Täna toimus ERSO eriprojekt –  kontsert, mis oli mõeldud muusika-aasta lastele. Kuna oleme varem käinud Estonias kõige pisematele mõeldud kontserditel, siis eeldasin, et ka see saab olema midagi sarnast ja olin väga positiivselt meelestatud.

Aga ei – see “kontsert” oli teistmoodi. Kui varasemad pisikeste kontserdid on olnud Estonia Talveaias ja maas on olnud suur tekk, kus kõik peal saavad istuda, siis tänane üritus oli Estonia kontserdisaalis, mis oli ka loogiline, kuna terve orkester talveaeda ei mahuks. Maas polnud ka tekki vaid hoopis võimlemismatid, mis oli ka, ok, sest see suur tekk oleks sel korral ilmselt napiks jäänud.
Kuid imelik oli see, et selle asemel, et siis lapsed kuulaks muusikat ja nendega näiteks erinevatest esitamisele tulevatest teostest rääkida ja seda kõike möödunud muusika-aastaga siduda, läks lahti mingi veider võimlemispidu. Kohal oli üks väikelaste muuskikaõpetaja ja üks võimelmisõpetaja, kes siis hakkasid asju ette näitama – ok, oleks see siis toimunud kõik veel nii, et neid “harjutusi oleks saanud igaüks oma matil teha, aga EI, pärast põgusat istumist läks saalis lahti üsnagi sihitu tuiamine nende õpetajate eestvedamisel. Lapsed ja vanemad püüdsid siis teha mingeid liikumisi – näiteks last matil enda järel lohistada ja saali täitis põhimõtteliselt kaos. See, et laval mängis orkester mingit pala, ei olnud enam nagu üldse oluline, sest ega seda muusikat enam ka kogu selle sahina ja tuiamise peale eriti kuulda polnud ja keegi sellele mu meelest ka tähelepanu väga ei pööranud, kuniks lugu sai läbi ja siis muidugi aplodeeriti.
Ja selline see “kontsert oligi, üks tuiamine ja kooserdamine. Mul oli ausalt muusikutest kahju, sest sama hästi oleks võinud taustaks mängida ka mingi suvaline plaat ja need õpetajad oleks saanud seal saalis lastega ka niisama ringi hõljuda.
Abiks ei olnud ka see, et enne kontserdit jagati õhupalle, mis siis lastel saalis kaasas olid ja no need, kel oli pall, tegelesid sellega (ka nende purustamisega) ja need, kellel ei olnud palli, tegelesid endale selle palli nõudmisega. Milleks????? Milleks on vaja sellisel üritusel õhupalle jagada, mina ei mõista.

Ausalt, ma olen pigem selline lapsevanem, kes püüab lastele mõeldud üritustel ja tegevustes ikka maksimumiga kaasa teha (et no mul ei pea tore olema, lapsel peab), aga see tänane asi jättis mind küll vaid õlgu kehitama. Olgu öeldud, et JJ oleks suurima hea meelega istunud issi süles ja muusikat kuulanud, nagu ka tema väike sõbranna ja kogu see liikumise-võimlemise osa oli lihtsalt segav. Kõige lõpuks toodi veel välja suure kotiga pallimere ja muud pallid ja siis lapsed lihtsalt tegelesid nendega ja see vanene orkester musitseeris seal nagu tapeediks.

Oeh, tõesti kahju, et see kõigi eelduste kohaselt tore üritus minu jaoks selline pettumus oli. Ma ei tea ehk olen ma ka liiga kriitiline, aga minu meelest oli see kehvasti õnnestunud ja lihtsalt ongi natuke kurb, et asi, mis oleks võinud olla selline ülev ja meeldejääv sündmus, oli lihtsalt nagu mingi suvaline beebide võimlemine. Idee oli ju absoluutselt kiiduväärt, aga teostus jäi nõrgaks.

Kes käisid, kuidas teile meeldis?