Väsimus, ärevus – 2020 normaalsus

Igal hommikupoolikul juhtun vaatama tänast koroona seisu riigis. Iga päevaga teeb see uus teadmine seest olemise aina õõnsamaks, tunnen kuidas pulss tõuseb ja veidi iiveldab. Ja see väsitab, see mure ja hirm on nii kurnavad, aga lõppu ei paista, sest selline pidev ärevus on nagu 2020 fking firmamärk.

Lasteaiast tuleb kiri erinevate kriisiolukorra tasemete kohta, et millised tegevused ja reeglid ja piirangud lähevad käiku millistel juhtudel – nakatunute arv, uus eriolukord jne.
Ühtpidi mul on hea meel, et on plaan, et kuidas ja millal midagi tegema peab, ollakse mingil viisil valmis, asjad ei tule nagu välk selgest taevast. Aga teisalt see teeb nii kurvaks, mõte, kuidas hakkavad jälle ära jääma lastel trennid, huvitegevused, kuidas neile kallid ja armsad õpetajad, kelle juurde minnakse igal hommikul rõõmuga ja kelle juures end turvaliselt tuntakse, hakkavad nende ümber kandma maske, visiire, kuidas nende päevast võetakse ära see turvaline naeratus ja nägu. Muidugi ei arva ma, et õpetajate tervis oleks väheoluline ja teistpidi valutangi natuke südant just nende samade inimeste pärast, kes hoiavad mu lapsi kõik need pikad päevad, omavad mitmeid kontakte võõrastega ja riskivad endaga.

Kõik see kokku on nii vastik. Mul ei ole raske lapsi esimesel vajadusel koju jätta, ma olen selleks täiesti valmis, aga see ei ole enam nii nagu kevadel, kus see oli uus, kus oli lootus ja selle kõige ümber heljus siiski “ajutine” olukord. Nüüd on see muutumas normaalsuseks, aga ma ei taha seda, ma ei taha, et see ebakindlus, see hirm ja mure ja ärevus meile kallite inimeste pärast ongi nüüd pidev elu osa.

Ega sinna midagi teha ka ei saa, sest teeselda, et kõik on fine, seda ka ei saa.

Me peaks praegu üldse pakkima, meil peaks olema sees selle näriva ärevuse asemel hoopis rõõmus reisielevus. Me peaks end sättima praegu esimesele Hispaania reisile nelja lapsega. Ma peaks muretsema praegu, et mitu trikood Jennile kaasa pakkida, kuidas kogu oma kraam kohvritesse mahutada, aga selle asemele valitseb teadmatus, et millal üldse oleks jälle nii ok kõik, et saaks normaalse inimese moodi reisile minna.

See 2020 on nii fking jabur. Ma tean, et ma ei saa seda kunagi ainult halvaga meenutada, sest see aasta on meile andnud Jonase ja kõik imelise koos temaga, aga no kurat, kus see aasta on ikka võtnud ja võtab.

Jonase 30 mintsa und sai läbi, lähen kaisutan teda nüüd natuke ehk hakkab parem.

Meenutus ühest natuke vähem ärevast päevast.

4 thoughts on “Väsimus, ärevus – 2020 normaalsus

  1. Tegelikult peaks corona uudiste ja numbrite lugemisest eemale hoidma (teen ise sama viga), sest see just hirmu tekitabki. Samas ütlevad teadlasedki, et juba on igasugu piirangutega liiale mindud ja nii kaua kui intensiivravi vajajaid on vaid üksikuid pole hullu midagi. Arkadi Popov arvas, et jõuluks on suurem “pull” läbi ja pakutakse, et talvel võiks juba toimiv vaktsiin tulla. Tunneli lõpus paistab valgus :).

    Like

    • Samas ma tunnen, et ma vajan neid numbreid, et ollagi järk-järgult valmis kui tuleb mingi uus piirang vms.
      Et see kui ma neid numbreid ei tea, ei tee seda ka olematuks.
      Et jah, selline vastik olukord. Tõesti loodan, et tuleb vaktsiin v adekvaatne ravi või miski, mis aitaks normaalsemalt elada jälle.

      Like

  2. Sry, aga need on ajupesu sümptomid sul.
    Mu elu 3 väikelapsega on küll kõike muud kui koroona praegu.Ausaltöeldes on see viimane asi, mis meelde tuleb. Kuigi lasteaia algus on nüüd jah rohkem kohustanud mind kursis hoidma, et mask oleks taskus jms. Eks koolilaste puhul oleks teema ilmselt tuntavam ja aktuaalsem, kuid meie pereelus peale mõningate muudatuste lasteaias küll muid piiranguid ja muutusi pole. Koroona uudiseid ei loe, ammugi ei paanitse ega muretse end ärevile sellest kõigest, kuna see ei muuda nagunii midagi. Igasügisest nohu-köha koroonaks ei pea ja perearstile iga 2 nd tagant ei jookse. Ma pole seda koroonajura enda elu normaalsuseks harjutanud ega kavatsegi seda teha. Lasteaiajuhataja rääkis eile koosolekul väga huvitavat juttu sellest, kuidas novembriks on koroona möödas ja siis teavad uueks poolaastaks plaane teha. Väga huvitav ja kindel prognoos.. Et kudias saab ette teada, et novembriks on läbi miski, mis peaks justkui normaalsuseks saama… Naljanumber ma ütlen. Sinu puhul aga ma ei mõista üldse, miks koroonaga pead vaevad:) Okei, välismaale reisides peab veidi vaevama jah ,sest igasugused piirangud ja meetmed ja huin muina.. Aga nelja väikse lapse kõrvalt ma küll ausalt imestan, kuidas on veel aega ja energiat koroonast end ärevaks kruttida.

    Aga head reisi sellegipoolest!

    Like

Leave a Reply

Fill in your details below or click an icon to log in:

WordPress.com Logo

You are commenting using your WordPress.com account. Log Out /  Change )

Google photo

You are commenting using your Google account. Log Out /  Change )

Twitter picture

You are commenting using your Twitter account. Log Out /  Change )

Facebook photo

You are commenting using your Facebook account. Log Out /  Change )

Connecting to %s