Kuna ma olen hetkel Teedule lubanud,et ei osta uusi kärusid, siis selleks, et teile tutvustada uusi kärusid jagan teiste emmede kogemusi. Täna jagab meiega oma kärude kasutamise kogemust Mari-Liis.

Olen 8-kuuse poja ema. Meie peres on kasutusel 2 käru – Bugaboo Buffalo ja Baby Jogger City Mini 3.

Bugaboo Buffalo ostsime enne lapse sündi. Käru/vankri valimisel olid minu jaoks olulised kaks põhilist asja:
1) et see käiks võimalikult kompaktselt kokku, et saaksin käru vajadusel oma väikse sedaanauto pagasnikusse pista ja
2) et käru oleks vastupidav ja kannataks pikki jalutuskäike iga ilmaga ja erinevatel maastikel.

Alguses tundus see kombinatsioon mulle üsna võimatu. Kõik, kellega teemast rääkisin, soovitasid pikkadeks jalutuskäikudeks ennekõike Emmaljunga suurt vankrit, mis on väga hea veerevuse ja vedrustusega, kuid selline vanker poleks kindlasti mu autosse mahtunud.
Kaalusin juba vajadust auto beebi saabudes suurema vastu välja vahetada, kuni nägin sõpradel Bugaboo Buffalot. See hetk, kui nad demonstreerisid mulle, kui lihtsalt Buffalo raami saab pisikeseks kokku voltida, olin ma müüdud.
Kuna Eestis Bugaboosid uuena ei müüda ja see mudel oli nii uus, et järelturult neid veel leida polnud, tellisin vankri Soomest. Ostsin komplektina raami, vankrikorvi, istumisosa, soojakoti talveperioodiks ja adapterid turvahälli jaoks.

Olen valikuga väga rahul. Alates Hindriku 7-ndast elupäevast oleme vankriga pikki jalutuskäike teinud. Päevas kõnnin 4-6 tundi ja seda väga erinevatel maastikel. Hindriku esimesed elukuud elasime linnast eemal ja siis tegin vankriga jalutuskäike nii metsas, mere ääres kui kõnniteedel. Vankri esimesed rattad on pöörlevad, mis muudavad manööverdamise linnas hästi mugavaks; maastikul liigeldes aga saan need lukustada ja siis liigub vanker väga hästi ka maastikul. Nüüd, kesklinnas elades jalutame peaasjalikult parkides, kuid tihti ka vanalinnas. Ka munakiviteedel saab selle vankriga mõnusalt hakkama, kui esirattad on lukus.
Vankrikorvi kasutasime kuni suveni, see oli mõnusaks soojaks pesaks beebile; seejärel võtsime kasutusele istumisosa. Istumisosa juures meeldib mulle see, et seda on võimalik kolme asendisse panna – täislamav, pooleldi istuv ja täiesti püstine. Esimestel suvekuudel, kui poiss veel ei istunud, kasutasime käru täislamavas asendis, nüüd panen käru täislamavasse asendisse üksnes siis, kui laps kärus magama jääb. Hea omadus on ka see, et istumisosa on võimalik ratastele panna nii näoga enda suunas kui näoga liikumise suunas. Ja kuna kogu see kupatus on väga kerge, on istumisosa asendi muutmine ka keset jalutuskäiku lihtne. Kui ema passimine muutub igavaks, tõstan istme näoga sõidusuunas ja uudistamist on tohutult rohkem.
Kärul on ka väga suur päikesevari, täisavatud asendis on laps põhimõtteliselt nagu telgi sees ja madal õhtupäike ei pääse siise piiluma. Olen valikuga sedavõrd rahul, et pole isegi kaalunud igapäevaseks kasutuseks mõne teise vankri / käru proovimist. Vanker on kerge ja kompaktne. Lisaplussiks on see, et sang on pikendatav. Meie peres, kus vanaema ja vanaisa pikkuse vahe on ligi pool meetrit, on see väga oluline. Mõlemad saavad lapselast mugavalt vankris lükata.

5 suuremat Bugaboo Buffalo plussi minu jaoks:
– hea manööverdatavus
– kompaktsus
– sobivus erinevatele maastikele
– suur päikesevari
– lihtsasti puhastatavad ja vahetatavad tekstiilid

Miinuseid öelda ei oska, sest tõesti ei ole üheski olukorras end ebamugavalt tundnud ega hätta jäänud. Kui, siis ainus miinus minu jaoks, on see, et baasvarustuses ei ole vankritel helkureid peal. Linnas pimedamal ajal jalutades tunnen nendest väga puudust. Aga see paistab olevat vankrite / kärude üldine probleem, mitte Bugaboo spetsiifiline puudus. Autojuhina kogen tihti, et vankrit on pimedal ajal väga raske märgata. Oleme nüüd ise vankri küljed helkureid täis kleepinud ja riputanud, et linnas teede ületamine ohutum oleks.

Bugaboo Buffalo istumise osaga

Baby Joggeri City Mini 3 kergkäru ostsin juurde kevadel, kui läksime esimest korda reisile. Olin algselt plaaninud reisile kaasa lennutada Bugaboo, kuid kuna paljud väikeste lastega reisinud sõbrad teadsid rääkida, et sisse checkitud kärud saavad lendamise (ja lennujaamas loopimise ajal) sagedasti kannatada, siis otsustasin, et ostame reisimiseks ühe väiksema kergkäru. Valik BJ City Mini kasuks sai tehtud sagedasti reisivate sõprade soovitusel. Eranditult kõik kiitsid BJ City Mini. Põhjuseks ennekõike see, et käru on lihtsalt (ühe käega) kokku tõmmatav ja kerge. Lisaargumendiks oli minu jaoks see, et BJ City Mini käib täislamavasse asendisse. Kuna kevadel Hindrik veel ei istunud, siis see funktsionaalsus oli vältimatu. Kuna reisisin üksi ilma abistavate lisakäteta, siis see ühe käega käru kokkupaneku / lahtivõtmise funktsioon oli minu jaoks täiesti nagu taevakingitus.
Käru on ka väga mugavalt manööverdatav. Kuna tal on kinnine kaarjas lükkesang, siis on teda väga mugav ühe käega juhtida. Teise käe otsas sain seega lennujaamas ratastel kohvrit järel vedada.
BJ City Minit on saadaval nii kolme- kui neljarattalisena. Mina valisin peamiselt soodsama hinna tõttu kolmerattalise. Kuigi üldlevinud arvamuse kohaselt ei ole kolmerattalised stabiilsed ja soovitatakse pigem neljarattalist käru, siis minul seni pole kolmerattalisega üheski olukorras tekkinud tunnet, et see võiks ümber käia. Oleme käru kasutanud juba päris mitmel reisil; ühtviisi mugav on temaga suurlinna tänavatel rallida, kui Toskaana mägikülade kruusa- ja munakiviteedel ringi jalutada. Hetkel ongi BJ käru meie jaoks kasutusel peaasjalikult reisikäruna (sellega saab minna lennukis kuni väravateni); tulevikus, kui Hindrik juba suurem, saab ilmselt sellest käru, mida kasutame ka igapäevastel linnaskäikudel.

Selle käru plussid on kindlasti
– tema lihtne kokkuklapitavus
– kergus
– täielikult lamavasse asendisse käiv seljaosa
– suur kahe piiluaknaga kaarvari.
Suvel on kasu ka sellest, et täislamava asendi puhul saab taha tekitada võrguga kaetud õhutusava.

Miinuseid on minu jaoks suures pildis ainult üks – kokku klappides ei ole käru võimalik mugavalt seina äärde seisma panna, sest maha toetub selle kumer käepide. Kui väga tahta viriseda, siis teise miinusena tooksin välja selle, et õhutusava taga olev kate on musta värvi kangast. Kui see on ees, tõmbab see kuuma ilmaga sooja ligi. Samas… see mure kummitas mind üksnes +35-kraadises lõõskavas kuumuses, mida niiehknaa Eestis nii tihti ette ei tule, ja mille ajal tegelikult eriti väikelapsega päikese käes passima ka ei peaks.

Aitäh Mari-Liisile oma kogemuste jagamise eest ja mõnusat kärutamist!

Baby Jogger City Mini 3