Eile käisime ITK-s tugiisiku loengus. Tugiisiku teemat tutvustas ämmaemand Diana Leht, kes on ühtlasi ka ITK perekooli juht. 

Siin mõned tähelepanekud, mis endale sealt loengust meelde tahaks jätta.
Kõige alustuseks – tugiisik peab ise tahtma sünnituse juures olla, kedagi sundida pole mõtet. 
Kui naine sünnituse jooksul tunneb, et ta tahab pigem üksi olla, siis alati on võimalik tugiisik lihtsalt toast välja saata vms, samas algusest peale üksi sünnitades ja eriti juhul kui sünnitus on pikk võib ilma tugiisikuta naine end kurvalt/hüljatult tundma hakata ja need emotsioonid sünnitusele kaasa ei aita. 
Ämmaemand Diana soovitus oli ka eriti esmasünnitajatel end kogu ees ootava sünnituseprotsessiga võimalikult kurssi viia, lugeda ja käia loengutes – et vähendada hirmu ja samas olla ka teadlikum, et kuidas ise ennast ja oma last aidata. Kui sünnitaja teab, mis teda ees ootab, siis on ka vähem võimalust, et minnakse paanikasse vms. Kindlasti tasub käia ka ITK majatutvustusel (tasuta), kus siis näidatakse täpselt ära, et kuhu tulla kui aeg käes ja kus miskit asub ja millised on sünnitustoad jms. Ühtlasi on nii see tutvustus kui ka perekool hea võimalus, et end sünnitusmajas kodusemalt tundma hakata ja ka personaliga tutvuda (eriti oluline on see neile, kel ka hirm või ebakindlus haiglate ees).

Sünnituse perioodid ja tugiisiku roll
Avanemisperiood:

• kestab ajaliselt kõige kauem 8-16h
• tugiisiku roll on selle perioodi juures kõige suurem
• soovitus on võimalikult kaua sellest ajast kodus veeta, oma keskkond mõjub rahustavalt, lisaks on sellisel juhul meditsiinilist sekkumist minimaalselt. NB! haiglasse tuleb KOHE minna, kui looteveed on rohekad/pruunid/verised ja kui esmasünnitaja valud on regulaarselt 3-5 min tagant ja kestavad 1 minut.
• kui sünnitegevus algab lootevete tulekuga, siis on üldjuhul haiglasse minekuga aega veel ca 8h, aga kui veed ära tulevad, siis soovitatakse pooleks tunniks külili heita, et välistada võimalust, et nabanöör võiks emakast välja tulla.
• sel perioodil tuleb kasuks, kui oled aktiivne ja liigud rohkem, see võib aidata sünnituse kiiremale kulgemisele kaasa. 
• sünnitusvalud on üldiselt tuntavad just alaseljas liikudes vahel ka kuni labajalgadeni välja. Mõned naised tunnevad valusid aga just eespool kõhul.
• Valude leevendamisel võib tugiisikul olla suur roll – paljud naised saavad valudele leevendust just (ala)selja mudimisest, samuti on  hea aegajalt masseerida ka õlavöödet, kuna tihti kogunevad pinged just õlgadesse/kaela. Mulle endale tundub, et minu puhul saab üheks oluliseks valu leevendajaks olema meie enda armas dušš ja vann, mis mind juba praegu seljavalude puhul aitavad.
• Tugiisik peab teadma, milline on õige hingamine (ninakaudu sisse – kõht ja rindkere liiguvad ette ja suukaudu välja. Suu on koguaeg veidi lahti, et lõdvestada näolihaseid) ja seda vajadusel sünnitajale meeldetuletama ja vahel ka ise kaasa hingama.
• Tugiisik võiks aeg-ajalt sünnitajale juua pakkuda ja samas ka jälgida, et sünnitaja käiks ikka aeg-ajalt ka wc-s, kuna liialt täitunud põis võib tekitada komplikatsioone.
• Psüholoogiline tugi – kui sünnitus on pikalt kestnud ja naine on väsinud võib tal tekkida allaandmise tunne – nö soov lihtsalt minema minna ja kõigele käega lüüa. Sellises olukorras peab tugiisik säilitama rahu ja olema see, kes sisendab naisele, et ta on tubli ja jõuab küll ja, et nüüd tuleb veel natuke vastupidada. 
• Tugiisik ei tohi närvi minna, isegi siis kui ta tegelikult seda on, ei tohi seda sünnitajale näidata – nii pole temast mingit tuge. 
• Tugiisiku jutt peab olema rahulik ja puudutused samuti  – ei tohi olla mingit närvitsemist!!
• Aruta oma soovid ja sünnitusplaan tugiisikuga läbi – et ta teaks, mida sa tahad ja kuidas – samas tuleb arvestada, et on täiesti normaalne, et sünnituse käigus otsustab naine mingi asja osas meelt muuta (näiteks soov valuvaigisteid kasutada), sellisel juhul ei ole mõtet hakata naist ümberveenma – teha tuleb nii nagu sünnitaja hetkel tahab.
• Meeldivale sünnituskogemusele aitab kaasa, kui tugiisik kiidab sünnitajat, see võib just vajalikul hetkel sünnitajale nö ekstra jõudu anda, et lõpuni minna.
• tugiisik ei pea koguaeg midagi tegema, on täiesti normaalne ka lihtsalt naise jaoks olemas olla ja vajadusel teda aidata ja ülejäänud aja lihtsalt rahulikult istuda ja oodata.
• Sel perioodil võib ÄE soovitada KTG tegemist (lapse südametöö jälgimine) – kuigi see võib sünnitajale ebamugav olla, kuna kõhu ümber pannakse vööd, mille küljes olevad andurid lapse südant jälgivad, siis tegelikult tuleb see ebamugavus lihtsalt ära kannatada – lapse heaolu ja elu on siiski tähtsam kui hetkeline ebamugavus emal. Kui KTG näitab lapse südametöö häireid/aeglustumist, siis võib olla vajalik ka keisrilõige. 
• NB! on täiesti normaalne, et naine võib sünnituse käigus natuke ära flippida – tugiisikule halvasti öelda vms. Selle peab lihtsalt ära kannatama ja mitte südamesse võtma 🙂

Üleminekuperiood

• see periood võib olla ja võib ka mitte olla – avanemine võib ka kohe üle minna väljutuseks.
• selle perioodi ajal võib naine tunda täielikku lõdvestumist – keha puhkab ja valmistab end ette väljutusperioodiks. Valud võivad kaduda ja naine võib vabalt ka magama jääda – siinkohal ei tohiks tugiisik sellest end ära ehmatada ja samuti lihtsalt olla ja oodata.

Väljutusperiood

• sel perioodil algavad pressid, see on kõige intensiivsem periood kogu sünnituse jooksul.
• Lapse kiiremale ja kergemale sünnile saab nüüd ema palju kaasa aidata, hingates õigesti, pressides, kui ÄE seda lubab ja võimalikult rahulikuks jäädes.
• Tugiisik saab siinkohal lihtsalt olemas olla ja aidata hingata ning vajadusel sünnitajat ergutada.
• Esmalt sünnib lapse pea, mis on ka kõige suurem osa lapsest.
• Järgmise pressiga sünnib tavaliselt ka ülejäänud keha ja laps asetatakse ema rinnale. 
• Lapse isal soovitatakse sel ajal kanda eest lukuga riietust, kuna juhul kui last ei saa kohe emale anda (näiteks oli erakorraline keisrilõige vms komplikatsioonid), siis saab lapse anda isa rinnale nö kukrusse, et laps saaks vajaliku nahk-naha kontakti ja läheduse.
• Nabanöör lõigatakse läbi üldiselt siis, kui see on pulseerimise lõpetanud, selle millal ja kes nabanööri läbi lõikab ütleb sünnitaja ja see võiks kirjas olla ka sünnitusplaanis.
• NB! kui peaksid olude sunnil kodus sünnitama, siis kohe peale lapse sündi asetada ta ema rinnale ja katta sooja teki või rätikuga – vastsündinu on äärmiselt külmakartlik ja alajahtumine on kerge tekkima. Nabanööri ei peaks ise läbi lõikama hakkama, pole midagi kui see ka pool tundi või tund aega lapse küljes on – selle ajaga jõuab kas ise haiglasse minna või siis kiirabi kutsuda.
• Seda, millal last pesta ja kuidas pärast sünnitust toimida, saab edukalt kirja panna sünnitusplaani, et ÄE teaks vanemate soovidega arvestada.

Platsenta väljutamine

• sünnituse viimane faas on platsenta väljutamine. Ka sellest tasub tugiisikut informeerida, et lapse sünniga pole sünnitus veel täiesti läbi, et tugiisik ei ehmataks vms. 
• Pärast platsenta väljutust on sünnitus lõppenud, vajadusel tehakse õmblused ja mõne aja pärast saab minna peretuppa (vastavalt võimalustele).

ÄE Diana lasi ka kõigil meestel oma naiste selga mudida ja näitas ette mõned võtted, mis sünnituse käigus võivad väga hästi mõjuda – ühtlasi lükkas ta ümber ka selle kuulujutu, mida minagi kuulnud olen, nagu ei tohiks rasedate alaselga enne sünnitust mudida. See oli tõeliselt hea uudis, sest Teet viitsis minu õnneks veel koduski mu selga masseerida ja see tõesti aitas mu seljavalude vastu – sain üle pika aja ööläbi magada 🙂

Ma ei osanud midagi ausaltöeldes sellest loengust ette oodata, aga sealt lahkudes oli meil mõlemal selline hea tunne sees, et OK, we can do this!

Järgmiseks ootab meid ees sünnitusvalude leevendamise loeng ja sellega koos ka ITK majatutvustus.