Juba jõulude paiku oli meil plaan minna Estoniasse kontserdile, mis on mõeldud kõige pisematele, piletid olid juba ostetud, aga siis jäi JJ haigeks ja käik käimata. Nüüd veebruaris ostsin kohe esimesele vabale kontserdile jälle piletid ja sel korral olime kohal.
Kontsert toimus Estonia talveaias, kuhu maha oli pandud mitu-mitu tekki, et seal siis koos lastega istuda ja kuulata-vaadata. Saali sai minna koos kärudega. Sel korral oli teemaks Aladdini imelamp – üks muusikutest siis palade vahepeal jutustas muinasjuttu ja muusikapalad siis illustreerisid sealseid sündmuseid. See jutustaja oli hästi tore, jäin isegi täitsa huviga kuulama 😀 Ühtlasi tutvustasid muusikud ka oma mängitavaid pille ning ühe loo said ka lapsed erinevate väikeste muusikariistadega kaasa teha.
Lapsi oli palju (ühtlasi oli see kontsert ka välja müüdud) – nii päris pisikesi beebisid kui ka juba veidi suuremaid. Silma hakkas ka see, et lapsed käitusid kohati paremini kui emmed, sest kui laste puhul on arusaadav, et nad ei suuda ja ei peagi seal päris tasa olema, siis emmed võiks omavahel jutustamiseks mõne kohviku pigem otsida. Sama olen täheldanud ka beebikinos.
Kestis see kontsert ca 45 minutit, mis oli üsna paras pikkus, kauem poleks ilmselt ka JJ jaksanud seal olla. Minnes jäi ta kärus magama ja pidin ta seal üles äratama, veidi kartsin, et äkki tuleb siis nüüd tusase lapsega tegeleda, aga õnneks nii ei läinud. JJ oli hoopis maailma mõnusaim kontserdi kaaslane, pikutas seal teki peal mul süles, kuulas ja plaksutas.
Muusikaelamuse järel otsustasin, et lähme sööme JJ-ga kuskil lõunat. Pärast kino oleme käinud tavaliselt Komeedis, kus ka lastele JA beebidele tore menüü olemas on. Olin ka täna juba sinna samme seadmas, kuid siis otsustasime proovida hoopis Solarises hiljuti avatud Mademoiselle kohvikut, kus samuti olemas lastemenüü (kuid päris beebidele sobilikke püreesid siiski mitte). JJ-le tellisin koorese kanapasta (valikus olid veel pelmeenid, pannkoogid, smuuti), endale võtsin oma lemmikkooki ja kohvi. Õigesti tegin, sest see laste ports oli nii suur, et kõhu saime me täis sellest mõlemad 😀 Esialgu panin JJ lastele mõeldud söögitooli (mida oli seal 1), aga kuna ta ka kodus seal enam liiga tihti ei ole, siis eelistas ta nüüdki suurte kombel diivanil olla. Mis mulle veel meeldis selle koha puhul oli, et seal on ruumi olla, lauad pole üksteise otsas ja ei pea justkui oma toitu naaberlauaga jagama 😛 Olemas oli ka tagasihoidlik lastenurk. Meie läheme sinna kindlasti tagasi.
Kindlasti lähme ka uuel hooajal Estoniasse ja siis võtame kaasa ka oma pere uue kõige pisema liikme!