Lapsekandmine: Be Lenka 4ever kandekott

Be Lenka on üks mu viimase aja ägedaim avastus, sest tegu on Slovakkia firmaga, kes teeb imeilusaid kandelinasid, kandekotte, aga ka täpselt sama kauneid lapsekandmise riideid ning, et asi saaks olla veel ideaalsem, siis teevad nad ka barefoot jalanõusid. Firma asutajaks on Slovakkiat ka paraolümpial esindanud kolme lapse ema Lenka Cenigova ja tema lugu igati inspireeriv. Aga olgu, räägime täna ühest sektsioonist korraga ja sel korral on jutuks nende lapsega koos kasvav Be Lenka 4ever kandekott.

img_8490-1

Kõik nende kandekotid on tehtud kandelina kangastest, mis teeb need mõnusalt pehmeks, samal ajal on kasutatud linad piisavalt toeka olemisega, et kott ei tunduks kuidagi ludu või vormitu.
Meil on kasutuses 4ever mudel, mis tehtud nende Mandala Day nimelisest 100% orgaanilisest puuvillast linast – need värvid, need on lihtsalt võrratud. Kui kotti valisin, siis arvasin, et need oleks ilusad suvisel ajal kindlasti, aga täpselt sama kenad on need ka siin muidu hall-valges talves – nagu tükike päikest.

img_6435-1

Tegemist ei ole alates sünnist kasutatava kotiga, küll aga saab see parajaks ca 62/68 suurusest (et minna kindla peale, siis pigem 68, kui kahtled), kasutusaeg aga väga pikk, sest 104 suurust kandval JJ-l on kotis veel igati mugav olla.

img_9494

Pildil 104 suurust kandev JJ

img_9512

ja siin ca 90cm Jenni

Paneeli suurust saab muuta mitmest kohast – laiuse reguleerimine käib nöörist, mis tuleb siis vastavalt kokku tõmmata ja kinni sõlmida, paneeli kõrguse muutmine käib ülemises servas asuvatest rihmadest. Kõik on üsna lihtne ja mugav ilma liigsete rihmadeta.
Standard rihmad asetsevad seljal nn “H” kujuliselt, saab osta ka sellise variandi, millel saab rihmasid seljal risti kanda.
Mulle meeldib selle 4ever mudeli õlarihmade olemus – piisavalt laiad, piisavalt paksud, aga mitte liiga paksud, et hakkaks häirima või jääks tunne, et seda kotti on seljas kuidagi palju.  Kui kott omale õigeks timmida, siis on tõesti ülimugav.
Pihavöö läheb keskmisest veidi kitsamaks (ca 62-63cm) ja on pehme, aga mitte päris lötsa, et üldse ei toetaks.

img_8769

img_8770

pihavöö

img_8773

õlarihm

Kapuuts on kotile külge õmmeldud, et see alati vajalikul momendil oleks olemas, ning kohe on kotiga kaasas ka samast kangast rihmade kaitsed, et beebi koti õlarihmasid läbi ei lutsutaks.

img_8766

4ever max suuruses

img_8767

img_8768

minimaalses suuruses

img_8774

Ma ei osanud väga midagi oodata sellest mudelist ja seda suurem on ilmselt minu vaimustus selle üle – kõik on just nagu väga paigas, lihtne ja kasutajasõbralik.
Siiani proovitud mitte spetsiaalsetest toddleritele ehk väikelastele mõeldud kottidest, mis siiski pika kasutusajag on 4ever mudeli kasutusaeg kindlasti pikim ja eriti hästi sobib veel neile lastele, kel keha just pikemat sorti, sest paneeli kõrgus vägagi arvestatav.

img_8780

Ehk siis pikk jutt lühidalt – kes soovib kotti, millel oleks pikk kasutusaeg, mis oleks ilus ja mõnus, siis Be Lenka 4ever on just midagi niisugust. Ka võib see olla hea variant neile, kes küll vastsündinut kannavad esialgu linas, aga mingi hetk avastavad, et tahaks siiski kotti ka, nii saab terve selle võimaliku kasutusaja maksimaalselt realiseerida. Ja muidugi on see nutikas valik, kui peres on eri suuruses lapsi, aga tahaks nendega kasutada vaid ühte kandevahendit – kuna kott on alati ühes tükis, siis ei saa midagi koju ununeda ja see on alati kasutusvalmis hoolimata lapse suurusest.

 

 

Palju õnne Jon – 6 kuud!

Ongi käes – pool aastat, veel teist sama palju ja oleme taas (loodevastasti) soojas juulikuus esimest päris sünnipäeva tähistamas.
Aga seniks siis selle kuu uuendused.

Märkimisväärseim uudis on kindlasti see, et Jonil on nüüd lausa 2 hammast – tulid pikalt, aga siis kaks korraga alla keskele, veidi nagu tundub, et kolmas ka juba lisandumas. See hammaste lisandumine teeb ta muidugi lisatoiduga alustamiseks eriti valmis, kuid lükkasime selle nädala võrra edasi (nagu ka siin seda postitust), olime vahepeal kõik nii palju haiged, et kui nii vaadata, siis põhimõtteliselt oli Joni esimene lisatoit paratsetamool.

Lisatoidust rääkides, arvan, et läheme esialgu püreede teed. Ta on iseseisvalt istumisest veel kaugel ja see temal endal toidu avastada laskmine ei ole hetkel lihtsalt piisavalt turvaline. Küll jõuame!
Plaan on püreed osta, sest ma olen püüdnud kõigile lastele esimese eluaasta anda mahetoitu, paraku me ise seda 100% ei tarbi ja nii on minu jaoks mõistlikum osta siis see mahe valmis beebitoit.
Vahepeal on elu edasi läinud ja turule tulnud näiteks külmutatud kuubikud püreedega, kuna ka seal valikus oli mahetoodangut, siis usun, et proovime ära. Kellele on häid soovitusi, kust leida mahedat beebitoitu, andke märku!

Seni on Jon ka ainult rinnapiima peal kenasti kosunud kaalub ta täna 8.2 kg ja on ca 68cm pikk. Keerab end kõhuli ja vahel ka tagasi, edasi liikuda tahab, aga alati ei leia käiku üles.  Lemmikkoht on emme süles, lemmik inimesed on õde ja vend.
Magab jätkuvalt meie kaisus, olenevalt ööst sööb 2-4 korda, tänu sellele, et päevad on olnud hammaste ja haiguse tähe all, on sagenenud öised söömised, sest siis, läbi une, sööb ta rahulikumalt.
Kui käruga rõdul on minimaalselt päeva pikim uni 3h vahel rohkem, siis nüüd, kus ta haige oli, pidi uned toas tegema ja see on üsna võimatu olnud – uned on pigem pooletunnised uinakud, mille teeb mul süles või kuidagi läbi häda toas kärus. Ootan juba väga, et saaks oma tavalise rütmi tagasi see elu, sest päris keeruline on see pidevalt natuke väsinud beebiga olemine.

Igatahes loodame, et edasi läheme tervemalt ja tugevamalt.

img_9406

 

Riidest mähkmed: meie pesurutiin

Väike vihje kõigile riidest mähkmetega alustajatele või seda otsust kaalujatele – selleks, et nende kasutamine sujuks on mu meelest oluline sobilik ja töötav pesurutiin leida,  siis ei ole selles majandamises ka midagi keerulist.

Jah, palju pesevad ja ega ka keelatud ei ole pesta mähkmeid koos muu pesuga, samas meil on 1-2-3 päevaga ikka suht masinatäis mähkmeid koos ja seepärast pigem pesengi neid eraldi. See tähendab ka, et mul on välja kujunenud kindel viis, kuidas neid pesta, et tulemuseks oleks puhtad ja probleemideta mähkmed.

Selline variant toimib meil (see võib toimida sul, aga mingit garantiid ma ei anna 😀 )

Alustuseks kogun mustad mähkmed wet bagi ehk siis lukuga haisu ja niiskuskindel kott, mis seisab meil pesumasina juures (teine variant on kaanega ämber).
Kuniks beebi on AINULT rinnapiima toidul, on tema kaka veeslahustuv ja ei vaja eraldi maha loputamist, seda ma ka ei teinud ja ei olnud selleks ka vajadust – mähkmed läksid otse wet bagi ja sealt masinasse.
Nüüd, kus beebi saab ka lisatoitu (jah, ka 1 lusikas on juba lisa), tuleb kakased mähkmed enne pesumasinat ära loputada. Lihtsaim on teha seda vahetult pärast mähkmevahetust – esmalt, kui võimalik, siis tahkem osa wc potti raputada ning siis ülejäänud veega loputada, seda on mugavaim teha dušiga ja eriti mugav käsidušiga wc poti kohal. Kel seda viimast võimalust ei ole, siis osad kasutavad ka näiteks tava dušiga loputamisel all ämbrit, mille pärast wc potti tühjendavad.
Kui kardad selle loputamisega kaasnevaid pritsmeid, siis meil on selleks tarbeks kasutusel Spray Pal ümbris, mille tellisin Amazonist. Selle ümbrise sisse kinnitad mähkme, siis lased dušiga üle ja kui käsitsi vett välja ei taha pigistada siis saab selle ümbrisega seda teha.

img_9380

L suurus BabaBoo wet bag ja Bio D psuvahendid

img_8650

SprayPal reklaampilt

Kõik need “iuuuuu, mina küll ei hakka kakat pesema” suhtumised võiks rahulikult mõelda sellele, et suure tõenäosusega te pühite endal tagumikku ka iga päev ja olete see juures kakale päris lähedal ka käsipidi, ka beebi pepu pühkimine eeldab teatud käsikontakti kakaga. Ja päris aus olles, tundub mulle täna vähem iuuu see kaka kanalisatsiooni loputada kui et omale prügikasti konserveerida. Keegi ei käse teil kakase mähkmega toas ringi patseerida, et tekiks mingi enneolematu haisuprobleem, kui tegelete selle mähkmega wc-s, kus üldiselt neid asju aetaksegi, loputatud mähe läheb siis lukuga kotti või kaanega ämbrisse ja ei jää samuti kuskile tuppa vedelema (ilmselt eritab ka haisu oluliselt vähem, kui nt tihedamalt prügikasti kaant kergitades see juhtuks).
Et oleks lihtsam puhastada ja mähet ennast säästa veidi otsesest kakaga kokkupuutest, siis on võimalus kasutada mähkmepaberit või fliislappe, mis siis kaka nö kinni püüavad – seega raputad sealt pealt tahkema osa potti ja paberi siis kas viskad ära või fliislapi loputad ära ja paned pessu. NB! oluline teada, et mähkmepaber jääb lapse vastas niiske, kui ta pissib, fliis jääb kuivema tundega.

IMG_4433

Vasakul fliislapp, paremal mähkmepaber – mõlemad käivad siis mähkme pinnale vastu last

Nii, nüüd, kus mähkmed on kokku kogutud ja aeg on masinasse panna, tasub oma masinaga lähemalt tutvust teha ja uurida, milliseid võimalusi just sinu pesumasin pakub.
Selleks, et pesu põhiprogramm saaks pesta puhtama veega, on mõistlik alustada loputusprogrammiga. Meie masinal on loputusprogramm ca 30 minutit ja pöörded keeran 800 peale (et säästa mähkmete katteid ja kumme). Seejärel läheb käima põhiprogramm 60C kraadi, 800 pööret ja kestab vähemalt 2h, selleks, et mähkmetest saaks välja võimalikud pesuvahendi jäägid, on tark teha ka järelloputus, meil siis see sama esimene programm läheb uuesti peale ehk siis 30 minutit ja 800 pööret. Ma ostan üldiselt ainult sellised riidest mähkmed, mis lubavad vähemalt 60C pesu, on ka neid, mis lubavad vaid 30C – ma ei ole kindel, et see on piisav temperatuur mähkmete puhastamiseks, seega siin kohal jään oma eelistuse juurde, aga enne oma mähkmepargi pessu viskamist, tasub silte lugeda, et mitte midagi ära rikkuda.
Selliselt on mähkmepesu umbes 3-3.5h pikk ja seda teeb masin, st ma ei istu ja ei küüri see aeg neid mähkmeid, ma ei ole pesumasina küljes kinni ja võin samal ajal teha oma asju ning mööda minnes nuppu vajutada. Ei ole keeruline.

Pesuvahend ei pea olema spetsiaalne, aga meie oleme seda teed siiski läinud, kuna olen tulemusega lihtsalt väga rahul, seega kasutame meie Totsbots või Bio D mähkmetele mõeldud pesupulbrit (tasub mähkmete puhul eelistada pulbrit geelile). Selleks, et vahpeal teha eriti puhastav pesu (või kui mähkmetele on hakanud pissi lõhn külge kergesti jääma vms), siis on hea variant kasutada Bio D Nappy Fresh lisa pulbrit. Pulbri doseerimisel lähtuksin sellest, et alati pigem veidi vähem vahendit kui et rohkem. Pulbrid ostan mahkmed.eu lehelt.

Plekid – jah, ka imeliselt hea pesurutiini juures võivad mähkmetele jääda kakaplekid, mis tegelikult ei tähenda, et mähe jääks üldse mustaks, aga lihtsalt plekk on nii tugev, et ei tule heledalt mähkme sisult maha. Ennetavalt aitab kindlasti vahetu loputamine, tublimad kasutavad sapiseebiga käsitsi eelpesu (seep tuleks ka välja loputada pigem) – siin kohal soovitan kasutada seda varianti, mis teil toimib ja milleks viitsimist on. Ma paari pleki pärast endast välja ei lähe ja tavaliselt paari pesuga need kuluvad ka maha. Suvisel ajal õues kuivatades pleegitab üldse päike plekid olematuks 😉

Kuivatiga on nii, et eks see kulutab materjale, kuid sisusid põhimõtteliselt võib ju kuivatada (teeb pehmemaks ja kohevamaks), aga mina pigem kuivatan restil. Veekindlaid mähkmekatteid ja siis AIO ehk kõik ühes mähkmeid kuivatis kuivatada ei ole hea mõte, sest see rikub lihtsalt katted ära.

Veekulu jms – jah, ma arvan, et tavapärasest tarbimisest see kulu suureneb, kui mähkmeid siis eraldi pesta muudest asjadest. Samas on see kulu siiski üsna minimaalne ja kui sul on olemas toimiv mähkmepark (st sa ei osta pidevalt juurde mähkmeid), siis see igakuine veekulu suurenemine on kindlasti väiksem kui ühekordsetele mähkmetele kuluv raha.
Oluline on mu jaoks ka see, et meie perest tekkiv prügikogus on väiksem (reaalselt varem oli meie prügikast just kui ainult mähkmeid täis) ning et laps on väiksemas kontaktis igasuguste kemikaalidega, mis ühekordsed mähkmed nii tõhusateks imajateks teevad.

Ilmselt kõige vett säästvam lahendus on mähkmekatted+sisud variant, sest sellisel juhul saab ühte katet enne pessu panemist kasutada mitu korda (kui kate pole määrdunud), ka on ainult sisud oma mahult väiksemad ja nii saab neid terveks masinatäieks kogumiseks oluliselt rohkem kokku kui näiteks kõik ühes mähkmeid, mis peavad kõige täiega pessu alati minema.
Erinevatest mähkmetest kirjutasin siin postituses.

Lõpuks on valik, milliseid mähkmeid kasutada, igaühe enda teha, aga kindlasti ei tasu langeda sinna “riidest mähkmed on keerulised” müüdi lõksu. Vanematena õpime me tänu lastele pidevalt uusi asju juurde, millest enne lapsi polnud ehk aimugi, nii ei ole ka nende riidest mähkmetega tegelemine miski selline teadus, et vajaks eelnevat ülikoolikraadi või diplomit. Võta aega, tee asi omale selgeks ja edasi on juba lihtne.

EDIT: Värskelt avaldatud uuring Prantsusmaal müüdavates ühekordsetes mähkmetes leidunud kahjulike ainete kohta võiks muidugi ka mõtlema panna, et mida me oma laste vastas ikkagi hoiame. Artikkel loetav siit.

img_9391

Riidest mähkmed – lihtne nagu lapse mäng 😀

Riidest mähkmed – mugavad lahendused kodust kaugemal

Meie kevadine reis on veel pigem mägede taga aga eks mul mõte ikka liigub selles suunas, et kas ja kuidas reisil olles riidest mähkmetega toimetada nii, et puhkus ikka puhkus oleks. Õnneks on neid erinevaid variante, mis sobida võiks mitmeid ja kirjutan neist pisut lähemalt, et oleks abiks neile, kel puhkus lähiajal ees või hoopis pikem nädalavahetus kodust eemal ootamas.
Ja nii nagu igapäevase riidest mähkmete kasutamise juures (või sellele üle mineku juures) soovitan ka reisimise variante valides mõelda rohkem sellele, et kuidas saab ja vähem sellele, miks ei saa 🙂

img_9156

Minu jaoks tundub mugavaim lahendus tegutseda mähkmekatete ja erinevate sisudega. Katteid on meil erinevaid, aga hetkel end hästi tõestanud ja et asja mitte liialt kirjuks ajada, mainin kolme – Milovia, Totsbots Peenut ning Grovia.
Kõik need katted on tegelikult nii universaalsed, et annab kasutada ka muude sisudega peale sama firma enda omade.
Milovia on trukkidega, Totsbots ja Grovia meil krõpsudegs (Grovial on katted saadaval ka trukkidega, aga meie eelistame krõpse).

img_9157

Millised sisud?

Milovia kuiva hoidvad (fliiskattega) mikrofiiber sisud – sobivad hästi Milovia katetesse, aga saab panna ka kõigisse teistesse. Imab kiirelt, imu ei ole väga paks ja on lapse vastas kuiv, lisaks sellele saab üsna kerge vaevaga käsitsi pestud-loputatud ning kuivab ruttu. Reisides on kiirelt kuivamine minu jaoks üks väga oluline omadus, sest mida kiiremini saab imu uuesti kasutusse, seda vähem on neid üldse kaasa vaja varuda.
Et aga mikrofiiber üksi võib pikemal uinakul või käigul suurema pissi koguse juures lahjaks jääda, siis on Milovial olemas ka bambusest lisaimu, AGA see ei ole siis harjumuspäraselt mitmekihiline ühes suuruses imu vaid hoopis pisut suurem “bambuslapp”, mida saab kolmeks voltida ja imavuse tõstmiseks kasutada – miks see lapi variant parem on kui tavaline bambusest imu? – sest seda on käsitsi lihtsam korralikult puhtaks pesta ja loputada, ilma et kuskile kihtide vahele liigset vahendit või pissi saaks jääda. Ka kuivab see lahtise lapina oluliselt kiiremini kui kokkuõmmeldud bambussisu.

Totsbots Peenuti originaalsisu on bambusest ja koosneb kahest lapist, mis teeb ta üsna tõhusaks imajaks, katte külge kinnituvad sisud trukkidega. Need sisud on nüüd sellised, et peab pisut korralikumalt pesema-loputama, aga midagi liialt rasket ei ole. Kui tahta nende mähkmetega ka kuiva tunnet, siis peaks lisaks kasutama fliislappi, vastu lapse nahka.

img_9171

Üleval vasakult Milovia katted Flip ja Milovia mikrofiiber imudega, keskel Milovia koos marliga, Totsbots Peenut ja Milovia koos oma bambussisuga, all Groviad mikrofiiber ja ühekordse sisuga

Grovia katted on kõige paremad oma sisudega, mis katte külge trukkidega kinnituvad, fliiskattega mikrofiiber sisud on paksemad kui Milovia omad, aga samas ka päris tõhusad, pesemine võib olla natuke tülikam, kuna imul endal on ka külgedel kummid, seega tuleb natuke rohkem näiteks kaka välja pesemisel vaeva näha. Samas meeldib mulle, et nende katete sees on võrgust vooder ja minu meelest, eriti kui kuskil soojas kohas olla, on see võrk lapse vastas meeldivam kui otsene puude PUL kangaga.
Grovia katete sisse lähevad hästi ka hoopis sama firma ühekordsed sisud – jah, olemas on sellised mähkmesisud, mida saab kasutada riidest katete sees, aga mis tuleb peale kasutust ära visata. Grovia omad on biolagunevad ja suuremast jamast puhtad, ka need ühekordsed sisud on külgedelt kummidega, et igasugune kraam sees püsiks ja võimalikult hästi katte sisse annaks sättida. Katte külge jäävad need sisud kahe liimiribaga. Neid sisusid soovitaks kasutada siis kui mähkmete pesemise-kuivatamise võimalus sisuliselt puudub. Ka näiteks haiglas olles võivad need sisud abiks olla või kui reisil ei ole võimalik endaga mustade mähkmete kotti järgmise pesuvõimaluseni kaasas hoida.
Me oleme need ühekordsed sisud ära proovinud ja kui see imelik tunne midagi ühekordset kasutada, välja arvata, siis oma töö tegid need sisud hästi ära. Seega paki (50tk) plaanime ka oma kolme nädalasele reisile kaasa võtta.

Lisaks neile originaalsisudele, on meil Flip kuiva hoidvad sisud (st fliiskattega), mis näiteks Milovia omadest laiemad, aga kuna materjal mikrofiiber, siis ülisuurt imavust neist loota ei maksa, teisalt pesta on lihtne ja kuna fliis pind on eriti sile, siis on neilt ka kakat maha pesta lihtsam.

Absoluutselt üli lihtne just hoolduse osas on aga kasutada vana head marlit – okei, miinusena see, et vahetama peab pigem tihedamini ja lapse vastas on märg, samas pesta on maailma lihtsaim, kuivab praktiliselt minutitega ja kui on soov, siis saab kuivema tunde jaoks kasutada fliislappi. Igapäevaselt kodus marlid on minu jaoks ebamugav lahendus, kuid reisile (eriti veel sooja sihtkohta) plaanin neid kindlasti mõned kaasa pakkida (hea lahendus ka juba potitreeninguga alustamiseks).

Öödeks plaanin mina võtta kaks toimivat lahendust, kuna öömähkmete imavus on hästi suur, siis on neid ka pesta vaja natuke hoolikamalt, ma arvan, et meil saab nendest lahendusteks olema Grovia ONE kõik ühes mähe ja BabaBoo taskumähe tumeda bambuse ning kanepi imuga.

Lisadena ongi mõistlik kasutada kas fliislappe kuivahoidmiseks, ja selleks, et selle lapi pealt on ikkagi lihtsam loputada ka kakat, teine võimalus on kasutada mähkmepaberit, mida peab sel juhul piisavalt kaasa varuma ja mille osas peab arvestama, et märgudes on see ka lapse vastas märg (meie Jon selles osas nii valiv, et temale peame pigem kuiva hoidvaid lahendusi kasutama).

Pesuvahendid peaks ka kaasa võtma – endal on lihtsam kui kasutad neid asju, mille toimes ja tõhususes oled kindel, ka doseerimine tasub esmalt üle vaadata ja läbi proovida – siis tead, milline kogus on puhtaks pesemiseks vajalik ja oskad ka arvestada kaasapakkimiseks vajalikku kogust. Osadel vahenditel on kohe kirjas ka käsipesu jaoks doseerimise juhend. Ilmselt minu esimene valik oleks Totsbotsi pulber, mis lubab mähkmepesu puhtaks pesta juba 30C juures, seega käsipesuga ei tohiks probleemi olla.

Wet bagid võivad olla kaasas pisemad kui tavapärselt kodus kasutuses, sest mu soe soovitus on mähe võimalikult vahetult  ära pesta ja kuivama panna – endal on lihtsam pesta 1 mähe korraga vs 10, samuti kuivavad imud nii järjest ära ja saad need uuele ringile panna.

Pepulappe soovitan samuti riidest, meil on BabaBoo, Totsbotsi (värviliste piltidega) ja Pop In bambusest lapid, reisil mu meelest kõik sobilikud, kuigi kuna Totsbotsid on õhemad, siis neid la lihtsam pesta jälle. Kui kasutada riidest mähkmeid, siis on üli mõistlik kasutada ka pestavaid lappe – nii ei pea sa mähkmevahetuse ajal hakkama üldse midagi kuskile viskama, vaid läheb kõik wet bagi pesu ootama (hea meeles pidada ka näiteks külas olles, et ei viskaks võõrustajate prügikasti midagi haisema).

Kui aga kodust eemal olek tähendab näiteks nädalalõppu maal-spas vms, siis on täiesti ok kõik mustad mähkmed lihtsalt suurde wet bagi koguda ja koju naastes kõik pessu visata (lisatoidu kakaga mähkmed siiski eelnevalt loputades). Aga ka sellisel juhul on mu meelest mugavam kasutada katted+sisud lahendust, sest siis on see kaasa vedamist nõudev mustade ja puhaste mähkmete kogum lihtsalt väiksem.

Seega, riidest mähkmed pikemalt kodust ära olles:
– vali mahult vähem ruumi võtvad
– eelista variante, mida on lihtne käsitsi pesta (kui pesumasin puudub)
– proovi erinevad lahendused enne kodus läbi, et teaksid, mis teil toimib ja mis mitte
– pikemale reisile minnes paki kaasa pesunöör ja mõned pesulõksud, et oleks kindlasti koht, kus puhtaid mähkmeid kuivatada.
– ära unusta pepulappe ja hoiukotti, mähkimisalus kulub ka kindlasti ära.

Kõik kogused ja lahendused sõltuvad kindlasti reisi pikkusest, lapse vanusest, sihtkohast jms, aga loodan, et need variandid aitavad nö otsa lahti teha, et ei jääks riidest mähkmete kasutamine selle “aga mis saab kodust pikemalt ära olles” hirmu taha.
Igapäevaselt kodust väljas käies ei ole mingit vahet kas riidekatel ja ühekordsetel see tähendab siis, et täiesti võimalik ja normaalne on riidest mähkmeid kasutada igal pool, kus vaja.

 

Riidest mähkmed: võrdleme taskumähkmeid

Tunnistan üles, et osaliselt on mu võrdlemisi laias “mähkmepargis” süüdi ka soov erinevaid variante testida-võrrelda, aga eks selle käigus selguvad ka oma lemmikud, mida siis rohkem kasutame. Igatahes, nüüdseks on taskumähkmeid siin 4 erinevat firmat, BabaBood, millega alustasime ning millele on lisandunud Milovia, KangaCare Rumaparooz ning kõige uuem Mommy Mouse. Teen neist siin lühida võrdleva ülevaate.

img_8717

mähkmed seest

img_8727

maksimaalselt suureks tehtud asetuses

img_8728

tagant vaade

img_8729

maksimaalselt väikseks tehtud asetuses

BabaBoode kohta saab pikemalt lugeda siit, kindlasti meeldib mulle nede mähkmete juures sisemine kumm, mis aitab lekkekindlusele kaasa, samasugune kummilahendus on ka Rumaroozidel – tasku avad on neil mõlemal tagumisel poolele, BabaBoodel kohe kummi ääres, mis tõttu on kasulik mähet jalga pannes alati veenduda, et imu ots ei ole kuidagi sealt taskust välja tulnud.
Milovia ja MommyMouse on ilma sisemiste kummideta, samas Miloviat üsna palju kasutanuna peab ütlema, et ega ta lekinud ka ei ole sellegi poolest. Mommy Mouse taskumähkmel on külgedel ääres kangas, mis erinevalt fliisist siiski veid märgub.
Kõigi nende nelja mähkme sisemus on mikrofliisist, mis siis lapse naha vastas kuivemat tunnet hoiab.

Kinnituvad kõik need nimetatud mähkmed trukkidega – BabaBoodel on üks trukirida + alumised trukid, millega jala ümber istuvust sättida, Milovial üks trukirida, Rumparoozil ja MomyMouseil kaks trukirida. MommyMouse mähkmel on väga-väga veniv värvel, seega meie ca 8.3kg kaaluval pontsul Jonil on mähku küll suuruse poolest kõige suuremaks tehtud, kui trukkide kinnitus on maksimaalselt väiksemas asetuses ilma kattuvaid trukke kasutamata just tänu sellele venivale osale, kas see aga lubatud 16kg ka ära kataks, tundub mulle veidi kahtlane.

Oma max suuruses on suurim neist BabaBoo ja väikseimad MommyMouse ja Rumprarooz (kellel on ka millel on ka kõige rohkem astmeid). Kõige pehmem materjal on MommyMouse mähkmel, ka on ta kaalult vähemalt tunde järgi kõige kergem ning tundub, et võiks sobida ka päris vastsündinule oma pehmuse poolest (ja kuna vöö kinnitus on ka kattuvate trukkidega ehk siis läheb ekstra väikseks).

Imud ehk siis imavad sisud, mis mähkme taskusse käivad on üllatuslikult kõigil neljal päris erinevad.
Siiani on BabaBoo hele bambus osutunud tõhusaimaks, boonusena saab iga BB mähkmega neid kaasa lausa kaks. Milovial ja Rumparoozil on samuti kaks sisu kaasas, aga need ei ole siis omavahel mitte võrdsed vaid väiksem ka suurem imu, mõlemal mähkmel on imude materjaliks mikrofiiber (Rumparoozil saab valida ka kanepiimu, aga see teeb mähkme kallimaks). Mommy Mouse taskumähkmel tuleb sisu eraldi juurde osta, meil on selleks suurus M (6-10kg), sisu on mikrofiibri ja bambusega.
Kõigile mähkmetele saab juurde osta ka lisaimusid, et need veidi tõhusamaks muuta (tänu sellele on BabaBoo taskumähe kanepi ja bambussisuga üks meie öiseid lemmikuid). Kuna need Rumparoozi imud ei ole mu lemmikud, siis pigem kasutan ka seal sees BabaBoo sisusid.

img_8722

Mu esimene eelistus on kasutada sisemise kummiga variante, lekkinud pole ka teised meil (ka kaka korral), aga see tundub siiski veidi kindlam.  Kes aga otsib sellist varianti, millega jääks pamp taskumähkmega pigem väiksemapoolsem, siis MommyMouse tundub selles osas hea variant.

Milliseid ma ise juurde ostaks? Põhimõtteliselt vist kõiki, samas on BabaBood nest soodsaimad ning meil ka ühed kindlaimad variandid, kes aga soovib euroopas toodetud mähkmeid, siis Milovia ja Mommy Mouse on just sellised. BabaBood saab Opadiist, Miloviad Mahkmed.eu lehelt ning MommyMouse on värskeima Eesti mähkmepoe Lumman tootevalikus, Rumparoozi peab tellima kas mõnest UK netipoest või USA-st, mis teeb nende ostmise teistest veidi tülikamaks.

Käisime Lottet vaatamas

Eile tuli hommikul üsna spontaanselt mõte, et võiks uut Lotte filmi vaatama minna. Esialgu oli plaan, et Teet läheb JJ ja Jenniga ise ning meie Joniga jääme koju, et tema oma lõunaund magaks, kuid mul tekkis kerge ärevus, et kuidas ma siis ei lähe oma lastega Lottet vaatama ja et ma jään millestki olulisest ilma ja nii me kõik siis kinno läksimegi.

Valisime Artise, sest oodatult oli seal külastajaid vähem kui ehk mõnes suuremas kinos ja lastega on see ainult pluss.
JJ ja Jenni olid ülipõnevil, et päris UUS Lotte film, sest viimase paari-kolme kuu jooksul on eelnevad osad olnud meil siin vähemalt nädalas korra või kümme vaatamisel ja nii olin ma isegi huviga ootel.

Laste osas sujus kõik kenasti, suuremad vaatasid üsna rahumeelselt ja Joniga pidin vahepeal treppidel seistes teda kandekotis magama õõtsutama, kuid suurema osa filmist tema maha magaski – seega igati idekas.

Film ise.. ma ei tea, mina pettusin natuke. Arvestades, et eelmised Lotted on mul siin korduvalt mänginud, siis mulle jäi see viimane osa lahjaks. Kuujäneste loos oli kuidagi nii ägedalt see “maailm” tehtud, alates vihmauurijast kuni pingviinide saareni välja, kõigi tegelaste jaoks oli arvestatud piisavalt aega  ning teatav keerukus nende tegevusse. Just see tegelaste ja tegevuste omamodi olemise detailsus jäi mu jaoks sellest Kadunud Lohede osast puudu.
Jah, tore, nunnu väike õde Roosi oli nüüd lisandunud, aga kuna Roosi osa luges sisse päriselt laps siis lõpuks mõjusid need tema repliigid natuke jänkujussilikult ja seda mitte heas mõttes. Detaile oli pigem vähe ja kõigest kuidagi libiseti üle, sügavusest jäi puudu ja laua all tülitsemise pärast nuttev Roosi ja naisteadlasi ning üldse tüdrukute “ise hakkama saamist”  rõhutav kass mõjus kuidagi hästi lihtsakoeliselt ja liigselt kasvatuslikuna.
Setodest lohed olid ilmselt Eesti 100 kohustuslik osa, aga üsna toredad ja lõpp sai ju meeleolukas, just seda lõpu idülli ja rõõmu oleks tahtnud terve filmi jooksul natuke rohkem näha.
Taskus elutsenud kalast teadlane Viktor oma kohati sarkastiliste kohati veidi kiusajalike kommentaaridega oli ka lapsevanemate naerupahvakuid arvestades üsna naljakas tüüp, aga jäi mulje nagu see film oleks tehtud veidi vastumeelselt ning see tegijate vastumeelsus sai oma hääle selle kala läbi.

Ma muidugi ei ole otsene sihtgrupp ning JJ ja Jenni tahaks seda täiesti kindlasti uuesti vaatama minna ja ilmselt tuleb see meil ka kodus vaatamiseks, seega tore, et üks Lotte lugu juures, aga kui kunagi ikkagi peaks veel üks osa juurde tulema, siis loodan, et ehk sünnib see suurema lustiga.

img_8447

 

Meie 2018

2018 oli üks päris tegus aasta, täis ootust ja üllatusi, natuke jama ning palju rõõmu…

Jaanuar
Esimene aastavahetus uues kodus, omaette oma pisikese perega – nii mõnus! Ja vaid loetud päevad hiljem saabus JJ sünnipäev, kus mu kallis esmasündinu sai juba 3-aastaseks.
Ühtlasi teatasime ka uudist, et sel aastal on saabumas perelisa.

Veebruar
Tähistasime 24. veebruaril Eesti 100. sünnipäeva, tegime kell 13.00 lipuga pilti, mis sai saadetud Eesti Minut algatusse, kus kõik sel hetkel tehtud eestlaste pildid kokku koguti, sõime kiluleiba ning vaatasime presidendi vastuvõttu.

IMG_4540

Märts
Saime naistepäeval teada, et juulis saabub meie perre väike vend, Teet sai uue ratta, mille vastu JJ ja Jenni kõige elavamat huvi üles näitasid ja mis tänu kahele rüblikule ja suurema osa aastast rasedale naisele sai Teedu poolt pigem vähe kasutust (ehk läheb uuel aastal paremini), käisime lastega kinos lastefilmide festivali raames Kasperit ja Emmat vaatamas – pärast seda on kinos käike ka rohkem ette tulnud – üsna alati tegevus, mida lapsed teha tahavad. 31 sain ma ka.

Aprill
Lihavõtted koos meisterdamisega, käisin jube jäledat glükoosi taluvuse testi tegemas, mis õnneks oli korras, ostsime Utukutu spectra vikerkaare kiigu, mis ka täna aktiivselt kasutust leiab mängutoas, JJ käis lasteaiarühmaga esimesel matkal

Mai
Toimus Euroopa Lapsekandmisnädal, mille raames Jenni seljas ka lapsekandmismarsil käisime – selle aasta üks märsõnasid kindlasti oli ka rasedana lapsekandmine, mis osutus ootamatult edukaks ja populaarseks meie elus.
Otsustasime, et suve lõpus alustab Jenni lasteaiaga, sõime palju sõõrikuid, käisime JJ-d vaatamas lasteaias toimunud tantsupeol, elasime kaasa Teedule, kes sõitis Tartu rattarallil ning käisime Ahhaa keskuses ürgaja mereelukate näitust vaatamas.

Juuni
käisime Pärnus, külastasime loomaaeda, olin kogemusnõustajana Tallinnas toimunud Lapsekandmise päeval, pakkisin haiglakotti.

Juuli
Ostsime lõpuks ometi rõdule mööbli (eelmises kodus, kus olime pea neli aastat selleni ei jõudnudki) ja tänu eriti vingele suvele me sisuliselt elasime rõdul. JJ ja Jenni said mõlemad tuulerõuged, mis oli paras katsumus, eriti Jennile ning mis mind veidi endast välja ajas, kuna lähenes sünnituse tähtaeg.
Plaanisime, mis me plaanisime seda haiglasse jõudmist, aga vaid tunniga sündis 22. juulil  kodus vannitoas meie imearmas Jon – oli päris raju värk, aga kõik läks hästi ja õnnelikult. Selles kuus oli palju lapsekandmist, sest see oli mu esimene kogemus päris vastsündiu kandmisega – we loved it.

August
Juhhuu, Jenni sai 2! Samuti alustas see väike preili lasteaiaga, mis läks üle ootuste hästi ning on siiani super, ka korraldasime taas Tallinnas lapsekandjate kohtumist, kus nüüd sain kaasa võtta ka beebi Joni, muus osas sai lihtsalt harjutud uue elukorraldusega viiekesi

September
Seda kuud alustasime esimese pikema sõidu ja käiguga kolme lapsega kodust kaugemale – läksime Tartusse, käisime maal laste vanavanaisa juures ning sõitsime tagasi linna, mis oli ilmselt elu pikim sõit ja täielik fiasko, aga toibusime ning käisime ka esimesel väiksel matkal kolme lapsega. Jon sai ka esimest korda iseseisvalt linaga selga seotud, mis osutus heaks prooviks, sest kuu keskel käisime Maailmakoristuspäeval Pirital prügi koristamas just nii, et väike Jon põõnas mitu tundi mul seljas, suuremad lapsed olid aga väga osavõtlikud ja tublid koristajad. Veel käisime KUMUs Michel Sittowi näitust vaatamas ja loomulikult viimasel päeval, mis tähendas 3-4 tundi ootamist, aga mille pidasid vastu kõik lapsed nii vapralt.

Oktoober
Alustasime Joniga ujutamas käimist, kus tema kiire kosumise pärast muidugi pikalt käia ei saanud.
Tegime suure muutuse oma elus – hakkasime riidest mähkmeid kasutama, mida pean ilmselt ka aasta parimaks otsuseks.
Käisime kolme lapsega kinos – edukalt!
Ilmselt oktoobri kõige külmemal päeval käisime Kadrioru pargis Pere ja Kodu Beebi ajakirja jaoks erinevate kandmisjopedega pilte tegemas

November
Kuigi eelmine Tartus käik oli päris metsik kolme lapsega, siis võtsime selle taas ette, et minna vanavanaisa sünnipäevale – sel korral olime kõik tublimad ja oskasime paremini valmistuda ning kogu trip oli üle ootuste tore.
Ka valmistusime jõulukuuks ning advendikalendriks

Detsember
Tegime mängutoas restardi, vähendasime mänguasjade hulka, käisime jõuluseid perepilte tegemas, lastel olid lasteaias jõulupeod, kus nad väga vahvalt esinesid ning pärast mida ka kodus avaldus siin mõnel lauluanne ning hea mälu laulusõnadele.
Muidugi Joni esimesed jõulud, jõuluturu külastus, piparkookide küpsetamine, lumised jõulud.

Ma ütleks, et 2018 oli päris tore aasta ja loodan, et 2019 tuleb vähemalt sama hea või veel parem 🙂

Head vana lõppu ja uue algust!