Tartusse viis meid muidugi rattaralli, kus Teet osales, sellega seoses oli meil mitu mõtet, et kuidas nädalavahetus veeta, aga lõpuks jäi nii, et kell 7.00 Tallinnast startisime ja nüüd õhtuks oleme jälle mõnusasti kodus.

Käis läbi ka mõte, et läheks juba laupäeval, siis oleks JJ saanud seal tillusõidul osaleda ja pikad autosõidud jagatud kahe päeva peale, kuid ma pole kindel, et õhtu hotellitoas ja kahe rübliku magama panek oleks neist autosõitudest vähem väsitavaks kujunenud – seega jäi meie käik vaid pühapäeva peale.
Äratus oli varajane, aga õnneks praegu tõuseb päike ka nii vara ja hommik, nagu ka kogu päev oli nii helgelt päikseline, et polnudki väga raske asjalikuks hakata – lisaks olime eelmine õhtu tublid olnud ja kõik vajalikud asjad ootasid pakitult ukse juures.

JJ müts pidi tal kindlasti just nii peas olema 😀 

Tartu tervitas palava suveilmaga, Teet tegi oma sõiduks ettevalmistused ja vahepeal vaatasime ära ka lühema distantsi läbijate stardi, ei läinud palju aega, kui startima pidi ka Teet – me lastega raja äärest lehvitamas.
Et Jenni paremini toimuvat jälgida saaks oli ta mul seljas, aga see palav ilm ja 32 rasedusnädalat omavahel just head kombot kandmiseks ei moodustanud ja seepärast hoidsin end selles osas pigem tagasi. Õnneks said JJ ja Jenni meil kaasas olnud Bugaboo Cameleon käru omavahel jagatud – kes istmes, kes seisulaual ja nii polnud see ringiliikumine ka nendega midagi hullu.

32 nädalat 

Plaan oli Teedu sõiduaeg sisustada peamiselt Ahhaa keskuses ja sinna suuna võtsimegi, sest mai alguses avati seal meresauruste näitus ja JJ, kes on sauruste fänn, tahtis sinna väga minna. Õnneks oli seal ka ok käruga liigelda ning Jenni seal ka veidi istus, aga ega see pole muidugi koht, mida kärust uudistada.
See sauruste näitus oli lahe, laste jaoks ilmselt lahedam – hiigel suured meresauruste kujud, mis liigutasid ja nägid üsna “elusad” välja, samas olid need kujud siiski lihtsalt hämaras saalis ja päris sellist vee all elu tunnet seal ei tekkinud. Tegime seal tiiru ära, teise veel pealegi, mõned pildid ja liikusime edasi veega seotud tegevuste saali. Seal mõlemale lapsele küll väga meeldis, aga tegelikult olid kõik asjad nende jaoks tsipa kõrgel ja see veits segas uurimast ja katsetamast.
Kell oli ka seal maal, et pidime miskit sööma (eriti ma 😀 ) ning mugavuse mõttes külastasime Ahhaa kohvikut – kindlasti on tegemist maailma aeglasema teenindusega kohaga ning lapsed oma tortilla pitsa suhtes ka paraku huvi üles ei näidanud (väiksemal lapsel seda ise muidugi suht võimatu süüa ka). Õnneks pakkus aga rõõmu ja tegevust sealne mängunurk, kus mõlemad natuke mürgeldada said – muidugi juhtusid ka mõned pead omavahel kokkupõrkama ja JJ nuttu said külastajad korralikult kuulda, sest selleks ajaks oli muhk otsaees segunenud ka issi igatsuse ja väsimusega ja see polnud parim kooslus.
Enne Teedu finišit jõudsime veel Ahhaa poes käia, kust väljusime helendavate dinosaruste ja roosa pehme sisalikuga ning selle värvilise “vedruga” – hmm, ma ei tea, kuidas seda nimetatakse. Igatahes need helendavad saurused paneme JJ voodi kõrval seinale, läheb hästi kokku tema dinosaurustega voodipesu ja Tula tekiga 😀

Õnneks Teetu enam palju kauem ootama ei pidanud. Ega see rasedana kahe rübliku järel võõras kohas jooksmine mingi mee lakkumine just pole, eriti sellisel päeval, kus tahaks lihtsalt suurt klaasi rabarberilimonaadi jääga ja lesida seda juues. Aga noh, pole hullu, paari nädala pärast tahaks nendega veel ühe kaugema seikluse ette võtta, aga siis küll Teeduga koos 😀

Väga väsinud lapsed  (eriti see väiksem)