Pärast kandekoti soetamist ja kasutamist hakkasin meile otsima sobivat kandelina, et ka see ise järgi proovida. Kui esialgu tundub, et kõik linad on justkui ühesugused, siis tegelikult see muidugi päris nii ei ole. Valida saab lina tüübi, materjali ja pikkuse osas ning muidugi värvi 😉
Esialgu vaatasingi trikoolinasid, mis nagu nimigi ütleb, on sellisest venivast kangast. Neid peaks olema algajal sidujal vastsündinuga lihtne kasutada. Samas ei ole trikoolina kasutusaeg kuigi pikk ja raskema lapsega võib ebamugav hakata. Seega need linad tänu kogenumate lapsekandjate soovitustele välistasin.
Rõngaslina jäi välja kuna toetub ühele õlale, aga ma soovisin sellist, mis kindlasti mõlemal õlal oleks.
Niisiis sai valituks kootud lina. Muidugi on neil linadel kõikvõimalikke kangasegusid kasutusel, tavalisest puuvillast siidi seguni. Samas, minu jaoks hetkel see kangas suurt rolli ei mänginud, sest eesmärk oli osta lina, et üldse proovida, kuidas see meile sobib. Seega valisin meile puuvillase lina. Hästi palju liigub meie turul Amazonase kandelina, mis oma hinna poolest vist üsna taskukohane, kahjuks aga välimuselt enamus neist minu jaoks igavad ja mitte just kaunid, seega jäid need ka valikust välja. Olin juba valmis ostma Pure Baby Love lina, aga kuna selle oleks pidanud tellima, siis oli mul eri lehtedel veel paar varianti silmas ja see otsustamine kuidagi ei sujunud. Kuniks nägin FB-s reklaami, et Telliskivis asuvas Minu Väike Maailm poes (Villapai osas) on Yaro kandelinad -30% soodsamad, kui ostad selle koos Kangaroo Care imetamiskeega. Taolise kee ost oli mul samuti plaanis, seega haarasin võimalusest ja meie esimeseks linaks osutus Yaro “Four Winds” roosa sule mustriga kandelina, pikkusega 4.6m (mis peaks algajale sidujale väikse beebiga päris sobilik olema), materjaliks puuvill.
Linade hinnaklass on samuti väga lai, meie lina on pigem soodne ja maksis 75€, paremad on ikka paarisaja euro ringis ja eriti spetsid lähevad tuhandeteni välja.
Olenevalt materjalist nõuab kandelina ka enne kasutamist vähemal või suuremal määral “sisse töötamist”, puuvillase lina puhul peaks üldiselt piisama läbipesust ja triikimisest, mida vajadusel võib teha siis kord või paar. Meie lina pesin korra läbi ja seejärel triikisin mõlemalt poolt. Olin valmis kogu protsessi ka uuesti tegema, aga tundus, et lina sai niigi päris mõnus (ja läheb kasutades muidugi veel mõnusamaks).
Mulle tundub, et paljud, kes endale suurema eeltööta kandelina on soetanud, ei tea, et seda oleks mõistlik enne veidi töödelda ja seepärast ei ole ka lina kasutamine kuigi mõnus ning soiku ta jääbki.
Erinevate kangasegudega linade töötlemise kohta saab infot, kui otsida seda netist märkssõnadega “breaking in baby wrap” ja vastav kangas. Näiteks linane tahab palju rohkem mässamist kui puuvill ja selleks on igasugu tehnikaid välja mõeldud, lisaks pesemisele ja triikimisele, siis ka magatakse lina peal või istutakse, et see pehmemaks saada jne. Tasub uurimist, igatahes on see põnev maailm.
Kui meie lina sai pestud ja triigitud, siis ootasin põnevusega, et Jenni ärkaks ja saaksime seda proovida. Enne vaatasin paari pildiseeriat ja Youtubei õppevideot ja siis saime ise katsetada (hästi asjalikud ja laia valikuga õpetused on näiteks Wrapyouinlove Youtubei kanalis)
Ausalt, ma ei tea, miks ma arvasin, et see lina sidumine on mingi hirmus keeruline asi – oleks võinud varem ise proovida ja veenduda, et tegelikult ei ole üldse nii raske. Eks neid erinevaid sidumise viise on muidugi üksjagu ja võimalus last kanda nii kõhul, seljal kui ka puusal, kuid see esmane kõhule sidumine on küll absoluutselt kõigi jaoks tehtav ja, mis põhiline, ei võta ka üldse kaua aega.
Muidugi peab seda sidumist ka harjutama, et see ikka järjest paremini ja kiiremini välja tuleks ja et nii lapsel kui ka kandjal mugav oleks. Nii nagu hea kandekott laseb lapsel olla konna asendis, peaks laps nõnda olema ka kandelinas – põlved ülevalpool kui pepu, ning lina toetus põlvest põlveni. Laps peaks olema seotud kõrgemale kui kandja naba ning ilma pingutamata peaks kandja saama lapse peale musi teha – siis on kõrgus paras. Neid põhimõtteid pidasin siis mina silmas, kui Jennit enda külge siduma hakkasin. Hästi oluline on lina ka piisavalt pingutada, lõdvalt seotud linas võib lapsel olla ebamugav, lisaks ei pruugi see enam ohutu olla.
Juba esimene kord võttis meil vaid paar minutit ja mu suuuuuureks üllatuseks oli Jenni linas isegi rohkem rahul kui meie Ergobaby kotis. Samas on see ka üsna loogiline – 1 kiht kangast on õhem kui kott, mis ümber lapse on ja seega ei hakka nii kergest palav. Lisaks oli tal lihtsam ringi vaadata.
Selle esimese päeva jooksul kasutasime lina kohe mitu korda, et see sidumine rohkem käppa saada ja, et lihtsalt meid mõlemat selle uue asjaga harjutada.
Lina proovisin ka JJ-ga, sidusin ta endale kõhule ja talle meeldis seal nii väga, et esialgu ei tahtnud ta sealt enam välja tulla. See andis julgust ja muidugi uudishimu proovida teda ka seljale panna, selleks tuli appi Teet ja nii sai ka tema lina ära katsetada. Selga sidumine on siiski mõnevõrra raskem kui kõhule ja vajab rohkem harjutamist, ning esialgu üksi seda pole ehk üldse mõistlik teha. Ka meie esimestel katsetustel jäi JJ pigem liiga madalale, kuigi ta end sellest häirida ei lasknud, täielik kukru-laps 😀
Selleks, et last üldse selga siduda proovida, peaks tal olema tugev pea- ja kehahoid, seega on see variant ikka juba veidi suurematele mõeldudki.
Kui võrrelda nüüd kandekotti kandelinaga, siis mõlemal on omad plussid ja miinused. Koti võtad sa karbist välja ja see on kasutamiseks valmis (4.6m lina triikimist võib olla üsna tüütu), samas on kotti nii mõnusalt lapse ja enda järgi võimatu sättida nagu seda saab kandelinaga teha. Kui laps on vaja kandmiseks siduda kuskil kodust väljas, näiteks porisel ajal õues või mõnes määrdunud põrandaga kohas, siis vähemalt minul algajana oleks see ebamugav ja ma eelistaksin kotti. Kuigi ma kahtlustan, et kogenud linatajatel on selleks puhuks ka oma nipid olemas (muidugi on!).
Kui kotti (olgugi, et valisin meile spetsiaalselt ilusa variandi) näen ma pigem transpordivahendina, siis lina on ka omamoodi aksessuaar, mistõttu ma üldse ei imesta, et kogenumatel kandjatel on täitsa arvestatav kollektsioon eri kangastest ja värvidega linadest – ikka iga outfiti juurde sobilik.
Mulle tundub, et meestele meeldib ka pigem kandekotte kasutada ja lina tundub kuidagi selline hipi-hipi-jee asi, kuid kui valida endale tõesti meeldiv lina, siis mu meelest võib see väga stiilne ja üldse mitte hipi välja näha. Ja no linade valik on nii ilmatu lai, et sellise oma stiiliga sobiva, peaksid tegelikult kõik suutma leida ka (minu hetke lemmikud on Oscha linad – need värvid, mustrid ja materjalid on imelised, kuid esimeseks linaks ei raatsinud osta).
Ja no mida ilusam on lina või kott, seda suurema rõõmuga tahad seda ka kanda ju 🙂
Eriti hea ongi, kui saab proovida mõlemat – nii kotti kui lina, et näha kumb on endal ja lapsel mugavam ja sobivam. Samas – siis peaks ka sellele lina sidumisele võimaluse andma või laskma end juhendada, et lina justkui keerulisem olemise pärast kõrvale ei jääks. Mina näiteks olin täiesti koti usku, aga, midagi pole teha, lina on tõesti väga-väga mugav. Kuid ühest või teisest ma loobuda ei plaani, eri kohtades, on mõlemal oma eelised ja leiavad seepärast ka kasutust.
Mõned mõtted ja juhised, millest lapsi kandes lähtume
– investeeri kvaliteetsesse linasse või kandekotti, kus laps on õiges “konna asendis” – toetatud põlvest põlveni ja ei ripu jalgevahetpidi kotis
– last kantakse kõhul, puusal või seljas – nägu kandja poole.
– ettevaatus ei ole liiast, last kandes tasub oma tegevused läbi mõelda – arvestavama peab, kui õues on libe näiteks. Või kuna tihti soovitatakse lapse kandmist siis kui emal on tarvis köögis toimetada, siis tasuks ka seal olla ekstra ettevaatlik, isiklikult ei soovita laps kõhul minna pliidi äärde askeldama või kuuma veega tegeleda vms, mis kõhul olevale lapsele ohtlikuks võivad osutuda.
– tee enne lina või koti ostmist piisavalt eeltööd – mis on hea ja mis mitte, ning kuidas neid asju hooldada tuleb, nii enne kasutamist kui ka kasutamise jooksul, siis saad oma ostust rohkem rõõmu tunda, kui ka kasutad seda õigesti.
– kui tunned, et ei oska, siis leia need, kes oskavad ja küsi nõu ning abi 🙂
Head infot saab lapsekandmise blogist ja FB Lapsekandmise grupist.
Esimesed katsetused linaga, sidusin selle video järgi.
JJ esimest korda linas. Sidusin selle video järgi.
JJ ja Teedu esimesed katsetused – siin pildil JJ siiski liiga madalal! Sidusime selle video järgi.
Life at lucky 13 