Category Archives: Jenni

Kahene Jenni ja kaks kuud lasteaias

Posted in Jenni by

Mul on siiani tegemata Jenni kaheaastaseks saamise postitus, ühendan selle siis tema lasteaiaga alustamise teemaga, sest nii lasteaed kui kaheseks saamine tulid üsna ühel ajal.

Kui suve alguses lasteaia koha vastu võtsime, siis olime küll üsna veendunud, et küllap ta selleks valmis on, kuid samas olime ka kindlad, et kui proovimisel ilmneb, et see aias käimine on talle täiesti vastuvõetamatu, teeb õnnetuks või näitab ta muul moel märke, et ta ei ole veel piisavalt küps, siis jätame ta koju.
Niisiis ei olnud alustades mingisugust suurt pinget, et omg, ta peab sinna kindlasti jääma ning võtsime hästi rahulikult. Vedas väga ka õpetajaga, kelle kohta kuulsime nii endiste kasvandike kui lastevanemate käest, et tegu on tõelise kullatükiga, kes omal alal lausa suurepärane on. Selgus, et nii ongi ja ka Jennile ta kiirelt sümpaatseks sai. Kuna sel korral alustas terve rühm nö uutena, st kõik vajasid harjutamist, siis tehti seda järgemööda ning esimestel kordadel Jenni oli koos Teeduga hommikud aias (mina olin siis veel üsna värske beebi Joniga kodus) ning siis saabus koju magama – JJ kogemusest me olime plaaninud seda küll vältida, sest tema jaoks oli veidi segane see, et miks alguses ei pidanud seal magama ja hiljem pidi. Hoidsin siis hinge kinni, et mis Jenniga saama hakkab.

Aga ei saanud midagi – järgnesid paar korda, kus Teet enam temaga koos aias polnud kuid veel une ajaks koju tõi ning edasi tuli päev, kus ta jäi ka lasteaeda magama ja seda ilma igasuguste probleemideta. Olime küll kodus valvel, et kas kutsustakse järgi, aga ei midagi niisugust.
Sealt edasi saigi Jennist täieõiguslik lasteaialaps, kes läheb rõõmuga ja tuleb ka üsna rõõmsalt (kui tulema saab, sest tema ja JJ aiast koju saamine võib teine kord võtta vähemalt tunni, kui nad juba õues seal ja mängulusti jagub).
Sööb ja magab ja mängib Jenni aias hästi, tal on seal üks väike sõbranna ka, kellega koos nad moodustavad sellise dünaamilise duo, et kui kuskil miskit toimub, siis need kaks on suht kindlasti platsis 😀

Esimese haiguseni läks ca kaks kuud, kui lõpuks köha ikka koju sundis jääma, samas see pea kaks kuud sõimelapse kohta on vist isegi suht hea saavutus. Ja selle kohta, et lasteaed talle ikka väga meeldib annab tunnistust ka see, et nüüd haigena kodus olles on igapäevane küsimus, et millal jälle lastekasse saab.

Kindlasti mängis selles heas alguses rolli see, et JJ juba lasteaias ees käis, koht oli tuttav ja eriti entusiastlik lasteaiafännist vend kruttis põnevust üles juba poolest suvest: “Jenni, kas tead, me hakkame koos lasteaias varsti käima” ja siis Jenni rõõmuhõise “Jaaaa!!!”. See koos käimine ei tekitanud neile ka tunnet, et just kui saadetaks neid kodust Joni juurest eest ära, pigem võtavad nad seda kui oma privileegi “suurte lastena” ja juba käib jutt, et ega Jon ju tuleb ka nende aeda kui ta kasvab.

Kaheaastane Jenni on meil selline humoorikas tüüp, teeb nalja, aga oskab suurepäraselt ka draamat teha – vale joogiklaas, vale kauss pudrule, vale tass, kust kodujuustu süüa (mis on tema lemmiksöök) jne. Vendasid armastab, kiusab nii suuremat kui väiksemat, aga rohkem muidugi mängib ja nunnutab (viimast siis just väiksema venna suunas). JJ-ga nad genereerivad nii mänge kui lolluseid ja on suht lahutamatud.
Samas on Jenni hästi abivalmis, tahab pidevalt aidata ja teha ja toimetada nagu aru olen saanud, siis seda nii kodus kui lasteaias.

Lemmikumad tegelased Jennil on Minni ja Lotte, viimast võiks ta ka hommikust õhtuni vaadata (sama seis ka Kasperi ja Emma lugudega :D).

Oskuste osas on ta ka täitsa tubli, sööb ise, potil käib ka suurema osa ajast ise, kui ta tahab, siis saab ka riidesse ja riidest ära ise – aga alati ei taha ka.
Liikumisel meeldib vist enim issi seljas olla kotiga, aga saab suurepäraselt hakkama nii tõukeratta, jooksmise kui ka jalutamisega – seda küll maailma kõige aeglasemas tempos, sest jalutades on kindlasti vaja vaadata igat kivi ja rohulible, autodest-majadest-inimestest rääkimata.

Vahva väike kahene preili on see Jenni meil, loodan, et nüüd uuesti lastekasse saades peab jälle tervis ikka pikemalt vastu, sest seal ka igasugu vahvad tegevused ja sõbrad kõik ootavad. Küll aga plaanin teha meil mõlemale lapsele ühe vaba päeva ka keset nädalat, kuid ajastan need pigem eraldi päevadele, et siis oleks neil võimalust rohkem omaette olla, minuga suhelda ja lihtsalt puhata ja teha, mis hing ihkab – hetkel tundub, et see võiks neile nii sobida.

Mõned pildid ka meie kahesest:

Esimesed lasteaeda minekud
sünnipäev Minniga
sünnipäev Minniga vol2
Lotte kandmise kotiga, mis oli ühtlasi ka sünnipäeva kingitus
mahlasõber ja niisama viieline
kaskadöör paranemas

Palju õnne Jenni – 1 aasta!

Posted in Jenni by

Eile möödus aasta sellest, hetkel juba peaaegu uskumatuna tunduvast päevast, mil meie kallis Jenni oma enda kodus turbokiirusel ilmavalgust nägi. Lühidalt öeldes, see aasta on olnud absoluutselt vinge.

Aastane Jenni kaalub 8.6kg ja on 74cm pikk, oma sünnipäeva eelõhtul tegi ta esimesed päris iseseisvad sammud, mida kordas ka sünnipäeval, kuid eelistatud ja kiirem liikumisviis on hetkel pigem ikka käputamine. Talle meeldib kohutavalt turnida ja ronida nagu ühele ahviaasta preilile kohane ja ta teeb seda väga osavalt, muideks.

Magada meeldib talle ka väga, eriti öösel, kui suur vend hommikul äratama ei tule, siis võib Jenni vabalt kell 10-ni põõnata, magama minnakse tavaliselt siin 21-22 vahel õhtul, öiseid söömisi enam ei ole. Päevaseid unesid on pigem kaks kui üks ja neist esimene 2-3h, teine ca 1h.

Söögiks on hommikul ja õhtul puder, lõunaks püreed, aga sama hästi läheb ka tükilisem toit juba. Kui miskit kätte saab endale, siis see ka söödud saab.
Eelmise kuu postituses kirjutasin, et rinnapiimast võõrutuse plaane meil polnud ja tõesti, ei olnud, aga kuidagi täiesti loomulikult ja möödaminnes läks nii, et umbes nädal enne aastaseks saamist sai meil see teekond läbi. Öised söömised lihtsalt jäid ära, päeval piisas muust söögist ja veest. Ainsaks imetamiskorraks oli veel enne ööunne minnes, aga see lihtsalt ühel õhtul jäi ära ja rohkem polnud vaja. Ühtpidi on tore, et kõik läks nii lihtsalt ja kenasti, teispidi isegi veidi kurb, sest kui aus olla, siis ma vist isegi ei mäleta seda viimast korda.
Mulle endale tundub, et Jennil läks see võõrutamine nii kergelt, kuna ta saab kandmisega palju lähedust ja selle võrra oli imetamine tema jaoks väiksema tähtsusega nüüd, kus söök oli juba peamiselt muu. Ja õnneks saan ka mina seda “meie” aega ikka tema kandmisega ja ei ole ka kuigi kurb.

Lemmikud mänguasjad on autod, aga eriti üks suurem Lego buss, millega ta võib mööda tubasid ringi rallida (tihti vennaga võidu), Muumide maja, kus ta hea meelega nende figuuridega ringi askeldab ja siis ikka Ikea mänguköök, kus vennaga koos, aga ka üksi süüa tehakse (või joogitopsist sinna kraanikaussi vett kallatakse, et saaks nõusid pesta 😀 ).
Ühest heast liivakastist ta ka pigem ära ei ütle ja meelsasti kaevab ja möllab seal sees.
Aa ja veel üks lemmik tegevus on meie kodune kandelinade-kottide kollektsioon kokku kuhjata ja siis sinna kuhja otsa pikutama end visata 😀

Sünnipäeva peo korraldasime kodus, kutsusime külla mõned sõbrad ja pakkusime hilist hommikusööki, kust ei puudunud munapuder, muffinid ja pannkookid, ning loomulikult  ka tort. Tordi tegi minu armas sõbranna Annika ja see oli 4kg puhast perfektsust ükssarviku kujul.
Lapsed said kõvasti möllata ja mängida ning ma ei tundnud puudust, et mängutoas sünnipäeva ei pidanud, kodus oli palju mõnusam.

See aasta läks sama kiirelt kui silmapilk, aga on andnud meile nii nii palju häid emotsioone ja ilusaid mälestusi, et ootan põnevusega kõike seda, mis alles ees.

jenni12

IMG_8481-1

Tort peaaegu sama suur kui sünipäevalaps

whoaaa
Imeline tort
Päeva lõpuks ratsutas preili oma ükssarvikuga magama

Palju õnne Jenni – 11 kuud

Posted in Jenni by

Umbes täpselt aasta tagasi üritasin märgata mingeid vihjeid Jenni saabumise kohta ja nüüd on ta meiega olnud juba 11 kuud, mis on läinud päris lenneldes.

Sel kuul mingeid väga suuri muutusi või sündmusi ei toimunud, pigem kõige varasema lihvimine ja no esimesed iseseisvad seismised ehk siin kõige mainimisväärsemad olnud.

Isu on nüüd jätkuvalt hea ja järjest rohkem läheb ka tükilisem toit + beebiküpsised-mõnglid, värsked marjad jms, mida vahel snäkiks saab. Rinnapiima osa oleme päeval nüüd vähendanud, aga öist söömist ei piira ja päris võõrutamise plaane veel ei tee ka.

Kärus magamist ta jätkuvalt eriti ei hinda ja eelistab kõhukotte-linasid, vahepeal oli paar nädalat ka selline trall, et meie varasem imeliselt lihtne ööunne uinuja ei jäänud enam ka voodis magama ja ma suigutasin teda jälle linas või kotis. Aga sel nädalal tundub, et see faas vist on nüüd möödas ja sobib ka voodis magama jääda. Mõni oleks ehk üritanud seda faasi nö maha suruda ja hakanud teda magama koolitama kuidagi, aga mulle tundub, et lihtsam on last “kuulata” ja teha nii, et ta end hästi tunneks – nii ei pidanud me neil nädalatel mingeid võitlusi vaid läksime rahumeelselt magama – lihtsalt tavapärasest veidi erinevalt.
Seda postitust siin trükkides magab ta mul kotiga selja peal näiteks 😀

Kuna ta pidevalt ringi trallib ja ei püsi pudeliski paigal, siis kaalutõusu eriti siit loota polnud ja kodune kaalumine annab tulemuseks ikka 8.5kg, pikkust on veidi nagu tulnud ja mõõtes venitab välja ca 74cm

Nüüd siis täpselt kuu, et esimeseks suureks sünnipäevaks valmistuda, nii vahva ja põnev!

IMG_7629

Palju õnne Jenni – 10 kuud!

Posted in Jenni by

Väikse hilinemisega said siia ka kirja Jenni 10. kuu tegemised ja kasvamised, sest eelmise nädala seisuga 2 kuud veel ja ongi aasta möödas sellest seiklusrikkast päevast meie vannitoas. Viimane kuu on olnud vägagi tegus ja muutusi on palju toimunud.

Üleöö hakkas Jenni lisatoidu vastu huvi tundma – varasemad kogused kahekordistusid julgelt, päris 200g püreed siiski lõunaks ei lähe, aga 130-150g on juba täitsa söödav kogus.  Hommikuti puder marjapüreega, lõunaks püree lihaga, ooteks mõni jogurtiga püree ja õhtul taas puder. Suur samm oli ka joogitopsi kasutusele võtt – proovisime esmalt nokaga tassi, aga see Jennile ei meeldinud, siis otsustasime kõrrega topsi kasuks ja see nüüd kasutuses ongi ning vesi maitseb hea – muud me joogiks ei paku kindlasti veel mõnda aega. Kõigele lisaks on muidugi ikka rinnapiim, mida läheb pärast söögikordi nö magustoiduks ja ka öösel 2-3 korda kindlasti. Öine söötmine mind ei häiri, kui vaja siis vaja.

Une osas ei saa ka väga kurta, jätkuvalt on meil kaisubeebi, aga kuna ta jääb väga hästi magama ja öösel on ka nii mugav temaga toimetada, siis päris tõsiseltvõetavat plaani teda kuhugi mujale magama harjutada pole veel tulnud.
Päeval on uinakuid 2 ja mõnel juhul isegi 3, kui on näha, et tal mõni eelnev uni napiks jäänud või väsimus eriti murrab.
Ma küll üritan teda kärusse magama panna, aga veel üks muutus on see, et Jenni lihtsalt ARMASTAB kandekotid ja linas olemist ja nüüd ka magamist! Nii ei ole harvad need juhud, kus kärus magab tal 15 minutit, siis tuleb mul linasse ja magab seal tunnikese või rohkemgi peale.

Ja üldse viimasel ajal kasutame kärusid aina vähem, kuidagi toredam ja mõnusam ja mul endal meeldivam on Jennit kanda – mul on temaga kasutamiseks 2 kandekotti, 2 lina ja üks bei-dai stiilis lina ja koti vahepealne vahend. Nii saamegi vastavalt tujule, olukorrale ja vajadusele sobiliku asja kasutusse võtta alati.
Kuna Jennil on siin järjest mitu hammast välja tulnud, siis on tal ka minu lähedust tavapärasest rohkem vaja läinud ja selleks on lapsekandmine ikka asendamatu abiline.

Hambaid ongi juba 7 või 8 ja kõik käepärane läheb käiku igemete sügamiseks. Aga üldiselt on need kõik siiski suurema nutu ja jauramiseta tulnud…. siiani, eks need valusamad on veel alles ees ka.

74 riided on aina parajamad, sekka ka mõned 80 suuruses asjad, kaalu ja pikkust annavad kodused mõõtmised: 8.5kg ja 72cm

Tegutseda preilile meeldib, eriti hinnas on praegu kõiksugu pillid, mida siis koos JJ-ga bändi moodustades lõpmatuseni võiks mängida. Väga meeldivad ka autod 😀 ja koos vennaga toimetatakse agaralt ka meie Ikea mänguköögis, JJ rohkem toidu valmistajana ja Jenni siis maitsjana 😀
Sel kuul sai roomamisest lõplikult käputamine ja absoluutselt kõigi ja kõige najal tuleb ennast ka püsti ajada, saame näha, kas 1. sünnipäeval Jenni sammub omal jalal peol või siiski veel mitte. Kiiret igatahes pole, igasugused käimistoed-toolid välistan. Praegu hea ka, ei pea mingite jalanõude pärast muretsema, kõige parem ja kõige rohkem lasen mõlemal lapsel ikka paljajalu olla. Aga olemas ja ootamas on Jennit ühed kollased mõnusad Kavati “tenniskingad”, kui vajadus peaks tekkima, siis on olemas. Praegu vahel kasutame ühtesid nahast papusid, aga need pigem siis jalas kui ta mul linas, et jalad oleks soojas või kui turvahällis läheme kuhugi – enamasti osutuvad need ebamõistlikeks, sest ta kisub need jalast 😀

Võib öelda, et 10-kuune Jenni on väga muhe väike inimene, oskab enda soove päris häälekalt väljendada ja igav temaga juba kindlasti ei hakka.

Jenni_10

10!

 

Palju õnne Jenni – 9 kuud!

Posted in Jenni, Uncategorized by

Juhhuu, meie Jenni on siin ringi hullanud ja rõõmu toonud nüüd juba kauem kui teda ootama pidime. Selle 9 kuu sisse on nii palju head mahtunud ja palju sellest ikka tänu temale.

Esimese reisi pidas see nüüd 9-kuune preili vastu imehästi. Ma ikka veidi olin ebakindel, et kuidas ta lennukis viitsib olla või kuidas see roomamine seal majutuses välja tal näeb ja, et kas kõik ikka sujub tema jaoks ka, aga see ebakindlus oli asjatu.

Söömisega on nii, et tema lemmik on ikka rinnapiim, pakume, mis me pakume, piim on see, mis alati sobib ja peale läheb. Püreedest on ta saanud nüüdseks nii laia valikut, et enam üles loetleda ei oskagi. Reisil sai ka olude sunnil (sest oma puder sai otsa) miskit piimapulbriga rikastatud putru, aga selle põlgas ta nii ära, et kahest korrast rohkem pakkuma ei hakanudki. Joogiks olen vett pakkunud ja see vahel täitsa meeldib.
Reisilt tagasi saabudes olid lisaks alumisele kahele hambale otsapidi väljas ka ülemised kaks.
Kaalu annab kodune kaal 8.2kg ja pikkust suudame mõõdulindil venitada 71cm

Liigub Jenni põhiliselt ikka veel roomates, aga päris tihti teeb katseid käputamiseks (pehmel pinnal tuleb juba välja ka), suurim saavutus saabus teisipäeval kui ta päris ise istuma läks ja no nagu pildilt näha on see hetkel suht tema lemmiktegevuste hulgas.
Kuna liikumist ei piira suurt miski, siis on täiesti tavaline, et nihverdab ennast kindlasti sinna, kus JJ tegutseb, et saaks vennaga koos mängida. Õnneks enamasti on JJ sellega päris ka ja kaasab Jennit (hetkel panevad nad koos puslesid kokku, küll jah, tundub, et JJ-l läheb see tükkide sobitamine veidi edukamalt).

Jenni on lihtsalt lahe, beebist hakkab saama siuke krutskitega tüdruk ja aina lõbusamaks see elu meil temaga läheb!

IMG_6390

 

Palju õnne Jenni – 8 kuud!

Posted in Jenni by

Meie väike Jenni ei olegi ju enam nii väike – vaid neli kuud veel ja saame siin juba esimese aasta üle hõistata. See rõõm, mis Jenni meile igapäevaselt toob on ikka piiritu ja seda nii mulle Teeduga kui ja JJ-le, sest nüüd saavad õde-venda juba koos päris asjalikult tegutsetud.

Söögi osas liigume ikka üsna tasasel sammul, menüüs on igasugused köögivilja püreed lihaga, puder pirni või õuna püreega ning joogiks pakume peale sööki ka vett. Neid lisatoidu kordi on päevas enamasti 3 – hommiku ja õhtu puder, ning lõunaks siis püree, kogused on samas pigem väiksed ja rinnapiima saab ikka täpselt nii palju ja tihti kui soovib. Liha lisandumine mingeid probleeme või vaevusi ei ole põhjustanud, saanud on nii veiselihaga püreed kui ka kanalihaga.
Suurim muutus on sel kuul olnud siis tükilise toidu proovimine, selleks tegin Beebipere kokaraamatu retsepti järgi bataadi kotlette (mis, muideks, on JJ absoluutsed lemmikud ja mu süda sulab rõõmust, kui mõtlen, et mu poja lemmik toit on miski, mis on päris minu valmistatud otsast lõpuni). Neile kotlettidele soola muiduig ei lisa ja bataati ostan ka mahedat.
Mahedaga seoses – kui ma alles üks päev olin valmis minema Prismast ka tavalist bataati ostma, siis ma sain kerge šoki seal neid nähes – tavaline ehk siis mitte mahe (öko) bataat oli metsikult suur, lausa hirmuäratavalt suur 😀 Samal ajal Biomarketist või isegi sealt samast Prismast ostetud mahe bataat on 2 x väiksem. Pani korraks mõtlema küll, et hmm.. millega seda tavalist siis küll väetatakse, et selline kasv saavutatakse (ok, vahe võib ehk ka sordist oleneda muidugi mingil määral).
Jennile panin paar seda kotletti siis taldrikul ette ja eks ta uuris, vaatas, katsus ja noh, rohkem meenutas see tegevus ehk mõnda kunstitundi kui lõunat, aga samas läks ikka veidi suhu ka ja algus on tehtud. Ahh jaaa, kamapalle pakkusin talle ka, aga neid kasutas ta ainult oma peenmotoorika arnedamiseks ja noppis neid rõõmsalt kandikult ning loopis maha… suhu aga mitte ühtegi 😛

Kui hambad ei sega, siis on ööd meil väga rahulikud 2 tankimist on jätkuvalt teemaks, aga siis magame kohe edasi (täna öösel ei olnud ühtegi söögikorda!). Päeva jooksul on unesid ikka 2-3, olenevalt päevast võib õhtune uinak vahele jääda, aga mulle tundub, et pigem on selleks veel vara, sest nii on maru kerge juhtuma, et ööunne mineku ajaks on ta juba üleväsinud. Ööunne lähevad lapsed meil 21-22 vahel. Ma ei taha seda aega ka varasemaks nihutada, sest sellisel juhul oleks näiteks suvel üsna raske kuskile külla pisut kauemaks minna või ise kedagi siin võõrustada, kui lapsed kell 19 näiteks magama soovivad.

Kaalu ja pikkust saame koduste mõõtmiste järgi öelda, et on 8kg ja 70cm (tundub, et kaal pigem seisab, aga pikkust on juurde tulnud, ühtlasi on loogiline, et kuna ta hakkas nüüd ise liikuma, siis kaalutõus pidurdub), järgmine arstivisiit on vist alles 9-kuuselt plaanis.

Liikumiskiirus on preilil märkimisväärne ja ühest toast teise läheb ta juba nii ruttu, et vahel pean teada lausa taga otsima, sest “alles ta ju oli siin”. Liikumisviisiks on hetkel roomamine. Ehk ei ole ka käputamine kaugel, sest tundub, et tublisti üritab ta ka istuma saada – samas… kiiret pole ja näha on, et ega siin midagi tulemata ei jää.

Jenni ja JJ on lihtsalt nii musud koos, et lausa lust on vaadata. Loomulikult tahab Jenni ikka olla seal, kus suur vend mängib ja asjatab. Üldiselt läbi saavad nad ikka hästi, aga eks tuleb ette, et väga hoogne trall võib Jennile veidi hirmutav tunduda ja siis peame mängu veidi rahustama. Kuigi mängud muutuvad iga päevaga järjest ühisemaks, tuleb ikka vahepeal meeldetuletada, et Jenni on veel väikseke.

Varsti asume teele oma esimesele suurele seiklusele neljakesi ja see on ikka suur rõõm, aga ühtlasi ka päris põnev ettevõtmine, sest Jenni vanuses lapsega ma sellist reisi polegi varem teinud.
Juhhei kõigele heale, mis ees ootab!

IMG_5862

Palju õnne Jenni – 7 kuud!

Posted in Jenni by

Oh, sulnis Jenni on meiega olnud juba 7 imetoredat kuud. See aeg tundub täiesti hoomamatu, ühtpidi maru pikk ja teistpidi maru lühike ning tegelikult on see tunne, et ta ongi meiega alati olnud.

Paljusid huvitab, et kuidas meil lisatoidu andmine edeneb. Ütleme nii, et algus ei läinud just väga vingelt käima, proovisime tasapisi kõrvitsat, pastinaaki, bataati, seejärel brokkolit koos riisi ja spinatiga, aga ega ta neist suurt midagi ei arvanud. Nii juhtuski, et tegime nädalaks hoopis pausi ja söögiks jäi vaid rinnapiim. Mulle endale tundub igatahes, et see oli väga hea otsus, sest kui nüüd siis uuesti proovisime oli huvi toidu vastu suurem ja kogused, mis söödud said muutusid ka 2-3 lusikast rohkemaks. Murdepunkt oli ka seal, et kui uuesti alustasime, siis pakkusin Holle putru koos pirnipüree ja tilga õliga – see isutas rohkem kui eelnevad püreed.
Nüüd võib koguseliselt öelda, et hommikuti sööb ta pool kohvitassi suurust pudru portsu (ma ei oska muud moodi mõõta 😀 ) ja hilislõunaks ehk siis peale lõunaund on söögiks umbes 90g köögivilja püreed, millele ilmselt alates homsest hakkame ka liha lisama. Ma tean küll, et on teisi tema vanuseid, kes söövad juba 4-5 korda päevas tahket toitu ja korra kogused on kaks korda suuremad, aga see ei ole minu jaoks põhjus kiirustamiseks. Liigume omas tempos rahulikult, nii nagu meile hea.

Üldiselt ma söögi koguste pärast ei muretse ka, sest kaal tõuseb (jah ei tõuse nii nagu esimestel kudel, aga ei peagi), laps on rõõmus, magab kenasti ja nagu arst ütles, et ta on tugeva olemisega… mida iganes see siis tähendab 😀
Kodune kaalumine annab tulemuseks täna 8kg ja 68cm

Liikumise osas suudab ta end kuidagi moodi edasi nihverdada, samas päris sirgjooneliselt veel ei rooma, pigem vingerdab 😀 Aga näha on, et kui õige motivatsioon ette panna, siis seda tahtmist edasi liikuda on rohkem kui niisama ringivaadates.

Unega on nii, et neid on päeva peale umbes 3, hommikul lühem, lõuna ajal pikem ja õhtul väike uinak. On juhtunud ka päevi, kus kas õhtune või homikune uinak jääb ära. Ööuni algab siin jätkuvalt 21-22 vahel. Öiseid söömisi on 2-3, samas täna öösel sõi ta vaid ühe korra, sellest sain ma muidugi eriti hästi hommikul aru, kui üle mitme kuu väikse piimaloigu sees ärkasin 😀
Hambaid on 2, aga vaadates, kui aktiivselt igemeid sügatakse, siis võib õige varsti lisa oodata.

Kui varem tõi JJ õele igasugu mänguasju, siis see toimib jätkuvalt, AGA, kuna Jenni oskab ja suudab end nüüd huvitavatele asjadele lähemale nihverdada, siis on suur vend kogu oma asjalikkusega varmas neid asju kaugemale nihutama, ka telekapulti ei luba vennake lutsutama hakata. Hommikuti tuleb JJ alati õde tervitama, vahel ka siis kui õde alles magab (mis tähenab, et siis peab ta muidugi ärkama) ja õhtuti tehakse ikka head ööd kalli ka õele. Ja ma olen seal kõrval oma sulava südamega… nii nagu kogu selle 7 kuu jooksul.

jenni7

 

 

 

 

Palju õnne Jenni – 6 kuud!

Posted in Jenni, Lisatoit by

Whoop, meie preili on pooleaastane, veel teist sama palju ja tähistame juba esimest aastat. Aga need senised 6 kuud on olnud küll vist minu elu ühed parimad 🙂

Jenni on lihtsalt üks super lahe tüdruk, sellest väiksest beebist on saamas üsna krutskeid täis aga samas nii sulnilt sulle silma vaatav naerusuine väike inimene. Ta jutustab omas keeles oi kui palju ja tal on eriti hea meel, kui talle vastu jutustatakse. Ta keerab ja pöörab ja kui keegi ei näe, siis natuke liigub ja nihverdab end edasi ka, aga päris roomamiseni siiski pole veel jõudnud. Aga see on ka arusaadav, sest ilmselt on hetkel kogu aur läinud hammaste tulekule – neid on väljas juba kaks, vist üritab öelda, et püreesid pole vaja ja tooge kohe tükitoitu.

Toit ongi siiani olnud vaid rinnapiim (kui väja arvata see üks banaani amps, mille venna talle nihverdas), kosumisega probleeme pole täheldanud ja see, et laps ei võta enam kuuga sama palju juurde kui varem ongi väga normaalne, sest nüüd on nad ka oluliselt liikuvamad võrreldes esimeste elukuudega. Kodune kaalumine-mõõtmine annavad tulemuseks 7.5kg ja 67cm

Täna tegime siis päriselt algust ka lisatoiduga ja esimeseks maitseks sai siiski kõrvitsapüree, mis Jenni poolt hästi vastu võeti, kuigi mulle tundus, et ta oli söögitoolis istumisest rohkem elevil kui neist esimestest ampsudest. Esimese nädala jääme selle kõrvitsa juurde, iga päevaga amps või paar juurde kogusele.

Kuna 2 hammast on väljas, siis on ka ööd mõnevõrra rahulikumad, süüa soovib ta ikka, aga jälle 2-3 korda öö jooksul. Päeval on jäänud 3 und, millest kaks on lühemad uinakud ja üks siis pikem nö lõunauni, mille nad magavad koos JJ-ga kärus rõdul.
Kui päevauned on nüüd kas õues kärus või võrevoodis, siis ööuned on jätkuvalt kaisus, arvestades, et ta viimasel ajal hõivadb enda alla umbes poole meie voodist, siis ei pruugi kaugel olla aeg, kui kolime ka tema JJ-ga ühte tuppa magama, aga seda kas ja kuidas, peame alles vaatama.
Nüüd 6. kuu täitumisel sai ümber ka hälli aeg, mis esimesest päevast oli Jenni lemmik paik päevaunede jaoks, häll läks juba järgmisele väikesele kasutajale, aga kui keegi plaanib oma beebile hälli osta, siis soovitan väga sellist riidest äärtega varianti, lapsel on seal sees ikka ülimõnus ja rahulik puhata ka siis kui ümberringi käib trall.

Ja trall käib meil siin kodus igapäevaselt, parimad mänguasjad tuuakse õele ja siis koos vaadatakse-uuritakse-mängitakse. Kõige nunnum on muidugi see, kui lõunaunne minnes JJ ikka üle käru serva vaatab, et kas õde ka on kõrvale pandud sinna.

Elu on lahe, kui sul on nii ägedad lapsed nagu JJ ja Jenni.

img_4953img_4990

Palju õnne Jenni – 5 kuud!

Posted in Jenni by

See viies kuu on kuidagi eriti rahulikult läinud,  ehk muidugi asi selles, et igasugu pühad ja pidustused on möödas ja elu ongi lihtsalt rahulikum.

Nüüd oskab Jenni juba osavalt asju kätte võtta ja neid uurida ning suhu pista, huvitaval kombel on ka tema lemmik JJ pehme ja krõbisev mänguraamat, teine lemmik on jätkuvalt Oball (kui venna seda kuskile kaugustesse pole visanud 😀 ).
Esimesed seljalt kõhule pööramised tegi Jenni juba nädal enne kolmekuuseks saamist, kuid kui vahepeal oli sellega tal paus ja niisama pikutamine sobis ka, siis nüüd on see pööramine muidugi täiesti igapäevane tegevus, parematel päevadel oskab ka end kõhult seljale tagasi keerata. Käputamisest on asi veel kaugel, aga roomamise osas võib vaikselt juba panuseid tegema hakata, sest tahtmist preilil igatahes jagub.

Üleeilne arstilkäik andis kaaluks 7.2kg ja pikkuseks 66cm, seega võib üsna julgelt öelda, et kosumisega meie Jennil mingeid probleeme ei ole. Toiduks on jätkuvalt ainult rinnapiim ja kui arstile mainisime, et lisaga plaanime alustada 6. kuu täitumisel, siis ei olnud tal sellele plaanile mingeid vastuväiteid.
Päevasel ajal tahab Jenni hetkel süüa üsna pikkade vahedega, küll aga tegid, veel olematud, hambad liiga mõnel ööl, kui süüa ja/või lohutust oli vaja 1.5-2h järel ja sellele eelnes ka hädakisa. Õnneks tundub, et hetkel on jälle veidi rahulikum olla.
Magamisest veel nii palju, et kui nüüd järele mõelda, siis tuleb välja, et päeval on tal 2 lühemat uinakut ja 1 pikem uni (see pikem kattub ka tavaliselt JJ päevaunega), ööuni algab kella 9 ajal õhtul ja magab see väike tirts ikka meie kaisus.

Vannis ujutamist on meil jäänud täpselt 1 kord veel, sellest on tegelikult nii kahju, sest need ujutajad siin Magdaleenas on lihtsalt nii armsad ja toredad inimesed, et kurb kohe nende juurest nüüd lahkuda. Küll aga on Jenni seal vannis ikka väga tubli olnud, ei mingit nuttu, sukeldub nagu väike kala ja naudib väga nii mullidega kui ka dušiga masseerimist. Järgmiseks peame otsustama, kas lähme edasi Audentese basseini väikelaste ujumisse või teeme vahe etapina ka Järve üksuses toimuvad beebide grupiujutamised (need on kuni 8-kuustele beebidele). Ilmselt saab otsutavaks logistika, mis tuleb veel läbi mõelda.

Enamiku Jenni riietega  olen teinud nüüd nii, et kui mingi suurus on väikseks jäänud, siis olen asjad kokku pakkinud ja sõbranna tütrele edasi andnud. Ja neid pakke on teele läinud juba kaks, sest viimati saime ära saata ka 62 suuruses asjad ning nüüd on kasutuses juba 68 suurus.
Suurustest rääkides, on kasutusel mähkmed nr 3, seda nii Pampers Premiumil kui ka Huggiesel, aga mulle tundub, et Huggieste puhul tuleks järgmine kord nr 4 osta, sest neid peab juba liialt pingutama, et ilusti hoiaks. Mähkmete markide osas oskan ma vaid öelda, et – elu. Kunagi JJ ajal olin hirmus Pampersi vastane, et oi kuidas haiseb ja jube keemia jms. Aga lõpuks mängib rolli see, et laps on kuiv ja pepu tal terve, kui selleks sobibki Pampers, siis nii on (mähkmetele iseloomuliku lõhna/haisu osas, mis neil pakist võttes küljes on enamasti, soovitan kohe kõik mähkmed pakist välja võtta, riiulile või korvi vms kohta nö tuulduma – saab parem küll).

Ühesõnaga on meil siin kõik superluks ja hakkame siis põnevusega valmistuma juba kuu pärast saabuvaks esimeseks ampsuks.

img_4450

Palju õnne Jenni – 4 kuud!

Posted in Jenni by

Teisel jõulupühal saime tähistada Jenni 4. minisünnipäeva. Meenutasin aastataguseid sündmuseid ja tundsin, et mu suurim jõulukink sel aastal oligi see, et Jenni meiega neid jõule tähistamas oli ning iga päev meile oma olemasoluga rõõmu valmistab.

Eelmise aasta jõuludel ütlesime oma peredele, et meiega on uuel aatal liitumas üks beebi, kuna JJ ootusega läks kõik tegelikult kenasti, siis ei osanud ma ka midagi halba näha selles, et nüüd peredele uudist nõnda vara jagasime. Mõned päevad hiljem, täna täpselt aasta tagasi, ITK emos nuttes tundsin, et sai vist uudisega kiirustatud, kõik tundus nii kohutavalt lootusetu, 2,5 tundi kestnud ootamise jooksul jõudsin juba mõttes kaotusega leppida. Aga siiski… õige pea selgus, et see beebi on võitleja ja nüüd on ta meiega. Just täpselt nii vinge ja äge tüdruk nagu sellisest võitlejast oodata võiski.

Küll oli hea nüüd sel aastal neid jõule neljakesi tähistada ja uuele ning paremale 2017. aastale koos vastu minna – väga terviklik tunne on 🙂

Hetkel on Jenni põhtegevus kasvamine – osad 62 suuruses riided võin jälle ära pakkida, sest nende aeg on möödas, olenevalt firmast lähevadki juba 68 asjad ka täiesti kenasti selga.
Kodune kaalumine ja mõõtmine andsid tulemuseks: 6.6kg ja 63cm
Toit on jätkuvalt vaid rinapiim ja päris kindlasti ei alusta me lisatoiduga enne kuuenda elukuu täitumist – ei ole vaja kiirustada, uusi asju maitsta ja proovida saab ta terve elu, nii et aega on.

Mida Jennile praegu teha meeldib? – väga meeldib talle jutustada, eriti kui ikka keegi vastu ka midagi räägib, ujutamas meeldib talle tohutult, aga suure möllu ja pritsimise ning plätserdamise asemel on tema tõeline spa preili – ainult naudib, vahet pole kas masseritakse dušiga, tehakse mullivanni või peab sukelduma – ikka tuju hea ja naeratus näol.
Süüa meeldib ka, eriti öösel, siis on kõik nii hea vaikne ja rahulik, aga no las ta siis sööb, ju on nii vaja – vahel 2 tunni tagant vahel 3, aga vahel hoopis 1,5.

JJ-ga on nad muutumas lahutamatuteks – kui nad on koos, siis on kõik rõõmsad, aga kui üks magab, siis teine justkui otsib teist – jah, ka Jenni oskab juba vennast puudust tunda. JJ on veel hoolitsevamaks muutunud, ei teagi, et kas see tuleb ehk sellest, et Jenni nüüd juba asjalikum on, oskab asju rohkem vaadata ja isegi käes hoida, et nüüd on lihtsam suhelda. Nii vahva on vaadata kuidas JJ toob Jennile puhta mähkme või jagab temaga oma Põrsas Peppat või annab Jennile tema Oballi kätte. See Oball oli muideks super hea idee meil Jennile jõuludeks kinkida – tal on seda väga hea käes hoida ja uurida ja haaramist harjutada ning uskumatul kombel meeldib see pall muidugi JJ-le ka, hea loopida ja ka ohutu kuna see on hästi kerge. Alguses oli väike kadeduse segadus ka JJ-l, et mis mõttes see polegi nagu tema oma, aga kui ta nägi kuidas Jennile sellega tegeleda meeldib, siis nüüd otsib ja annab tõesti ise hea meelega palli õele.

Ja kui ma arvasin, et kõhukott on miski, mis Jennile meeldib, siis kandelina on tal veel lemmikum – ta konkreetselt hakkab naerma kui panen teda linasse. Lina sidumises muutume ka juba kiiremaks ja osavamaks ja ikka otsime põhjust praktiseerimiseks – näiteks jõuluõhtul suures saginas meil kodus oli tal linas nii hea ja samas turvaline ülevaade toimuvast – ja mina ei olnud pärast väsinud ja kangete kätega 🙂

Ootan juba seda uut aastat, mis toob nii palju ägedaid uusi kogemusi meie perele – juba käib meil näiteks Jenni esimese reisi planeerimine ja no puhkus on ju alati miski mida on hea ja natuke põnev oodata 🙂

Loodan, et teil, armsad lugejad, on ka mida oodata algavalt uuelt aastalt – head vana lõppu ja imelist uut!

img_3907