Uuhh… laste riided, ma ei tea, et kas on üldse hetke, kus ma vähemalt kuskil ajusopis nendele ei mõtleks, ma arvan, et ei, ei ole. Koguaeg käib peas see “kas on paras, kas on väike, kas on soe, ega pole liiga palav, kas on puhas, kas on terve” jne. Uue aastaaja saabumisega on muidugi teema eriti õhus.

Talv läks sel aastal kuidagi lihtsalt, villased alusärgid, korralikud kombed, soojad jalanõud ning mütsid ja oligi nagu korras, piisas kombekate toariietele tõmbamisest ja külm vist ei hakanud, vähemalt ei kurdetud. kasutuses oli kaks kombekat kummalgi lapsel + joped ja karupüksid autoga liiklemiseks ning kodu ja lasteaia vahel liikumiseks.

Aga kevad, kevad on “tore” sest hommikul on ehk +1 kraadi seega suht külm, aga pealelõunaks võib juba +9 olla ja päikese käes üsna soe – vot ja siis mõtle neid asju välja, et mida ja kuidas. Siiani on neil üks talvekombe igaksjuhuks ikka aias olemas, aga ka k/s komplekt, siis saavad õpetajad käigu pealt otsustada, et mis on paras kasutada.

Toariided on muidugi omaette teema, kui palju ja mida, mis suuruses. Näiteks vahepeal käis Jenni ainult kleitide ja retuusidega, nüüd aga pigem retuusid ja pluusid, ka on ta siin talvega korralikult pikkust visanud. Kuna ta suudab asju tihti ikka korralikult täis lödistada, siis peab variante olema üsna mitu.
JJ-ga on veidi lihtsam, dressid ja pluus (hea kui dinosaurustega) ning tema on rahul enamasti.

Ühesõnaga seda kraami on päris palju, aga kuidagi peab need kõik mugavalt ka hoiustama, et nii meil kui lastel endal oleks hea vajaikud asjad sahtlitest-kappidest leida ja võtta.
Meil on laste igapäevaste riiete jaoks üks kummut ja üks kõrgem kapp, seega ega siin ruumiga meeletult hõisata ei ole. Proovisin neid riideid sorteerida nii ja naa, aga ikka nö hunnikusse ladudes, mis tähendas, et kui alt midagi võtta, läks ülemine korrus sassi ja vahel samas ei teadnudki, et mis hunniku põhjas kasutust ootab.
Kuna see sahtlite täitmise viis ei toiminud, proovisin ka rohkem nalja pärast “konmari” viisi, ehk siis riided on kokku volditud (selleks on ka oma meetod, aga ma pigem vaba käega panin kokku) ja üksteise otsa ladumise asemel kõrvuti asetatud. Ega ma liiga palju sellesse ei uskunud, aga täna võib öelda, et see päriselt toimibki. Nüüd näevad ka lapsed, et kus miski asub ja kui midagi võtta, siis ei ole sahtel pärast sassis nagu sea pesa. Kõik on silma all, annab ülevaate, et mis kõik puhtad ja kasutust ootavad ja eriti lihtne on siis kui midagi konkreetset otsida on vaja. Kindlasti on kasulik organiseerida ainult need riided, mis päriselt praegu kasutuses on, nii pole segavaid ja ruumi raiskavaid variante.

Nii on mõlemal lapsel nö põhiline sahtel, kust vajalikud asjad ise kätte saavad, püksid, särgid ja aluspesu kõik eraldi ridades. Jennil on lisaks siis kleidid, mis vajavad pigem riidepuul rippumist ja need on kummuti kõrval kapis. Riided, mis kasutust ootavad, kas suuruse või hooaja mõttes, on eraldi teistes sahtlites.
Õueriided ootavad esikus, praegu on veel k/s ja talve asjad mõlemad väljas, varsti tõstan talvekad panipika eest ära, sama jalanõudega.
Kui asjad on kenasti sorteeritult silme ees, siis on ka vähem seda muret, et issver äkki on miskit puudu (sest oled näiteks 5 retuusipaari olemasolu unustanud), saab siis ka natuke rahulikumalt asjade varumisega ning ka võimaliku üle varumisega võtta ja lihtsalt mõistlikum olla.

Jalanõude osas sai mõlemal lapsel algavaks soojemaks hooajaks praktiliselt kõik asjad uued ostetud, sest jalad on päris korralikult kasvanud. Valikul püüdsin ikka lähtuda barefoot põhimõtetest – võimalikul painduvad, kõrgendusteta taldadega, kerged ning lapse jalakuju järgivad variandid.

Mõlemal kummikud, ks/niiskema jahedama ilma tossud, õhemad suvised tennised, sandaalid ning nn baseeini/ranna jalanõud. Viimaseid ehk muidu poleks praegu pigem valinud, kuid reisile minnes tunduvad vajalikud, seega said ostetud. 

Natuke häda on vaid nende asjadega, mis väikseks on jäänud ja millele peresiseselt pole edasisi kasutajaid või mille hoidmine ja ootamine pole mõistlik – no näiteks ei tundu mulle hea variandina hoida Jonile suurus 104 asju, sest see number saab talle parajaks ehk alles paari aasta pärast ja seni võtavad need asjad siin lihtsalt ruumi. Jennil on aga riided enamus nii preililikud, et sealt Jonile suurt midagi ei tule nii või naa (kuigi roosad meriino riided läksid käiku. Kui kellelgi on häid ideid, mida sellisel puhul teha, andke märku – mainin ka, et minus ilmselt ei ole hetkel seda ühe body viie erineva nurga alt pildistajat ja mõõtjat ning seega kuskil grupis müümine väga teemaks ei tule (kui keegi soovib “pimepakki” tüdruku riietega suurustes 68-80, enamus nö tubased/igapäeva riided, siis andke mulle märku (hetkel asjadele soovija olemas).