolk meil oma toodetega tutvuda palus – valisin siin koduõues askeldamiseks mõlemale lapsele Petit Crabe mõnusad laia äärega mütsid ning erilise huviga jäin ootama JJ-le mõeldud UV kaitsega särki, mis muideks EI ole sellest tavalisesest libedast riidest nagu enamus neid kaitsega riideid, seega igal ajal seljas meeldiv. Oleks selle pluusi hea meelega ka Jennile ostnud, aga paraku nii pisidele seda varianti veel polnud (kõige väiksem on 4-aastaste suurus, mis kolmepoolesel JJ-l seljas suht ok). Valikus on seal ka UV kaitsega rannariided, aga kuna ma rasedana ausalt randa ei kipu ning hiljem vastsündinuga ka pigem mitte, siis neisse ma hetkel ei süvenenud.

Mis ma siis oskan nende asjade kohta nüüd öelda? – ma ütleks, et kõik see tellitud kraam on maru asjalik, Jenni müts on nagu loodud ka kandekotis/linas kasutamiseks oma laia servaga, mis kenasti nii kukla kui kõrvad katab ning otsaeest üles saab keerata, lisaks meeldib mulle, et see müts on paeltega, sest proovisime seda tuulisel päeval ning kardan, et ilma paelteta variant oleks tal seal seljas olles lihtsalt minema lennanud.
JJ müts on suurem nr ja ilma paelteta variant, samas, tema oskab juba ise öelda, kui peakski minema lendama ja saab selle ka ise pähe sätitud kenasti. Mõnus oli vaadata lapsi liivakastis askeldamas ilma, et päike oleks silma paistnud või hiljem kael kõrvetada saanud.
UV kaitsega särk on ka hea mulje jätnud, ise mõtlen, et see võiks olla asjalik pluus meil näiteks lasteaias kasutamiseks, kus mu teada kasvatajad ei kreemita suvisemal ajal lapsi enne õue minekut ning homikul kodus pandud kreem ei pruugi enam pika päeva jooksul toimida. Kuna see materjal on mõnus ja pehme, siis ei oleks sellega imelik ka toas viibida. Lisaks on see täiesti tavalise pesuprogrammiga masinas pestav, mis lasteriiete puhul küll päris oluline omadus (muideks Polarfolki valikus leidub samast materjalist särke ka täiskasvanutele)

Arvestades, et nii need mütsid kui ka pluus peavad kinni 98% UV kiirtest, siis on mul süda rahul küll, kui selle võrra saab vähem kreemitada. Aga kuna on ikka neid kehaosasid, mis mütsi või spets pluusi varju ei jää ning alati neid riideid ka ei kanna, siis ega meil ka kreemist siiski pääsu pole. Ka on sellistel puhkudel silmade kaitsmisel abiks päikeseprillid (kindlasti sellised, mis tõesti kiirgust blokeerivad ja mis pole niisama tumedama klaasiga), neid peame veel proovima, sest eelmise aasta omad on väiksed ja ongi aeg uusi vaadata, aga neist variantidest siis ehk mõnes teises postituses lähemalt.

IMG_7079

Uut mängutoas: Utukutu Spectra Rocker

Mõni aeg tagasi lisandus laste mängutuppa uus asi – Utukutu spectra rocker, mis on nii kiik, ronimisalus kui ka “kümme” muud asja, sest laste piiramatu fantaasia leiab sellele rohkesti kasutusvõimalusi.

Siin kohal ei saa ma anda garantiid, et nüüd kõigi laste lemmikuga kohe tegu oleks, aga meie kogemus näitab, et ronimist-turnimist armastavatele JJ-le ja Jennile  on see rocker väga meelt mööda, ma ei tea kui tõsiselt seda võtta, aga mõlemad on ju sündinud meil ka parajalt turnivate loomade aastatel – kaljukits ning ahv ja Jenni hulljulgeid tempe vaadates tundub tõesti tihti nagu tal oleks nähtamatu saba, mis teda hoiab ja maha prantsatamast takistab 😀
Küll aga panin ma tähele, et laste huvi ja kujutlusvõime töötavad seda paremini mida vähem ma ise sekkun ja suunan. Esimese hooga tahaks ju muudkui näidata, et näed, siin saad kiikuda ja siit ronida jne, aga tegelikult on kasulik see samm tagasi astuda ja lasta lastel ise avastada neid võimalusi ning võid seejuures kihla vedada, et võimalusi avastavad nad tunduvalt rohkem kui me täiskasvanud oleks välja mõelda osanud.

IMG_7140

Esimene ülesanne seoses Utukutu spectra rockeriga on siiski vanematele, sest saabub see juppidena ja kiik tuleb ise kokku panna – midagi keerulist selles pole, aga paari tööriista nagu haamer ja kuuskantvõtmed läheb vaja küll. Kokku sai see ruttu, lapsed kõrval uudistamas ja assisteerimas, vaatasid ju kohe oma valitud värvid üle – valida saab nimelt 7 variandi vahel (sh ka valgete lippidega minimalistliku ning ideaalselt mõnda skandinaavia stiilis lastetuppa sobituva), meie laste spectra on “full color” ehk siis paljude erksate värvidega, mida hea nõnda ka Jennile õpetada praegu.

IMG_6101

Mis JJ ja Jenni sellega siis teinud on – muidugi kiikunud, sillana hoides roninud nii pealt kui alt, kasutanud seda oma mänguonni ukseavana, teinud sellest köögi ja kohviku leti, leidnud selle oleva sobiva ka pikutamise kohana, eriti kui lisada pehme padi pea alla või kui peale visata hoopis tekk, sai sellest kiigust endast pisike onn.
Seega meie oleme spectra rockeriga enam kui rahul ja tundub, et mängulusti jätkub veel kauaks – kiigu saabumise ajal mahtusin ma oma kõhuga ka veel kaalupiirangusse, mis on kuni 60kg, hetkel enam ei, aga vähemalt võivad mõlemad lapsed koos selle peal julgelt turnida.

IMG_7118

IMG_6143

pop-up kohvik, kus õele muffineid tehti

IMG_6206

Hea koht Mõmmi aabitsa vaatamiseks

Eks sarnaseid kiikusid leidub turul teisigi, ka mõned kohalikud nobenäpud on neid valmistama hakanud ning pakuvad müügiks, kuid siin kohal olen ma paraku seisus, kus kohaliku meistrimehe asemel toetan oma rahakotiga Tšehhi perefirmat, mida Utukutu on, kes on päriselt oma aega ja raha panustanud selle turvalise ja kvaliteetse mänguasja loomisse – kasutades vaid lastele ohutuid materjale, läbides vajalikud testid ning vastates nõutud normidele.
Tasub teada ka, et Utukutu Spectra Rocker on nende originaal disain (mille autoriks Petr Fiala), mis tuligi välja mõelda just seepärast, et populaarne “rainbow rocker” on kaitstud kaubamärk/disain ja seda ei või loata kopeerida-turustada. Seega – kallim hind küll, aga aus kaup ja seda ma igatahes hindan.

Kel huvi osta just Utukutu spectra või ka muid mõnusaid puidust mänguasju, siis soovitan Memme.ee poodi, tänu kellele ka ise Utukutu ja paljude teiste põnevate mänguasjade ning ka barefoot jalatsite juurde oma tee oleme leidnud.
(antud postitus on valminud koostöös memme.ee poega)

IMG_6131

Kuidas 3 lapsega pere turvaliselt autosse paigutada?

Kuna suvest on meie pere ühe liikme võrra suurem, siis hakkasime aegsasti mõtlema sellele, kuidas me oma autosse kõik turvaliselt peaksime paigutuma ja mis meil selleks on vaja.

Tänaseni sõidab Jenni oma Maxi-Cosi Pebble turvahällis – mis on nii kaalu kui pikkuse poolest ikka paras – seega, kui teie lapsed pole eriti metsiku kasvuga, ärge kiirustage selle hällist tooli kolimisega.
Toolidest rääkides sõidab JJ Concord Reversos juba varsti kolm aastat, see tool on ainult selg sõidu suunas kasutatav ja vajab isofix kinnitust autos, aga on ühtlasi ka väga heade testi tulemustega turvaline valik. Seepärast oligi esialgu mõte, et tuleb Jennile lihtsalt teine Reverso ja nii nad meil seal sõidaks, kuid sellega tekiks meil probleem – kuhu ja kuidas mina istuks.
Kui esialgu olime mõelnud ühe lahendusena hälli või ilma isofixita tooli paigutamist keskmisele tagumisele istmele, siis uurides meie auto (Renault Grand Scenic) kasutusjuhendit selgus, et sinna istmele ei või üldse mingeid turvatoole asetada. Ok, seega, kui me viiekesi kõik peame kuhugi minema oleks ainuke variant, et mina istun taga keskel – üle suurte isofix toolide ma sinna aga kuidagi normaalselt ei pääseks, ühte SSS tooli ka ette kõrvalistmele panna ei saa, sest need on nii suured, et juhi vaateväli külgpeegli jms suunas oleks häiritud. Seega, saab ees istmel olla kas NSS tool või turvahäll isofix alusel, sest see on SSS toolist väiksem-madalam (meil seal istmel ka see kinnitus olemas).

Nii said tehtud siis järgmised valikud, beebi hakkab sõitma olemas olevas MC Pebble hällis, millel isofix alus ka, selle paigutame siis kas ette kõrvalistmele või taha ühele äärmistest kohtadest.
Jennile tellisime uue SSS tooli, heade testi tulemustega ning pika kasutusajaga (9-25kg/125cm) Axkid Minikid (boonusena ka väga mõistlik hind, hetkel eelmine versioon 299€, uus 0-25kg versioon 399€ beebipood.ee lehel), sellega hakkab tema sõitma taga ühel ääre kohal, selle eelis Reverso ees on pikem kasutusaeg ja ka võimalus kasutada isofixita kohtadel seda eeldusel, et see on võimalik ruumi poolest.
Ja JJ saab nüüd siis oma esimese NSS tooli, milleks on Concord Transformer XT Pro, mis kuni 18kg on kasutatav selle padjaga ning sealt edasi auto turvavööga, ühtlasi saab tooli istmele kinnitada isofix kinnitustega. Sellega hakkab tema siis sõitma kas ees kõrvalistmel (kui on nt pikem sõit ja parem oleks kui beebi on minuga taga) või siis juhi taga. Kuna Reverso on meil selliste valikute juures nö üle, siis saab JJ kuni beebi saabumiseni seal vabalt edasi sõita – kui reisijate paigutus ei nõua vahepeal ka uue NSS tooli kasutust.

Ma olen selle lahendusega võrdlemisi rahul, jah, ideaalis oleks ma tahtnud JJ-d hoida SSS toolis maksimaalselt nii kaua kui tema kasv seda võimaldaks (ja vähemalt 4-aastani), aga kuna auto vahetus ei tule hetkel kõne alla, siis peame mõtlema ka sellele, et kuidas kogu see kamp kõigi jaoks inimlikult autosse sisse saaks – ja ka sellele, et mingis kriitilises olukorras oleks kõigil võimalus kiirelt autost väljuda.

Mis ma selle otsustusprotsessi juures uut teada sain/õppisin? – kindlasti seda, et kui hakata oma autosse turvatoole paigutama, tuleb vaadata konkreetse auto kasutusjuhendit, ausalt, ma ei oleks selle peale tulnud – noh, eks kahe lapsega ei ole ka vist sellist nuputamist olnud – äärtesse enamasti ikka võib panna. Selle juhendi soovituse ja palju muud head nõu sain Facebookis tegutsevast Turvahällide ja -toolide jutunurgast, ühtlasi vedas veel nii palju, et saime ühe toreda emaga kokkuleppele, et nende peres kasutuses olevat Axkidi tooli ka oma autosse enne tellimist proovida ning selle sobivuses veenduda. Kui hakkasime sellele toolide vahetusele-valikule mõtlema, siis ausalt, õhtuks mul pea valutas ja silme eest oli kirju kuid asjalike kaasamõtlejate abiga sai siiski valik tehtud. Aitäh sellele grupile!
Ühtlasi, kes tahab infot ja end teemaga kursis hoida, siis on ka loodud tänuväärne MTÜ Laps Turvaliselt Autos, nende FB lehel on igasugust vajalikku materjali sel teema, kuidas lapsi autos turvaliselt sõidutada ning mida turvavarustuse valikul silmas pidada.

Kel samuti hälli või tooli valik ees, siis võtke ikka hetk süvenemiseks ja ka soovituste kuulamiseks, sest turvalisse liiklemisse ei tohiks meist keegi suhtuda liiga kergekäliselt.

IMG_3944

Punane Axkid Minikid, kõrval Maxi Cosi Pebble, all vasakul Concord Transformer XT Pro ja kõrval Concord Reverso

IMG_3936

Meie auto kasutusjuhendist pildid laste turvavarustuse paigutusvõimaluste kohta. Kuna meil on ka kolmas rida kahe istmega, siis idee poolest saaks sinna ilma isofixita toole panna, kuid ligipääs igapäevaseks kasutamiseks on üsna kehv.

Uut suvises garderoobis – Geggamoja

Kes on meie tegemistega kauem end kursis hoidnud, teab, et mu absoluutsed lemmikud laste õueriietes on Geggamojalt. Näiteks magasid nii JJ kui Jenni sel talvel õues suurema osa ajast GG tuuletõkkefliisist kombedes ja soojakottide sees, ka soojakott oli Jennil Geggamoja oma – pehme, soe, praktiline – nagu kõik nende kraam.

Ja kuigi Eesti suvi võimaldab nende samade tuuletõkkefliisidega ka juulikuus! õues käia, siis õnneks on nüüd veidikene ka sooja siia saabunud, et saime Jennile selga panna Geggamoja suvise kollektsiooni riided. Kui õueriiete puhul loeb ennekõike soojapidavus, tuule tõke ja vetthülgavus, siis mida toa-suveriiete juures vaadata või oluliseks pidada? Minu jaoks on oluline, et ka need riided peaks vastu ja oleks kenad isegi pärast mitmendat pesu, sest arvestades seda kuidas Jenni end alati toidu või venna värvipliiatsitega kokku mäkerdada suudab, saavad tema asjad pesumasinas päris korralikku koormust. GG asjade puhul peab arvestama, et pärast esimest pesu võivad need kuni 5% kokku tõmmata, aga sealt edasi püsivad asjad täiesti laitmatud – ei veni, ei tuhmu, ei lähe vastikult kõvaks.
Päris suur boonus on muidugi ka GG materjalide valik – orgaanilisest puuvillast riided sisaldavad seda vähemalt 80% ulatuses (mitte ei kleebita silti peale juba siis kui see sisaldus on vaid paar protsenti), oma tootmises peavad nad oluliseks jätkusuutlikku lähenemist ning väärtustavad ausat tööd – seega võib neid riideid tarbida kergema südamega kui ehk mõnda teist.  Ja kuna asjad on mõnusalt vastupidavad, siis saavad neid kanda kindlasti rohkem kui üks laps 😉

Kõike seda arvesse võttes oli mu rõõm suur, kui Geggamoja meiega ühendust võttis ja Jennile mõned uued asjad proovida saatis – kui riided on lõpuks nagu riided ikka, siis põnevam oli proovida beebide päikeseprille ja täiesti uut toodet – UV kaitsega beebitekki.

Prillid on muidugi super armsad, aga ka päris praktilised, ei murdu ega lähe muud moodi katki, kui väiksed käed neid kangutavad, peas püsivad hästi – aga seda paraku vaid senikaua, kuni preili tähelepanu neilt hajutada (pildile püüdmisest ärme parem räägi). Aga no harjutame ja harjume 🙂

Vahest kõige põnevam asi katsetamiseks ongi see UV kaitsega tekk – kes mind teab, see teab ka, et ma olen veidi tekkide hull ja meil on neid igas mõõdus ja värvis ja paksuses, aga sellist spets tekki polnud ma varem üldse kuskil kohanud. Meeldib mulle väga, et see tekk on hea suur – 100x150cm, et kui laps näiteks kärus seda endale ka kaissu osaliselt krahmab, siis jääb ikka piisavalt, et teda katta ka. Päikesekaitset on sel UV50+. Materjalilt on see tekk üsna omamoodi, meenutab spordiriideid ehk kõige rohkem, isegi venib päris kõvasti. Voodisse tekiks m aseda loomulikult ei paneks, aga näiteks randa, parki – ideaalne, eriti seepärast, et liiva on selle seest nii hea ja lihtne maha saada 😉

Eestis on päris tihti Geggamoja toodetele soodukad Scandikidsis, lisaks on võimalik tellida otse GG lehelt, sest ka seal on vahepeal häid pakkumisi, seega tasub silm peal hoida ja kes tahab lastele häid vastupidavaid riideid, soovitan proovida – ka näiteks algavale lasteaia hooajale mõeldes 😉

FullSizeRender-34

IMG_7139

Meie uus käru ka pildil 😉

jennigg

Küll on hea, kui rõdu on nii suur, et saab mänguplatsina kasutada 🙂

GG1

UV kaitsega tekk ja prillid

 

Uut kodusisustuses: Lucky Laika

Tegelikult tuleb selle postituse alguses aega tagasi kerida, nii umbes täpselt 2 aastat, väike JJ oli pisike paarikuune beebi ja meil oli talle sisustatud imearmas ja üdini beebilik helesinine tuba. Kogusin sinna erinevaid pilte, mida hiljem seinale panna, ühtlasi leidis sinna tee ka Lucky Laika postkaart lõviga, kus kirjas “Sõna vägi on suurem kui sõjavägi“, tundus just see lause ja pilt sellised, mis võiks ühe väikse poisi lapsepõlve saata.

Kerime siis nüüd aja jälle edasi, tänasesse päeva, kirjutas mulle Lucky Laika ja ajastus ei saanud olla ideaalsem. Mul mõlkus ammu mõttes, et peaks ka Jennile valima neilt miski hea ja inspireeriva ütlusega pildi, lisaks oli meil juba eelmisest suvest plaanis pereliikmetele LL nagid koju muretseda (näete… me oleme fännid 😀 ). Nagid saabusidki nüüd meie koju, küll aga mitte seinale veel, sest no igaksjuhuks me hoiame neid veidi ja ehk läheb õnneks ja saame lähitulevikust teha ka koduvahetuse, nii läheks need uues kodus meie esikut kaunistama ja jopesid hoidma.
Ka Jenni jaoks leidsin sobiva mõttega kaardi “Julgete päralt on maailm“, pole küll roosamannavahuline, aga minu jaoks loeb just see mõttetera.
Tegelikult on need samad pildid olemas ka suuremates mõõtudes, et seinal paremini silma paista, kahtlustan, et kui uus kodu koos rohkema seinapinnaga päevakorda tuleb, siis vaatame ka nende poole. Seniks sobivad need kaardid, mille saan hiljem ka nende mälestustekarpi panna.

Ma ei tea täpselt mis see “miski” on, mis neis Lucky Laika piltides end peidab, aga mind on need kõige täiega ära võlunud, pean end tagasi hoidma, et mitte liiale minna nende toodetega.  Nagisid valides jõudsin näiteks ka kapi nuppudeni ja kohe hakkas mõte jooksma, et KUI peaksime kolima ja läheb suuremaks sisustamiseks, siis tahaks neidki kasutada (ühtlasi kui keegi otsib imelise vaatega kolme toa ja suure rõduga korterit, siis meie oma on saadaval 😉 ).

Igatahes, mul on hirmus hea meel, et just sellel minu sünnipäevakuul, saan teha teise loosi veel. Seega, kes soovib täna algavat kevadet tervitada uue ehte, pildi või mõne muu nende valikus oleva inspireeriva asjaga, siis tasub osaleda, kuna loosi läheb võimalus valida 25€ eest toode või tooted Lucky Laikalt.

Loosis osalemiseks palun kirjuta kommentaar, milline oleks see mõttetera, mille oma laste toa seinale paneksid ja neile eeskujuks seaksid?
Võitja kuulutan välja sel neljapäeval!

luckylaika

Uut mänguasjariiulis: Pentomino ja sorteerimismäng

Alustame sellest, et kuigi mingeid mänguasju annab ise meisterdada ja teha, siis olen mina piisavalt mugav ja mitte nii osav inimene, et näiteks puutöö jätan kellelegi teisele. Aga just puidust lahedad mänguasjad on me pere mänguasja riiulisse viimati tee leidnud.

Valisin tükk aega Memme.ee lehelt, et mis võiks olla praegu JJ-le eakohane, huvipakkuv ja samas ka mitte liiga keeruline, ütlen kohe ära, et valida on tegelikult raske, sest kõik need taolised arendavad mänguasjad on nii lahedad, et võtta tahaks rohkem kui paar. Küll aga pole kodu kummist ja asju  kuhjata pole ka mõtet, nii siis saabusid pärast pikka kaalumist meile Pentomino ja sorteerimiskausid (mõlemad firmalt Grimm’s). Mänguasju valides on mõistlik jälgida ka seda, et need oleksid sellised pika kasutusajaga ja laps ei kasvaks neist kohe välja, nii jätkub mängulusti kauemaks.

uutriiulis

Ma esialgu tegelikult ikka arvasin, et Pentomino on JJ jaoks hetkel veel ehk igav või, et ta ei tunne selle vastu väga huvi – aga ma eksisin täiesti. Nii kui karbi lahti saime, omastas ta kõik klotsid ja hakkas neid seal omavahel sobitama, kuna ta on tõesti suur puslede fänn, siis ma arvan, et see on tema jaoks nagu fantaasia pusle, pane kokku kuidas tahad, ikka tuleb midagi. Koos oleme me muidugi ka kaasas olnud juhendi järgi teinud ruumilisi kujundeid ja maas erineva pikkusega jadasid – puidust tetris ju 😀
Oluline osa mägimise juures on tegelikult ka lapse ja vanema vahelisel suhtlusel, jah, JJ mängib ka omette sellega, aga oluliselt kauem ja huvitavam on ikka siis, kui kas mina või Teet temaga koos on. Siis saame värve õppida, saame rääkida, mis tükk seal millega sobitud, tema saab erinevaid tükke kokku panna ja siis veenduda, et kas need kokku lähevad või ei ja muidugi saab ka õppida nö juhendit lugema, et teha pildi järgi valmis sama asi ning lisaks on see kõik ka hea harjutus püsivuse hoidmiseks.
Ja siinkohal ei hakka ma üldse salgama, et mõnel õhtul kui lapsed juba magavad, siis mängime me ise selle Pentominoga.
Ja paslik ongi mainida, et Pentomino näol ei ole tegemist mingi nn titeka asjaga, millest laps kiirelt välja kasvab vaid võimalusi ja nn mänge on suurtelegi neid klotse kasutades (loe näiteks siit).

Teiseks variandiks sai sorteerimise kausside komplekt, see jälle tundus lihtsalt peale vaadates hästi põnev, kuigi ma tol hetkel väga ei mõelnud, et mida või kuidas JJ sellega mängida võiks.
Aga muidugi tõestavad lapsed, et võimalused on lõputud ja piiriks ainult fantaasia 😀  Esimese asjana õppis JJ näiteks kohe ära uue oskuse – pintsettide kasutamise (mis siis, et siin mängus need hiiglama suured), edasi siis hakkasimegi sorteerimisega tegelema, värvi järgi, kujundi järgi , kausidesse sisse, kaussidest välja. Jälle on need ka head vahendid värvide õppimiseks.
JJ on meil ka päris suur sushi sõber, nii et see pintseti kasutamine ehk aitab kaasa varsti ka pulkade kasutama õppimisele 😀

Mis mulle mõlema mängu juures veel meeldib on see, et neid on hea riiulis hoiustada, pärast mängu saab kõik osad ilusti karpi/kaussidesse ära panna ja midagi ei jää vedelema, nii et korra hoidmise osas ka hea harjutus.

Muidugi ei ole taolised mänguasjad just odavad, aga nagu postituse alguses mainisin, siis ma arvan, et on päris normaalne kellegi teise vaeva eest ka maksta, kindlasti ei teeks ma ise neid asju odavamalt kui peaksin ostma materjalid, siis neid siin lõikama ja lihvima (selleks on ka vahendeid vaja), siis leidma ka lastele kasutamiseks sobilikud värvid, need ostma + kogu ajakulu, mis läheks valmistamisele. Aa ja esimese eelistusena ma korteris elades mingit puutööd üldse ette ei võtaks 🙂
Kohti selliste veidi teistmoodi mänguasjade soetamiseks tekib õnneks aina juurde, meie valikuks olnud Memme.ee pood meeldib mulle isiklikult sellepärast, et seda poodi peab üks vahva pere, kus on samuti kasvamas väike poiss koos väikse õega, kes muideks on sündinud ühel ja samal päeval, aga paariaastase vahega 😀 ja kus terve pere peabki oluliseks selliste lastesõbralike ja arendavate asjade kättesaadavust.
Nii paneme koos selle pere ema Danielaga välja ka väikse loosikingituse lugejatele – “viltune torn vildist padjakestega”. See osavusmäng on muideks nii mõnusalt väike oma mõõtmetelt, et vabalt võib ka reisile kaasa võtta 😉

Seega, kes soovib seda põnevat torni omale võita: kirjuta kommentaaridesse, milliseid puidust mänguasju teie pere mänuasjariiulist leida võib, mille järgi olete valiku teinud, kas midagi Memme.ee valikust tundub veel huvitav?
Võitja loosin välja juba laupäeval! 

pentomino2sorting1pentomino1sortin2

jennim2ngib

Ma ei saanud ju ometigi ka Jennit uuest mänguasjast ilma jätta, nii sai valitud talle see puidust kõrin ja nagu pildilt näha, siis preili kiitis heaks!

 

Ilus abiline

Eilse imetamise teema jätkuks tuli mulle meelde, et tahtsin ühest väiksest ja ilusast abivahendist rääkida, mis meil nüüd viimasel ajal toitmise ajal kaaslaseks on – imetamiskee/kätkikee kuidas keegi nimetada soovib.

Märkasin taolise otstarbega keesid juba mõnda aega tagasi, aga ei osanud neist suurt midagi arvata, tundus jälle veidi selline hipi-hipi-jee asi ja no mitte minulik. Aga siis kui hakkasin kandelina ostma, sai sellega koos soetatud ka KangarooCare kaelakee, ilus kollane, puidust ja heegeldatud pärlitega.
Sellised keed on mõeldud emale kaela näiteks imetamise ajal, et siis saab laps hoida tähelepanu sel ajal just keel ja see aitab rahulikumalt süüa (erit kui muidu kipub laps palju ringi vaatama ja ümbritsevale keskenduma ning söömine häiritud on). Samuti on sobilik keed kanda lapse kandmise ajal, et beebi saaks igavuse peletamiseks seda katsuda ja uurida või ka lausa hammaste tulekust pakitsevaid igemeid sügada (just närimise pärast ei sobi selleks keeks lihtsalt mingi tavaline pärlikee vms, mis lapsel suus puruneda võib või muud moodi ohtlikuks osutub).

Jenni sööb hästi kiiresti, ükskõik kui palju, kuidas või kus ma pakun, sööb ta ühel toidukorral ühest rinnast ja ca 6 minutit. See on täitsa okei, aga kui ta selle lühikese aja jooksul ka hakkab ringi vaatama ja sahmima, siis on see söömine tal ikka veidi häiritud ja võib meil rütmi paigast nihutada. Nii ma siis proovisin seda “imekeed” ja mis ma oskan öelda – on tõesti abiks. Tegelikult olin ma päris üllatunud, et kuidas need kollased mummud Jenni pilku püüdsid ja kuidas ta neid pärleid söömise ajal peos hoidis (tavaliselt hakkab mul rinda kraapima ja tahab kätt veel rinnale lisaks endale suhu toppida).
Muidugi võib ta varsti sellest keest tüdineda, aga kuna see on ju minu jaoks ka aksessuaar, siis võibki neid mitu olla, et eri riietuse juurde paremini sobituda ning, et Jennil ka vaheldust oleks.

Siiani olen ma märganud sel otstarbel tehtud keesid kahes stiilis – sellised puidust ja heelgedatud nagu meie oma ja siis silikoonist pärlitega (mida viimasel ajal rohkem näha).
Ma arvasin, et mulle meeldivad just need silikoonist, aga nüüd, kus hoopis seda puidust keed kannan, pean ütlema, et on seegi väga ilus, küll aga just eelmainitud vahelduse mõttes ostan ilmselt juurde ka ühe silikoonist kee.

Kust neid leida ja osta?
Üks võimalus on muidugi ise meisterdada, aga ma olen hetkel selleks liiga laisk ja mugav. KangarooCare keesid (EDIT: tunnen, et pean lisama, et tegemist on päris käsitööga ja soovitan nende kodulehelt lugeda keede valmimise lugu, selline ehedus ja naturaalsus on kindlasti erilisem kui masstoodang)on müügil näiteks Villapai lehel või Telliskivi poes, silikoonist keesid teeb näiteks NukiPats (kellelt on meil tellitud ka Jenni vankrikaunistus ja lutikett) ning tema tooteid võib leida Scandikids poest. Taolisi keesid leiab muidug hästi palju ka erinevatelt Etsy müüjatelt, nii et tasub uurida, kel huvi (otsingusse panna “nursing necklace” ) 🙂

Ja kui ma praegu mõtlema hakkan, siis see on selline tore viimase minuti jõulukink imetavale emmele näiteks.

fullsizerender86540

Minu ehe ja Jenni meelelahutus