Omast kogemusest ja ka mitmetelt veebilehtedelt leitava info kohaselt on parim aeg reisimiseks 2. trimester. Varem lendamine ei pruugi olla normaalse raseduse puhul ohtlik, küll aga ebamugav. Näiteks ei kujuta ma eriti ette, et oleks siin oma okseralli ajal tahtnud kuskile lendama minna või üldse kodust välja 😀 Hiljem ei ole lendamine keelatud, aga on jällegi lihtsalt ebamugavam – noh näiteks suure kõhuga pikalt ühe kitsa koha peal istumine ei olnud eelmise raseduse lõpusirgel kindlasti mu lemmik tegevus.
Kui on plaanis siiski lennata 3. trimestril, siis tasub üle vaadata konkreetse lennufirma nõuded rasedale, eriti, et millisest rasedusnädalast on kohustuslik kaasa võtta ka arstitõend ja millal enam üldse lennata ei tohiks (enamasti on see piir 36-37 nädalat), olenevalt lennufirmadest võivad need nõuded erineda, ka on nõuded erinevad, kui rase ootab rohkem kui ühte last. Kui Sul on kõht ikka päris suur, siis võiks olenemata rasedusnädalatest siiski kaasa võtta inglisekeelse arstitõendi, et mitmes nädal käimas on ja millal tähtaeg, seda siis selleks, et vältida võimalikku lisa stressi kuskil lennujaamas, mis võib kaasneda lennufirma töötajatele oma Eesti rasedakaardilt info tõlkimisega. Panen siia mõnede lennufirmade rasedatele reisijatele mõeldud infoga lehed: AirBaltic, Ryanair, Nordic Aviation Group, Finnair, Lufthansa, KLM.

JJ-d oodates käisime me Pariisis Tour de France’i viimast etappi vaatamas, nädalaid oli mul siis ca 18. See oli üsna mõnus aeg, sest iiveldusega olin enam-vähem ühele poole saanud, kõhtu polnud veel peaaegu nähagi- ja üldse siuke “elu ilusaim aeg”. Ainuke asi oli see, et too kord oli maru kuum juuli ja väga pikalt ma kuskil lõõskava päikese all kõmpida ei jaksanud.
Sel korral on meil reis jälle sattunud sinna 20. nädala kanti, mille üle on mul ainult hea meel, eriti arvestades seda, et reis oli meil planeeritud juba enne, kui tulid uudised perelisast. Kuna meil see algus oli veidi konarlik, siis plaanin ma nüüd igasugused soovitused kasutusele võtta, et end maksimaalselt hästi tunda.

Lennukis
– võimalusel vali iste, mis on vahekäigu ääres, et pääseksid kergemini liikuma
– joo vett (osta veepudel kohe lennujaamast kaasa), rasedal on vedeliku puudus ja sellest tingitud tursed kerged tekkima
– liigu, soovitused, mida mina lugenud olen ütlevad, et rase võiks end liigutada iga poole tunni tagant, no kui päris nii tihti ei tihka, siis vähemalt iga tunni tagant küll (noh, tõenäoliselt, kui järgida eelmist punkti ja piisavalt juua, siis tulebki vetsu vahet liikuda 🙂 )
– isegi kui on toitlustusega lend, siis soovitan endale kaasa võtta midagi näksimist
– kasuta tugisukki või põlvikuid. Kui JJ-d ootasin, siis pärast õhtut spaas oli mul jama tursetega, jalad olid nagu elevantsil, ostsime selleks puhuks kompressioon põlvikud ja need on mul siiani alles. Pean ka oma ämmaemandaga nõu, kui ta arvab ka, et võiks neid lennukis samuti kasutada, siis seda ka teen. Need on siis abiks veeni trombide tekke vastu.
– mugavad riided ja jalanõud. Minul on plaan panna mugavad püksid, mis kõhtu kuidagi ei sooni, üks HM rasedapluus, millega kõht kenasti kaetud ja peale panen ilmselt teksatagi ning jalga tennised. Kuna minek on aprillis ja vastu ööd, siis kaela panen ka suure salli, mida hea ümber endale tõmmata, kui jahe peaks hakkama.
– kui reisid üksi, siis arvesta, et kas jaksad suurt käsipagasi kohvrit ise näiteks üles riiulile tõsta  või sellega kuskilt treppidest üles-alla liikuda, kui pigem ei jaksa, siis on mõistlik ka väiksem kohver ära anda ja lennuki salongi vaid käekott kaasa võtta.

Ka kaasa pakitava riietuse osas on põhirõhk mugavusel, minu lemmikud raseduse ajal on igasugused kleidid (nii lühemad kui ka mõnusad maxikleidid), kleitide juurde on mul alati ka mõned retuusid ja mugavad kingad. Kui on ees päiksereis, siis ei tasuks unustada ka mütsi ja sobivaid bikiine (slliseid, mis kõhule liiga ei tee ja ühtlasi ka suurenenud rinnapartii ära mahutavad). Meeles tasub hoida ka, et otse kõhule ei peaks eriti päikest võtma ja parem on kõhul hoida õhukest salli vms.

Kaasa peaks kindlasti võtma oma rasedakaardi (seda peaks üldse pidevalt endaga kaasas kandma), lisaks siis Euroopa ravikindlustuskaart (mille saab endale tasuta koju tellida Haigekassa veebist) ja teha tuleb kindlasti ka reisikindlustus (nii meditsiiniabi kui ka reisitõrge, kui peaks tekkima mingi probleem, mis reisiplaanidele pidurit tõmbab) – loe kindlasti kindlustuse tingimusi, näiteks paljudel juhtudel on küll rasedale antav esmaabi kindlustuse sees, aga sünnitusabi (nii tähtajaline kui ka enneaegne) ei ole kindlustusega kaetud, mõned kindlustusfirmad pakuvad ka spets rasedale mõeldud reisikindlustust – tasub uurida.
Kui plaan on reisi jooksul olla pigem ühes kohas/kandis, siis tasub teha ka veidi eeltööd selles osas, et kus seal on näiteks lähim haigla/emo, mis rasedatega tegeleb. Ühtlasi võiks endale salvestada ka olulisemad telefoninumbrid, kust mure korral abi või nõu küsida – näiteks ITK valveämmaemanda numbri leiab siit. Minul on oma ämmaemanda emaili aadress ka, kui on vaja mingi vähem pakilise teema osas konsulteerida.

Ravimite osas on minul plaan kaasa võtta paratsetamooli, Isla kurgutabletid ja raseda vitamiinid, mida igapäevaselt tarvitan. Lisaks on meil reisiapteegis ka alati Linexi kapslid, mis võimalike kõhuprobleemide korral abiks.

Ja no kindlasti tasuks lisaks kõigile neile mainitud soovitustele ka eelnevalt siiski oma ämmaemanda või arstiga nõu pidada ja nende soovitusi järgida.

Mu võimalik lennu outfit: pluus HM, Asose püksid, Lindexi tagi ja Helly Hanseni tennised