Eelmise postituse juures mainiti, et võiksin kirjutada ka JJ ja Jenni unest ja magamise korraldusest meie peres. Ma pole seda teemat väga käsitlenud, sest nagu paljud muud asjad on ka see magamine meil üsna lihtsalt kulgenud ja suuri ning igapäevaseid(õhtuseid) draamasid meil ei esine.
Kes kus?
Eelmine suvi kolis JJ meie kaisust oma tuppa oma voodisse. Voodi on tal Ikea Kura, mille keerasime põhimõtteliselt tagurpidi, nii, et sisuliselt magaks ta nagu maas – nii polnud ja pole ohtu, et ta voodist maha kukuks. Ühtlasi ei piira see voodi teda kuidagi ja ta on algusest peale sinna ja sealt välja iseseisvalt saanud.
Jenni jaoks tõime võrevoodi oma voodi kõrvale ja plaan oli, et tema hakkab siis seal magama. Siin kohal on aga need kaks last väga erinevad – kui JJ-le sobis juba sünnist magada ka öösel oma voodis, siis Jennile see ei ole sobinud. Tema on täielik kaisukas ja magabki meie voodis, nüüd, kus ta on pooleaastane, olen teda siiski proovinud mõned korrad jälle võrekasse ööseks magama panna, aga hiljemalt poole öö pealt kolib ta ikka kaissu.
Kas lapsed ikka magavad ööläbi?
Ei, ei maga ja päris ausalt ei näe ma selles ka erilist probleemi. Näiteks JJ magas beebina pikka aega terved ööd, ühel hetkel see muutus ja 10-11 kuu kandis oli ärkamisi rohkem kui kokku lugeda jaksasin. Nüüd oma toas magades on mõni öö selline, kus ta tõesti ei ärka enne hommikut, aga on ka neid (ja oluliselt tihedamini), kus ta ärkab, tahab juua, näeb paha und või on miskit muud häda. Meil on nii praegu “tööjaotus”, et JJ öiste muredega tegeleb Teet ja minu hoole all on siis Jenni.
Ka Jenni ei maga öö läbi, ta on seda vist ühe korra selle poole aasta jooksul teinud. Hammaste tuleku ajal oli ärkamisi 1.5h järel, praegu on tavaline, et öö jooksul tahab ta umbes 2-3 korda süüa ja siis magab kohe edasi (on vist mingi teooria, et 6-kuune ei peaks öösel sööma, noh, mina nii ei arva, sest rinnapiim on ka janu kustutamiseks ja enne annangi tissi kui et hakkan mingit vett suruma).
Samas magama lähevad mõlemad lapsed üsna hästi, JJ puhul muidugi mängib rolli see, kui päev on ärevam olnud, oleme ise külas käinud ja on suurem trall teiste lastega olnud vms, Jenni on aga magama jäämise osas super. Annan õhtul rinda, panen ta meie voodisse, olen seal natuke tema juures ja juba ta magabki.
Mäletan, et umbes samal ajal oli JJ magama panek paras trall, sest enam ta tissi otsas ei jäänud (nagu sünnist saati oli harjunud) ja siis see uni kuidagi ei tahtnud tulla. Jenni pole aga kunagi tissi otsas magama jäänud ja nii oskabki ta lihtsalt nö ise jääda. Jei!
Aga unekoolid, nipid-trikid?
Ma ütlen kohe ära, et igasugune “las laps nutab end üksi magama” jutt on minu arust lihtsalt kohutavalt rumal. Ma ei hakka üldse arutlema, et aga mõnel on see kuidagi aidanud/toiminud, sest eks inimene kohanebki kõigega, ka väike laps, kelle vanemad ta oma tuppa üksi nutma jätavad.
Ma ei pea tegelikult üldse väga mõistlikuks selle une teemal suurt võimlemist, sest väikeste lastega lihtsalt on nii, et mis täna on ühtviisi on homme teisiti. Milleks üritada näiteks 2 nädalat ühte-kahte öist ärkamist vahele jätta, kui sellest ülejärgmisel nädalal tulevad hambad ja võib olla istutegi kogu öö üleval. Minu soovitus on lihtsalt vooluga kaasa minna, kui vaja, siis ärkad, teed vajalikud toimingud ära ja magate edasi
Mis seal salata, vahel see väikeste lastega elu ongi natuke väsitav, aga saab hakkama ja see kõik on mööduv.
Näiteks nendel aegadel, kus Jennil on see hammastest tulenev trall olnud, olen ma ise väikse uinaku teinud, kui Teet töölt koju jõuab ja lapsed nn üle võtab. Kui JJ oli veel beebi ja kodus oli ainult üks laps, siis magasingi päeval samal ajal kui tema.
Päevauned
JJ magab päeval ühe une ja alati õues kärus, Jennil on hetkel 3 und, hommikupoolikul üks lühike uinak (voodis või kärus, aga toas), pikem lõunauni, mille ta teeb koos JJ-ga rõdul ja õhtupoolikul siis jälle üks lühem uinak. Ööunne minnakse siin 21-22 vahel ja seda mõlemad lapsed.
See soovitus on mul küll, et kes alles otsib oma kodu ja tahab seal lastega elama hakata, siis rõdu/terrass on “must have”, lapsed saavad iga ilmaga õue magama ja emme saab natuke oma asjadega tegeleda.
Ja siinkohal pean kiitma jälle meie Bugaboo Donkey käru, kus mõlemad lapsed oma päevaune koos saavad teha, parim otsus ever!
Mis edasi plaanis
Mõlgutame mõtteid, et varsti võiks Jenni JJ-ga ühte tuppa magama kolida küll. Kui selle KURA voodi ostsime, siis arvestus oli, et mingi hetk kolib Jenni sinna alla magama ja siis JJ läheb üles, aga hetkel on JJ selleks veel minu meelest veidi liiga väike. Seega, kui selle ühte tuppa kolimise ette võtame, siis ilmselt läheb ka Jennile esialgu madrats maha. Muide, keda huvitab Montessori õpetus, siis see nn maas magamine on selle kohaselt soovitatav juba beebidele – just, et laps ei oleks voodis nn lõksus või piiratud – nii saab ta ärgates näiteks kohe oma toas mängima asuda ja ei vaja selleks vanemat, kes teda peab voodist välja aitama.
Kui ma üldse midagi soovitada oskan, siis seda, et jälgi oma last ja tee nii nagu teil koos parasjagu parem on – kui uni on rahulikum ja pikem kaisus magades, siis milleks joosta ööläbi võrevoodi vahet, kui beebi tahab öösel rinda, siis milleks keelata, teooriaid on igasuguseid, aga lõpuks on ikka iga pere isemoodi ja lähtuda tulebki sellest, mis perele sobib.

õue tudula

tubane tudula
Meil ka Kura voodi ja sama idee mölemad hiljem sinna magama panna.
Suurem hakkas üleval 2a magama. Arvasin küll, et vara, aga talle väga meeldis. Sai redelist käimise ruttu selgeks. Redeli alla, aga ka mänguasja kast, siis lühem maa minna.
LikeLiked by 1 person
Madrats otse põranda peal ei ole tegelt üldse hea mõte. See läheb suht kiiresti pahaks (hallitama) 😦 Ses mõttes ma ei saa sellest Montessori teooriast aru, muus osas väga lahe ja mõistlik. Tore, kui oled õnnistatud hästi uinuva lapsega, minul pole seda õnne kunagi olnud, aga olen ka muudkui vooluga kaasa läinud ja ei usu beebide koolitamisse. Hetkel küll koolitan vaikselt aastast preilit oma voodisse, äkki aitab kaisus magamisest 🙂 Ta siiani tegi päevased uned ka ainult kaisus… natuke palju külitamist päeva peale ikka nii.
LikeLike
Jaa, ma oleks pidanud seda täpsustama, et madratsi alla võiks ja peaks ikka need nö voodilipid või kuidas neid nimetatakse panema, et õhk pääseks all liikuma, tean ka seda, et lihtsalt vastu põrandat ei ole hea mõte 😉
Aastane on juba täitsa teine teema ka kui päris beebikene, loodan, et teil läheb see harjutamine hästi, mingil hetkel see tuleb muidugi ju ette võtta aga usun, et tunned ja näed oma lapse pealt ära, et nüüd on õige aeg 🙂
LikeLike
Mina soovitan kõigile pärispäris pisikeste beebide emadele ühte varianti, mis meile sobis. Nimelt – kui imik on alles väga väga väikene, siis ta magab absoluutselt igal pool, igas asendis. Enamasti antakse rinda ja siis pannakse beebi magama, nii ka päevasel ajal. Asetasime oma lapse algusest peale oma võrevoodisse toitmise järel ja tal ei olnud absoluutselt probleeme seal magamisega. Mida suuremaks sai, seda pikem oli muidugi vähe söömise ja magamamineku vahel, aga tema võrevoodi oli tema pesa ja ta on sinna läinud alati hea meelega. Ise arvan, et üks põhjus on harjumine algusest peale. See ei ole miski, kuhu nn tõstsin ta hiljem. Alguses oli seal muidugi tekist talle lisapesa, et ta ennast mõnusalt tunneks ja põhi kõrgel. Nüüd aastaselt põhi juba täitsa alumises asendis ja teeb oma päevauinakud ja ka ööune kenasti seal. Voodi on tal oma toas. Ööunne on alati läinud 19 paiku, lihtsalt väsib ära ja soovib magama minna. Hommikul on muidugi 6.30, hiljemalt kell 7 üleval, kuid ongi tore pikk päev ees koos toimetamiseks.
Kuni 5 kuuni jalutasime lõunaune ajal, kuni 2 tundi, isegi 20 km, see oli emmele tore kehaline tegevus. Aga sealt edasi eelistas ta päevaund oma voodis ilma väliste helideta magada ja nüüd käime lihtsalt paar korda päevas istuvas vankris maailma uudistamas. Varsti juba saab kõndima ka õues.
Ja mis veel pisikeste laste emadele soovida – aasta pärast saab magada. Mõnikord täitsa terve öö, aga mõnikord jupp-haaval nagu ka Berit kirjutas. Aga kokkuvõtte siiski rohkem, kui esimestel kuudel. Ja mina toetan erinevust nuttude vahel. Näen oma lapse pealt, et mõnikord ta jutustab oma toas vaikselt, aeg-ajalt…m mmm mhh, ee.eeee eee vms, kuid uinub üksi kenasti 10 minuti jooksul. See ei ole nutt ja ma ei lähe teda segama. Kui aga tekib hüsteeriline nutuhoog, siis loomulikult lähen oma lapse juurde. Ja ma ise arvan, et isegi alla 1a lapsed võivad näha neile hirmutavaid unenägusid, tavalisest janust/näljast vaevalt, et laps niimoodi suure nutuga ärkaks.
Jõudu igatahes meile kõigile. Nad on ju suurepärased 🙂
LikeLike
Ma arvan, et see on katsetamise küsimus. Mis ühele sobib ei pruugi teisel sobida. Lapsed on erinevad. Minu kaks last on juba erinevad ja nii lihtsalt ongi 🙂
LikeLike