Nüüd, kus mul on rasedusega kaasnev iiveldus enam-vähem möödas, jätkame taas beebikunstiga. Varem lihtsalt polnud erilist jaksu ega tahtmist midagi korraldada või ette võtta.

Märts on munadepüha kuu ja kuigi kindlasti saaks põnnidega ka vahvaid värvilise mune teha, otsustasin sel korral teha jälle midagi sellist, mida parem mälestuseks jätta ja millega võib koduseinu ka aastaringi ehtida.

Niisiis tegime jalajälg-tibusid 🙂

Vaja läheb:
– näpuvärve (või vedelaid guašhe). Soovitan kasutada selliseid, mis on pakendatud tuubidesse, need ei kuiva nii kergelt ära ja kui mõni potsik kuivab nii ära, et seda kaant enam lahti ei keera, siis tuubi saab viimases hädas ka lahti lõigata.
– paberit (võib teha valgele, aga ka hoopis värvilisele paberile, sellisel juhul peaks vaatama, et valitud näpuvärv oleks paberi pealt piisavalt hästi näha). Paberi asemel võib muidugi teha ka lõuendile.
– soovi korral kaunistuseks sulgi, pehmeid pallikesi vms.
– suurem kile või muu kate põranda kaitseks

Värv tuleks valada suuremale papptaldrikule või muule alusele , siis lapse jalg värvi sisse panna ja vaadata, et kogu tald ja varbad oleks värviga kaetud, samas, et värvi ei oleks liiga paksult. Lapse jalga paberile pannes tasub vaadata, et jalg oleks kergelt lõdvestunud – nii jääb jälg kõige paremini, ühtlasi tasub õrnalt oma käega jalale peale suruda, et ikka kogu tald vastu paberit läheks.
Kui juba laps värviseks teha, siis tasub neid pabereid endale kõrvale mitu lehte võtta ja vahepeal jalg uuesti värviseks teha – nii on suurem võimalus, et mõni jälg ikka õnnestub. Me tegime vist 5tk, millest 1 läks päris nässu, aga ülejäänud olid üsna head.

Ja kuigi seda kunsti saab teha ka lapsega kahekesi, siis mugavam on nii, et keegi on abis (nii on ka väiksem võimalus, et lisaks paberile saavad värvilised jalajäljed ka näiteks vaip või põrand).

Kollasele tibule saab kõrvale teha ka vahvad heinatutid, mõlemale poole siis rohelised käejäljed. Kui värv on kuivanud, siis võib emme/issi tibule vildika või värviga teha noka ja silmad – ja ongi kunstiteos valmis, mis ühtlasi jääb meenutama ka seda, kui suured parasjagu sel hetkel olid lapse jalad/ käed 🙂
Muidugi ei pea piirduma ainult tibudega, seda, mis veel saab nõnda “maalida”, saavad proovida näiteks need, kes meie beebikunsti kohtumisele tulevad 🙂

Valmis teos. Tegime sel korral ainult parema jalaga ja parema käega 🙂