Esimene minipuhkus viie lapsega – Saaremaal

Posted in elu viie lapsega by beritp

Tuleb tunnistada, et need esimesed viis kuud viie lapsega on olnud üsna väljakutseid esitav – koguaeg kuskilt mingi tõbi sisse imbunud ja ausalt öeldes ega sellist rahulikku hingetõmbe ja nautimise aega on olnud suht vähe. Seda enam tundus nüüd ideaalne hetk ja õige tähtede seis, et teha üks väike minipuhkus meile kõigile. Kuna kasutamist ootasid kinkekaardid Asa Spasse (hea kingivihje, kui laiendatud perekond tahab midagi kinkida, aga otseselt midagi vaja ei ole), siis oma bronneeringu sinna tehtud saimegi.

Reedel ootasime koolilapse koolist koju ja siis olimegi valmis oma asjad autosse pakkima ja Saaremaa poole teele asuma. Kui suuremate laste osas ma eriti selle pika sõidu pärast ei muretsenud, siis väike Jasmin otsustas vahetult enne minekut rõdul sellise toreda 1.5h uinaku teha – nii et veidi kahtlane tundus, et kuidas ta autos vastu peab. Õnneks oli ka tema suhtes mure asjatu ja kuni praamini oli ta täitsa vaikselt. Arvestades, et see praamisõit on nii lühike, siis ei hakanud kogu oma kampa üldse autost välja ajama, vaid need kellel vaja, käisid seal samas autode juures asuvas wc-s (ma nt varem ei olnud märganud seda võimalust ja juba ette mõtlesin, et peab mööda praami kondama hakkama nendega).

Saarele jõudes tuli teha siiski Jasminile toitmispaus (kuigi selle oleks võind teha ka praamil 😅) ja siis ootas ees juba Kuressaare.

Jõudsime Asa Spasse umbes kella viieks, mis oli ideaalne ajastus – saime kohe tuppa, jõudsime end veidi sisse seada ja siis oli plaan minna esimese asjana soolakambrisse. Kuna seal see kamber olemas on ja meie kolm päeva seal olla plaanisime, siis kõigil kolmel päeval ka kambrit külastasime. Soolakambris on pehmed lamamistoolid ja 30minutit läheb üllatavalt ruttu. Lapsed vahepeal küll olid seda nägu, et tahaks veits ringi tuiata, aga püsisid kõik siiski toolidel ja lihtsalt puhkasid ja lebotasid selle pooltunni ära. See olemine on seal rahulik ja nii oli seal ka Jasminil mõnus olla, sest kulub temalegi see tervise turgutus ära.

Jonasele meeldis see soolakambris lebotamine väga

Peale soolakambrit oli aeg üle vaadata uuenenud basseini ja sauna keskus. Kogu veekeskuse ala on renoveeritud ja näeb nii kena välja, riietusruumis mahukad kapid (rohkem vajalikud, kui tuledki ainult veekeskusse), olemas ka mähkimislaud (eraldi ruumis) ja duširuumi juures ujumisriiete kuivati.

Päeval leidus ka selliseid hetki, kus veekeskuses oli vähem rahvast 😍

Veekeskuses on olemas suur bassein ujumiseks, madal ja soe lastebassein, mullivannid ja kuum jaapani vann ning ei saa mainimata jätta, et ka suur liutoru, mis korraks viib lausa veekeskusest välja 😄. Meie lapsed nautisid seal küll kõike – niisama sulistamiseks sobis hästi lastebassein, aga kuna kaks suuremat ka ujumistrennides käivad, siis said nemad oma oskusi kasutada ka pikas basseinis, mis sel korral neid isegi nagu rohkem tõmbas. Ujumistrennid on end õigustanud ja veehirmu neil ei ole, samas on basseini reeglid ka selged ja mingeid hulljulgeid ettevõtmisi ei korraldata.

Jenni lemmik oli sukeldudes sealt “vihma” alt läbi ujuda

Ma natuke kahtlustasin, et äkki Jasminiga seal teiste järgi vaadates ja vahepeal sulistades hakkab jahe, aga õhk seal basseiniala juures oli mega soe, kohati isegi nii soe, et hommikumantel seljas tundus liig. Aga no seda rahulikumalt sai beebiga toimetada ja ei pidanud kartma, et külm oleks. Samas kui ikka tekkis tahtmine päris soe omale sisse saada, siis selleks oli suurepärane võimalus omale sobivaid saunasid külastada. Valikut on seal piisavalt ja kõik saunad ei ole kuumad-kuumad, nt aroomisaun ja soolasaun olid ka pisikesega mõnusad, Jasminile nii meeldis, et seda märkis isegi võõras saunakülastaja, kes meiega koos seal olema juhtus 😄

Jasmin oli veekeskuses lihtsalt suurepärane kaaslane

Me Jasminiga end soolasaunas soolaga üle hõõruma ei hakanud, aga selline võimalus seal olemas – sauna ukse taga olemas kausikesed soolaga, mis saad sauna kaasa võtta

Jasminiga veekeskuses toimetamiseks kasutasin Lennylambi veelina ja sel korral oli see küll ideaalne abivahend – saime sellega nii vette kasta, duši all käia kui ka saunatada ja ei pidanud tassima turvahälli või käru seal märja käes. Lina on sellisest materjalist, et ei võta vett sisse ja samas kuivab kiirelt ning kotis võtab vähe ruumi. Beebiga spaatamiseks tõesti väga mugav ja kuna hommikumantlel oli piisava varuga, siis mahtus see meile mõlemale ümber tõmmata toast tulles-minnes või pikemalt istudes.

Sellise veelina saad osta nt Babyshop.ee poest ja koodiga lifeatlucky13 saad selle ka soodsamalt

Kuna me olime Saaremaal sel korral kaks ööd, siis oli ka rohkem aega miskit teha, samas ega see ilm otseselt õues olemist just ei soosinud, seega panustasime tubastele asjadele.

Otsustasime, et natuke ekstra hoolitust kulub kõigile ära (kaks pisemat sellest jäid siiski välja) ja alustasime laupäeva hommikut massaažidega. Mu jaoks ideaalne ajastus, sest olin just mõni päev tagasi pika peavalu käes vaevelnud ja peale masseerimist oli ikka hoopis parem tunne. Elus esimest korda proovisid massaaži ka kaks suuremat last, meie spordipoiss nautis esimesest hetkest alates ja ise mainis, et kindlasti jalgu ka tehtaks (tal oli eelmisest nädalast üsna intensiivne judo ja ujumise programm ka olnud). Jenni oli vahetult peale massaaži natuke kahtlev, et nagu meeldis, aga nagu ei meeldinud ka, kuid kui lasin tal veidi niisama rahus olla ja pärast uuesti küsisin, siis arvas, et oli ikka hea see massaaž küll (eks ise oled ka peale masseerimist veits selline sossu ja tahaks end koguda ja mitte raporteerimisega tegeleda).

Peaks vist uurima, kus Tallinnas lastele massaaži saab

Väiksematele poistele oli plaanis vahumullivann, aga kuna Jonas arvas, et see vann ei ole tema teema, siis võtsid selle vahuvanni üle kolm suuremat. Ja seal sai vahuga hullata kogu südamest – neile oli see seda erilisem, et meil enam ammu kodus mullidega vanni ei ole ja ka vannivahtu pigem harva kasutame.

Peale massaaže ja vannitamist seadsid suuremad koos Teeduga sammud kinno, sest lapsed tahtsid näha uut “Kaka ja Kevad” filmi ja miks siis mitte minna kinno hoopis Saaremaal. Muljeid kuulates tundus, et lapsed jäid filmiga rahule, isegi Teet vist jäi 😄

Mina ja Jasmin saime sel ajal natuke rahus toas pikutada ja peale väikest jalutuskäiku õnnestus tal isegi rõdul oma uinak lõpuni teha. Toad ise olid lihtsad, aga meie suuruses perele nii hea peretoa lahendusega. Ma alati eelistan neid hotelle/majutusi, kus peretuba on olemas ja see koosneb kahest toast, mis omavahel uksega ühendatud. Nii on olemas kaks vannituba ja ka võimalus nt õhtuti üks tuba magama panna ja teises toas veel rahulikult üleval olla.

Kui vihmas jalutamine enam hea plaan ei tundunud sai rõdul uinak lõpuni tehtud

Hommikusöögid olid plaanitud hotellis, aga lõuna/õhtu osas oli plaan miskit linna pealt vaadata, samas peale pikka väsitavat päeva ei olnud kummalgi õhtul eriti seda tunnet, et tahaks veel kuskile ekstra minna kogu selle lastekambaga, seega otsustasime ka õhtul hotelli restoranis süüa ja selle valikuga jäid rahule nii lapsed kui täiskasvanud, sai kiiremini sööma ja ei pidanud end riidesse pakkima ka polnud ohtu, et keegi autos magama jääb ja siis tusasena ärkab jms.

Õhtusöök. Lapsed kiitsid oma kanapastasid (mis olid tõesti head ja enamat kui lihtsalt makaronid kanaga)

Igatahes on mul nii hea meel, et meil tekkis see hetk, et end argipäevast hetkeks väljalülitada ja kõigile kulus see vaheldus väga ära. Lisaks oli see hea proov enne kevadist reisi, et näha kuidas meil see kodust välja minek ja olek sujub, aga ka selles osas, et saada veidi aimu, mida vajalikku tuleb kindlasti kaasa pakkida.

Väljas ilm hall ja vihmane, sees mõnusalt soe ja mulisev

Aga põhiliselt oli see nädalavahetus mõnus aeg koos perega olemiseks ja Saaremaa on selliseks käiguks meie meelest küll hea valik.

13Sep2022

Ja siia ilma saabus Jasmin

Posted in elu viie lapsega, Jasmin, Sünnitus, Viies beebi by beritp

Ma mäletan, kuidas kolmanda lapse sünniloo alguses ütlesin, et need lood lähevad aina lühemaks, pean seda ka sel korral tõdema.

Eks kõige huvitavam on muidugi see, kas me haiglasse jõudsime – selle alla tunnise aja jooksul, ei, ei jõudnud.

Ma ei mäleta teiste laste ootuse ajast nii palju ja tihti neid nö harjutusvalusid, mis mind Jasminiga raseduse lõpus nii sagedasti külastasid – need panid mind ka oletama, et ehk ta ikka oma tähtajast varem tuleb. Meil oli juba olnud öid, kus isegi Teet oli mõelnud, et kas enam magama minna tasubki, aga siiani polnud siiski asjaks läinud ja igat sellist kahtlast ööd saime hommikuks meenutada ikkagi beebiga kõhus.

Täpselt tähtajal ei olnud ka keegi mu lastest varem sündinud, nii et seegi variant tundus kuidagi ebatõenäoline (vaikselt mõtlesin, et äkki siis hoopis 13.09 või et tulebki see esilekutsumine 16.09 ka ära kogeda lõpuks). Igatahes ei olnud mul vähimatki plaani sünnitama hakata, seda enam, et just sel ööl pidi mul ema reisile minema ja teda nt laste juurde kutsuda poleks saanud (Jasmini sünnist saingi teda teavitada kui ta samal ajal pagasit ära andis 😅).

Ja kui pühapäeva öösel jälle mind need tuttavad kerged ebamugavad hetked külastasid, siis ma… lihtsalt magasin edasi, sest ma reaalselt olin juba harjunud, et korraks on kehva olla ja siis läheb uuesti normaalseks. Ehk siis tagasi vaadates, ma lihtsalt sõna otseses mõttes magasin mingi osa sünnitusest maha, teadmata, et see on sünnitus 😂🤷‍♀️

Nii kestiski see nn päris sünnitus alla tunni ja enne presse sain äkki paar päriselt korralikku valu üldse – veel enne seda oli lihtsalt veidi pinget kõhus ja siis endalegi üllatuseks pomisedes, et “ma ei tea, mida ma tahan?!” olin juba käpuli maas ja saabus teadmine, et beebi ongi tegelt kohe varsti meiega. Erinevalt eelmistest kordadest ei tulnud veed enne presse, mis tavaliselt olid mu jaoks indikatsiooniks, et peale seda pressid algavad ja tuleb igal juhul paigale jääda, seega lihtsalt eelnevale tuginedes oleks nagu ka lootust olnud, et ehk lähebki veel aega ja jõuab minna kuhu vaja, sest ma üldiselt kuni pressideni olen üsna adekvaatne 🙈

Mu plaanitud haigla ämmaemand oli alles meie poole teel, et koos siit haiglasse minna sünnitama (sest Teet pidi jääma suurte lastega koju). Aga üks hetk ei teinudki ma enam muud kui kuulasin keha, hingasin ja madala ja müriseva häälega kaasa aidates lasin oma kehal beebi välja aidata. Ilmselt see, et ma peaaegu, et üldse nö jõuga ei pressinud andis tulemuseks ka null rebendit nagu hiljem läbivaatusel selgus.

Kui sünnitust sel korral plaanides võttis korra ikka silmanurga märjaks mõte, et Teet nüüd viienda lapse sünni juures ilmselt ei olegi, siis selles osas tegi meie väike preili oma otsused ise ja ma üldse ei hakka salgama, et mul oli hea meel, et just Teet sel hetkel meie kõrval oli.

Ühesõnaga, kui meie Jasmin oli saabunud, siis muidugi ei olnud meil sel korral sellist mõnusat ja hubast kodus oma voodisse kerra tõmbamist vaid algas uus vaatus haiglasse minekuga. Kuna platsenta oli jätkuvalt sees ja beebi nabanööriga ühendatud, siis ei olnudki muud kui pakkida ta tekkide sisse (mis mul olid ettenägeliku tekihulluna kõik valmis pandud – ehk kehtib moto, tekke pole kunagi liiga palju 😅), endale ka miskit ümber ja peale ning omal jalal siis selle pambuga lifti ja ämmaemanda autosse, et sünnituse viimane faas haiglas lõpuni viia. Kuna mul enesetunne oli ok ja lapsega ka tundus kõik hästi ning transport oli olemas, siis kiirabi kutsumine tundus lihtsalt lisa ooteaeg ja seda enam tegema ei hakanudki. Koju jäämine polnud ka paraku ju sel korral valikutes.

Veel hetk enne uksest väljumist ärkasid Jasmini kõige suurem ja kõige väiksem vend, kes meid tervitasid ja teele saatsid. Suur vend oli ikka emme madalat mürinat kuulnud ja uurima tulnud, et mis täpsemalt toimumas on 😅 Teised kaks kuulsid õe sünnist alles hommikul kuid teatava umbusuga kuniks avastati, et oot tõesti, emmet polegi kodus.

Haiglas saime siis üle vaadatud, platsenta väljutatud ja Jasmin mõõdetud kaalutud – tulemuseks 3654g ja 49cm – väiksem kui kaks tema venda ja veidi suurem kui üks vend ja õde ehk siis täitsa keskmine 🥰

Loomulikult selgus, et maja on sünnitajaid täis ja ainuke koht, kuhu meid panna on intensiivi ühispalat. Naljaka kokkusattumusena saime täpselt sama koha, kus samal põhjusel 4 aastat tagasi Joniga olin, suht deja vu.

“Tänu” gestatsioonidiabeedile ei olnud meil lootuski pühapäeval koju saada ja kindel oli, et vähemalt ühe öö peame haiglas olema, aga tõenäolisemalt isegi kaks. Seega ootasime Jasminiga mõne peretoa või ema ja lapse toa vabanemist, sest ega me sinna intensiivi jääda poleks ka saanud. Õnneks poolest päevast vedaski ja saime peretuppa ümber kolida – täieliku üllatusena tuppa nr 13 🫢 Tegi see toa number tuju nii heaks, kuigi korra oli mul väike murdumise hetk ka kui Jasminiga seal siis kahekesi istusime ja ma koduste peale mõtlesin, vägisi kippusid pisarad silma suurest igatsusest.

Hea uudis oli aga see, et kõik veresuhkru näidud olid Jasminil korras nagu ka kõik muu. Ühtpidi ju mega hea ja teistpidi tundus seda jamam see niisama haiglas passimine, aga okei, kehvemal juhul oleks võind näidud paigast olla ja ta abi vajada ja seda otseselt ette ju ei näe.

Elasime siis omas mullis selle esimese õhtu ja öö ning ega ma kurta ei saa, üksi beebiga seal peretoas oli vähemalt ruumi hingata ja toimetada. Enesetunne oli mul juba päeval selline, et raske uskuda, et alles öösel sai sünnitatud ja no jumal tänatud, sest siis oli ka beebiga üksi olek ilusti tehtav (võrdlusena, et peale esimest sünnitust olin ka ühe öö üksi ja veel ühispalatis ja siis oli phmt surm silme ees, sest niii halb ja nõrk oli olla).

Öö möödus päris rahulikult, beebi magas mul kaisus ja panin igaksjuhuks isegi omale äratused, et talle 1.5h tagant süüa anda, aga neid poleks vaja olnud, sest ta nõudis ise ka piisava tihedusega rinnale.

Esmaspäeva hommik tervitas meid päikesega ja hoolimata tihedast öisest toitmisest oli enesetunne mul päris värske. Peale hommikusi toimetusi tõi ämmaemanda külastus ka uue lootuse – kuna Jasminil kõik näidud olid tiptop ja me väga koju tahtsime, siis jäi jutt, et otsuse teeb lastearst peale ülevaatust. Pöidlad peos jäime seda ootama, sest tundus ikka väga jama seal veel üks päev ja öö niisama tiksuda.

Ja kuigi alguses ei julgenud isegi loota seda varasemat koju saamist, siis meil vedas ja arst otsustas meid koju lubada. Kiirelt kõne Teedule, et ta meile järgi tuleks ja pakkisin veel kiiremini meie asjad kokku.

Paremat päeva koju saabumiseks oleks olnud raske valida, selle septembri kohta nii soe ja päikseline, oluliselt mõnusam kui 5-plusskraadiga hommik, mil haiglasse siit olime läinud.

Kodus ootasime siis õde ja vendasid lasteaiast-koolist, neile oli see hea üllatus, et emme ja väike õde on vahepeal koju saabunud. Terve õhtu imetleti ja arutleti oma uue kaaslase üle ja mulle tundub, et südamed on siin kõigil armastust täis.

Oeh Jasmin, nii nii tore, et sa just meie juurde tulid, arvestades sinu saabumist, siis ma arvan, et meid ootavad ees meie kambale kohased kõige paremad ühised seiklused 💖

10Aug2022

Meie viienda beebi ootus

Posted in Tervis ja rasedus, Viies beebi by beritp

Ma polegi ju tegelikult viiendast beebist siin blogis kirjutanud, üldse siia juhtunud nii harva ja rohkem kuidagi IG-s meie tegemisi jaganud – pilt ja paar rida võtavad ju vähem aega kui siin pikemalt jutustamine. Aga täna siis jutustan siin ka.

See viienda ootus on olnud küll jälle täiesti omamoodi ja üldse mitte selline nagu ma oleksin arvanud. Juba päris varakult raseduse jälgimise ajal sain omale rasedusdiabeedi diagnoosi, millega oli suht raske leppida. Esiteks sellepärast, et diagnoos tuli veresuhkru ühe näidu 0.1 üle normi olekust ja suurem põhjus muidugi see, et rasedusdiabeedi diagnoos, isegi kui see on terve raseduse kontrolli all ja kõik muu on hästi, on kahjuks planeeritud kodusünnituse jaoks vastunäidustus. Ehk siis minu soov selliseks imeilusaks ja rahulikuks kodusünnituseks nagu meil Jonasega oli, lendas varakult vastu taevast.

Aga kuigi selle kõigega oli raske leppida ja veresuhkru näidud sealt edasi head olnud, siis leppimine tuli ja rahu ka. Ma olen selle suhkru jälgimisega kindlasti oma keha toimimise kohta saanud palju rohkem teada, aga ka palju infot selle kohta, miks ka mitte rasedana võiks veresuhkrut jälgida, suuri suhkrukõikumisi vältida, kuidas on parem toitu süüa (nt millised toidud koos kehale paremad) ja mida kõike see mõjutab – alates kaalust, tujumuutuste kuni viljakuseni välja.

Proovisin mitut glükomeetrit, aga see Accu-Chek Instant sai lemmikuks

Olles ise nüüd nii palju rohkem uurinud selle teema kohta ja oluliselt rohkem seda veresuhkrut mõõtnud, pean nentima, et mu meelest meil rasedaid võiks isegi natuke rohkem selles osas jälgida ja seda infot ka rohkem jagada, et see pole lihtsalt üks tüütu torkimine vaid sellel on reaalne vajadus ja kasu sinu ja lapse tervise jaoks. Õnneks mul vere talumisega probleeme pole ka ja pigem tänaseks mul juba oma hasart selle mõõtmisega + ei oska nagu ollagi kui pole nt hommikust näitu näind 😅

Ühesõnaga, see diagnoos rikkus mu plaani sünnituse osas, aga muus osas on see olnud huvitav teekond oma keha tundmaõppimisel. Boonusena – kuna igasuguse kräpisöömise hulk on drastiliselt vähenenud (sest selle suhkru jälgimisega saad aru, miks tekivad mingid isud rämpsu järgi või miks tekib magusavajaduse tunne vms) on ka üldine olemine kergem ja mõnusam selle rasedusega, abiks muidugi seegi, et 35. nädalaks on kaalu kokku juurde tulnud alla kilo (samal ajal kõhu suurus vastab kenasti nädalatele).

Tegelt loomaais käies oli küll vahepeal raske olla omal 😅

Aga kaal kaaluks, peaasi, et beebiga kõik ok ja endal ka hästi kõik. Järgmisel nädalal juba ootabki ees ultraheli, kus beebi suurust hinnatakse ja ennustatakse (see kolmas uh tehakse just diabeedi diagnoosi pärast, sest sellega on oht liiga suureks kasvavale beebile). Ma siiski loodan, et meie beebike on normis ja me ei pea mingeid samme astuma tema varajaseks väljasaamiseks.

Eks meil selle ajastamisega on üldse siin head lood, see augusti teine pool, kus Jonas peaks hakkama lasteaiaga harjuma, siis Jenni sünnipäev ja no eriti oluline Jensi kooli minek on kõik natuke puntras ja selle kõige krooniks saan ma siis phmt igat päeva alustada mõttega, et ega beebi juhuslikult täna ei saabu 😅

Kuna neid teemasid, millega tegeleda on palju, siis ma olengi katsunud kõigega nö varakult ree peal olla. Et kooliasjad varutud, beebile suht kõik vajalik olemas, lasteaialastel varustus ootel ja isegi haiglakoti või õigemini kohvri pakkisin nüüd täitsa ära ja saab selle esikusse ootele panna.

Haiglakoti pakkimine oli ka sel korral huvitav – et ma reaalselt teen endast kõik oleneva, et beebi sünniks üldse haiglasse jõuda ja siis pean arvestama, et suure tõenäosusega ma olen seal beebiga üksi, st Teet kaasa ei tule ja on suuremate lastega. See tundub natuke õudne, sest ta on siiski kõigi me laste sünni juures olemas olnud, aga teistpidi annab mulle südamerahu ja võimaluse sünnitusele keskenduda teadmine, et suured lapsed on issiga koos ja hoitud. Ja nii siis pakkisin seda kotti ka, et mul oleks kõikvõimalik vajalik kaasas, mis mul seal üksi toimetamist toetaks – kandelina, piisavalt snäkke 😅, rinnapiimakoguja (sest see lihtsalt mahtus paremini kui rinnapump) ja isegi imetamispadi – mida varem pole mul koduski olnud, aga sel korral tundus nagu hea idee. Eks me siis näeme kaua meid haiglas hoitakse, ise loodan küll kogu südamest, et saame ruttu koju 🤞

Beebile asjade varumisega on ka nii, et viiendal korral on juba päris hea nägemus endal, et mida kasutame ja mida päriselt vajame. Käruks on meil Easywalker Jimmey, millega praegu sõidab Jonas, aga mille korviosa ootab karbis beebit (ja see on nii mõnus korv, et tahaks juba väga seda beebiga kasutada). Samas turvahäll meil juba Jonase ajast olemas, selleks Swandoo Albert ja selle alla ratasteks on Easywalker Jackey, mida vajadusel mõnus Jonasega kasutada, kuna väike ja lihtne autosse ka suure käru kõrvale kaasa võtta. Puudu ongi tegelikult kahe lapse käru – sest mulle tundub, et meie sügisene elukorraldus nüüd siis nii kooli kui lasteaiaga, lihtsalt vajab võimalust vahepeal ka kaks last korraga kärru panna. Aga kuna ma veel täiesti otsustanud pole selle käru osas, siis on see nö suurtest asjadest ka ainuke, mis veel ootenimekirjas.

EW Jimmey valiku juures oli üks argument ka see iste, kuigi Jonasele meeldib magades olla kerge kalde all, siis saab istme ka täitsa lamavaks panna, et seal saaks väike beebi pikutada.

Teise Nomi tooli ostu ka kaalun, Jonas enda oma kasutab igapäevaselt, seega sinna beebiosa peale lisamine ei ole reaalne variant. Aga beebile olemas on sel korral punutud korv ehk siis mingi koht ikka, kuhu teda nö käest ära panna turvaliselt. Eraldi voodit ei ole ega lähiajal ei tule, sest plaan on beebi kaisus hoida nagu teisigi.

Kandevahendeid on juba Jonase ajast, lisaks olen ostnud spets vastsündinule sobilikke õhukesi linasid (millest üks haiglasse kaaasa pakitud).

Need eriti beebikad linad ja Artipoppe tiigriga kott meie tiigriaasta preilit ootamas 😍

Riietega on muidugi veidi lappama läind, sest peale kahte poissi uuesti beebitüdrukule riiete varumine on viinud korraliku roosamanna hulgani 😆💖 Ja no kuna beebi nii vastu sügis-talve sünnib, siis enamus asju on kõik meriino ja siidi-villa segu ja nii pehmed ja nunnud ja mõnusad, et vahel lihtsalt istuks ja paitaks neid niisama 🙈

Sekka roosale natuke sinepit ja rohelist ka 💖

Riidest mähkmete kasutamise plaan on ka viienda beebiga. Joniga alustasime, kui ta oli ca 3k vana, Jonasega sai juba vastsündinu suuruses mähkupark kokku pandud ja kasutatud, sel korral siis on jälle natuke teisiti kuna eelistused on ajaga muutunud. Suures osas on nüüd uue beebi mähkmepark esiteks kodumaistelt tootjatelt, teiseks kõikvõimalike volditavate sisudega (mida on veel lihtsam-mugavam pesta ja mis põnevate elektrihindade juures ei vaja kuivatit) ning koosneb paljuski just villakatetest ja pükstest (kuigi on olemas ka ports pul materjalist katteid, mida vajadusel kasutada). Ja kogu see kraam on nii ilus, et ma phmt juba ootan neid mähkmevahetusi, mida ilmselt saab olema muidugi palju, aga no selliste mähkmetega – lust lihtsalt ju.

Mähkmepargis ootavad näiteks need Nulu paelmähe ja Heietigi nutiden villapüksid

Ja siin vastsündinud suuruses mähkmesisusid

Üldse on nii, et tänaseks juba 35+3 ja selline tunne, et läheks see aeg juba kiiremini ja saaks selle beebieluga juba pihta hakata ja kogu uue elurütmi majandamisega. Samas natuke mõrumagus see uue alguse ootus, sest see tähendab siis tõenäoliselt ka selle sumeda suve lõppu, sügise ja kõige asjaliku aja algust, koolitee ja täitsa teistmoodi eluetapi algust siin ja ma lihtsalt loodan, et selle kõige käigus on mul aega, et tõeliselt nautida seda beebimulli. Pole võimatu, et selles “mullis” viimast korda olen ja siis tahaks nagu kõike seda endasse salvestada.

Lähengi nüüd kraamin veidi beebi kummutit, et asju paremini ja käepärasemalt organiseerida, vahepeal avastasin, et vannilina ka vaja otsida beebile ning ilmselt mingid väiksemad hoiukorvid kuluks kummuti juurde ära, et kõigel oleks oma koht 💖

Ja hoidke meile siis pöialt ja mõelge häid mõtteid, et see viienda beebi saabumine läheks ilusti 🤞💖

Varsti-varsti täidab need riided ja pesa meie viies beebi 💖

1Jun2022

Easywalker Jimmey – kas meie viienda beebi uus käru?

Posted in Kärudest, koostöö by beritp

Easywalkerid on meie pere südamed võitnud, seda nii reisikärude kui ka igapäeva kärude kategooriates. Seega kui saime võimaluse katsetada uut Jimmeyt, haarasime sellest kohe kinni, sest see oli hea võimalus aru saamiseks, kas Jimmey vahetab meie ustava Harvey 3 Premiumi välja.

Easywalker Jimmey ja Easygrow Lyng soojakott on väga hea kombo

Ma arvan, et paljudel on sama küsimus nagu meil, et kumb käru ikkagi valida, kas Jimmey või Harvey3 ja ausalt öeldes ei ole see valik üldse kerge. Ühel päeval olin kindel, et jääme Harvey juurde, teisel päeval aga veendunud, et me just Jimmey peame võtma ehk siis ei midagi kindlat.

Kui vilksamisi neile kärudele peale vaadata, siis tunduvad nad päris sarnased, ometigi on nad paljus aga hoopis erinevad. Harvey3 postitust saab lugeda siit, seega keskendun siin täna rohkem Jimmey omadustele.

Üks suurim erinevus nende kahe vahel aga ka muidu paljude populaarsete kärude ja Jimmey vahel on tema iste, kui trend pigem lohuga istmete suunas, siis Jimmey iste käib siledalt täsilamavasse asendisse, seega ei ole sellel piirangut, et millal istet peale vankrikorvi võiks kasutama hakata. Lisaks on see hea variant kui käru vaja vahepeal kasutada ka suurema lapsega, siis pole vahet, et millal üks või teine laps kärru tahab, istmesse saab panna mõlemaid. Ma ise natuke kartsin, et mulle iste ei sümpatiseeri, sest harjunud lohuga, aga tegelikult hakkas see meeldima praktiliselt peale esimest korda, kui Jonase sinna sisse panin. Ruumikas, magnetiga turvarihmade ja mugavate kaldenurkadega, mis lingist muudetavad – üsna ideaalne, ma ütleks.

Täislamav iste, mis pole ka liiga lahtine külgedelt

Magnetiga rihmad on super head ning rihmade pikemaks-lühemaks tegemine käib ka eriti lihtsalt

See Sand Taupe toon oli alguses harjumatu, aga tegelikult päris ilus, eriti päikese käes

Kahene Jonas mahub Jimmeysse veel korraliku kasvuvaruga

Ja muidugi on istme kohal korralik kaarvari, õigemini mitte korralik vaid XL suur kaarvari, mitme õhutusavaga (mida saab vajadusel varju pikkust muutmata ka kinni katta). See vari on imeline, kindlasti üks lemmikumaid omadusi selle mudeli juures, sest kõik nii mõnusalt läbimõeldud, isegi siis kui iste on täiesti lamavas asendis, hoiab vari ka madala õhtupäikese eest väga hästi lapse peidus.

Kõik õhutusavad saab ka kinni katta ilma, et varju pikkus sellest muutuks

Selle varju juurest on hea edasi liikuda vankrikorvi juurde, sest erinevalt Harvey 3 mudelist kinnitub Jimmeyl üks ja sama vari nii istmele kui ka korvile, kui juba istmel kattis see vari hästi, siis korv ei ole ka erand, vari ulatub nii kaugele, et kaitseb väikest beebit ühtviisi hästi nii ereda päikese kui ka näiteks talvise tuisu eest. Suvebeebidele on Jimmey korv tõesti parim valik, sest lisaks varjus asuvatele mitmetele õhutusavadele on suur õhutus ka korvi eesosas, mida saab soovi korral avada. Ja see avatud osa kangast kinnitub korvi servale trukkidega (Harveyl jäi lihtsalt rippuma) ehk siis väike asi, aga kindlasti silmale ilusam vaadata. Korv on väga ruumikas seega ei peaks muret olema, et beebi üle talve koos soojakotiga ära ei mahuks, pigem võib pisem beebi sinna vajada hoopis mida pesalaadset (või Easygrow minimizer sisu), et tal peale kõhus olemist harjumatult avar see ümbrus ei tunduks. Lisafunktsioonina saab korvil peaalust osa tõsta, seda siis nt refluksi korral.

Seda korvi vaadates tahaks kohe sinna väikse beebi panna ja kärutama minna ❤️

Suvebeebidele super hea ventilatsioon korvil

Korvikattel saab serva ka max kõrgele panna, et tuule või päikese eest kaitsta, samas saab selle ka alla keerata. Korvile kinnitub sama turvakaar, mis istmele, aga pean tunnistama, et mu jaoks mugavam seda mitte kasutada.

Tõesti ruumikas korv, millel selle ülemise rullpehmenduse saab ka eemaldada, et kui laps kasvab ja ruumi juurde vaja. Korvi pikkuseks sain ca 79-80cm

Vankrikorvi juurest edasi liikudes jõuame alumise pakikorvini, mis samuti üllatab. Esiteks on korv hea suurusega, mahutab hästi nii pere toidupoe shoppingu kui ka suuremate laste lasteaia kraami vms, korvile saab peale tõmmata lukuga katte, mis kaitseb asju nii vihmasabina, lume kui sügisese pori eest. Uuenduslik on aga see, et korvi saab alt hõlpsasti eemaldada ning sellel on olemas kandesangad ehk kui peale shoppingut jätad lapse käruga õue magama, siis saad kogu poekraami koos korviga tuppa kanda ja ei pea magava lapse alt neid ükshaaval välja koukima või krabisevate kottidega mässama. Või kui käru jääb autosse, siis saad kogu tavaari hoolimata sellest mugavalt tuppa viia. Igatahes lahe lisafuntksioon.

Mahukas kaubakorv, kus sees ka tasku, kuhu hea panna nt vihmakile või turvahälli adapterid. Muideks vankrikorvi vihmakile tuleb kärukomplektiga kaasa

Sangad välja ja saad poekraami mugavalt tuppa viia

Ja siis see Jimmey raam ja rattad – Jimmey on pisut suuremate ratastega kui nt Harvey 3 ja ka üldmulje kokku on suurem ja ka veidi raskem (koos korviga 13kg, istmega 12kg). Kui Harvey3 on selline hästi erksa manööverdusega, et hakkab keerama juba siis kui sellest mõtled, siis Jimmey on rahulikuma loomuga, väga stabiilne käru (hea omadus kui sul käru ümber tiirleb uudishimulikke õdesid-vendi või krapsakaid koeri 😆). Kuna Jimmey on suurem, siis mina isiklikult ei tundnud vajadust, et vankrikorvi alla panna ka kõrguse adapterid (olen ~170cm), aga koos nende adapteritega võiks Jimmey imehästi sobida ka keskmisest pikematele vanematele. Nii kõrguse kui ka turvahälli adapterid on Jimmeyl ja Harvey3 mudelil samad. Samas kui Harvey raam tundub mulle ideaalne ka turvahälli ratastena, siis Jimmey kõrvale kaaluksin pigem mingi kergema käru soetamist, mida turvahälli ratastena kasutada (nt Easywalker Jackey või Charley). Aga see rohkem minu enda eelistus, st kui tahta kärust max võtta, siis mõistlik seda ka turvahälli all kasutada (pole siis ka kahtlust, et talvel lopasest parklast läbi ei läheks).

Kuigi ma Jimmey puhul pigem kaalun halli tooni, siis tõesti see beež hakkas ka meeldima… oleks ju ilus koos roosa soojakotiga 😆

Ühesõnaga on Easywalker Jimmeyl palju häid omadusi, mis temast suurepärase valiku teevad, seda nii suve- kui ka talvebeebile ja nii linnatänavale kui pargiteele. Aga ma pean tunnistama, et ma siiani ei tea, kas jätkame oma Harvey 3 Premiumiga, ostes sinna peale lihtsalt vankrikorvi või ikkagi vahetame Jimmey vastu välja. Mulle väga meeldib Jimmey selline tugevam olek ja see sile iste ning ekstra pikk kaarvari. Samas meeldib mulle meie Harvey roheline toon kindlasti rohkem kui Jimmey saadaval olevad värvid ning oma väiksema ja erksama olekuga sobib ta hästi kitsamasse linnaellu ja meie koju. Seega on kõik veel lahtine 😆

Kes aga parema otsustusvõimega ja valik just Jimmey kasuks on tehtud, siis koostöös Babyshop.ee poega saab koodiga “lifeatlucky13” selle omale 15% soodsamalt (nagu ka kõik muu täishinnaga kauba) ja nii juuni lõpuni. Kes valib samuti Harvey ja Jimmey vahel, soovitan kindlasti minna poodi katsuma ja nö oma käe all võrldema, väga võimalik, et tekib kohe ühe või teise osas see “õige” tunne. Ja kel soovi, siis Jimmey saab osta ka ainult jalutuskäruna (st ilma vankrikorvita).

Ikka väga mõnus käru on see Jimmey, mu meelest sel kärul ka see omadus, et kui juba lükkad seda, siis tahaks kohe pikemale tiirule minna 😍

23May2022

Kogemus reisikäruga – Easywalker Miley 2

Posted in Kärudest, koostöö, Reisimine, Uncategorized by beritp

Reis nelja lapsega Hispaaniasse on selleks korraks läbi ja jagan natuke kogemust meiega kaasas olnud reisikäru kohta, milleks sel korral sai valitud eriti värskelt saabunud Easywalker Miley2.

See roheline Miley toon võlus mind suht kohe, kui seda nägin

Kohe algatuseks tuleb mainida, et ma ei pea end just “minikärude” inimeseks ja ka reisidele olen eelistanud kaasa võtta kärusid, mis tunduvad selleks mugavad ja vähem mõelnud sellele, et need oleks väiksed ja kerged. Aga sel korral olid võimalikud käru kasutajad ka kõik suuremad kui meil varasemalt ja siis tundus, et mõned omadused – nagu nt selg sõidu suunas istme võimalus, ei olegi nagu enam niiii olulised. Ja kuna pagasi suurust tahtsime ka minimeerida tundus mingi pisema käru valik igati mõistlik.

Kaalutud sai erinevaid, aga Miley2 kasuks rääkisid nii soodne hind, super lahe roheline värv kui ka kerge kaal (7kg) ning samas ruumikas iste. Lisaks tulevad käruga kaasa trnaspordikott (määrdumise eest kaitseks) ja vihmakile.

Käru saabudes oli muidugi korraks natuke error endal, sest terve pika talve ja sellele eelnenud suvegi oleme ju sõitnud oma Easywalker Harvey3 Premium mudeliga ja see käru oma võimekusega nii käe sees. Aga tuli endale meenutada, et tegemist ongi täiesti erinevast kategooriast kärudega ja nad ei peagi nö sarnased tunduma.

Nii jõudsimegi enne reisi ka mõned kodused toimetused just Miley2-ga teha ja vaikselt hakkas seegi käru nö omaks saama. Minu jaoks oli esialgu harjumatu, et laps ainult nägu sõidu suunas ja ma teda ei näe, samas Jonasel oli sellest täitsa suva ja istus kärus suurima hea meelega.

Reisitarbeks kasutasime ka natuke lisavarustust – juba varasemast olid olemas telefonihoidja lükkesangale ning suvine Easygrow istmepehmendus, lisaks tahtsin ma ka mingisugust organisaatorit sangale, et reisil mugavam oma esmavajalikku kraami kaasas hoida ja, et alati ei peaks omale õlakotti vms külge panema. Easywalkeri enda organisaator jäi mu maitse jaoks natuke liiga madalale, aga Tinkafu organisaator tundus sangal täpselt õige. Ideaalis oleksin valinud musta värvi variandi, aga kuna ostuhetkel seda polnud, tuli hall ja ausalt ei häirinud see ka selle rohelise käru küljes. Organisaatorit kasutasime tõesti igapäevaselt, nii varumähkmete, päikesekreemi, veepudelite aga ka snäkkide ja plaastrite jms asjade hoiustamiseks. Eriti hea oli see suures lõbustuspargis, kus ei pidanud muretsema, et kellegi käsi nt seljakotist või õlakotist midagi väärtuslikku kaasa viib 😅

Organisaatorisse mahub kiirest haaratavalt kaks joogipudelit ning lisaks on kaks lukuga taskut.

Eriti hea, et organisaator ei jää ette õhutusavadele, kui need avatud

Miley2 oli meie reisil väga eeskujulik kaaslane, hätta ei jäänud temaga ka metsikumat parki külastades, linnast ja basseini ääres veeremisest rääkimata. Jonase jaoks sai sellest kärust tema täielik lemmik koht, kus end turvaliselt ja mõnusalt tunda ja mitmel korral avaldas ta ise soovi sinna chillima minna. Ka oma uinakud tegi ta kärus ja isegi kui väljas oli 26C, siis avasime Miley2 tuulutusavad (mida on päris mitu) ja palavus teda seal ei seganud. Jonas eelistab magada nii, et iste on kerge kalde all, aga pisikeste beebide jaoks käib iste ka päris lamavasse asendisse.

Ka ebaühtlasel pargiteel ei jäänud Miley hätta

Boonusena sai käru kasutada ka peagi neljaaastane, kui ikka jaks otsa sai ja jalad puhkust vajasid, siis oli lihtsam Jonas omale kandekotiga selga panna ja Joni kärus lükata. Sõidumugavus raskemat last sõidutades ei kannatanud ja kaalupiirangu pärast ei pidanud ka muretsema, sest kandevõime on Miley2 mudelil 22kg.

Lõbustuspargis keerasin selle organisaatori teistpidi, et pisike lukuga tasku jäi vastu käru, sinna oli hea oma väärtuslikum kraam peitu panna.

Alumine kaubakorv on väikse käru kohta väga hea suurusega, poes käies sai sinna kõvasti toidukraami laduda, samuti mahtusid sinna ära kogu pere jaoks rätikud jms, et kõik vajalik saaks basseini äärde kaasa võetud.

Peale peaaegu kahte nädalat igapäevast kasutust olen meie käru valikuga igati rahul, kui ma midagi muudaks siis tahaks selliseid magnetiga rihmakinnitusi nagu nt Harveyl ja no turvahälliga kasutuse võimalus oleks ka boonus, samas hetkel meie jaoks see võimalus ei olnud oluline ja käru sai just Jonasele valitud, kes juba kaheaastane. Minu hinnangul on Miley2 tõesti hea reisikäru ja hea variant ka kodus kui on vajadus nö auto-poe käru järele, sest avastasin ennastki just Mileyt kaasa haaramas kui kodus olles kuskile kiirem käik oli vaja teha.

Soodsast hinnast rääkides on Easywalker Miley2 mudeli täishind 299€ (kaasas siis vihmakile ja transpordi kott), aga koodiga lifeatlucky13, saab selle käru (ja muu täishinnaga kauba) koostöös Babyshop.ee poega neilt 15% soodsamalt ning eriti magusa pakkumisena tuleb Miley2 ostuga juuni lõpuni kingituseks kaasa ka rool turvakaarele (meie laste lemmik lisa 😆) ja topsihoidja. Ehk kellel on plaanis omale just mõni selline väike käru hankida, siis meie kogemusel võime Miley2 mudelit soovitada küll.

19Dec2021

Jõulutunne

Posted in elu nelja lapsega by beritp

Vahel on nii, et mingit tunnet mäletad ka 25 aastat hiljem, see tunne lihtsalt õigel hetkel jääb sinu sisse ja kui sellele mõtled, siis rändad nagu ajast tagasi.

Jõulud ja jõulutunne. Hakkasin siin umbes nädal tagasi luutsinapäeva eel sellele päeva traditsioonilistele saiadele mõtlema, et võiks selle tegemise jälle ette võtta, et seegi võiks olla osa jõuludest meie peres – eriti kuna need saiad on imeliselt maitsvad. Ja siis mõtlesin üldse jõulutundele, et mida ma tahaks, et lapsed mäletaks ja tunneks. Ja mulle meenusid jõulud ca 25 aastat tagasi.

Lussebullar ehk luutsina saiad ja mu meelest ühed kõige jõulusemad jõuluraamatud

Ma käisin pisikeses koolis, kus oli ehk mingi hästi õrn kristlik joon – nt nädala alguses kogu kooliperega tervitus ja palvus või enne sööma asumist söögipalve (mis oli muide klassidel erinev), isegi pühapäevakooli ring oli kui õigesti mäletan, aga need kõik olid selline taust, et ega sellele palju ei mõelnud. Aga teatud südamlikkus selle juures siiski oli.

Ja siis jõulud – ma arvan, et mu peas on kokku sulanud mälestused paari aasta peale kokku sellest ajast, mis selle “jõulutunde” minu jaoks teevad. Koolis oli selline päkapikumaa moodi olemine, palju meisterdamist, kaunistamist, advendikalender, isegi vanematega koos korraldatud jõululaat. Ma võin silmad kinni panna ja olla oma klassiruumis, kus on nii-nii soe, hubane ja jõulune, nagu mingist skandinaavia laste jõulufilmis. Ja ma olen nii tänulik oma õpetajale, kes tegi neid asju ja korraldas neid tegevusi ja oli selline nagu ta oli, et ühel väikesel lapsel oli sellest kõigest tõepoolest kustumatu mälestus.

Sellised lumised talved on ka seal jõulutunde sees ❤️

Kodus olid meil ka omad traditsioonid – alati kindlad kaunistused, mille välja võtmine ise juba sellele õigele tundele kaasa aitas, olgu need küünlajalad või jõulukardinad, mille mustrit vahel lummatult vaatasin ja seal sagivatest tegelastest lugu jooksma hakkas. Päkapikud käisid, jõuluvana käis. Kinke saime.

Loodame, et tuleb veel veidi lund, et lapsed saaks lustida

Paljudel on jõuluvanale soovi kirjutamise traditsioon, ma olen kindel, et eks me ka kirjutasime, aga vot see ei ole minu jõulumälestuste ja tunde sees ja ma tean hoopis seda seika, miks seda seal ei ole. Sest ühed jõulud on kuidagi eriti meeles, ma sain mitu hästi toredat ja ägedat asja – mida ma ei oleks osanud tahtagi. See üllatus, mis pakist vastu vaatas, see oli nii soe ja hea tunne.

Ja selle kogemuse ja tunde pealt, ma tahaks oma lastele ka seda pakkuda, et jõuluõhtul või hommikul ootab neid üllatus, et seal on midagi, mida nad ei osanud oodata.

Nii lihtne on lasta lastel jõuluvanale kirja kirjutada, nagu annaks tellimuse sisse, poenimekirja näppu, aga minu jaoks see kuidagi igav. Lisaks kui lapsed sinna kirjutavad soove, mida vanemad ei suuda täita ja siis veel hoopis pettunud on, sest nad ju kirjutasid, mida soovivad.

Me ei kirjuta jõuluvanale ega anna tellimust sisse. Rääkisin lastele hoopis oma lapsepõlvest ja sellest maagiast ja heast tundest, kui kingipakis on midagi, mida sa isegi tahta ei osanud aga mis sulle meeldib (eks seal on hea annus seda ka sees, et vanemad oma lastega suhtlevad, neid tunnevad ja oskavad arvata, mis rõõmu võiks teha). Eks rolli mängib ka see, et mänguasju jms saavad nad ka muul ajal ja lihtsalt ühe nimekirja põhjal kraami saamine ei oleks kuigi maagiline.

Need tunded ja mälestused koolist, kodust, isegi mõned jõulumultikad jms on nii puudutanud, et vot midagi sellist tahaks oma lastele ka edasi anda.

Koolis neist veel keegi ei käi, küll aga lasteaias ja selles osas mul on nii hea meel, et see aed on juhtunud natuke seda sorti nagu oli minu pisike kool. On südamega inimesed, tehakse, korraldatakse, kaunistatakse, on jõululaat ja jõulumaa. Vaatan vahel neid pilte ja ma täiesti tunnen seda sama tunnet, mis väiksena seal oma klassiruumis.

Ja nii ma püüangi, et kõige selle hulluse ja argikaose keskel, kõige keskel, mida me ei saa mõjutada, oleme meie ja teeme neid väikseid asju, mis selle sooja ja hea jõulutunde tekitavad, loodetavasti ka sellise, mis kestab aastaid. Mitte päris sama nagu oli minul, aga sama hea, natuke omamoodi meie perele omase tunde.

9Nov2021

Swandoo Marie 3 ehk aeg turvahällist turvatooli kolida

Posted in elu nelja lapsega, koostöö by beritp

Varem või hiljem tuleb peale turvahälli kasutusele võtta turvatool, Jonas on nüüd 1.5-aastane ja oligi paras aeg ta hällist välja kolida. Tegelikult oleks ta veel mõnda aega meie Swandoo Albert hälli ka mahtunud, sest see on kuni 13kg/83cm aga kuna me teda sellega juba ammu enam tassida ei viitsinud ja see nö toolina autos seisis, siis tundus mõistlik päriselt tool kasutusse võtta.

Nagu mainisin, siis ka turvahäll oli meil Swandoo oma ja kuna sellega päris rahule jäime, siis vaatasime ka tooli valides sama firma poole. Samas ma turvavarustuse valikul ainult enda subjektiivsele meeldimisele ei tugine, kui muud parameetrid on sobilikud, siis nö lõpliku otsuse juures mängivad rolli ka turvatestide tulemused, aga et ka need olid Swandoo Marie 3 mudelil eeskujulikud, siis sai valik suurema jututa tehtud.

Miks mulle Swandoo Marie 3 turvatool hea valikuna tundus?

Kundlasti mõistlik kasutusaeg, kuni 105cm/18kg, mis meie laste puhul seal 4-aastasena tavaliselt kätte jõuavad. Kes aga tahab sellest toolist maksimumi võtta ja turvahälli kaasas kandmise vajadust ei näe, siis hea teada, et see Marie 3 sobib lapsele alates 40cm, kuna tuleb siis ka vastava beebisisuga.

Toolil on 3 kalde asendit, mis on kõik kasutatavad nii selg sõidu suunas kui nägu sõidu suunas. Nii jõuamegi järgmise omaduseni, et seda tooli saab kasutada mõlemat pidi ning lisaks ka küljele keerata (ehk siis liigub 360°), et last oleks mugavam tooli panna või sealt võtta. Aga, et turvalisim on hoida laps võimalikult kaua selg sõidu suunas, siis võibki tooli nii kasutada ka algusest lõpuni. Lisaks on toolil sisseehitatud lukk, mis ei lase lühema kui 75cm lapsega tooli nägu sõidu suunda keerata, sest nii pisidele lastele on sss olek siiski parim.

Tooli küljele keerates on mugav last sinna sisse panna ja välja võtta

Swandoo Marie 3 on autosse kinnitatav isofixiga (nagu enamus 360° keerlevad toolid). Lapsele on toolis 5-punkti turvarihmad, mille kinnitamine ja pingutamine vähemalt mulle tundub igati mugav ja lihtne. Lapse kasvades tuleb peatuge järjest kõrgemale tõsta ja ka selle liigutamine ei nõua erilist pingutust – seega ei ole keeruline tooli paika sättida ka siis, kui vaheldumisi kasutaks seda vahel suurem ja vahel väiksem laps. Õige kõrguse paika saamise abistamiseks on peatoel ka markeeritud koht, kuhu kõrguse vahemikku peaksid lapse silmad jääma.

Saab ka nii pidi, aga nii väikse lapsega seda kindlasti ei soovita

Olgugi, et selg sõidu suunas tool on turvalisim variant, siis mulle meeldib, et seda tooli saab panna ka nägu sõidu suunas – ma küll ei usu, et me seda varianti igapäevaselt sõidu ajal kasutama hakkaks, aga näiteks seisvas autos võib vahel olla päris hea laps teise suunda keerata, et teda natuke lõbustada – no näiteks praamiga Saaremaale sõites 😅 Hädavajalik võib see olla aga neile, kelle lapsel pikal sõidul sss olles süda pahaks võib minna.

Meil on Swandoo Marie 3 kasutajate parameetritega hetkel kaks last, 1.5-aastane Jonas ja kolmene Jon, kuigi tool sai valitud just Jonasele, siis proovisime sinna sisse ka Joni, kes ise arvas, et tool on mugav ja talle meeldis (sellega peame muidugi ettevaatlikud olema, sest viimati meeldis talle aasta tagasi Jonase Nomi söögitool, mille omale kasutusse võttis 😅😅), aga ka meile kõrvalt vaadatuna tundus, et vabalt võiks ka tema selles sõita, 95cm pikkune laps on seal toolis nii mõnusalt sees ja mitte nagu tooli kohal, 1.5-aastasest rääkimata, seega see kuni 105cm kasutusaeg tundub reaalne küll.

Arvestades kasutusmugavust, pikka kasutusaega ja häid turvalisuse näitajaid olen ma meie valikuga väga rahul. Meie tool on hall, aga Marie 3 on saadaval lisaks veel neljas toonis – mulle lihtsalt meeldib, kui turvatoolid värvilt enam-vähem klapivad autos ja meie neljast kolm ongi hallid.. ja siis on JJ valitud punane 😅

Swandoo Marie 3 on Babyshop.ee poes täishinnaga 539€, kuid koodiga lifeatlucky13, on hind novembri lõpuni 15% soodsam ❤️ (lisaks on sellega soodsamad ka kõik teised täishinnaga tooted). Postitus valmis koostöös Babyshop.ee poega

Lisaks kõigele muule on Swandoo Marie 3 minu meelest ka silmale ilus vaadata 😍

9Oct2021

Meie Hispaania nelja lapsega

Posted in elu nelja lapsega, Reisimine by beritp

Pole ammu midagi kirjutanud, aga mõtlesin, et panen siia siiski kirja natuke muljeid meie reisist nelja lapsega Hispaaniasse.

Alustame algusest… see reis oli plaanitud esialgu hoopis septembrisse 2020, aga me kõik teame kui vahva aasta see 2020 oli ja, et reisimine oli tol hetkel suht kahtlane. Lükkasime oma plaanid edasi ja otsustasime vaadata, et kas minek oleks 2021 kevadel või sügisel. Ja siis algasid jamad Jonase tervisega, operatsioon, ebakindlus, ebaõnn ja veel üks operatsioon – kõige selle keskel oli kevad ammu möödas ja vahepeal tundus juba ebatõenäoline, et seegi september reisima saaks. Aga Jonas oli vapper, arstid olid kiired ja selles osas oli roheline tuli.

Tegelikult me tegime majutuse bronneeringud ja lennupiletite ostu juba hiliskevadel-suve alguses ära, lihtsalt lootsime, et kõik läheb hästi. Natuke lisakindlust andis ka see, et kevadel kõik covidi läbi põdesime – et ausalt öeldes ei tundnud tänu sellele ka mingit hirmu, lisaks saime suve peale ka vaktsineeritud, nii et takistusi reisimiseks väga polnudki. Jälgisime kohalikke olusid ja piiranguid, aga midagi hullu polnud ja reisi algus aina lähenes.

Muidugi jäid lapsed enne reisi haigeks, sest said peale suvepuhkust natuke lasteaias käia 😅 Õnneks õnnestus nad kõik õigeks ajaks siiski tervisele turgutada ja kuigi ma kogu eelnevat aastat silmas pidades ei julgenud veel hõisata, siis tundus, et omg, me tõesti tõesti lähemegi.

Pakkima hakkasin juba peaaegu nädal varem, nelja lapse ja kahe täiskasvanu jaoks kolme nädala asjad oli nii stressivabam kokku saada – kui miski sai puhtaks pestud, viskasin kohvrisse ja siis vahetult enne mienkut voltisin kõik kenasti ära, et asjad mahuks paremini ja oleks ülevaade ka, et kus mis asub. Minu ja nelja lapse asjad mahtusid ühte suurde kohvrisse. Teet pani enda asjad eraldi väiksemasse ja lisaks oli eraldi kohver Jonase riidest mähkmetele ja kandelinadele (sest ma ei suutnud ainult ühte valida 😅). Oleks saanud hakkama ka kahe suure kohvriga, aga kuna meil olemas oli 1 suur ja 2 väiksemat, siis kasutasime neid.

Selliselt pakkides oli hea ülevaade, et mis juba kohvrisse saanud

Kõigele lisaks pidi kaasa tulema meie Easywalker Harvey3 käru Jonasele, selle pakkimise jätsin reisi eelõhtule, hakkasime seda siis meie olemasolevasse transpordikotti pakkima ja peale pikemat pusimist ja proovimist sai selgeks, et sinna kotti see käru ei lähe. Variandid olid, et kas võtta käru ilma kotita, otsida uus kott või väiksem käru 😅 Ilma kotita me minna ei tahtnud, tundus natuke liiga hea käru sinna pagasisse retsimisse anda. Uut kotti ka polnud kuskilt võtta, lisaks oli aega vähe, et midagi väga organiseerida. Aga õnneks oli Perelas veel Babyshopi Easywalker Charley, mis tundus paljulubav variant ja mulle endale rohkem meeldiv kui nt Jackey mudel, sest saab istet kasutada mõlemat pidi. Ja nii Teet sellele järgi läks ja see meil kaasa pakitud saigi.

Tagantjärele võin vist tegelikult isegi natuke õnne tänada, et selle käruga nii läks, sest Charley oli absoluutselt ideaalne reisikäru. Piisavalt kompaktne, samas ruumikas iste ja suur kaarvari õhtusavadega – sest reisil oli väga soe ja õhutust oli vaja nagu ka päikese eest varju. Pakikorvi mahtus ka kõik vajalik ning basseinide ääres manööverdada oli ülimugav. Kordagi me koduse Harvey järgi ei igatsenudki 🤷‍♀️

Pakikorvi mahtus isegi meie suur Älly seljakott, mis reisimiseks ideaalne

Varasemate kogemuste pealt olin ma lootnud, et me ei peaks öiseid lendusid kasutama, paraku aga nii ei läinud ja kõige mõistlikum oli lend, mis läks 5.45 ja mis omakorda tähendas, et me olime juba nelja paiku öösel lennujaamas. Kartsin, et nelja lapse keset ööd äratamine on keeruline, aga õnneks läks kõik hästi sujuvalt, ainult Jon vajas natuke rohkem veenmist, et reis on parem kui parajasti oma voodis magamine. Üllataval kombel magasin isegi mina päris hästi ja kuna läksin magama juba 9 õhtul koos Jonasega, siis oli öösel päris värske olla.

Lend läks läbi Riia, kus õnneks oli vaja ülivähe oodata. Esimene lend oli lastele natuke nagu soojendus pikemale lennule, kõik sujus. Ainuke, kes mõlemal lennul magas ka, oli Jonas, seda ka suuresti tänu sellele, et teda imetasin. Teised lapsed olid ikka nii elevust täis, et magamisest midagi välja ei tulnud – uudistasid, jutustasid, mängisid, sõid ja küsisid miljon korda, et kas me hakkame kohale jõudma 😅 Jon oli lõpuks muidugi täiesti soss omadega ja veits halaga pooleks jõudis silmad kinni panna umbes 5 minutit enne Barcelonasse maandumist.

Süüa, süüa pakkige kaasa kui lastega lendate 🤣🤷‍♀️

Barcelonas läks kõik jälle sujuvalt – kus vaja näitasime ette tõendid ja täidetud ankeedid, saime kätte oma pagasi ning otsisime üles oma transfeeri. Oleks saanud sõita ka nn tavabussiga, aga sellist mõõtu seltskonnaga oli eraldi transfeer kindlasti mõistlikum ja mugavam. Juba mitmendat korda kasutasime firmat Ziptransfers ja siiani pigem alati rahule jäänud.

Ilm, mis meid Barcelonas tervitas oli varahommikuse Eesti omaga võrreldes ulme kontrast +27C ja meenutas meie südasuvist leitsakut, mis siis, et kell oli alles 10 hommikul. Aga kuna me just sooja olime lootnud, siis tegi see suvi ikka rõõmu.

See mahl phmt hingati sisse omale selle +27C sees

Meie majutus asus Barcelonast ca 85km kaugusel, seega sõit sinna läks ruttu ja juba enne keskpäeva olime kohal. Selle eriti varajase lennu pluss oli kindlasti see, et esimene päev ei olnud lendude all nö raisku läinud. Oma apartmendi pidime kätte saama küll alles kell 16, aga seniks sai juba mõnusasti meie resordis puhkama hakata – esimesena lõunasöök ja jahedad joogid, siis mänguväljak ja siis juba bassein.

Majutus oli Cambrils Park Resordis, kus nüüd olime neljandat korda (fun fact, et igal järgmisel korral on üks laps rohkem olnud… tea, kas viiendat korda tasub plaanidagi..). Selles kohas on olemas tõesti kõik, et lastega mõnusalt ja stressivabalt puhata. Suur pluss mu jaoks ka see, et territoorium on kinnine ja nii on vähem võimalust kellelgi ära kaduda.

Majutuseks pakutakse kolme tüüpi elamisi – väiksemad ja tagasihoidlikumad Aloha bungalod, veidi suuremad ja lisamugavustega Villa Bonitad ning kõigi mugavustega Mediterrania Apartmendid. Meie valik on siiani olnud just nende apartmentide kasuks, sel korral siis 3 magamistoaga (iga toa juures oma wc ja vannituba), elutuba-köögi ja terrassiga variant. Terrass on esimese korruse omadel, teise korruse aprtmentidel on rõdu – olles olnud mõlemas, siis lastebandega on esimene korrus mugavam, eriti kui kaasas ka käru.

Kuigi söögilaud oli ka toas, eelistasime pigem süüa õues terrassil

Villa Bonitade vahel Jonast lõunaunne kärutamas

Elamine on olnud piisavalt asjaliku köögiga, et süüa oleme alati ise teinud. Vahelduse mõttes saab muidugi käia ka restoranides, mida resordi enda alal on 3, hommikuti läbi hüpata pagaripoest värskete saiade ostmiseks või õhtuti hoopis kaasa osta pitsad oma terrassil nautimiseks, muidugi ei puudu ka jäätise lett.

Väike toidupood on resordi alal olemas, kust saab sellised basic asjad omale osta, aga suur market asub ca 200m kaugusel, kust saab kõik vajaliku, mis toidu tegemisel ära kulub.

Poes käies on käru pakikorvist alati kasu

Sel korral meil ei olnud erilisi plaane, põhiline eesmärk oligi puhata ja lasta lastel lustida. Mulle tundus, et see eesmärk sai ka täidetud. Suurema osa ajast olime kuskil basseini ääres, mida kogu alal ka piisavalt. On täitsa väikestele sobilikke, aga ka juba suurematele lahedaid – kus nt ka liumäed olid olemas (aga mitte siis veepargi mõõtu). Eriline pärl on resordi keskel nn Vahemere bassein, mille mõlemad kaldad on liivased, seal oli lastega mu meelest eriti tore, sest kui veest välja saadi, siis kaevati ja ehitati liivaga, et igav ei hakanud ja nii oli täiskasvanutel ka natuke lebom olla.

Selles basseinis oli eriti hea ujumist ka harjutada

Aga puhkust tahtis ka Jon, mingis meeltesegaduse hoos unustasin ma maha kandekoti, mis oleks temale sobinud, järgmine kord seda viga ei teeks. Õnneks ajas rõngaslina ka tema puhul asja siiski ära.

Lisaks basseinidele on muidugi olemas ka mänguväljak ja eraldi ka batuudid ning ronimislinnak + saab laenutada minigolfi varustust või erinevaid pallimänge.

Meie lastel oli tegevust piisavalt, nende puhul on pluss muidugi see ka, et neid on palju 🤣 ehk siis neil on omavahel ka hea mängida, seega alati ei pidanud isegi kuskile ronima või seiklema minema. Ja noh, hispaaniakeelseid multikaid vaadati ka vabal hetkel hea meelega.

Mini Halloweeni paraadil, mis lastele korraldati (kuna päris Halloweeni ajal on see koht juba suletud talveks)

Varasemalt oleme me oma apartmendi valinud õhtusest show melust võrdlemisi kaugele, sel korral olime aga päris lähedal ja kuna lapsed tahtsid muusikat kuuldes “peole” minna, siis nii tegime. Ja tegelikult oli seal ka päris tore (kuigi ma tavaliselt sellistest programmidest midagi ei arva), laste mega lemmik oli kindlasti mustkunsti etendus, aga ägedat muusikat ja tantsu oli seal ka.

Suuri plaane meil polnud, aga külastatud sai nt Parc Sama-d, mille eelmine kord suht reisi lõpus avastasime. See on nagu botaaniaaia-pargi ja miniloomaaia hübriid koht. Kevadel oli seal palju õitsvaid taimi + imeline lavendli väli, sügisel aga oli kõik selline natuke vähem värvikam aga ikka ilus ringi uitada. Elamus omaette on seal vabalt ringi jalutavad paabulinnud, aga laste hitt oli ka keset veesilma asuvast tornist vaadata all ujuvaid väikseid kilpkonnasid. Nii sinna parki kui lähematesse linnadesse – Cambrils, Tarragona, Reus, Salou saab hõlpsasti taksoga, aga ka bussidega. Kasutasime ise ka mõlemat varianti. Arvestades, et bussides väga kärude kohti ei ole, siis väike ja kompaktselt kokku käiv käru oli siin kohal eriti tervitatav.

Poisid uurivad, kas kilpkonnasid on näha

Nii mõnus oli olla soojas, nautida päikest ja basseine ja vaadata kui äge lastel olla on. Suuremad on juba päris mõistlikud inimesed, kes vajadusel said ise nt toa ja bassini vahet käia, kui miskit maha jäi. Ka basseinides polnud nad varem nii südamega hullanud, kelle puhul oli näha talvise ujumistrenni tulemusi ja kellele olid need basseinid sel sügisel algava ujumistrenni soojenduseks. Jens oli kohati rohkem vee alla sukeldumas kui vee peal, nii et siin võib olla vihje, et varsti ta valmis oma Mammaga koos sukelduma minekuks mõnel järgmisel reisil, see eest Jenni oli see julge, kes Mammaga ka meres ujumas käis lainete sees, nii et asja võib mõlemast saada😅

Kui rätik tuppa ununes, siis ajas kandelina ka asja ära 🙈😍

Meri ja mööda rannapromenaadi saab ka jalutada nii Cambrilsi kui Salousse

Teet sel korral oma ratast kaasa ei võtnud, aga oma riided smuugeldas kohvrisse küll ja nii ta seal mõneks päevaks omale ratta laenutas.

Ja kui suuremaid lapsi oli äge vaadata lõbutsemas, siis mu süda oli Jonast toimetamas vaadates küll nii palju armastust ja tänulikkust täis, et peale kõiki neid katsumusi oli ta meiega meie lemmik kohas ja talle nii nii meeldis.

Jonasele olid kaasas ka riidest mähkmed – nii ujumiseks kui muidu olemiseks. Pesumasinat majutuses eraldi ei ole, aga saab kasutada pesumaja teenust. Aga et musliinide oesu ei ole midagi ülemäära keerulist, siis pesin neid käsitsi. Villaste katete pluss peale selle, et need on mõnusalt hingavad ja pehmed, on ka see, et need ei vaja tihedat pesu ja piisab hoopis kasutuskordade vahel tuulutamisest. Lendude ajal kasutasime sel korral ühekordseid.

Üldse olid kõik lapsed tublid reisisellid. Mina võtan kaasa ka teadmise, et mina ja Teet oleme päris korras närvidega vanemad, meie lapsed kindlasti ei istu enamus aega vaikselt käed süles, aga nad on ju lapsed ja ausalt mu lemmik inimesed siin maailmas, reisile läheks nendega tõesti iga kell ❤️

Viimase reisipäeva hommikul, kui kõik asjad olid juba pakitud, aga natuke oli aega veel sulistada enne lennujaama poole teele asumist

Tagasilennud läksid samuti hästi, kuigi üldse ei tahtnud tagasi tulla ja hea meelega oleks veel sinna sooja puhkama jäänud

6May2021

Kärututvustus: Easywalker Harvey 3 Premium

Posted in Kärudest, koostöö by beritp

Me oleme sügisest alates Jonast kärutanud Easywalker Rudeys, mille ruumikas vankrikorvis tegi ta siiani kõik oma õueuinakud, aga Harvey oli mul jätkuvalt mõttes ja südames (nii palju kui üks käru seal olla saab) peale seda kui eelmisel aastal proovisime Harvey2 All Terraini. Nüüd, kus Jonas on juba suurem ja lohuga iste tuli taas päevakorda, oli aeg küps, et ära proovida uus Easywalker Harvey3 Premium.

Suures osas on Harvey2 ja Harvey3 väga sarnased, kõik eelmise mudeli head omadused on jätkuvalt alles – nii pehme sõit kui ka ülilihtne manööverdus. Käru on ikka mõnusalt kompaktne aga samal ajal nii võimekas ja seal juures kaalub koos istmega 11kg ja koos korviga 11.5kg, lisaks saab adapteritega peale kinnitada enamike levinud turvahälle. Samuti on alles võimalus teha käru kahe lapse käruks, kui lisada raami pikendus ja siis kas korv või lisaiste. Mõõte jms tehnilist infot loe siit: Babyshop.ee

Nagu juba mainitud, siis Harvey 3 mudeli iste on lohuga, käib mitme eri kaldenurga alla (mida saab muuta ühe käega) ja eraldi saab liigutada ka jalatuge. Uuendus istme juures on võimalus istme jalatoe osa pikenda, mis annab pikemale lapsele istmes rohkem ruumi mugavalt ära mahtuda. Meie proovisime oma lapsi sinna istmesse ja isegi varsti viieseks saav Jenni mahtus sinna veel ära, aga kohe aastasel Jonasel ja kolmeseks saaval Jonil on Harvey3 istmes ka mõnusalt kasvuruumi. Istme kandevõime on 20kg, kui aga kasutada kõrguse adaptereid, millega saab istme kõrgemale tõsta, siis 15kg.

Istme turvakaar avaneb nn väravana ja uuendusena saab sinna kinnitada ka Easywalkeri aksessuaare – nagu rool või väike lamp. Meie lastel on see rool küll mega lemmik, nii et kui kellelgi laps ei taha meelsasti kärus istuda, siis võib olla on sellisest vahvast vidinast abi.

Istmel on mõistliku pikkusega kaarvari ja kaks võrguga kaetud õhutusava. Suurem muutus on tehtud turvarihmadele, mis nüüd Premium mudelil on magnetiga ja nii rihmade kinnitumine kui avamine on minu meelest hästi mugav. Eriti meeldib, et turvarihma pehmendused on rihma küljes trukkidega kinni, nii ei liigu need paigast ja pole ohtu neid kuskile ära kaotada. Ahjaaa, kellel on kasutuses soojakotid, kus on rihmadel eraldiseisvad avad ja mitte krõpsudega avatavad, siis Harvey3 turvarihmasid on üli lihtne eraldada, et neid soojakoti või ka istmepehmenduse avadest läbi panna.

Harvey 3 Premium on saadaval nii ainult jalutuskäruna kui ka vankrikomplektina. Ja eriti Premium mudeli vankrikorv on võrreldes eelmise mudeliga läbi teinud suuremad muutused.

Uus Harvey 3 Premium vankrikorv koos kõrguse adapteritega

Täiustatud on just neid asju, mida ka ise eelmine kord välja tõin – ehk siis korv on sügavam aga ka pikem (~79cm), korvi vari on tehtud pikendatavaks ning lisatud on ka ekstra tuulutuse avad korvi ees osas (ainult premiumil), mis kindlasti abiks lämbel suvepäeval või soojemas kliimas (eriti kuna korv on nüüd sügavam). Korviga on kaasas ka sellele sobiv vihmakile ja premium mudelil on anti-reflux madrats, mida saab kalde alla panna.

Premium korvi tuulutusavad (tavalisel mudelil on tuulutus ainult varjuosas)

Meie käru testimise ajal oli üks eriti tormine päev ja otsustasin Jonast proovida ka vankrikorvi panna, et oleks rohkem tuule eest kaitstud ning ta mahtus sinna suurepäraselt ka koos soojakotiga.

Jonas magas ka korvis magusat und, soojakotiks Easygrow Lyng

Istmega ma kõrguse adaptereid isegi ei igatsenud, aga kui korv kasutuses, siis on mugav kui selle saab kõrgemale panna, et oleks beebiga lihtsam toimetada – samas kui juhtud olema lühemat kasvu, siis on parem ilma adapteriteta.

Pakikorv on mõistliku suurusega, veidi väiksem kui Rudeyl siiski, aga kõik vajalik peaks sinna mahtuma. Premium mudelil on pakikorvil ka lukuga kate, mille saab täielikult eemaldada. See kate on abiks nii asjade määrdumise kui ka sademete eest hoidmisel, aga samas võimaldab see oma asjad peitu panna ka võõraste uudishimulike silmade eest.

Mis puudutab rattaid, siis need on nüüd suuremad kui varem, kuid mudelite osas enam eraldi “All Terraini” ei tehta. Küll aga saab need maastiku rattad juurde osta kui peaks olema vajadus sügavama mustriga rataste järele. Meie kogemusel ebatasasel kevadisel hoovimurul liigub uus Harvey väga hästi ja kuigi eelmine mudel sai proovitud just all terrain ratasteg, siis sel korral nende järgi igatsust peale ei tulnud.

Ka pikendusega sobib see soojakott hästi Harvey3 istmesse

Värvivaliku osas on mul veidi kahju, et roosat enam ei tehta, sest see oli reaalselt nii ilus, aga samas rõõmustan, et rohelist on lausa 3 eri tooni, millest kaks on nn tavaseeriast ja üks premium. Minu jaoks on positiivne ka premium mudeli pruunist nahast detailid, mis mu meelest käru ekstra ilusaks teevad.

Värvidest rääkides olen ma üldiselt olnud kärude puhul musta fänn, aga peale mitut musta käru hakkas see mind lõpuks natuke väsitama ja tuli mõte, et sel korral valiks midagi muud. Lõplik valik jäi selle Diamond Gray halli ja Emerald Green rohelise premiumi vahele ning kuigi testisime me halli, siis tellitud sai roheline. Ma olin väga kahe vahel, sest see hall on tegelikult reaalselt vähemalt poole ilusam kui piltide ja mulle väga-väga meeldis halli materjali tekstuur. Samas roheline tundub minu teema ja kuna sellist pole olnud ka, siis tundus see ägeda vaheldusena. Ma loodan, et see hall nüüd siis kripeldama ei jää. Postituse kirjutamise ajal tõi kuller meie rohelise käru ka just kohale ja ma ei kahetse valikut 😍👇

Easywalker Harvey 3 Premium – Emerald Green 🤩

Ma arvan, et Easywalker Harvey 3 on selline käru, mis võiks vastata päris laiale vajaduste ringile, sest ta sobib suurepäraselt linnatingimustesse, kus ehk ruumiga alati priisata pole, aga samal ajal on tal võimekus hakkama saada ka keerulisemates oludes.

Kui pildi pealt ei saa päris lõpuni selle mudeli headusest aru ja ehk veidi ebatraditsioonilisem raam ka kahtlema paneb, siis ma päriselt soovitan kui vähegi võimalik (ja no nüüd jälle on eks) minna ja ise see käru üle katsuda ja proovida, mul on selline tunne, et see võib teid heas mõttes üllatada.

Saadaval on Harvey 3 kahes variandis, nn tavaline jalutuskäruna kui ka vankrikomplektina ja premium, mis samuti jalutuskäruna ja komplektina. Erinevustena tavalise ja premiumi vahel on esmalt värvitoonides, siis premium mudeli ratastel on pimedas helkivad heledad randid, pakikorvi kate ja magnetiga turvarihmad on samuti vaid premiumil ja vankrikorvide poolest on ekstra tuulutus korvi ees osas ning antirelfuks madrats ka vaid premiumil. Premiumi lisa omadused on toredad ja lisavad sellist ekstra ägedust ja mugavust, samas olen ma kindel, et ka tavamudel on väga väga mõnus ning käru põhifunktsioonid on neil siiski samad.

Katsuda, proovida, tellida, osta saab Easywalker Harvey3 mudelit nii Tartus Babyshop.ee esinduspoes kui ka Tallinnas Perela keskuses, sooduskoodiga “lifeatlucky13” on hind ka soodsam ❤️

26Apr2021

Halli esmaspäeva heietus

Posted in elu nelja lapsega by beritp

Vaatasin, et aasta tagasi oli mul filmitud siin kodus väike klipp, kus Jenni “helistab arstile” ja pakub seal, et võiks beebi välja võtta emme seest. Tundub ulme – nagu mitte aasta vaid sadu aastaid tagasi.

Seda me siis muidugi ei teadnud, et Jonas end veel mitu nädalat oodata laseb ja, et lõpuks juba kergelt kriitiliseks läheb, et kas ta üldse ise välja tuleb. Peaaegu olekski pidanud “arst välja võtma” 😆

Oh ja see kodus istumine ja eriolukord – aasta hiljem BOOM, oleme kõik selle haiguse läbi põdenud, ka beebsu, kes siis veel peidus oli. Tundub nii sürreaalne see kõik nüüd mõelda.

Kogu see aasta on olnud väsitav ja tüütu, aga samas ma arvan, et me oleme endalegi üllatuseks päris normaalselt hakkama saanud selle üsna isolatsioonis elatud eluga, tuleb kasuks, kui oled kodu loonud endale meeldiva inimesega ja lapsed ka nii välja kukkunud, et üldiselt nendega tore koos olla 😂 Ma tegelikult arvangi, et sellise lastebandega on see omaette hoidmine lihtsamgi – lastel on kellega mängida, pidevalt keegi genereerib migeid uusi asju, nii et igavuse üle kurtma pole me küll pidanud.

Ja samas on see aasta ikkagi andnud uusi tutvusi, uusi sõpru või neid, kes vahepeal kaugeks jäänud ja nüüd hoopis lähedasemad. No ja muidugi on see aasta toonud välja ka inimestes neid külgi ja omadusi, mis on pannud mõistma, et meie teed lähevad lahku – ja see on ka okei, ei ole vaja kramplikult kinni hoida inimestest, kellega ühisosa on otsa saanud.

Aga ma tunnen, et me oleme heas kohas, perena tugevamad, tähelepanelikumad, kokkuhoidvamad. Ja siit on hea edasi minna.

Life at lucky 13

Home of Happiness

Author Archives: beritp