Nutikas ja kodumaine beebitoit – BabyCool

Ei ole ma leidnud endas seda soont, mis mind ise püreesid valmistama paneks, samas kvaliteetset toitu tahaks oma lapsele ikka anda ja nõnda sai siis süvenetud meie beebitoidu turul pakutavasse. Olulisim kriteerium mahetooraine, kui ka veel kodumaine, siis seda parem. Minu tähelepanu võitis BabyCool oma külmutatud püreekuubikutega, mis mõlemale punktile vastasid.

IMG_0581

tavapärane lõunasöök

Lisatoiduga alustades on alati suurim “probleem” olnud kogused ehk siis esialgu sööb laps nii väikseid koguseid, et neid on jabur ühekordselt valmistada, nõnda peaks siis tegema suurema laari ette ja neid siis näiteks sügavkülmas hoidma, aga see kõik võtab ka omajagu aega ja kui võimalik, siis ma seda esimese eelistusena ette võtta ei tahaks.
Variant on osta püreed purkides, kuid ka kõige väiksemad purgid on nii suured ja säilivus avatuna külmikus nii lühike, et palju toitu läheb lihtsalt raisku.

BabyCool on lahendus, täpselt see, millest nii JJ kui Jenni ajal puudust tundsin – lõpp toidu raiskamisele ja samas kvaliteedis järeleandmisi tegemata.

Mis selles siis nii erilist on?
Hetkel mulle tundub, et tegu on meie turul ainsa omataolisega ehk siis sügavkülmutatud püreede pakkujaga. Tooraine on mahe, nii köögiviljad, puuviljad kui ka liha ning lisaks kodumaine. Pakendid mõistliku suurusega (200g) ning sama võib öelda ka kuubikute kohta, paras on teha üks kuubik esimeseks maitsmiseks ja uue toiduga tutvumiseks, hiljem saab soojendada mitu kuubikut ja neid omavahel segada vastavalt soovile – nii saab täitsa toreda “ühepajatoidu”. Igas taassuletavas pakis on 12 püreekuubikut ja nõnda saab neid kasutada täpselt nii palju kui vaja ning ülejäänud tagasi külma panna – ideaalne! Püreedele ei ole lisatud suhkurt ega soola või mingit muud ebavajalikku kraami – mida beebitoite valides väga oluliseks pean.

Kuidas valmistame?
Nagu ka BabyCool soovitab ja me alati beebitoiduga teinud oleme, siis soojendame seda kuuma vee “vannis” (ei ole soovitatav mikrolaineahju kasutada).
Seega, alustuseks panen vee kannus keema, võtan vajalikud kuubikud, mille panen tassi või kausi sisse ja siis omakorda suurema kausi sisse, mis on äsja keedetud veega täidetud. Veidi aega lasen neil soojeneda, siis vaiksel lusikaga segan ja aitan kiiremini sulamisele kaasa kuniks kuubikud on sulanud ning püree soe. Pirni ja õunapüreed käivad meil Joni pudru peale ja nende puhul panen ma juba pool sulanud kuubikud pudru sisse, et see söömiseks piisavalt maha jahutada – väga mugav on nii.

IMG_0693

pudrutegu

Hetkel sööb Jon 2-3 korda päevas lisatoitu, muul ajal saab rinnapiima nii palju kui soovib. Eks ma olin veidi ärevil ka, et kas ja kuidas temale lisa maitsema hakkab, aga tundub, et aeg oli seal 6.-7. kuu vahel ikka väga küps ja kõik, mis menüüsse on lisatud läheb ka isukalt sisse.
Hommikuti alustame pudruga, milleks kasutame Holle beebiputrusid (kuhu ei ole lisatud piimapulbrit või puuvilju vms), pudru valmistan vee ja tilga oliiviõliga ning sinna sisse läheb üks BabyCool pirni- või õunapüree kuubik. Koguseliselt tuleb seda portsu umbes pool väiksemat tassitäit.
Pärast lõunaund või vahel veidi hiljem, on valikus köögiviljad koos lihaga, hästi meeldib näiteks lillkapsas, pastinaak ja veiseliha, kõiki üks kuubik, teine popp kooslus on lillkapsas, suvikõrvits ja veiseliha (märgin ära, et lihakuubik sulab veidi kauem kui köögiviljad). Esimest korda taolist einet talle valmistades olin ma nii üllatunud, et KUI hästi see toit lõhnas, tõesti nagu päris toit ja mitte mingi konserv. Äge!
Õhtupoolikul saab Jon kerge eine, olgu selleks väike portsuke putru pirni või õunakuubikuga või siis mõnda köögivilja, aga sel korral ilma liha lisamata. Nõnda süües mulle tundus, et kõrvits on üks tema lemmikuid.

IMG_0684-1

Maitseb!

Poest leiab need toidud sügavkülma letist, meie enamasti ostleme Selveris ja meie nn kodupoes on valik täitsa korralik (vaata BabyCool edasimüüjaid siit, nimekiri pidevalt täieneb). Kodus on sügavkülmas meil Jonil püreedele eraldi sahtel, kust siis kõik vajaliku võtame (nii ei pea muud kraami külmast võttes seda beebitoidu sahtlit avama ning liigselt sinna sooja laskma).

IMG_0665

Sügavkülma sahtel hea ja paremaga

See toidu valmistamine neist kuubikutest on tegelikult ka kuidagi motiveerivam, sest sul on just nagu põhi olemas, nüüd vajadusel lisa, mida soovid, olgu selleks veidi hiljem natuke tatart, riisi või midagi muud meelepärast ja nõnda on see ühisele kodutoidule üle minek ka kuidagi lihtsam tulema. Et kui esialgu olin kindel, et ma selle püreemajandusega ise tegelema ei hakka, siis nõnda kombineerides on ju täitsa mugav ja tehtav.

Mis muud öelda, kui, et soovitame!
Ja, et kellelgi teist oleks võimalus ka neid mõnusaid püreesid proovida, siis pöördusin BabyCooli poole ning minu Instagrami kontol läheb täna käima ka väike loos nende toodetele, seega tulge osalema 🙂

 

Palju õnne Jenni – 6 kuud!

Whoop, meie preili on pooleaastane, veel teist sama palju ja tähistame juba esimest aastat. Aga need senised 6 kuud on olnud küll vist minu elu ühed parimad 🙂

Jenni on lihtsalt üks super lahe tüdruk, sellest väiksest beebist on saamas üsna krutskeid täis aga samas nii sulnilt sulle silma vaatav naerusuine väike inimene. Ta jutustab omas keeles oi kui palju ja tal on eriti hea meel, kui talle vastu jutustatakse. Ta keerab ja pöörab ja kui keegi ei näe, siis natuke liigub ja nihverdab end edasi ka, aga päris roomamiseni siiski pole veel jõudnud. Aga see on ka arusaadav, sest ilmselt on hetkel kogu aur läinud hammaste tulekule – neid on väljas juba kaks, vist üritab öelda, et püreesid pole vaja ja tooge kohe tükitoitu.

Toit ongi siiani olnud vaid rinnapiim (kui väja arvata see üks banaani amps, mille venna talle nihverdas), kosumisega probleeme pole täheldanud ja see, et laps ei võta enam kuuga sama palju juurde kui varem ongi väga normaalne, sest nüüd on nad ka oluliselt liikuvamad võrreldes esimeste elukuudega. Kodune kaalumine-mõõtmine annavad tulemuseks 7.5kg ja 67cm

Täna tegime siis päriselt algust ka lisatoiduga ja esimeseks maitseks sai siiski kõrvitsapüree, mis Jenni poolt hästi vastu võeti, kuigi mulle tundus, et ta oli söögitoolis istumisest rohkem elevil kui neist esimestest ampsudest. Esimese nädala jääme selle kõrvitsa juurde, iga päevaga amps või paar juurde kogusele.

Kuna 2 hammast on väljas, siis on ka ööd mõnevõrra rahulikumad, süüa soovib ta ikka, aga jälle 2-3 korda öö jooksul. Päeval on jäänud 3 und, millest kaks on lühemad uinakud ja üks siis pikem nö lõunauni, mille nad magavad koos JJ-ga kärus rõdul.
Kui päevauned on nüüd kas õues kärus või võrevoodis, siis ööuned on jätkuvalt kaisus, arvestades, et ta viimasel ajal hõivadb enda alla umbes poole meie voodist, siis ei pruugi kaugel olla aeg, kui kolime ka tema JJ-ga ühte tuppa magama, aga seda kas ja kuidas, peame alles vaatama.
Nüüd 6. kuu täitumisel sai ümber ka hälli aeg, mis esimesest päevast oli Jenni lemmik paik päevaunede jaoks, häll läks juba järgmisele väikesele kasutajale, aga kui keegi plaanib oma beebile hälli osta, siis soovitan väga sellist riidest äärtega varianti, lapsel on seal sees ikka ülimõnus ja rahulik puhata ka siis kui ümberringi käib trall.

Ja trall käib meil siin kodus igapäevaselt, parimad mänguasjad tuuakse õele ja siis koos vaadatakse-uuritakse-mängitakse. Kõige nunnum on muidugi see, kui lõunaunne minnes JJ ikka üle käru serva vaatab, et kas õde ka on kõrvale pandud sinna.

Elu on lahe, kui sul on nii ägedad lapsed nagu JJ ja Jenni.

img_4953img_4990

13 päeva lisatoiduni: plaanid paika!

Kahe nädala pärast on Jenni 6-kuune, appi, pooleaastane – juba! Algusest peale olen arvestanud, et just siis hakkame lisatoitu pakkuma ja täna kirjutan, mis plaan mul sellega on ning kuidas seda uut põnevat etappi alustame.

JJ-le alustasime lisatoidu andmist näputoiduna ja esimeseks eineks sai aurutatud suvikõrvits kangidena. Hiljem kombineerisime püreesid ja näputoitu. Jenniga on mul plaan kohe kombineerima hakata, kuna eesmärk on aastaseks saamiseni pigem ainult mahetoitu pakkuda, siis sellepärast olengi valmis püreed ja näputoitu kombineerima, et valik oleks toidulaual mitmekesisem.

Mis valikuid teeme ja miks?

Ise tehtud vs poe püreed
Oleneb olukorrast – kui teen värskelt mahedast toorainest püreed või muud sobilikku toitu, siis kindlasti ise tehtud. Kui aga ise tehtud tähendab suvalist (ilma mahemärgistuseta) kõrvitsat toidupoest, siis valin pigem mahemärgistusega purgi/tuubi toidu.
Samuti valin nn poetoidu kui et valmistan ise ja külmutan, sest ma ei näe, et minu külmutatud toit, mida siis üles soojendama peab, oleks kuidagi õilsam kui purki valmis tehtud toit. Lisaks ei oska ma ka päris hästi hinata selle ise külmutatud toidu säilivust (kes siiski soovivad ise ette valmis teha ka külmutada, siis kindlasti jälgida, et toit oleks sügavkülmas kaanega kaetud anumas ja et see ka külmutamist taluks, ning oleks igasugu kahjulike ühendite vaba).
Seega, kui teha mahedast toorainest värske eine kohe söömiseks siis ikka ise, muul juhul hetkel valmistoit.

Mahetoit vs mitte mahe
Siin ei taha ma väga kompromisse teha. Esimese eluaasta tahaks, et Jenni saaks esimese eelistusena alati mahetoitu. Miks? Sest ma vaatan seda toiduga alustamist nagu maja ehitamist ja tahan, et kogu edaspidine toitumine saaks rajatud heale ja tervislikule vundamendile, et see väike organism, mis peab metsiku kiirusega kasvama ja kosuma, saaks seda teha parimast. Kindlasti sööb ta ühel päeval ka friikartuleid ja kommi või viinereid või lihtsalt mitte mahetoitu, aga ma arvan, et see päev ei pea olema nüüd ja kohe.

Eesti vs välismaa
Millegipärast arvatakse, et kui asi on kodumaine, siis see teeb selle automaatselt paremaks kui sama asja välismaa variandi, aga tegelikult see ikka päris nii mustvalge ei ole. Kui minu orientiiriks saab olema mahetoodangu valik, siis valin ma esimesena selle järgi, et asi oleks mahe, seejärel selle järgi, et tootesse ei oleks lisatud suhkurt, soola ega muid ebavajalikke aineid (siinkohal ei tasu unustada, et erinevad toiduained sisaldavad ka looduslikult soola ja suhkurt ja see on ikka okei) ning kõige viimasena vaatan hetkel seda, kas toode on tehtud Eestis või kuskil mujal.

Esimesed ampsud 1-2-3
Kuna ma JJ ajal avastasin Windelni ökotoitude sektsiooni, siis oli suht loogiline sinna ka nüüd kiigata ja mõned asjad sealt ka korvi oma tee leidsid.
Esimese kuu menüü valikud saavad olema nende variantide hulgast: pastinaagi püree, kõrvitsapüree, brokkoli-riisi püree, bataadipüree, lisaks riisi-ja kaerahelbe puder, ning pudrule lisamiseks pirnipüree. Samuti tellisin Holle püreestatud veiseliha, et seda lisada veidi hiljem köögiviljapüreedele (kui maheliha poest ei saa kohe). Esimeste valikutena soovin anda puhtaid maitseid st, et koostis on üks köögivili korraga. Firmadest on siis esindatud Holle, Good Gout ja Alnatura. Püreede kõrvale pakume kindlasti ka mingit näputoidu varianti, mis selgub täpsemalt siis kui sammud poodi seame 🙂
Pudrud plaanin teha veega ja lisan ka tilga oliiviõli.

Söögitoolidest ka
JJ-le valisin igasuguste vingete toolide seast seda õiget, aga lõpuks võtsime ikka Ikea Antilop tooli ja no paremat otsust oleks olnud raske teha. Lihtne puhastada, võtab vähe ruumi, ei karju koduses interjööris ja laps saab kenasti sirgelt istuda (söögitoolil EI OLE vaja söömise aspektist mingeid lisafunktsioone lamamisasendiga vms).
Jenniga plaanin samuti seda sama Antilopi kasutama hakata, aga kui ta oma 6. minisünnipäevaks veel toe najal päris kindlalt ei istu, siis alustame seda söömist süles hoides – mis on turvalisem kui igasugused kalde all lamamistoolid.

Selline plaan on meil siis nüüd käiku minemas, kui kellelgi on häid vihjeid, kus on hea valik värskeid mahe köögivilju ja ka lihakraami, siis kindlasti jagage neid mulle ka 🙂

Aga, et Jenni peab ikka asju tegema omamoodi ja nii nagu tema tahab (alates sünnist 😀 ) siis juhtus täna hommikul selline seik:
JJ sõi banaani ja unustas oma pooliku tüki Jenni lähedusse, mõne aja pärast kui vaatasin, et mis Jenni maas teeb, sain aru, et see väike preili sõi seal isuga banaani. Nii palju siis plaanist oodata esimese ampsuga 6. minisünnipäevani ja banaani enne aastat mitte pakkuda (siiski, ma seda rohkem teha ka ei plaani). Lapsed 😀

13veel

Stardivalmis

 

 

Valmistoit lapsele -mõned uued maitsed

Nagu ma varem maininud olen, siis kuigi ma alguses arvasin, et JJ-le hakkan ainult ise toitu valmistama, siis on ta saanud pigem rohkem siiski poepüreesid. Küll aga ei tee ma järelandmisi ökotoidu suhtes, et kui poepüree, siis ikka mahe.
Nüüd aga on JJ püreedest tegelikult välja kasvanud ja sööb edukalt tükitoitu, enamasti meiega sama toitu (siiski alati vähese või üldse mitte soolaga), kuid vahel on hea, kui saab anda juba valmis toitu. Kindlasti ei peaks lapse toidulaud ainult taolistest toitudest koosnema, aga vahel, miks mitte.

Nii ma sattusingi vaatama windeln.de lehekülge (mis paljudele emmedele väga tuttav) ja avastasin, et neil suisa eraldi alamkategooria seal laste ökokraamile. Valik muidugi mõnusalt lai ja palju asju selliseid, mida meie poelettidelt ei leia.
Otsustasime siis proovida 3 sorti asju – Hipp lastetoidud, Mogli tuubipüreed, Mogli ja Hippi snäkid. Kõik siis sealt öko sektsioonist ja EL mahemärgiga varustatud.

Hipp valmistoidud
Meie valikus olid: Pasta Bolognese, Raviolid, Cannelonid ja Paella. Kõik need toidud maitsesid nagu päris ja olid igati head. Kuigi neid võib soojendada ka mikroahjus või kuumas vees, otsustasin mina need soojendada väikses potis. Portsud on 250g ja JJ sõi kõik isukalt ära.
Kindlasti tellin neid veel ja proovime sealt ka uusi roogasid. Mõeldud on need siis 1-3 aastastele.

hipp_söögid

Mogli Moothie tuubipüreed
Need püreed jäid mulle silma oma eksootiliste maitse kombinatsioonide pärast. Tuubipüreed on hea kaasa võtta, kui kuskile minek või vahel lihtsalt vaja väikest vahepala.
Absoluutselt kõik meie proovitud maitsed olid super head, lausa nii head, et järgmine kord pean vist väikse portsu endale eraldi tellima 😀 Väga mõnus vaheldus meil poodides leiduvate õun-banaan-mustikas maitsetele. (üks maitse oli meil veel võetud, aga see sai söödud juba enne pildi tegemist)

mogli_moothie

Mogli ja Hipp snäkid
Need tellisin seepärast, et mulle meeldis, et iga snäkk on eraldi pakendatud, nii on hea neid kuskile kaasa võtta ja ei pea eraldi topsi pakendama või kartma, et näiteks riisipalad kotis kõik laiali on.
Hippi omad olid banaani, õuna, vaarika maitselised, aga ausalt öeldes minu arust need olid kuidagi imelikud, liiga hapukad ehk. Kuid need Mogli mandli ja kookose snäkid on j u m a l i k u d 😀 Jälle sellised, mida sööks isegi. Seega neid plaand teine kordki tellida ja mõtlen, et neid võiks ka reisile kaasa pakkida (koos mõnusate Mogli Moothidega).

FullSizeRender

Boonusena võtsime veel ka paki “Küpsisekoletise” küpsiseid, no mis ma oskan öelda – maitsvad (ka JJ arvates) ja ühe nelipaki jogurteid, mis samuti päris mõnusad olid, kuid kuna isegi need laste ökod jogurtid on üsna magusad, siis neid ma ilmselt rohkem ei telli, selle asemel teeme me kodus hoopis keefiri smuutisid 🙂

FullSizeRender-3

1 aasta imetamist – meie kogemus

Kuna imetamise etapp meie elus on selleks korraks läbitud, siis panen selle teekonna kirja – algusest lõpuni.

Enne JJ sündi olin kindel, et hakkan teda rinnaga toitma, sest see on lapsele kõige parem. Aga kui JJ sündis, siis hakkas mind kahtluseuss närima, et kas ma suudan, kas on piima, kas see peab nii valus olema – kas see kõik on seda väärt? Õnneks ümbritsesid mind imeliselt targad ja head inimesed eesotsas mu kalli Teedu ja minu emaga, lisaks mõned juba kogemustega sõbrannad. Kõik julgustasid ikka proovima ja kinnitasid, et see raske aeg läheb mööda. Kuigi ma seda tol hetkel ei uskunud, siis elasime päev korraga, vahel imetasin hambad ristis ja… ja paari nädalaga oligi korras kõik!

Mugavus
Lisaks sellele, et rinnapiim on lapse tervisele parim ja rinnaga toitmisel tekkiv lähedustunne ema ja lapse vahel on eriline on see kõik ka tohutult mugav olnud. Me saime alati minna kuhu vaja ja millal vaja, kui JJ-l tekkis nälg, sain teda ju kohe toita. Reisil oli see eriti võrratu, ei pidanud mingeid segusid kaasa tassima, pudeleid pesema jms – kõik oli nii nii lihtne. Ühtlasi ei põdenud ma absoluutselt avalikku imetamist, see on normaalne tegevus, ema ja lapse vaheline asi ja ei puuduta võõraid. Ma ei lehvitanud oma tisse, aga ma ei teinud ka mingeid naruväärseid sallide ja tekkide alla peitumisi – rinnaga toitmine on loomulik ja rahulik tegevus ja ei vaja mingit showd enda ümber. Nii me siis tissitasime lennukis, restoranis, laevas, Muumimaa parklas, ujulas, pargis jne jne.

Alates 6.-elukuust hakkas JJ ka lisatoitu saama, kuid veel paar kuud oli põhitoit pigem rinnapiim. Umbes 10-11 kuu ringis oli nüüd päevasel ajal JJ toiduks vaid lisatoit – püreed ja pudrud ning näputoit, kuid öine tissitamine jätkus. See oli ühtlasi ka kõige kurnavam aeg, sest kokku langes hammaste tulek ja nohu, mis tähendas, et JJ võis öö jooksul ka 5-6 korda rinda tahta. Samas – haiget last ei ole mõtet veel lisaks traumeerida ja ma tegutsesin täpselt nii nagu JJ tahtis.

Võõrutamine
Kui JJ oli taas terve ja hambad ka selleks korraks tulnud, otsustasin, et peame selle võõrutamise tee ette võtma. Plaan oli teha seda jõulunädalal, kuna siis Teet oli puhkusel ja sai rohkem abiks olla. Beebigruppides on levinud võõrutamise viis, et ema läheb paariks ööks teise tuppa magama, isa tegeleb tissi nõudva lapsega ja maagiliselt see kõik toimib ja ollaksegi tissist prii. Proovisime seda ühe öö, pärast 2 tundi kestnud tralli, loobusime sellest nõmedast plaanist, läksin võtsin JJ kaissu, andsin tissi ja üritasin välja mõelda, et mis edasi.

Selge oli see, et lapsele mõjus see meie teguviis topelt šokina – pole tissi ja pole äkki emmet ka. Leppisime hoopis kokku, et viime öise tissitamise kõigepealt miinimumini – 2x öö jooksul ja nende kahe korra vahel peaks olema vähemalt 3 tundi. See plaan töötas oluliselt paremini – kui JJ siiski pärast tissitamist tunni pärast uuesti ärkas, võtsin ta lihtsalt korraks sülle, kinnitamaks, et emme on jätkuvalt siin, kõik on hästi ja me võime edasi magada. Ja ta magaski.
Umbes nädala hoidsime seda programmi, et max 2 korda sai ta öö jooksul rinda ja see töötas, juba muutusid ööd rahulikumaks (see aeg on kindlasti individuaalne, et kaua seda miinimum tissitamist võiks teha, eks see rohkem ema sisetunne ikka). Vahetult enne aastavahetust oli aeg, et nüüd tissitamine lõpetada. Tegutsesime sama plaani järgi, kui ta ärkas, siis kallistasime, võtsime korra sülle ja lohutasime, vahel jäi ta kohe uuesti magama, aga oli ka tagasilööke, kus tuli keset ööd vaadata ära paar osa Põrsas Pepa multikat ja süüa beebiküpsist.

Nüüd on JJ olnud tissivaba veidi üle nädala – ööd on rahulikumad, vahel ärkab korra või paar, vahel peab natuke lohutama ja vahel ei pea midagi muud tegema kui ise lihtsalt edasi magama ja magab tema ka. Hetkel on ta meil kaisulaps (kuigi sünnist magas ta tegelikult oma voodis, vahepeal ka oma toas), hetkel on see meile kõigile parim lahendus – eks iga üks teab, mis nende lapsele ja perele hea on.

Kui ma midagi peaksin soovitama nendele, kel see võõrutamise tee varsti ees on, siis ma soovitaks rahulikult võtta. See on suur muutus, nii emale kui ka lapsele. Imetamine ei ole mingi tüütu kohustus, millest peaks vabanema, see on üks imeliselt ilus etapp meie elus ja ühel hetkel saab lihtsalt see aeg ja vajadus läbi – millal, eks jälle iga üks otsustab ise. Minu jaoks oli nö märguandeks see, et JJ sõi tahket toitu hästi ja tiss oli pigem öise läheduse rahuldamiseks. Aga seda lähedust saan ka teisiti talle anda ja see töötab.

Kuna me lõpetasime imetamise järk-järgult, siis tootis ka keha järjest vähem piima ja kui lõpuks üldse lõpetasime, ei olnud mul probleeme rinnapõletikuga ega ka vajadust piima välja pumpamise järele.

Oluline on ka see, et kui laps enam rinnapiima ei saa, siis peab ta piisavalt vedelikke ikka saama – selleks sobib hästi puhas vesi. Nii ongi, et JJ saab alati juua, kui ärkame, pärast igat toidukorda ja ühtlasi on tal oma kõrrega joogipudel pidevalt käepärast ja vajadusel joob ta sealt ise. Kui laps sööb ilusti mitmekülgset tahket toitu, saab lisaks ikka d-vitamiini ja piisavalt vett, siis ei ole absoluutselt vajalik hakata pärast imetamise lõppu mingit piimasegu talle sisse uhama.
Hetkel, aastasena, sööb JJ ca 5 toidukorda päeva jooksul – hommikupuder, lõunaks köögiviljad lihaga (püree või tahkemal kujul), õhtul samuti köögiviljad, siis mingi snäkk (vahel leiba, beebiküpsist, juustu, mingit juurvilja või puuvilja jms) ja õhtul veel puder. Isu on tal hea, toiduga ei pirtsuta.

Lõpetuseks, see imetamise aeg oli üks imeline aeg, osa minust jääb seda ikka igatsema, aga muidugi on ainult suur rõõm vaadata, kuidas mu kallis laps kasvab ja areneb ja ei ole enam see väike beebikene, kes imetamist vajab.

Rahulikku meelt ja jõudu kõigile! 

Ilusa aja meenutuseks

Ilusa aja meenutuseks

Palju õnne JJ – 9 kuud!

Eile oli juba üheksas minisünnipäev ja ametlikult on JJ olnud siin maailmas juba kauem kui ta oli minu kõhus 🙂 Sünnipäeva puhul sai JJ omale ka isikliku pallimere, mis lustiga heaks kiideti.

Toidust
Menüüs on nüüd ka liha – mahedat veiseliha oleme ostnud Talu ja Deli poest, üks päev oli seal isegi vasikaliha, mis eriti pehme ja hea lapsele söömiseks.
Poepüreedest oleme truuks jäänud Ella´s Kitchenile ja Good Goutile, uue maitsena lisandusid nüüd Ella Brekkie püreed (kus sees ka sorts jogurtit).
Mingeid vaevusi uute toitude söömisega kaasnenud ei ole ja isu on põnnil hea.

Unest
Öösiti on ärkamisi vähemalt 3 (vahel ka 4), päeval unesid 3, millest vähemalt üks on õues. Kui vahepeal oli JJ nõus vaid kärus magama jääma (ka toas), siis nüüd on ta nõus uinuma ka oma voodis (aga no ei tea kauaks seda rõõmu jagub). Öösel on ta oma tihedate ärkamiste tõttu praegu kaisus, kuigi ehk oleks aeg teda ka ööd läbi jälle oma voodis magamas hoida.

Tegevustest
Käime jätkuvalt muusikaringis, mis meile mõlemale meeldib. Lisaks teeme nüüd oma beebikunsti kohtumisi sõpradega 🙂 Ka ujumas on JJ nüüd oma Mammaga käinud ja kuigi algus oli veidi ehmatav, siis tundub, et tegelikult bassein ja vesi JJ-le jätkuvalt meeldivad. Kuna ise istesse minek ja käputamine ei ole JJ lemmik tegevuste hulgas, siis käime nüüd veidi ka oma füsioterapeudi juures võimlemas – lisaks sai koju soetatud ka äge turnikas (mis tavaliselt füsiodel lastele võimlemiseks kasutusel).
Ja no uue asjana on JJ hakanud end püsti tõmbama!

Kasvamine läheb ka hästi, koduste mõõtmiste tulemusel 7,9kg ja 73cm.

FullSizeRender (15)

Pallimeri!

Pallimeri!

Turnikas!

Turnikas!

 

 

Eriti lihtne pajaroog beebidele

Jagan väga lihtsat retsepti maitsva püree/pajaroa tegemiseks.

Koguseid ma ei märgi, neid tuleks arvestada vastavalt sööjate hulgale.

Pannil pruunista (mahe)veiseliha kuubikud, seejärel lisada need koos hakitud sibula ning samuti tükeldatud kaalika, porgandi, kapsa ja kartuliga ahjupotti. Peale vala vett, nii et köögiviljad oleks kõik vee sees. Lase ahjus (ca 160- 200kraadi) haududa kuni kõik koostisained on pehmenenud, enne päris valmimist eralda väiksemasse potti beebile mõeldud osa (mina hetkel veel kartult ei anna, kuid muid asju küll) ja maitsesta soola ning pipraga täiskasvanutele mõeldud pada. Hauta seni, kuni nii liha kui köögiviljad on meeldivalt pehmed (meil kulus ca 2h).

Beebile mõeldud osa võid püreestada saumiksriga ja siis veidi jahutatult serveerida või kui laps on juba harjunud tükilisema toiduga, siis piisab ka kahvliga purustamisest (kuigi liha sellega väga ei purusta ja see eeldaks lapsel hammaste olemasolu 🙂 ).

Meie ostsime koostisosad Talu ja Deli poest + kartul ja porgand olid maalt vanaisa juurest.

Terve pere sai söönuks ja vaev minimaalne 🙂

JJ väike ahjupada

JJ väike ahjupada