Natuke kõigest ja mitte millestki

Ma ei tea üle mitme nädala JJ ja Jenni jälle lasteaias on, näis siis kauaks. Algus läks veidi raskelt ka, Jenni oli väga minemas, JJ mitte nii väga ja oleks vabalt vist koduseks jäänudki. Samas on neil seal tore, trennid, meisterdamised, sõbrad, et no pole teistpidi südant neid siin kodus ka ainult hoida.

Me Joniga päeval kahekesi kodus, saab see sell ka natuke omaette olla, ilma, et keegi teda armasutsega lämmataks. Kuigi ma eile seda ise teha tahtsin – vaatasin hommikul ETV pealt “Kutsuge Ämmaemand” sarja, kus oli lugu hüljatud lastest ja beebist. Selge see, et nutt kurgus haarasin Joni omale sülle ja õue magama viimise asemel lasin tal süles magada, et teda lihtsalt hoida 😀 #hullema
Täna olin targem, mõtlesin, et seda sarja ei vaata ja nii sai Jon õue magama ka. Muidugi ei oota mind nüüd mingi mõnus lebotamine, sest kodus ringi vaadates oleks siit nagu mingi märatsevate pesukarude kamp üle käind – igalpool on mingi pudi, kellegi riided, kohvitassid, mänguasjad, veel pudi. Seega tuleb end kokku võtta ja see elamine ära kraamida, ent kõige tüütum on see, et homme algab kõik põhimõtteliselt otsast peale – kui just õhtul tervet pere koristama ei mobiliseeri.

Homme tahaks Joniga ka üle pika aja taas võimlema minna. Ta on füüsiliselt päris tublisti arenenud, kuigi vahepeal oli natuke laisavõitu, nüüd keerab pöörab ja teeb edasi liikumise katseid, mis kipuvad õnnestuma siis kui keegi ei vaata 😀
Joniga meil muidu klapib hästi, temaga annab päris hästi kõik oma käigud ära teha, alles esmaspäeval olime temaga riidest mähkmeid tutvustaval üritusel, kus ta mõnusalt asjatas ja ringi rullis. Järgmisel nädala teisipäeval toimub taas Tallinna lapsekandjate kohtumine, kus ta minuga kaasa tuleb (ja kuhu kõik huvilised väga oodatud on). Jon sööb nüüd ka lisatoitu ja nii hea isuga, aga sellest kirjutan täpsemalt eraldi postituses, küll aga on hea meel, et haigus ja rohud kõhule liiga ei teinud ja see püreede-putrude lisamine mingite vaevustega ei tulnud.

Nädalavahetusel ootab ees rohkem ringisõitmist, miks ja millega, sellest saab homme mu Instagrami kontolt  teada 😉

Nii, laste koju saabumiseni ca 5 tundi, Joni ärkamiseni parimal juhul paar tundi – tuleb oma sisemine koristaja nüüd välja tuua ja pihta hakata.

IMG_0172

Enesele motivatsiooniks hommikusöök So Brooklynist (Y) 

Kuidas ma paljajalu hakkasin käima

Lastele jalanõude ostmise pisut hullumeelse tihedusega on ilmselt kõik lapsevanemad kokku puutunud, lisaks on valik nii suur ja lai, et kohe ei teagi, mida võtta, mida jätta, mis sobib ja ei sobi. Meie oleme enda lastele vähemalt ühe märksõna leidnud ja see on paljajalujalatsid ehk siis barefoot ehk siis jalanõud, mis maksimaalselt meenutavad ilma jalanõudeta olemist.

Ega neid meie kaubandusest peaaegu saada pole, kõik on enamasti tellimisega, õnneks siiski tekib (e-)poekesi ka siia, kes kõigile paljajalu lastele sobilikke jalavarje pakkuda soovivad, vastavalt nõudlusele pakutu hulka suurendavad ja loodetavasti ikka kasvavad.
Ehk siis siiani on olnud see lastele jalanõude saamine mõneti jahti meenutav – sest vaja ju õiget numbrit, õiget tüüpi õigel aastajaal jne.

Kõige selle juures ma enda peale väga ei mõelnud, olin ju oma tavapäraste jalanõudega harjunud, tundusid mugavad ka ja no mis mul vaja. Aga juhuslikult mulle siiski ühed nö ülemineku jalanõud veidi rohkem kui aasta tagasi silma jäid – polnud kõige laiem ninaosa, aga olid väga painduva tallaga, täpselt jala ümber kinnitatavad ja kui jalga sain, siis oli tunne päris hea. Ma tol hetkel ei pidanud üldse plaani, et hakatagi ise kasutama barefoot jalanõusid, aga see veidi on see teema, et kui juba proovid, siis ega väga tagasiteed ei ole, sest sa lihtsalt ei taha enam oma jalgu panna millessegi, mis ei paindu, mis surub varbaid kokku, millel on ebaloomulik kõrgendus – no ei taha.

Vastu kevadet ostsin veel mingid suvalised tennised, mis paraku jalga ei jõudnudki, sest ostetud said ühed veel – õhukese talla ja laia varbaosaga, need said lemmikuteks ja sealt edasi tahaks öelda, et ülejäänud on ajalugu 😀 Sest minu jalad enam muid asju kui barefoot jalanõud omale ümber ei taha.
Suveks said sandaalid, imeõhukese tallaga, peale vaadates oli kahtlus, et kuidas nendega ikka kõndida on, aga ma võin öelda kuidas – mugav, mõnus, “maaga ühenduses” kindlalt maas nagu paljajalu ikka.
Jah – kui oled ikka varem harjunud kõige täiega kandu vastu maad põrutama, siis seda saad sa barefoot jalanõudes teada ja tunda ning pead oma sammu veidi korrigeerima. Mõneti nagu õpid uuesti käima, teed oma sammu pehmeks ja ei trambi nagu elevant mööda teed, üldiselt mulle tundus, et kogu keha olek sellest muutus.

Nüüd, olles käinud barefoot jalanõudega ka talvläbi, olin kindel, et ka kevadele vastu minna ei taha milleski muus, samas mõlkus mõttes ka mõne enda jaoks uue tootja proovimine, mõeldud tehtud ja siin kohal tuli abiks Mugavik – paljajalu jalatsite e-pood, kes sellest aastast alustas Joe Nimble jalatsite müüki. Nõndaks ootavadki mul lume sulamist nüüd Joe Nimble Cheertoes (kui äge nimi eks 😀 ). Mulle endale tundub, et Joe Nimble toodang on just hästi sobilik ka neile, kes tahaks oma esimesi barefoot jalanõusid osta ja proovida, sest nad ei ole kindlasti ekstra laiad (mida võib olla tahad hiljem), samas on neis varvastel mõnusalt ruumi, tald paindub nii palju, et keera või rulli. Sisetald on ehk juba pikemalt barefoote eelistanule isegi liiga pehmendav, samas jälle alles alustajale ideaalsed – hiljem võib ka soovi korral selle lihtsalt eemaldada või mõne õhema vastu vahetada.

Minu Cheertoes mudel on äge, natuke nagu sportlik, samas detailid teevad just nagu viisakamaks, nõnda näen ma neid nii teksade kui seeliku all kandmiseks – sellise universaalsusega on ka võrdlemisi kõrge hind natuke vastuvõetavam.
Ka ei ole neil see kuju selline “pardijalg” nagu paljude suurim hirm on omale barefoot ostes – aga ma vannun, et mingi aja pärast silm harjub ja olulisem veel, sul on lihtsalt nii mõnus olla, et laiem varvaste osa ei seostu enam pardijalgadega vaid sellega kui hea ja mugav sul kõndida on.

Miks üldse hind neil barefoot jalatsitel nõnda kõrge on? Eks see disain ja väljamõtlemine ka maksab, kvaliteetne materjal maksab, tihti on barefoot jalanõud üldse käsitöö, kogused, mida toodetakse on väiksemad, seega masstoodangule omast soodsat hinda näeb vähe. Küll aga usun ma, et mida rohkem inimesi enda jaoks selle paljajalu maailma avastab, nõudlus kasvab, seda rohkem tuleb ka pakkujaid ning selle turu suurenemisega ka hinnad lähevad meeldivamaks.

Kes soovib Mugaviku valikus olevate BF jalanõudega tutvuda, siis sel laupäeval (09.02) toimub Tartu Loodusmaja Päikesetoas Mugaviku pop-up pood, minge uudistama.

Seniks aga, kes tahab oma jalgadele teenet teha ja neile midagi tõeliselt mugavat osta, siis  saab mu Instagrami kontol loosis osaleda, kus Mugavik on välja pannud 40€ kinkekaardi oma poodi – nii saab keegi omale (või lastele) uued papud veidi soodsamalt soetada 🙂

Kuidas tundub – kas võiks sel aastal hakata paljajalu kõndima?

 

IMG_9899IMG_9900IMG_9901IMG_9904-1

IMG_9586IMG_9590

Kodused lapsed, tubased tegevused – Wobbel

JJ ja Jenni on juba nädalaid kodus olnud. Vahepeal oli jõulupuhkus, siis möllas lasteiaias gripp ja me ei viinud neid, siis nad korraks käisid ja said muidugi gripi, siis olime kodus, siis tuli uus kiri mingi uue haiguse kohta ja nii nad jälle kodus on – sest üks mis kindel, kolme terve lapsega on oluliselt kergem kodus olla, kui kolme või isegi kahe haige lapsega.

IMG_9704

Ausalt, iga aasta mõtlen, et peaks need talvised kuud kuskil kliimapagulane olema, aga siis on korraks see “aww, lumi, talvevõlumaa, nii nummi” tunne, jõulud ja asjad ja enne kui jõuad taibata, et käes on mingi gripihooaeg ja kõik muud sada epideemiat, et kuskile minema sättida, on keegi juba haige.
Hetkel olen  ma päris veendunud, et uuel hooajal teeme kõigile gripivaktsiini ka, sest selle põdemine oli kõike muud kui vahva väike palavik. Lapsed nutsid, sest neil oli niiii halb olla, palavikud käisid 38-39.4 vahel, sisse läks vett kui sedagi ja üldse oli see aeg nagu kuskil vines maa ja taeva vahel. Kõige tipuks jäi haigeks ka Jon ja no proovi sa oma mom cool säilitada ja mega rahulik olla, kui su vaevu kuuekuusel beebil on kõrge palavik ja ta kas ainult magab või on rinnal või magab rinnal. Liida sinna veel tüsistusena köha ja siis ei olegi muud mõtet, kui et issand jumal, elame selle nüüd üle ja siis vaktsineerima – sest ainuke terve inimene selle kamba peale oli Teet, kes juhuslikult oli ka vaktsineeritud.

AGA – okei, me saime terveks, hullem on möödas, lastel hea olla – samas, ma päriselt ei taha neid veel lasteaeda viia, sest seal oli jälle mingi nakkuslik häda. Seega, siin me oleme, kodus. Arvestades, et õues on (mul) praegu päris tõenäoline murda luu või paar, siis ma nendega sinna ei kipu, aga mis me siis toas teeme?

Aktiivsete rüblikutega saab puslesid panna ja loomafiguuridega mängida siiski piiratud aja, sest nad tahavad möllata ja kõõluda ja ronida, Jenni sõnadega “tsirkust tahaks” 😀
Seepärast oli mul otsus sekunditega tehtud, kui meile varasemalt kandelinade valdkonnast tuttav Babyluv pood andis teada, et nende valikus on nüüd ka Wobbel tasakaalulaud ja et kas me tahaks proovida. Jah – absoluutselt, jah.

IMG_9751

Otsus on osutunud lihtsalt nii heaks, sest isegi Teet, kes oli selle laua osas veidi skeptiline on pidanud tunnistama, et tegu on laste lemmikuga – esimese asjana tegi Jenni sinna omale lebo aseme, siis kiiguti sellega, siis roniti selle otsas (see on lemmikumaid tegevusi), siis ehitati sinna peale, siis avastati, et selle saab diivani peale panna liumäeks jne jne.
Jenni lemmik on seal peal seista, klotsi mikrofonina kasutada ja teadustada oma tsirkuse trikke (ps ma ei tea, kust see tsirkuse jutt tulnud on).

IMG_9733
Ühesõnaga, neil on selle Wobbeliga üli vahva ja ma ei lähe ka seejuures hulluks, et nad oma rahmeldamised ära saaks rahmeldatud. Pigem hoian end tagasi ja lasen neil neid asju genereerida, väga äge on vaadata kuidas nad järjest osavamad tasakaalu hoidjad on ja kuidas nad ei karda turnida.
Muul ajal see Wobbel silma ei riiva, ka elutoas seistes, puhastada saab lapiga ja kui peaks tahtmine peale tulema, siis saan kas või ise kiikuma minna, sest kandevõimet sel kuni 200kg – noh, veidi on siis kosumise ruumi ka mul 😀

IMG_9740

Seega, kui otsite miskit multifunktsionaalset omale lastetuppa, siis kaaluge Wobbelit. Ühtlasi pean mainima, et huvi selle vastu ilmselt ei selgu kui lastega seda poes vaadata või kuskil põgusalt peale ronida – see on selline asi, et tahab neid natuke igavlevaid lapsi ja keskkonda, kus pole ka liigselt muud kraami tähelepanu pärast võitlemas – less is more, ka mänguasjade juures.

IMG_9768

IMG_9707

Lapsekandmine: Be Lenka 4ever kandekott

Be Lenka on üks mu viimase aja ägedaim avastus, sest tegu on Slovakkia firmaga, kes teeb imeilusaid kandelinasid, kandekotte, aga ka täpselt sama kauneid lapsekandmise riideid ning, et asi saaks olla veel ideaalsem, siis teevad nad ka barefoot jalanõusid. Firma asutajaks on Slovakkiat ka paraolümpial esindanud kolme lapse ema Lenka Cenigova ja tema lugu igati inspireeriv. Aga olgu, räägime täna ühest sektsioonist korraga ja sel korral on jutuks nende lapsega koos kasvav Be Lenka 4ever kandekott.

img_8490-1

Kõik nende kandekotid on tehtud kandelina kangastest, mis teeb need mõnusalt pehmeks, samal ajal on kasutatud linad piisavalt toeka olemisega, et kott ei tunduks kuidagi ludu või vormitu.
Meil on kasutuses 4ever mudel, mis tehtud nende Mandala Day nimelisest 100% orgaanilisest puuvillast linast – need värvid, need on lihtsalt võrratud. Kui kotti valisin, siis arvasin, et need oleks ilusad suvisel ajal kindlasti, aga täpselt sama kenad on need ka siin muidu hall-valges talves – nagu tükike päikest.

img_6435-1

Tegemist ei ole alates sünnist kasutatava kotiga, küll aga saab see parajaks ca 62/68 suurusest (et minna kindla peale, siis pigem 68, kui kahtled), kasutusaeg aga väga pikk, sest 104 suurust kandval JJ-l on kotis veel igati mugav olla.

img_9494

Pildil 104 suurust kandev JJ

img_9512

ja siin ca 90cm Jenni

Paneeli suurust saab muuta mitmest kohast – laiuse reguleerimine käib nöörist, mis tuleb siis vastavalt kokku tõmmata ja kinni sõlmida, paneeli kõrguse muutmine käib ülemises servas asuvatest rihmadest. Kõik on üsna lihtne ja mugav ilma liigsete rihmadeta.
Standard rihmad asetsevad seljal nn “H” kujuliselt, saab osta ka sellise variandi, millel saab rihmasid seljal risti kanda.
Mulle meeldib selle 4ever mudeli õlarihmade olemus – piisavalt laiad, piisavalt paksud, aga mitte liiga paksud, et hakkaks häirima või jääks tunne, et seda kotti on seljas kuidagi palju.  Kui kott omale õigeks timmida, siis on tõesti ülimugav.
Pihavöö läheb keskmisest veidi kitsamaks (ca 62-63cm) ja on pehme, aga mitte päris lötsa, et üldse ei toetaks.

img_8769

img_8770

pihavöö

img_8773

õlarihm

Kapuuts on kotile külge õmmeldud, et see alati vajalikul momendil oleks olemas, ning kohe on kotiga kaasas ka samast kangast rihmade kaitsed, et beebi koti õlarihmasid läbi ei lutsutaks.

img_8766

4ever max suuruses

img_8767

img_8768

minimaalses suuruses

img_8774

Ma ei osanud väga midagi oodata sellest mudelist ja seda suurem on ilmselt minu vaimustus selle üle – kõik on just nagu väga paigas, lihtne ja kasutajasõbralik.
Siiani proovitud mitte spetsiaalsetest toddleritele ehk väikelastele mõeldud kottidest, mis siiski pika kasutusajag on 4ever mudeli kasutusaeg kindlasti pikim ja eriti hästi sobib veel neile lastele, kel keha just pikemat sorti, sest paneeli kõrgus vägagi arvestatav.

img_8780

Ehk siis pikk jutt lühidalt – kes soovib kotti, millel oleks pikk kasutusaeg, mis oleks ilus ja mõnus, siis Be Lenka 4ever on just midagi niisugust. Ka võib see olla hea variant neile, kes küll vastsündinut kannavad esialgu linas, aga mingi hetk avastavad, et tahaks siiski kotti ka, nii saab terve selle võimaliku kasutusaja maksimaalselt realiseerida. Ja muidugi on see nutikas valik, kui peres on eri suuruses lapsi, aga tahaks nendega kasutada vaid ühte kandevahendit – kuna kott on alati ühes tükis, siis ei saa midagi koju ununeda ja see on alati kasutusvalmis hoolimata lapse suurusest.

 

 

Palju õnne Jon – 6 kuud!

Ongi käes – pool aastat, veel teist sama palju ja oleme taas (loodevastasti) soojas juulikuus esimest päris sünnipäeva tähistamas.
Aga seniks siis selle kuu uuendused.

Märkimisväärseim uudis on kindlasti see, et Jonil on nüüd lausa 2 hammast – tulid pikalt, aga siis kaks korraga alla keskele, veidi nagu tundub, et kolmas ka juba lisandumas. See hammaste lisandumine teeb ta muidugi lisatoiduga alustamiseks eriti valmis, kuid lükkasime selle nädala võrra edasi (nagu ka siin seda postitust), olime vahepeal kõik nii palju haiged, et kui nii vaadata, siis põhimõtteliselt oli Joni esimene lisatoit paratsetamool.

Lisatoidust rääkides, arvan, et läheme esialgu püreede teed. Ta on iseseisvalt istumisest veel kaugel ja see temal endal toidu avastada laskmine ei ole hetkel lihtsalt piisavalt turvaline. Küll jõuame!
Plaan on püreed osta, sest ma olen püüdnud kõigile lastele esimese eluaasta anda mahetoitu, paraku me ise seda 100% ei tarbi ja nii on minu jaoks mõistlikum osta siis see mahe valmis beebitoit.
Vahepeal on elu edasi läinud ja turule tulnud näiteks külmutatud kuubikud püreedega, kuna ka seal valikus oli mahetoodangut, siis usun, et proovime ära. Kellele on häid soovitusi, kust leida mahedat beebitoitu, andke märku!

Seni on Jon ka ainult rinnapiima peal kenasti kosunud kaalub ta täna 8.2 kg ja on ca 68cm pikk. Keerab end kõhuli ja vahel ka tagasi, edasi liikuda tahab, aga alati ei leia käiku üles.  Lemmikkoht on emme süles, lemmik inimesed on õde ja vend.
Magab jätkuvalt meie kaisus, olenevalt ööst sööb 2-4 korda, tänu sellele, et päevad on olnud hammaste ja haiguse tähe all, on sagenenud öised söömised, sest siis, läbi une, sööb ta rahulikumalt.
Kui käruga rõdul on minimaalselt päeva pikim uni 3h vahel rohkem, siis nüüd, kus ta haige oli, pidi uned toas tegema ja see on üsna võimatu olnud – uned on pigem pooletunnised uinakud, mille teeb mul süles või kuidagi läbi häda toas kärus. Ootan juba väga, et saaks oma tavalise rütmi tagasi see elu, sest päris keeruline on see pidevalt natuke väsinud beebiga olemine.

Igatahes loodame, et edasi läheme tervemalt ja tugevamalt.

img_9406

 

Riidest mähkmed: meie pesurutiin

Väike vihje kõigile riidest mähkmetega alustajatele või seda otsust kaalujatele – selleks, et nende kasutamine sujuks on mu meelest oluline sobilik ja töötav pesurutiin leida,  siis ei ole selles majandamises ka midagi keerulist.

Jah, palju pesevad ja ega ka keelatud ei ole pesta mähkmeid koos muu pesuga, samas meil on 1-2-3 päevaga ikka suht masinatäis mähkmeid koos ja seepärast pigem pesengi neid eraldi. See tähendab ka, et mul on välja kujunenud kindel viis, kuidas neid pesta, et tulemuseks oleks puhtad ja probleemideta mähkmed.

Selline variant toimib meil (see võib toimida sul, aga mingit garantiid ma ei anna 😀 )

Alustuseks kogun mustad mähkmed wet bagi ehk siis lukuga haisu ja niiskuskindel kott, mis seisab meil pesumasina juures (teine variant on kaanega ämber).
Kuniks beebi on AINULT rinnapiima toidul, on tema kaka veeslahustuv ja ei vaja eraldi maha loputamist, seda ma ka ei teinud ja ei olnud selleks ka vajadust – mähkmed läksid otse wet bagi ja sealt masinasse.
Nüüd, kus beebi saab ka lisatoitu (jah, ka 1 lusikas on juba lisa), tuleb kakased mähkmed enne pesumasinat ära loputada. Lihtsaim on teha seda vahetult pärast mähkmevahetust – esmalt, kui võimalik, siis tahkem osa wc potti raputada ning siis ülejäänud veega loputada, seda on mugavaim teha dušiga ja eriti mugav käsidušiga wc poti kohal. Kel seda viimast võimalust ei ole, siis osad kasutavad ka näiteks tava dušiga loputamisel all ämbrit, mille pärast wc potti tühjendavad.
Kui kardad selle loputamisega kaasnevaid pritsmeid, siis meil on selleks tarbeks kasutusel Spray Pal ümbris, mille tellisin Amazonist. Selle ümbrise sisse kinnitad mähkme, siis lased dušiga üle ja kui käsitsi vett välja ei taha pigistada siis saab selle ümbrisega seda teha.

img_9380

L suurus BabaBoo wet bag ja Bio D psuvahendid

img_8650

SprayPal reklaampilt

Kõik need “iuuuuu, mina küll ei hakka kakat pesema” suhtumised võiks rahulikult mõelda sellele, et suure tõenäosusega te pühite endal tagumikku ka iga päev ja olete see juures kakale päris lähedal ka käsipidi, ka beebi pepu pühkimine eeldab teatud käsikontakti kakaga. Ja päris aus olles, tundub mulle täna vähem iuuu see kaka kanalisatsiooni loputada kui et omale prügikasti konserveerida. Keegi ei käse teil kakase mähkmega toas ringi patseerida, et tekiks mingi enneolematu haisuprobleem, kui tegelete selle mähkmega wc-s, kus üldiselt neid asju aetaksegi, loputatud mähe läheb siis lukuga kotti või kaanega ämbrisse ja ei jää samuti kuskile tuppa vedelema (ilmselt eritab ka haisu oluliselt vähem, kui nt tihedamalt prügikasti kaant kergitades see juhtuks).
Et oleks lihtsam puhastada ja mähet ennast säästa veidi otsesest kakaga kokkupuutest, siis on võimalus kasutada mähkmepaberit või fliislappe, mis siis kaka nö kinni püüavad – seega raputad sealt pealt tahkema osa potti ja paberi siis kas viskad ära või fliislapi loputad ära ja paned pessu. NB! oluline teada, et mähkmepaber jääb lapse vastas niiske, kui ta pissib, fliis jääb kuivema tundega.

IMG_4433

Vasakul fliislapp, paremal mähkmepaber – mõlemad käivad siis mähkme pinnale vastu last

Nii, nüüd, kus mähkmed on kokku kogutud ja aeg on masinasse panna, tasub oma masinaga lähemalt tutvust teha ja uurida, milliseid võimalusi just sinu pesumasin pakub.
Selleks, et pesu põhiprogramm saaks pesta puhtama veega, on mõistlik alustada loputusprogrammiga. Meie masinal on loputusprogramm ca 30 minutit ja pöörded keeran 800 peale (et säästa mähkmete katteid ja kumme). Seejärel läheb käima põhiprogramm 60C kraadi, 800 pööret ja kestab vähemalt 2h, selleks, et mähkmetest saaks välja võimalikud pesuvahendi jäägid, on tark teha ka järelloputus, meil siis see sama esimene programm läheb uuesti peale ehk siis 30 minutit ja 800 pööret. Ma ostan üldiselt ainult sellised riidest mähkmed, mis lubavad vähemalt 60C pesu, on ka neid, mis lubavad vaid 30C – ma ei ole kindel, et see on piisav temperatuur mähkmete puhastamiseks, seega siin kohal jään oma eelistuse juurde, aga enne oma mähkmepargi pessu viskamist, tasub silte lugeda, et mitte midagi ära rikkuda.
Selliselt on mähkmepesu umbes 3-3.5h pikk ja seda teeb masin, st ma ei istu ja ei küüri see aeg neid mähkmeid, ma ei ole pesumasina küljes kinni ja võin samal ajal teha oma asju ning mööda minnes nuppu vajutada. Ei ole keeruline.

Pesuvahend ei pea olema spetsiaalne, aga meie oleme seda teed siiski läinud, kuna olen tulemusega lihtsalt väga rahul, seega kasutame meie Totsbots või Bio D mähkmetele mõeldud pesupulbrit (tasub mähkmete puhul eelistada pulbrit geelile). Selleks, et vahpeal teha eriti puhastav pesu (või kui mähkmetele on hakanud pissi lõhn külge kergesti jääma vms), siis on hea variant kasutada Bio D Nappy Fresh lisa pulbrit. Pulbri doseerimisel lähtuksin sellest, et alati pigem veidi vähem vahendit kui et rohkem. Pulbrid ostan mahkmed.eu lehelt.

Plekid – jah, ka imeliselt hea pesurutiini juures võivad mähkmetele jääda kakaplekid, mis tegelikult ei tähenda, et mähe jääks üldse mustaks, aga lihtsalt plekk on nii tugev, et ei tule heledalt mähkme sisult maha. Ennetavalt aitab kindlasti vahetu loputamine, tublimad kasutavad sapiseebiga käsitsi eelpesu (seep tuleks ka välja loputada pigem) – siin kohal soovitan kasutada seda varianti, mis teil toimib ja milleks viitsimist on. Ma paari pleki pärast endast välja ei lähe ja tavaliselt paari pesuga need kuluvad ka maha. Suvisel ajal õues kuivatades pleegitab üldse päike plekid olematuks 😉

Kuivatiga on nii, et eks see kulutab materjale, kuid sisusid põhimõtteliselt võib ju kuivatada (teeb pehmemaks ja kohevamaks), aga mina pigem kuivatan restil. Veekindlaid mähkmekatteid ja siis AIO ehk kõik ühes mähkmeid kuivatis kuivatada ei ole hea mõte, sest see rikub lihtsalt katted ära.

Veekulu jms – jah, ma arvan, et tavapärasest tarbimisest see kulu suureneb, kui mähkmeid siis eraldi pesta muudest asjadest. Samas on see kulu siiski üsna minimaalne ja kui sul on olemas toimiv mähkmepark (st sa ei osta pidevalt juurde mähkmeid), siis see igakuine veekulu suurenemine on kindlasti väiksem kui ühekordsetele mähkmetele kuluv raha.
Oluline on mu jaoks ka see, et meie perest tekkiv prügikogus on väiksem (reaalselt varem oli meie prügikast just kui ainult mähkmeid täis) ning et laps on väiksemas kontaktis igasuguste kemikaalidega, mis ühekordsed mähkmed nii tõhusateks imajateks teevad.

Ilmselt kõige vett säästvam lahendus on mähkmekatted+sisud variant, sest sellisel juhul saab ühte katet enne pessu panemist kasutada mitu korda (kui kate pole määrdunud), ka on ainult sisud oma mahult väiksemad ja nii saab neid terveks masinatäieks kogumiseks oluliselt rohkem kokku kui näiteks kõik ühes mähkmeid, mis peavad kõige täiega pessu alati minema.
Erinevatest mähkmetest kirjutasin siin postituses.

Lõpuks on valik, milliseid mähkmeid kasutada, igaühe enda teha, aga kindlasti ei tasu langeda sinna “riidest mähkmed on keerulised” müüdi lõksu. Vanematena õpime me tänu lastele pidevalt uusi asju juurde, millest enne lapsi polnud ehk aimugi, nii ei ole ka nende riidest mähkmetega tegelemine miski selline teadus, et vajaks eelnevat ülikoolikraadi või diplomit. Võta aega, tee asi omale selgeks ja edasi on juba lihtne.

EDIT: Värskelt avaldatud uuring Prantsusmaal müüdavates ühekordsetes mähkmetes leidunud kahjulike ainete kohta võiks muidugi ka mõtlema panna, et mida me oma laste vastas ikkagi hoiame. Artikkel loetav siit.

img_9391

Riidest mähkmed – lihtne nagu lapse mäng 😀

Riidest mähkmed – mugavad lahendused kodust kaugemal

Meie kevadine reis on veel pigem mägede taga aga eks mul mõte ikka liigub selles suunas, et kas ja kuidas reisil olles riidest mähkmetega toimetada nii, et puhkus ikka puhkus oleks. Õnneks on neid erinevaid variante, mis sobida võiks mitmeid ja kirjutan neist pisut lähemalt, et oleks abiks neile, kel puhkus lähiajal ees või hoopis pikem nädalavahetus kodust eemal ootamas.
Ja nii nagu igapäevase riidest mähkmete kasutamise juures (või sellele üle mineku juures) soovitan ka reisimise variante valides mõelda rohkem sellele, et kuidas saab ja vähem sellele, miks ei saa 🙂

img_9156

Minu jaoks tundub mugavaim lahendus tegutseda mähkmekatete ja erinevate sisudega. Katteid on meil erinevaid, aga hetkel end hästi tõestanud ja et asja mitte liialt kirjuks ajada, mainin kolme – Milovia, Totsbots Peenut ning Grovia.
Kõik need katted on tegelikult nii universaalsed, et annab kasutada ka muude sisudega peale sama firma enda omade.
Milovia on trukkidega, Totsbots ja Grovia meil krõpsudegs (Grovial on katted saadaval ka trukkidega, aga meie eelistame krõpse).

img_9157

Millised sisud?

Milovia kuiva hoidvad (fliiskattega) mikrofiiber sisud – sobivad hästi Milovia katetesse, aga saab panna ka kõigisse teistesse. Imab kiirelt, imu ei ole väga paks ja on lapse vastas kuiv, lisaks sellele saab üsna kerge vaevaga käsitsi pestud-loputatud ning kuivab ruttu. Reisides on kiirelt kuivamine minu jaoks üks väga oluline omadus, sest mida kiiremini saab imu uuesti kasutusse, seda vähem on neid üldse kaasa vaja varuda.
Et aga mikrofiiber üksi võib pikemal uinakul või käigul suurema pissi koguse juures lahjaks jääda, siis on Milovial olemas ka bambusest lisaimu, AGA see ei ole siis harjumuspäraselt mitmekihiline ühes suuruses imu vaid hoopis pisut suurem “bambuslapp”, mida saab kolmeks voltida ja imavuse tõstmiseks kasutada – miks see lapi variant parem on kui tavaline bambusest imu? – sest seda on käsitsi lihtsam korralikult puhtaks pesta ja loputada, ilma et kuskile kihtide vahele liigset vahendit või pissi saaks jääda. Ka kuivab see lahtise lapina oluliselt kiiremini kui kokkuõmmeldud bambussisu.

Totsbots Peenuti originaalsisu on bambusest ja koosneb kahest lapist, mis teeb ta üsna tõhusaks imajaks, katte külge kinnituvad sisud trukkidega. Need sisud on nüüd sellised, et peab pisut korralikumalt pesema-loputama, aga midagi liialt rasket ei ole. Kui tahta nende mähkmetega ka kuiva tunnet, siis peaks lisaks kasutama fliislappi, vastu lapse nahka.

img_9171

Üleval vasakult Milovia katted Flip ja Milovia mikrofiiber imudega, keskel Milovia koos marliga, Totsbots Peenut ja Milovia koos oma bambussisuga, all Groviad mikrofiiber ja ühekordse sisuga

Grovia katted on kõige paremad oma sisudega, mis katte külge trukkidega kinnituvad, fliiskattega mikrofiiber sisud on paksemad kui Milovia omad, aga samas ka päris tõhusad, pesemine võib olla natuke tülikam, kuna imul endal on ka külgedel kummid, seega tuleb natuke rohkem näiteks kaka välja pesemisel vaeva näha. Samas meeldib mulle, et nende katete sees on võrgust vooder ja minu meelest, eriti kui kuskil soojas kohas olla, on see võrk lapse vastas meeldivam kui otsene puude PUL kangaga.
Grovia katete sisse lähevad hästi ka hoopis sama firma ühekordsed sisud – jah, olemas on sellised mähkmesisud, mida saab kasutada riidest katete sees, aga mis tuleb peale kasutust ära visata. Grovia omad on biolagunevad ja suuremast jamast puhtad, ka need ühekordsed sisud on külgedelt kummidega, et igasugune kraam sees püsiks ja võimalikult hästi katte sisse annaks sättida. Katte külge jäävad need sisud kahe liimiribaga. Neid sisusid soovitaks kasutada siis kui mähkmete pesemise-kuivatamise võimalus sisuliselt puudub. Ka näiteks haiglas olles võivad need sisud abiks olla või kui reisil ei ole võimalik endaga mustade mähkmete kotti järgmise pesuvõimaluseni kaasas hoida.
Me oleme need ühekordsed sisud ära proovinud ja kui see imelik tunne midagi ühekordset kasutada, välja arvata, siis oma töö tegid need sisud hästi ära. Seega paki (50tk) plaanime ka oma kolme nädalasele reisile kaasa võtta.

Lisaks neile originaalsisudele, on meil Flip kuiva hoidvad sisud (st fliiskattega), mis näiteks Milovia omadest laiemad, aga kuna materjal mikrofiiber, siis ülisuurt imavust neist loota ei maksa, teisalt pesta on lihtne ja kuna fliis pind on eriti sile, siis on neilt ka kakat maha pesta lihtsam.

Absoluutselt üli lihtne just hoolduse osas on aga kasutada vana head marlit – okei, miinusena see, et vahetama peab pigem tihedamini ja lapse vastas on märg, samas pesta on maailma lihtsaim, kuivab praktiliselt minutitega ja kui on soov, siis saab kuivema tunde jaoks kasutada fliislappi. Igapäevaselt kodus marlid on minu jaoks ebamugav lahendus, kuid reisile (eriti veel sooja sihtkohta) plaanin neid kindlasti mõned kaasa pakkida (hea lahendus ka juba potitreeninguga alustamiseks).

Öödeks plaanin mina võtta kaks toimivat lahendust, kuna öömähkmete imavus on hästi suur, siis on neid ka pesta vaja natuke hoolikamalt, ma arvan, et meil saab nendest lahendusteks olema Grovia ONE kõik ühes mähe ja BabaBoo taskumähe tumeda bambuse ning kanepi imuga.

Lisadena ongi mõistlik kasutada kas fliislappe kuivahoidmiseks, ja selleks, et selle lapi pealt on ikkagi lihtsam loputada ka kakat, teine võimalus on kasutada mähkmepaberit, mida peab sel juhul piisavalt kaasa varuma ja mille osas peab arvestama, et märgudes on see ka lapse vastas märg (meie Jon selles osas nii valiv, et temale peame pigem kuiva hoidvaid lahendusi kasutama).

Pesuvahendid peaks ka kaasa võtma – endal on lihtsam kui kasutad neid asju, mille toimes ja tõhususes oled kindel, ka doseerimine tasub esmalt üle vaadata ja läbi proovida – siis tead, milline kogus on puhtaks pesemiseks vajalik ja oskad ka arvestada kaasapakkimiseks vajalikku kogust. Osadel vahenditel on kohe kirjas ka käsipesu jaoks doseerimise juhend. Ilmselt minu esimene valik oleks Totsbotsi pulber, mis lubab mähkmepesu puhtaks pesta juba 30C juures, seega käsipesuga ei tohiks probleemi olla.

Wet bagid võivad olla kaasas pisemad kui tavapärselt kodus kasutuses, sest mu soe soovitus on mähe võimalikult vahetult  ära pesta ja kuivama panna – endal on lihtsam pesta 1 mähe korraga vs 10, samuti kuivavad imud nii järjest ära ja saad need uuele ringile panna.

Pepulappe soovitan samuti riidest, meil on BabaBoo, Totsbotsi (värviliste piltidega) ja Pop In bambusest lapid, reisil mu meelest kõik sobilikud, kuigi kuna Totsbotsid on õhemad, siis neid la lihtsam pesta jälle. Kui kasutada riidest mähkmeid, siis on üli mõistlik kasutada ka pestavaid lappe – nii ei pea sa mähkmevahetuse ajal hakkama üldse midagi kuskile viskama, vaid läheb kõik wet bagi pesu ootama (hea meeles pidada ka näiteks külas olles, et ei viskaks võõrustajate prügikasti midagi haisema).

Kui aga kodust eemal olek tähendab näiteks nädalalõppu maal-spas vms, siis on täiesti ok kõik mustad mähkmed lihtsalt suurde wet bagi koguda ja koju naastes kõik pessu visata (lisatoidu kakaga mähkmed siiski eelnevalt loputades). Aga ka sellisel juhul on mu meelest mugavam kasutada katted+sisud lahendust, sest siis on see kaasa vedamist nõudev mustade ja puhaste mähkmete kogum lihtsalt väiksem.

Seega, riidest mähkmed pikemalt kodust ära olles:
– vali mahult vähem ruumi võtvad
– eelista variante, mida on lihtne käsitsi pesta (kui pesumasin puudub)
– proovi erinevad lahendused enne kodus läbi, et teaksid, mis teil toimib ja mis mitte
– pikemale reisile minnes paki kaasa pesunöör ja mõned pesulõksud, et oleks kindlasti koht, kus puhtaid mähkmeid kuivatada.
– ära unusta pepulappe ja hoiukotti, mähkimisalus kulub ka kindlasti ära.

Kõik kogused ja lahendused sõltuvad kindlasti reisi pikkusest, lapse vanusest, sihtkohast jms, aga loodan, et need variandid aitavad nö otsa lahti teha, et ei jääks riidest mähkmete kasutamine selle “aga mis saab kodust pikemalt ära olles” hirmu taha.
Igapäevaselt kodust väljas käies ei ole mingit vahet kas riidekatel ja ühekordsetel see tähendab siis, et täiesti võimalik ja normaalne on riidest mähkmeid kasutada igal pool, kus vaja.