Lukustatud mängutuba ja restart mänguasjadele

Umbes nädal tagasi, kui laste mängutuba oli täiesti lootusetult segamini pööratud ja jõudu selle koristamiseks ei leidnud ei lapsed ega vanemad, tegime ühe mõneti drastilise otsuse – mängutoa uks läks lukku. Välja jäi Ikea puidust raudtee, mõned pusled, üks lego, mõned kaisukad ja laias laastus oligi kõik. Mis siis nädalaga toimus?

Lapsed leppisid lukustatud mängutoaga üllatavalt hästi, vaid järgmisel päeval katsuti ust ja kui see oli kinni, siis rohkem huvi ei tuntud ka. Tähelepanu koondati neile asjadele, mis jäid käepärast, näiteks mitu päeva oli huvitav isegi võrdlemisi väheste tükkidega raudteed ehitada ja mängida. Edasi leidsid rakendust ka asjad, mis polnud päris mänguasjad – rohkem kasutati fantaasiat, joonistaminegi pakkus tavapärasest kauem meelelahutust.

Selgeks sai see, et meie lastel on liiga palju asju ja see on ületanud kriitilise piiri – asjade üleliigsus segab mängimist ja keskendumist, mängud on üürikesed, asjad laiali ning kõigele ei jätkugi oma päris kohta, kuhu neid ära panna. See segadus aga väsitab, nii lapsi kui meid, vajalikke asju ei leia, komplektides asjad lähevad segamini ja kaovad jne jne. Mida aeg edasi see toa uks lukus oli, seda rohkem küpses plaan, et me peame mängutoale restardi tegema. Asju tuleb vähemaks saada ja mitte vähe.
Sain emaga kokkulepitud, et nädalavahetusel lähevad JJ ja Jenni paariks tunniks tema juurde, Jon läheb rõdule magama ja me Teeduga võtame selle mängutoa ette.

Mõeldud tehtud, plaan oli ära visata kõik asjad, mis on katki ja/või mis ei ole enam komplektis, ka igasugused väikesed mõttetud vidinad ja jubinad pidid lahkuma. Aga, et see poleks meid päris soovitud tulemuseni viinud, siis otsustasime välja sorteerida ka hulga sellised mänge ja asju, mis lähevad hetkel panipaika oma aega ootama, et mõne aja pärast tulla ja vahetada mängutoas mõni teine asi välja.

Alles jäi mänguköök koos vajaliku kraamiga, muusikariistad, mõned ehitamise ja sorteerimise mängud, mõned pusled (tegelikult on meil meeletu puslede kogus, aga ka need on ära pandud ja soovi korral saab 1-2 kaupa neid sealt kokkupanemiseks – see otsus sai tehtud kunagi, kui need kümned ja kümned pusled laste poolt kõik läbisegi kokku valati ning me Teeduga õhtu otsa sorteerisime 😀 ). Ka mõned mudelautod ning Lego Duplod jäid tuppa, nukumaja ja Muumimaja ka. Aktiivsema mängu poole pealt on  vikerkaare kiik, “peanut” Joniga võimlemiseks, kiikhobu (mis võiks tegelikult ka uue omaniku leida – kui kellelgi soovi, kirjutage mulle), ratastel lennuk, Ikea rong, nukukäru ja tekstuursed silokoonmatid. Eks nipet-näpet asju võib veel olla ja tõele au andes saaks veel vähemaga suurepäraselt hakkama aga võrreldes eelnevaga on vahe siiski tegelikult üüratu ja algus seegi.
Ah jaa, raamatuid on ka suure riiuli jagu, aga need on teises toas, sest mulle on alati tundunud, et ega rahulikust raamatute vaatamisest ei tule midagi välja kui teine kõrval samal ajal muude asjadega mängib, seepärast mängutoas raamaturiiulit ei ole ja hetkel ka ei tule.

Kui lapsed koju tulid, siis kõige toredam oli see, et esimese asjana ei avastatudki avatud mängutuba, kui aga siiski sammud jälle sinna seati oli rõõm ja huvi oma asjade vastu suur.
Püüdsime ka koos läbi arutada selle, et igal asjal on nüüd oma koht ja et kui mäng saab läbi, siis võiks asjad taas oma kohale minna.
Õhku ja ruumi mängimiseks on igatahes tuntavalt rohkem ja mängutoas on endalgi kohe kuidagi meeldivam olla.

See kõik sai nüd tehtud jõulude eel, pühad, mis toovad tavaliselt kuhjadena uusi asju lastele, ka meie oleme sinna “lõksu” ikka ja jälle langenud, kuid nüüd aitab. Sel aastal püüame kingituste arvu viia minimaalseni ja et asjadel oleks ehk mitu otstarvet, rohkem vabale ja piirideta mängule mõeldes ning eri vanuseklasse hõlmates. Vähem on parem ja olgu see vähem ka rohkem läbi mõeldud. Sellest minimalistlikumast jõuluvana kingikotist kirjutan aga juba mõnes järgmises postituses.

Seniks soovitan soojalt ka teistel see kodune mänguasjade seis üle vaadata, asjade ära panek, roteerimine või ka päriselt ära andmine vms ei pea olema üldse kuidagi karistus ja seda ei peaks ka nii serveerima, pigem suunatagi lihtsalt pilk sellele, et mis on mõistlik ja miks on mõistlik.

IMG_6137

enne

IMG_6138

pärast

IMG_6139

Meie laste advendikalender

Ka sel aastal sai mõeldud, et kas hakkavad lapsed susse aknale panema päkapikkude ootuses või teeme advendikalendri. Arvestades, et meil susse siin majapidamises põhimõtteliselt ei eksisteerigi, siis tundus advendikalender parem mõte 😀

Tegelikult muidugi lisaks sussipuudusele tundub mulle see kalender igas mõttes parem variant, sest sellega saab veidi aimu ja õppida aja kulgemise kohta ning see ei rõhuta niivõrd välja mõeldud päkapikkudele, kui seda teevad sussid aknalaual. Ka on selle kalendri puhul lastel kergem mõista seda, et 24.12 saab see hommikuste üllatuste aeg läbi. Ja kui ühel päeval on päkapikkude ja jõuluvana usk möödas, siis advendikalendrit pole tobe ka juba suurematega pidada
Vabalt muidugi võib olla, et mõnes peres on päkapikud ja sussid väga armas ja kindel traditsioon nii enne kui pärast uskumist, aga eks see ongi koht, kus iga pere oma traditsioonid ise loob.

Niisiis, järgmine küsimus oli, et millega kalender täita – esimene mõte oli, et ehk sel aastal pole söödavad asjad ja hoopis mingid väiksed mänguasjad, aga arvestades, et meil toimub siin praegu mänguasjade osas suurem restart ning mängutuba on siin kodus hetkel üldse lukus, siis saime aru, et ei mingeid suuremaid ega väiksemaid vidinaid. Las olla see detsember see kuu, kus hommikul saab suu magusaks.
Eelmisel aastal oli kalendritäide pärit Estgenic poe valikust, aga soov oli ka, et lapsed saaks miskit täitsa uut ja veel proovimata üllatusi leida – no worries, sest sealne valik ongi laienenud ja nii sa nendega koostöös kalendrisse päris palju vahvat ja maitsvat.

IMG_5946

On päevi, kus põnnid leiavad kalendri taskust kumbki Yumearth pulgakommid (mida on valikus lausa 8 erinevat maitset), siis on selliseid päevi, kus söömist ootavad Organixi batoonid, mis meile juba varasemast tuttavad ja heaks kiidetud. Mõnel hommikul ootab neid aga pakike Bear puuviljakomme – arvestades, et paki suurus on 20g, siis kummalegi 10g puuviljakomme ei tundu väga hull mõte 😀 Et asja huvitavana hoida, siis lisaks neile kommidele on ootamas ka Bear puuviljarullid.

Ma arvan, et on normaalne, et kumbki ei saa omale oma kommipakki vaid jagavad kahepeale ühe – nii ei lähe magusaga liiale (olgu kui heast toorainest tahes, magus on lõpuks ikka ju magus) ja lihtsalt kena olemise mõttes on ka tore jagamist õppida ja aru saada, et ei ole siin maailmas kõik “minu minu minu” (hetkel meil seda probleemi ei ole ka, aga noh..ennetavalt ja meeldetuletavalt).

Sel korral proovime lisaks Yumearth pulgakommidele ka sama firma kummikomme, mida ka erinevate maitsetega (võis olla, et ma ühe paki nii degusteerimise mõttes pistsin ise pintslisse ja siin kohal võin kinnitada, et magushapud arbuusi ja sidruni keerud on maru head :D).
Kui muidu on kõik kommid-batoonid-lutsukad pigema väiksemapoolsed, siis 24.12 leiavad JJ ja Jenni ka ühe suurema kommipaki, eks tuleb too päev ikka suht pikk ja väsitav, kulutavad selle ekstra kommienergia ära küll.

IMG_5945

Vot selline magus ja pigem pahnavaba kalender läheb meie peres sellest nädalavahetusest käiku. Kel veel oma sussitäide või kalendrisisu on ostmata ja mõni neist asjust silma hakkas, siis Estgenic.ee lehel annab kood “Lucky13” tavahinnast -10%  soodustust!

IMG_5950

Ülevaade erinevatest riidest mähkmetest

Alustasime oma riidest mähkmete teekonnaga Baba Boo taskumähkmeid kasutades ja ütleme nii, et ega saakski ainult nendega ka hakkama. Aga et see maailm on tegelikult palju suurem ja kirjum, siis oleme nüüd erinevaid mähkmetüüpe lisaks proovinud ja panen siia mõned variandid kirja, et oleks lihtsam selles mähkmemaailmas orienteeruda ning omale sobivaimad leida. Tegelikult on võimalusi veelgi, aga sel korral juttu nendest, mida ise kasutame.

IMG_5804

AIO – all in one – kõik ühes mähe
Kõik ühes mähkmed on ühes tükis, ehk nii kate kui imav sisu on kokku õmmeldud. Kuna midagi väga valesti nendega panna või teha ei saa, siis peavad paljud neid just hästi lihtsasti kasutatavateks ja seepärast ka sobilikuks variandiks, kui last hoiab nt keegi, kes igapäevaselt riidest mähkmetega nö sina peal ei ole. Meil on kasutusel kolme firma AIO-d: Totsbots Easyfit, ImseVimse ning Bumgenius Freetime.

IMG_5770

Vasakult: ImseVimse, BumGenius Freetime ja Totsbots Easyfit

Totsbots Easyfit on takjakinnitusega ning eesküljel on trukkidega reguleeritav mähkme suurus. Imav sisu on bambusest ja kahekordne (voldid ühe osa teise alla ehk keerad nö taskusse), imavus on hea, aga materjal jääb lapse naha vastas märg – osasid lapsi see ei häiri ja potitreeningu ajal see isegi hea, kuid une ajaks ma selliselt neid pigem ei kasuta. Kuiva tunde hoidmiseks kasutan siis fliislappe. Jonile sobivad need väga hästi jalga, aga miinusena kuivavad need väga kaua. Kui kogu oma mähkmekogu ainult sellistele üles ehitada peaks mähkmete arv olema hirmus suur, et pesu ja kuivamise ajal puudu ei tuleks.

ImseVimse kõik ühes mähe on ka takjakinnitusega, kuid mähkme enda suurus ei ole muudetav ning tuleb valida oma beebile sobiv kaalukategooria. Meil on kasutuses suurus M ehk 8-11kg ja 7.3kg kaaluvale Jonile istub see mähe täitsa hästi. Imav sisu koosneb kahest katte külge õmmeldud lapist ja neid saab voltida nii, et lapse vastu jääks kuiva hoidev mikrofliis või siis märguv puuvill. Jalaavade juures on nö topelt soonik, mis aitab mähkme lekkekindlusele kaasa, küll aga on see osa pisut kilese moega. Kuna imavad lapid on pigem õhemad, siis kuivab suhteliselt kiiresti, küll aga on imavus pigem väiksem kui nt Totsbotsil.
IMG_5771

BumGenius Freetime on trukkidega kinnitatav mähe, millel ka suurust muutvad trukid olemas. Imav sisu on kahes osas ja katte külge õmmeldud ning saab väga lihtsasti valmis lappida, sisud on mikrofiibrist ning lapse poole jääb kuiva hoidev mikrofliis, mis käe all katsudes juba meeldivalt pehme. Kuivab väga kiirelt ning ka välmine kate on meeldivast materjalist. Kuigi need on ühed lemmikumad mähkmed meil, siis hästi kinnitamine nende trukkidega tahab pisut rohkem aega kui eelnevalt mainitute takjakinnitused.

Taskumähkmed
Seda tüüpi mähkmetel käivad imavad sisud nö taskusse, mis tekib katte ja sisemise kanga vahele. Imavaid sisusid on eri firmadel üsna palju ja nendega annab siis reguleerida imavuse tõhusust – öösel rohkem sisusid või sellised, mis imavad rohkem, päeval siis üks sisu või vähema imavusega, kui tihedamini vahetada.

BabaBoo taskumähkmetega alustasime oma riidest mähkmete kasutust ja oleme nendega siiani väga rahul. Pikemalt kirjutasin neist siin postituses. Kinnituseks on kaks trukirida, ühed jalgadele ja teised siis ümber kõhu, sisepind on kuivahoidvast mikrofliisist ja tagumisest äärest avanevasse taskusse saab panna erinevaid imavaid sisusid – meil nii mähkmega kohe kaasas olevad heledad bambussisud, kui ka imavamad tumedad bambusisud (päevaune ajaks), kiiresti kuivavad mikrofiiber sisud ning eriti imav kanepisisu (ööuneks, aga miinusena kuivab väga kaua). Pluss on kindlasti ka topelt jalakumm, millest üks mähkme sisepinnal ja aitab kaasa lekkekindlusele.

IMG_5794

BabaBoo taskumähe (one size)

Milovia taskumähkmed on meil samuti kasutuses ja sobivad hästi. Neil on kinnituseks üks trukirida, peal on trukid suuruse muutmiseks. Mähkmega on kaasas kaks imavat mikrofiiber sisu – suurem ja väiksem, mida saab kasutada ühekaupa, aga suurema lapsega imavuse suurendamiseks tasub neid koos kasutada. Tasku ava on eespool ning sellel on ka padjapüüri tüüpi kate, mis kindlustab selle, et sisud seal kenasti sees püsiks ja kuskilt otsapidi välja ei tuleks. Kui BabaBoo mähkmel on kaasas kaks võrdset heledat bambussisu, mida saab kordamööda kasutada näiteks kui üks kuivab ja teine töös, siis Milovial need sisud pigem täiendavad üksteist.

IMG_5789

Milovia taskumähe (one size)

Kõik kahes mähkmed/mähkmkatted/sisemähkmed (imavad sisud)
Need mähkmed koosnevad mähkmekattest ja sinna sisse kinnituvatest sisudest, mõnel juhul on olemas ka sellised katted, mille sisse käiv sisu on lihtsalt katte servade all ja eraldi sinna kuidagi ei kinnitu. Selliste lahenduste eelis on see, et vaid pissimise korral võib piisata ka ainult imava sisu vahetusest ning kate “kestab” 2-3 mähkmevahetust, nii on pestavate asjade hulk ka väiksem ja see on eriti mugav lahendus näiteks kodust eemal olles – kergem pesta või ka lihtsalt kergem määrdunud mähkmeid kokku koguda.
Meil on seda tüüpi mähkmeid õige mitu varianti: Pop In, Totsbots Peenut, Totsbots Peenut wrap koos Bamboozle sisuga ning Milovia katted koos imavate kuivahoidvate sisudega, lisaks Flip imavad sisud, mida saab erinevate katetega kombineerida.

Pop In mähkmel on kaasas reguleeritava suurusega mähkmekate, mis kinnitub takjakinnitusega ning millel on kahekordsed jalaavad, et olla eriti lekkekindel. Imav sisu on kahes tükis  ja kinnitub katte külge trukkidega, kuivab pigem kauem, aga on hea imavusega. Naha vastas jääb märg, seega vajadusel tuleks kasutada koos kuiva hoidva fliis lapiga. Paraku on katte sisemisel pinnal fliisist osa, mis minu meelest natuke tobe, sest kui see märgub, siis katet teist korda järjest uue sisuga ei kasuta. Küll aga on tegu üsna töökindla mähkmega ja Jonil istub jalas päris hästi.

IMG_5781

Pop In V2 kõik kahes mähe

Totsbots Peenut mähe on samuti takjakinnitusega mähkmekate, mille sisse käib trukkidega kaks imavat sisu – mida saad vastavalt vajadusele kasutada koos või eraldi. Sisud ei ole kuivahoidvad, seega kuiva tunde jaoks peaks lisama ka fliislapi. Variant on ka lisaks kahele või lisaks ühele originaal sisule peale panna hoopis mõni kuivahoidev sisu nagu Milovial (paksem olemuselt) või Flipil (õhem, aga pikem), nii on naha vastas olemine kuiv ning lisa imavus ka.
Ma olen täheldanud, et Totsbotsi takjakinnitus sobib Jonile hästi jalga ja saab väga mõnusalt täpselt tema järgi kinnitada, seepärast meil neid mähkmeid ka rohkem kui üks.

IMG_5777

Totsbots Peenut kõik kahes mähe

Totsbots Peenut wrap mähkmekate koos Bamboozle sisemähkmega on selline huvitav kooslus. Kate on selline, et seal sees võib tegelikult ka muid sisusid kasutada, aga eriti hästi istub see Bamboozle peale, mis on siis lihtsalt seletades üleni imavast materjalist mähe, ja seepärast vajabki mingit vettpidavad katet peale, muidu on küljealune märg. See mähe on meil kõige vähem kasutus leidnud, sest isegi kui kuivahoidev fliislapp panna sinna sisse, siis ei kata see kogu mähet ja osaliselt on ikka lapse vastas märg pamp – on lapsi, keda see absoluutselt ei häiri ja on neid, kes jällegi seda märga hästi ei talu, seda muidugi saabki proovimise teel teada. Küll aga on Bamboozle sisu ülimalt imav ja sobib just suurte pissimiste jaoks ja on seepärast paljudel esimene eelistus öiseks kasutamiseks. Pamp tuleb selle kooslusega pigem suuremapoolsem, aga eks see on öiste variantidega üsna tavaline asi. Seega ma neid kohe hulgi ei soovita osta, aga prooviks üks, miks mitte. Kuna tegu on bambussisuga, siis täieliku imavuse saavutamiseks vajab see ca 10 pesu, küll aga võib kasutama hakata varem, lihtsalt teadmisega, et alguses imavus väiksem.

IMG_5776

Totsbots Peenut wrap kate ja Bamboozle sisemähe

Milovia katted koos kuivahoidvate sisudega on meil kodus ühed päevased ärkveloleku aja lemmikud. Õhukese katte sisse läheb imav sisu, mille pealmine kiht on mikrofliis ja hoiab beebi vastas kuiva tunde – selline kooslus ongi olemuselt ka õhem ja pamp jääb hästi väike, seega idekas just aktiivsemal keerama õppimise või võimlemise ajal. Sisu katte külge ei kinnitu vaid läheb kahest otsast katte äärte alla. Sisusid on Milovial kolmes suuruses – S, M ja L, meil on kasutusel M suurus, mis hetkel ideaalne, nüüd proovime lisaks Milovia oma sisudele ka Flip kuivahoidvaid sisusid, mis veid pikemad ja kui kate on väiksemas asetuses tuleb pisut kokku murda. Materjali poolest on Flip sisude pind siledam ja natuke ehk meeldivamgi, ka on need veidi laiemad.
Milovial on ka sellised sisud, mis kuiva ei hoia, neid sobib enne kõike kasutada just potitreeningu ajal, et laps tunneks, kui pissi tuleb.
Milovia katted ja sisud olid meil väga abiks ka kui nädalavahetuse kodust eemal veetsime, siis oli mugav vahetada mitu korda sisusid enne kui ka kate pesu ootama läks, nii oli ka mustade mähkmetega wet bag veidi kergem ja väiksem. Ka on neid katteid ja sisusid päris normaalne vajadusel käsitsi pesta, saab puhtaks küll.

IMG_5788

Milovia mähkmekate koos sisuga

Siia lõppu panengi veel veidi pesemise juttu ka. Üldiselt ei vaja riidest mähkmed spetsiaalselt pesuvahendit ja võid pesta sama vahendiga, millega kogu ülejäänud pesu, aga et Totsbotsil siiski selline pulber olemas on, siis me seda proovisime ja kasutama olemegi jäänud. Pesurutiin on meil ikka selline, et alguses loputusprogramm (kuna mähkmeid ei ole eelnevalt loputatud), seejärel 60C pesu ja kui aega on siis veel lühike loputus – kõik need max 800 pöördega, et vettpidavat kangast ning kumme mitte rikkuda.  Mähkmed olen ka kõik teadlikult valinud sellised, et taluksid vähemalt 60C pesu, alla selle taluvaid mähkmeid ma pigem ei osta.

Ostetud on kõik need mähkmed Opadii.ee ja mahkmed.eu poodidest.

IMG_5535

Jon oma mähkmekogu ja lisatarvikutega

 

 

 

Palju õnne Jon – 4 kuud!

Jon on nüüdseks juba mõned päevad neljakuune. Natuke muidugi piinlik, et need postitused täpselt sünnipäeval ei ilmu, aga noh, kolme lapsega õpid prioriteete seadma ning võib juhtuda, et sünnipäeva postituse kirjutamine ei ole see kõige olulisem.

Aga väike Jon on oluline, kogu perele. Sel kuul olen ma täheldanud just vendade vahelist omamoodi sidet tekkimas. JJ on eriti hoolitsev, olime näiteks teises toas ja ta kuulis, et Jon tekil miskit hädaldas ning siis ta teatas mulle, et oi, ta peab nüüd minema ning kiirustas Joni juurde, et talle lutti suhu panna, mäguasja näidata, tema kõrval tekil pikutada. Hommikuti enne lasteaeda käib JJ ka Joni juures, sest tal on vaja Jonile “lasteaia juttu” rääkida – ma ei tea mis ta siis räägib, aga peaks end üks kord ka kuulama sättima Igatahes on selles vendade duos palju armastust.
Ega Jenni ka palju maha ei jää selle ülihoolitusega, olgu siis 5 teki Jonile peale panek või lõputu ila pühkimine. Vahel on see tema armastus natuke jõuline ka, siis peame ikka veidi piiri panema, et kedagi kallistustega ära ei lömastataks.

Jonile meeldib päris palju kõhuli olla, lemmik tegevus on oma rusikate lutsutamine, mis omakorda produstseerib uskumatutes kogustes ila. Mingi lapp peab pidevalt käepärast olema, et kuidagi see olemine kuiv hoida. Pidev ilajooks on lõuaaluse isegi veidi ketendama pand, seda nüüd kuivatame ja kreemitame erilise hoolega, samas kahtlustan, et asi ei ole ainult ilas ja miski mida ma söön ka kutsub seda reaktsiooni, paraku pole siiani läbi hammustanud, et mis see olla võiks.
Selle kuu hitt on naerda lõkerdamine, nimelt peab Jon mind hetkel piisavalt humoorikaks, et võib mõne mu lollitamise peale ikka päris ennastunustavalt ja valjuhäälselt naerda, mis on muidug maailmaarmas vaatepilt.

Ööuned on üsna suvalised – on öid, kus saab vaid ühe tankimisega ja siis sinna otsa võib jälle olla selline öö, nagu täna, kus süüa tahetakse iga tunni või max paari tagant. Mõned korrad on ta ka keset ööd virgunud ja jutustama asunud, vot see on parajalt väsitav, aga kuidagi on õnnestunud ta ka uuesti magama saada (selle jutustamise ajal hoiame hinge kinni, et ta suuremaid üles ei ärataks, kes ka arvaks, et hommik on sel korral kell kolm öösel).
Päeva põhiuni on käruga rõdul ja see talle sobib hästi.

See kuu sai õues magamise jaoks ka mõned investeeringud villariietesse tehtud, nüüd saab Jon mõnusalt soojas magada kas oma Villapai alpaka villast kombega (Jennil on samasugune kampsun ja see on absoluutne lemmik ning iga päev lasteaeda minnes seljas – kiidame taevani) või hoopis koheva Engeli villaflisis kombekaga – peaks siia saabuma kardetud ülikülm talv, siis on see kutt suht hästi valmistunud.
Ah jaa, turvahälli sai ostetud Voksi Move soojakott, mida hetkel saame ka kärus kasutada. See on väga soe ja autosõitudel kasutades piisab tõesti vaid toariietest seal sees olemiseks.
Küll aga kasvab see väike tüüp nii hästi, et ma enam ei hellita lootust selle kotiga kevadeni välja vedada – ok hällis saab kindlasti, aga käru korvis jääb see ilmselt väikseks ja tuleb poole talve pealt midagi suuremat vaadata.

Kasvamisest rääkides paneme siis ikka traditsioonilsed numbrid ka kirja – neljakuune Jon kaalub 7.3kg ja on ca 66cm pikk. Riided on suuruses 62/68
Söögiks vaid rinnapiim ja isegi muidu väga varmalt lisatoitu soovitav perearst märkis eelmisel visiidil, et mingit lisa pole talle ilmselgelt veel mõnda aega vaja – plaani järgi siis enne 6. kuu täitumist menüüsse muudatusi ei tule.
Kaalu ja mõõdu osas vahel vaatan, et mis JJ mõõdud olid samal ajal ja see on päris huvitav vahe – näiteks Joni praegused mõõdud olid JJ-l alles 7-kuuselt. Kuid olgugi, et mõõtudelt on nad üsna erinevad, siis vanu pilte vaadates on näha, et JJ ja Jon on täiesti ebareaalselt ühte nägu, nagu sama laps uuesti siin beebitab meil 😀

IMG_5879

Lapsekandmine: Kokadi – Flip, Wrapstar ja TaiTai

Kui sa otsid eriti imeliste, pisut haldjalike või muinasjutuliste motiividega pehmest kandelina kangast kandevahendit, siis mu soe soovitus on Kokadi valikuga tutvust teha, lisaks erinevatele kujundustele on ka erinevat tüüpi kandevahendeid, mis sobivad nii pisemat kasvu kui ka suurema kerega kandjatele, pisibeebidest väikelaste kandmiseni välja.

Tänases postituses jagan kogemust kolme Kokadi toote kohta – Flip, mis on kandekott ning Wrapstar ja TaiTai, mis ruutlinatüüpi seotavate õlapaeltega kuid pandlaga kinnitatava pihavööga nö kott.

Flip on meil kasutuses olnud juba päris suvest saati, kui Jon oli umbes ühekuune, selle koti puhul oli minu jaoks wow efekt see, et õlarihmad ei kinnitu paneeli külgedele vaid pihavöö külge, see välistab võimaluse, et rihmasid pingutades tõmbaksid beebil selja nõgusaks. Ka on sellist tüüpi koti sisse palju lihtsam last mõnusalt kumera seljaga konnaasendisse sättida.
Erinevused mitmete teiste kottidega sellega ei lõppenud, näiteks õlarihmad ei ole väga suured ega ka paksu polstriga, kuid samas ikkagi mugavad ja võimalusega nii sirgelt kui ka seljal risti kanda. Küll aga on rihmad oma pikkuse poolest sellised, et päris XL+ suuruse kandjale ilmselt on see kott pigem väike. Teistpidi aga hea uudis peenikese pihaga kandjatele – Kokadi Flip pihavöö läheb lõpuni kokku tõmmates ca 62cm peale, mis on kitsam kui paljude teiste vöö.
Joniga on meil kasutuses “baby size” Flip, mis oli paras juba 56 suuruse kandmisel ja 4+kg juures. Seda kaua see suurus nö kestab ei saa päris üheselt öelda ja oleneb pigem lapsest, kuid oma lastega proovides ütleks, et ca 80-85cm pikkuseni max. Kott on siis seda sorti, et kasvab koos lapsega – paneeli laiusesse muutmine käib alumisest äärest takjakinnitusega, mis tähendab, et selle laiuse saab alati paika panna täpselt lapse järgi, et paneel ulatuks põlvest põlveni. Ülemisest servast saab samuti paneeli kitsamaks laiemaks sättida kummiga. Selja osa kõrguse seadistus toimub hoopis lapse asendiga – väiksem beebi on kumerama seljaga ja nö kasutab ära rohkem kangast, suurem laps on sirgema seljaga ja nii ulatub ka paneel kõrgemale. Kuna laiusesse kasvab Flip rohkem, siis eriti hea valik on see neile, kelle laps on pigem lühema kerega aga pikkade jalgadega.
Kuna Jenni on “babySize” flipist siiski välja kasvanud, otsustasime temale ka järgmist suurust proovida – Kokadil on siis lisaks veel toddler ja XL suurused. Ka XL suurus on muudetava suurusega paneeliga, seega valisime selle ja kui paneel max laiusest kitsamaks panna, siis on see Jennile ideaalne (86 suurust kandes) ning samas veel korraliku kasvuvaruga (Kokadi enda soovitusel max 104cm kanti). XL suurusel saab õlarihmade kinnitada nii paneeli külgedele kui ka pihavöö külge – kuidas endal mugavam on. Kaalupiirang kõigil Kokadi kottidel/ruutlinadel 15kg.

IMG_0473

Flip baby

IMG_4754

Flip XL

Nagu kõigi Kokadi toodete puhul tasub ka Flipi valikul vaadata siiski kanga materjali ja tihedust, väga paksud (suure tihedusega) kangad ei pruugi näiteks pisibeebiga kasutades just kõige mugavamad olla. Meie Flip on “Paul in Wonderland” linast, mille tihedus 280gsm ja materjaliks puuvill ning tencel, viimane lisab kangale sellist voolavust ja libedust, mis teeb kasutamise eriti meeldivaks.
Jenni XL Flip on “Hedwych in Wonderland” tihedusega 272gsm ning materjaliks puuvill ka bambusviskoos – käe all katsudes õhuke ja kindlasti ideaalne ka soojal ajal või päiksesereisil kandmiseks.

IMG_5083

Flipi õhemad rihmad teevad mugavamaks ka tandemkandmise, kui õlgadel kahe koti rihmad

Kokadi TaiTai ja WrapStar
Need kaks kandevahendit on üsna sarnased – pihavöö on pandlaga ja õlarihmad on seotavad. Erinevus on õlarihmade tegumoes – TaiTai rihmad on polsterdusega ja kitsamad, WrapStari õlarihmad on paneeliga samast kandelina kangast ja laiemad. Laiemate paelte pluss on see, et lõige neil selline, et saab õlgadele laiali tõmmata lapse kaalu paremaks jaotamiseks ning lapse kasvades saab need laiad linasabad pepu alla lisatoeks siduda. Polsterdusega õlarihmad on jällegi pehmemad ja eks see sobivus on neil rohkem individuaalne ja kandjast lähtuv, kuulda on, et meestele pidavat need polsterdusega rihmad rohkem meeldima, samas Teedu sõnul mugavuse osas on ka need laiad Wrapstari omad väga mõnusad ja temale sobisid hästi.
Oluline ehk ka teada, et WrapStari linasabad on pikemad kui TaiTai sabad, aga sellegi poolest peaks mõlemad olema kasutatavad ka XL kandjaga, teisalt, kui tead, et pead palju kuskil õues siduma ja sabad võivad maha minna, siis ma eelistaks TaiTaid.

Selliste seotavate kandevahendite suur pluss on mugav ja kiire seadistamine kui kandja vahetub – muutma peab vaid pihavöö omale parajaks – õlarihmad seob iga kandja alati täpselt enda järgi ja ei ole muret, et kaua paika timmitud ning omale parajaks sätitud kott vajab uuesti seadistamist pärast teist kandjat.

Nii WrapStari kui TaiTai paneelid on sarnaselt Flipile lapsega koos kasvavad, laius taas alt takjakinnitusega ning ülevalt kummiga, kõrguse osa siis sõltub lapse asendist.

Meil kasutuses olnud on mõlemad  puuvilla ja bambusviskoosiga – WrapsStar “Royal Crown Prince Silver Line” (250gsm) ja TaiTai “Marie in Wonderland” (270gsm).

Erinevaid Kokadi kandevahendied kasutades avastasin enda jaoks, et isegi kui mõni kangas tundus igavam või mitte nii äge, siis tõde selgus alles selga pannes – siis lõid värvid särama ja enne ehk ilmetuna tundunud variant võis hoopis lemmikuks saada.

Need kolm varianti on minu lemmikud Kokadi valikust, mida julgeksin iga kell soovitada, aga kes tahaks oma valikuvariante veelgi laiendada, siis leidub Kokadil loomulikult neid samu pikki kootud linasid, millest kotid tehtud, aga ka trikoolinasid, onbuhimosid, rõngaslinasid ning ka WrapTai, millel on nii pihavöö kui õlarihmad seotavad. Ka on lisandunud nüüd jahedaks ajaks kandekottidele mõeldud katted, mis kasutatavad siis, kui lapsekandmise jopet ei ole.

Hea uudisena saab Kokadi kandevahendeid osta ka Eestist, babyshop.ee on neid siin müümas ja eriti cool on see, et koodiga “lifeatlucky13” saab oma Kokadi toote sealt 20% soodsamalt soetada.
ps. kui soovitud toodet pole Babyshopi lehel, siis tasub neile oma sooviga kirjutada 😉

Niisama juttu ja perepilte

Mitu põnevat postitust ootab oma järge, aga täna lihtsalt niisama tegemistest mõned read ning boonusena pildiseeria sügisest.

Jon on lõpuks omale miski päevase rütmi saanud, läheb enam.vähem ühel ajal rõdule magama, teeb seal mitme tunnise uinaku ja hilejm ühe lühema ja siis enamasti toas. Nii on tegevusi ja toimetusi natuke lihtsam planeerida küll, samas ei lase ma meid sel tekkinud rütmil ka päris lukku panna – kui ikka võimlemine on sel nö une ajal, siis tuleb minna ja und nihutada. Ma kõigi lastega pigem seda meelt olnud ja nii toimetanud, et me ei oleks kellast liiga sõltuvad, eriti kui jutt käib tunnikesest siia-sinna.
Riidest mähkmed on ka jätkuvalt teema. Nii kummaline, et nii kui selle ülemineku ühekordsetelt riidekate peale tegime, siis on lausa kuidagi ebamugav mõelda, et peaks Jonile ühekordse mähkme alla panema – õnneks pole sellist juhust ette tulnud ka, aga huvitav on ennast kõrvalt vaadata, et kuidas veel üsna hiljuti valitsenud skeptilisus on nõnda unustatud.

Riidest mähkude kasutamise level up test tuleb reedel, kui lähme nädalavahetuseks Tartusse ja maale – saame siis näha, kas tuleme oma varudega välja, kuidas see kaasas olevate mustade mähkmete hoiustamine on ja kuidas üldse kõik kulgeb. Muidugi nädalavehtuseks 5-liikmega perele ööbimise leidmine on ka paras väljakutse, eriti kui oma tegutsemisega hilja peale jääda. Oli mõttes, et läheks ja prooviks ka lõpuks VSpa ära, aga kui olla ikka nii hiline plaanija nagu meie ja tahta nädalavahetuseks majutust, siis nii need asjad ei käi 😀 Seega tuleb see käik mõnel muul ajal ette võtta ja lähme oma tuttavasse ja mitu korda proovitud Dorpatisse. Ok, Dorpat on selline mega tagasihoidlik ja ega peale ööbimise seal midagi muud teha polegi, AGA samas on peretuba neil küll päris mugavalt lahendatud – nimelt tähendab see kahe standard toa kasutamis, mis omavahel siis vaheuksega ühendatud, nii on mõnus õhtul suured lapsed magama panna ja siis ise teises toas näiteks krimireedet vaadata 😀 (ETV krimireede on meie pere hitt – oleme lubanud lastel ka Hercule Poirot algust tavaliselt veidi vaadata enne kui magama lähevad – õnneks seal mingeid võikaid stseene alguses ei ole, tegelt vist lõpus ka mitte, aga nii kaua nad ei ole kunagi üleval lihtsalt).
Aaaa muideks – Tartu – kel huvi nende BabaBoo riidest mähkmete vastu, siis nägin ennist FB reklaami, et Opadii pood on reedel oma mähkmevalikuga Tartus Nublu mängumaal ja seda koos Memme poega, nii et minge uudistama! Ehk jõuame isegi sinna kui aeg klapib.

Aga enne veel kui jõuame järgmisse nädalavahetusse, siis eelmisel nädalavahetusel lasime teha mõned perepildid – fotograafiks oli Maris Raud, keda julgen küll kiita. Ilm oli nagu ta oli ja kaugele kodust minna ei tahtnud, pigem oli eesmärk enne saabuvat vihma pildid ära teha. Ja nii me siin kodu ümber tuiasime ja mu meelest tulemuseks on nii mõnusad ja ägedad pildid. Mulle meeldib nende piltide “igapäevasus” et ei ole hullult sätitud, selliseid pilte võiks ju mälestuseks rohkemgi olla. Kuigi-kuigi ma tahaks ikka sätitud jõulukaardi pilte ka, nii et üsna pea seame ilmselt sammud taas Marise juurde ja proovime ka stuudio variandi ära. Oleme ju iga aasta teinud perekondliku jõulupildi, seega ei saa see aasta erand olla.

Nüüd homseks asju pakkima, enne Tartu poole suuna võtmist hüppame ka Mardilaadalt läbi, kes mõnusat käsitööd ja villast kraami otsib, siis soovitan ka sinna põigata!

xUlD7HXQObJoMp2AM4hwrUWA3kyghmfwWAdDovdQJDtFQ6pwIg_LEAjgoA7s4oWQgh_LbiWg

 

Palju õnne Jon – 3 kuud!

Pidu-pidu, sest esmaspäeval sai see väike musu juba 3-kuuseks, peaks nagu ikka siuke väike beebike olema, aga kaugel sellest, Jon on üks eriti asjalik kolmekuune.

Ükskõik, mis arsti juures või kus me ei käiks on kõigil sama arvamus ja üllatus, kui nad Joni näevad – et ohhoo, nii asjalik, nii selge silmavaatega, nii huvitunud olekuga ja nii kuidagi “kohal”. Ma pean sellega muidugi nõustuma, sest olen seda isegi vaadanud, ta ei ole laps, kes tahaks üksi lakke vahtida, ta tahab seltskonda ja tegutsemist enda ümber, siis on ta rahul ja rõõmus. Jätkuvalt armastab ta suurte silmadega sulle otsa vaadata ja jutustada ja suurema osa ajast on ta lihtsalt tohutult chill tüüp.

Kosub ta mõnusalt, riided on 62/68, kodune kaal annab tulemuseks 6.7kg ja mõõdulindi venitab 61cm peale.
Kogu see kasvamine on jätkuvalt powered by rinnapiim, mida saab nii palju kui soovi on ja seda soovi ikka on.

Toidukordi ma ei ole lugenud ja need on palju sellised kuidas-kunagi, seega ei hakka ka meenutades midagi kokku lööma. Magab minu meelest hästi, päeval on üks pikk uni, mis vahel 3 või isegi tsipa rohkem tundi ning teine lühem uni, vahel jõuab veel õhtul ka tukkuda, aga mitte alati. Magama saame siin 22-23 vahel ning öö jooksul 2-3 korda ärkab, et süüa. Ühe korra vahetan siis öö jooksul tal ka mähet, sest tänu sellele tankimisele sinna mähkmesse seda pissi ikka koguneb.

Suurim muutus sel kuul on kindlasti riidest mähkmetele üle minek, parim otsus ever, laps rahul, meie ka. Täheldanud olen ka rahulikumat magamist – eriti päeval, küllap siis nende ühekordsetega see mähkme geeliks paisumine ikkagi kuidagi häiris teda.
Jon on paras vingerdis, mis mähkmevahetusse puutub ja see oli ka üks mu hirmudest kui riidekaid kaalusime, aga aitab vilumus ja oma mingi nipi leidmine – meil kasutuses olevatel Baba Boo mähkmetel on nt kummalgi pool nn kintsu trukk, millega saad mähkme ümber jalgade kinni – need panengi esimesena ja kiirelt kinni ja siis edasi on aega sättida ka selle sibliva beebiga.

Ujutamises Jonile meeldib väga, nagu kõik meie lapsed on ka tema seal selline max lebos ja lihtsalt naudib, vahel tuleb teda seal veidi kaasa ergutada, et ta natuke sulistaks ja liigutaks ka ja vahel ei lase ta end sellest üldse häirida ja mõnuleb edasi. Võimlemas oleme nüüd viimast kuud päris piside rühmas ja siis edasi juba suuremate hulgas, kus tulevad igasugu lahedad võtted juurde.

Kolm kuud on siin mööda läind kui silmapilk, sügis ilmutab juba talve märke ja väikse igatsusega vaatan neid päris vastsündinu pilte, mis said tehtud +25C juures, sooja igatsus pani ka kevadele mõtlema ja sellega seoses bookisime oma kevadise reisi ka ära, aega sinna veel metsikult, aga mõnus on midagi oodata. Kui vahepeal just millegi eriti hea pakkumise peale ei juhtu, siis see kevadine reis saab ka Joni esimene reis olema, aga äkki tuleb siin keset talve mõni mega lahe viimase hetke pakkumine, iial ei tea ju, seega ma arvan, et järgmise kuu jooksul võtame plaani ka passipildi tegemise ning passi taotlemise, siis oleme siin vajadusel kohe reisivalmis.

Järgmise sünnipäevani!

IMG_4610