Juba teist korda juhtus nii, et pärast Teedu rattarallit mõtlesime, et kuhu sööma minna ja valituks osutus Tondi Resto. Eelmine kord tulime parasjagu Viljandist, kus oli paduvihm ja kohalikud kohad väga ei ahvatlenud, sel korral oli võistlus Haapsalus ja kuigi me oleks hea meelega ka seal näiteks Kuursaalis einestanud, siis oli see paraku reserveeritud. Teised kohad olid rahvast paksult täis ja kuna ka JJ oli pigem sellise moega, et eelistaks einele hoopis uinakut autos, siis seadsimegi end koduteele (plaaniga siis teel välja mõelda koht, kus Tallinnas sööma minna).

Peast käis läbi mitu kohta – Umami, Ruccola, Seller (Tabasalus), kuna ilm oli ilus, siis korra mõtlesime ka Sushi Plaza pop-upi Balloon Tallinna juures, aga lõpuks turgatas, et mõnus koht on ju meil omal kohe kodu lähedal. Tondi Resto – pole liiga peen, et peale rattarallit oleks imelik minna, söögid on head ja portsude suuruse üle ei pea kurtma ning hinnadki mõistlikud. Vähem oluline polnud muidugi ka lastemenüü ja mängunurga olemasolu.

Ei pidanud me oma valikut ka sel korral kahetsema, JJ oli seal mängunurgas täiesti hoos ja otsis muudkui väikseid sõpru, kellega koos seal asjatada – kuigi jah, ma soovitaks seda nurka pisut ümber teha, praegu võtab sealt suure osa enda alla madalam laud, aga lastel oleks maas nende asjadega seal oluliselt mugavam mängida, eriti kui tegemist pisemate lastega.
Lastemenüü (mis on trükitud värvimiseks mõeldud lehele ja tuuakse lauda koos värvipliiatsitega) on seal täitsa arvestatav, eelmine kord sõi JJ lihapalle kartulipüreega, sel korral võtsime talle koorese pasta, mis oli tõesti maitsev (ja mu meelest parem kui eelmise korra lihapallid). Ühtpidi on tore, et ka laste toit on nö huvitavalt serveeritud, aga olgem ausad, lapsel oleks seda pastat oluliselt lihtsam süüa mõnusast “supikausist” kui sellest väiksest potsikust, eriti arvestades, et minu soe kanasalat oli just taolises sobilikus kausis.
Ka kaks laste söögitooli on seal olemas (rõõmustav oli näha, et toolid on ka puhtad, paljudes kohtades kipub nii olema, et toolid on, aga lappi pole need oma eluajal näinud), JJ muidugi eelistas hoopis diivanil koos meiega istuda või Teedul süles olla.

Teet jäi rahule oma “keiserliku burgeriga” ja mul on seal lemmikuks saanud soe kanasalat, millele järgneb šokolaadi fondant 😀  Ühtlasi on mul hetkel nõrkus isetehtud limonaadide vastu ja nende kirsi oma oli väga värskendav.

Ma arvan, et sinna sööma läheme me veel, aga kindlasti võib meile soovitada ka teisi toredaid kohti, kus lastega hea einestada on 🙂