Talvine Lottemaa

Esimest korda käisime Lottemaal alles sel suvel, sest ausalt öeldes enne ei olnud Lotte ka meie peres nii teema. Suvel oli seal igatahes tore ja lastele väga meeldis, seega kui nüüd sügisel Jon hakkas ka Lotte temaatika vastu suurt huvi üles näitama, tulin mõttele, et äkki läheks nüüd talvel ka sinna.

img_3726

Lotte maja juurde jõudes sain veel korraks lastel sabast kinni, et pilti teha

Uurisin teiste soovitusi ja kogemusi, et kas tasub ja kas on üldse külmal ajal seal midagi teha või tuleb mitu tundi lõdiseda ja selle eest veel korralikult maksta ka 😀
Soovitused olid pigem julgustavad, oli ka neid, kes juba mitmendat korda just talvel käinud ja väidetavalt oli nii suurtel kui väikestel külastajatel vahva seal olnud.

Plaan oli minna juba neljapäeval, aga kuna ööl vastu neljapäeva otsustas Jon, et tema on to cool for sleep, siis vaatas ta öösel paar tundi Lottet hoopis telekast, et mitte nutta ja me olime hommikul kõik nii väsinud, et magasime nö sisse ja kuskile minekuks oli juba hilja.
Eile siis üritasime uuesti, panin kõik soojade riiete varustuse juba õhtul valmis, asjad esikusse ootele ja hommikul saime ka kõik normaalsel ajal üles. Kerge hommikusöök ja riietumine ning suutsime end väikse hilinemisega plaanitud graafikust siiski autosse pakkida ja sõit Lottemaa poole võis alata. Talvel on nad avatud vaid 12-16 vahemikus ja ideaalis oleks tahtnudki juba 12 kohal olla, kuid jõudsime pigem 12.45, polnud õnneks hullu, kiirelt piletid ja meie Jenniga rongile, poisid otsustasid käruga jala minna, et saaks peale autosõitu end liigutada.

img_3730

Jenni näitab sõrmedel, et ta on 3-aastane

img_3735

See glasuur eriti kuivada ei jõudnud

img_3741

Lastel oli äratundmise rõõm nii suur, oli kõik veel suvisest käigust meeles ja tuttav ja teadsid täpselt, et kuhu minna tahavad ja mida mida teha. Esimese hooga põrutasime kasside majja, kus oli soe ja saime end natuke paremini seikluseks sättida kui tuulises parklas, sealt edasi läks kõik laste järgi. Lotte majja piparkooke kaunistama, Oskari kuuri meisterdama, sigade majja joonistama, kontserdit kuulama, pilti tegema, uuesti Oskari juurde meisterdama (see oli neil suht lemmik koht ja kui ma õigesti mäletan, siis sinna vist suvel me ei juhtunud ka miskipärast).

img_3802

img_3819

img_3813

Eluga erit rahul Jon

Sekka siis väike kehakinnitus välikohvikus ja poekülastus – haarasin sealt küpsise-ja piparkoogipallid šokolaadis ja need olid nii imemaitsvad, aga vaatasin pärast, et nt Selveris või Prismas neid pole, teab keegi, kust neid saab?? 😀

Kuna me selle Oskari kuuri suvel kuidagi maha magasime, siis ei teinud me suvel seal ka fotoautomaadiga pilti, sel korral käisime rohkem silmad lahti ning pärast üsna mitmendat katset saime ka enam-vähem sellise pildi, kus kõik kaamerasse vaatasid ja midagi ei seletanud – nii tore mälestus, mille sai välja printida ning siis poest 3€ eest omale kaasa osta, soovitan seda teha, kui keegi minemas, sai kogu pere korraga pildile, mida muidu ikka ei juhtu.

img_3794

Söömise osas olime tagasihoidlikud, sest seda peab küll ütlema, et ilm just kuskile õue istuma ei kutsunud ja jopede ja kinnastega söömine oleks ka laste jaoks selline paras tegu, seega piirdusime kommide, hotdogide ja vahukommi kakaoga, ning mõned kaasa pakitud minipirukad läksid ka käigupealt käiku.

Tegelased olid super, ikka sama rõõmsameelsed ja jutukad ja avatud nagu suvel, aga lihtsalt eriti lahedates suurtes soojades kampsunites. Jõudsid jutustada ja patsu visata ja kallistada ning aidata piparkooke kaunistada ja seda kõike nii mõnusalt ka kogu selle rahvasumma keskel, et ei olnud tunnet, et kõigile tähelepanu ei jätku.
rahvast oli tõesti päris korralikult, parkla autosid täis ja kui kontserdi ajal Leiutajate küla väljakule suurem osa kokku kogunes, siis oli tõesti näha ka, et külastajaid, kes külmast ei hoolimata kohal olid ikka jagus.

20191227_134103_resized

Ja noh, külm, tegelikult oli ilm ju täitsa pehme, 0 kraadi ringis, selliseks tuppa, õue, tuppa tuiamiseks ideaalne, ei pidanud ka ülemäära paksult riidesse panema ning ei tuisanud midagi näkku õues seiklemise ajal. Lastel olid üldse kevad-sügis traksipüksid ning talvejoped, mille all kampsunid, kui kuskil oli soojem või jäime sinna pikemaks ajaks, said joped ära võtta ja samas ka kiirelt peale visata. Külma üle keegi ei kurtnud meie bandest ja palav tundus, et ka ei hakanud. Ma arvan, et eduka külastuse võti on talvel just õige riietus, kes ennast teab, et väga külma kardab, siis tuleb ikka soojalt riietuda ja nii on ka talvel seal väga mõnus.

Nüüd, olles siis ise ka nii suvel kui talvel Lottemaal ära käinud võime oma pere poolt ka mõlemat soovitada, suvel on omad võlud, talvel omad. Ma arvan, et külmal ajal pole aeg kunagi kiiremini õues lennanud kui seda eile Leiutajate külas, et siis kui oli käes kojuminek, tundus ikka, et jäi veel natuke mänguaega puudu ning teel autosse uurisid lapsed juba ka seda, et millal me jälle tuleme.

Ja jälle me kindlasti läheme, sel talvel küll enam mitte (sest nad avatud veel vaid homme ja esmaspäeval) aga tuleval suvel muidugi ja äge mõelda, et siis juba nelja lapsega ju.

img_3844

Ülitore on see päeva lõpuks külalisi ära saatma tulnud kogu Leiutajate küla kamp, kes siis laulu saatel kõigile lehvitab

Leave a Reply

Fill in your details below or click an icon to log in:

WordPress.com Logo

You are commenting using your WordPress.com account. Log Out /  Change )

Google photo

You are commenting using your Google account. Log Out /  Change )

Twitter picture

You are commenting using your Twitter account. Log Out /  Change )

Facebook photo

You are commenting using your Facebook account. Log Out /  Change )

Connecting to %s