Oh, sulnis Jenni on meiega olnud juba 7 imetoredat kuud. See aeg tundub täiesti hoomamatu, ühtpidi maru pikk ja teistpidi maru lühike ning tegelikult on see tunne, et ta ongi meiega alati olnud.

Paljusid huvitab, et kuidas meil lisatoidu andmine edeneb. Ütleme nii, et algus ei läinud just väga vingelt käima, proovisime tasapisi kõrvitsat, pastinaaki, bataati, seejärel brokkolit koos riisi ja spinatiga, aga ega ta neist suurt midagi ei arvanud. Nii juhtuski, et tegime nädalaks hoopis pausi ja söögiks jäi vaid rinnapiim. Mulle endale tundub igatahes, et see oli väga hea otsus, sest kui nüüd siis uuesti proovisime oli huvi toidu vastu suurem ja kogused, mis söödud said muutusid ka 2-3 lusikast rohkemaks. Murdepunkt oli ka seal, et kui uuesti alustasime, siis pakkusin Holle putru koos pirnipüree ja tilga õliga – see isutas rohkem kui eelnevad püreed.
Nüüd võib koguseliselt öelda, et hommikuti sööb ta pool kohvitassi suurust pudru portsu (ma ei oska muud moodi mõõta 😀 ) ja hilislõunaks ehk siis peale lõunaund on söögiks umbes 90g köögivilja püreed, millele ilmselt alates homsest hakkame ka liha lisama. Ma tean küll, et on teisi tema vanuseid, kes söövad juba 4-5 korda päevas tahket toitu ja korra kogused on kaks korda suuremad, aga see ei ole minu jaoks põhjus kiirustamiseks. Liigume omas tempos rahulikult, nii nagu meile hea.

Üldiselt ma söögi koguste pärast ei muretse ka, sest kaal tõuseb (jah ei tõuse nii nagu esimestel kudel, aga ei peagi), laps on rõõmus, magab kenasti ja nagu arst ütles, et ta on tugeva olemisega… mida iganes see siis tähendab 😀
Kodune kaalumine annab tulemuseks täna 8kg ja 68cm

Liikumise osas suudab ta end kuidagi moodi edasi nihverdada, samas päris sirgjooneliselt veel ei rooma, pigem vingerdab 😀 Aga näha on, et kui õige motivatsioon ette panna, siis seda tahtmist edasi liikuda on rohkem kui niisama ringivaadates.

Unega on nii, et neid on päeva peale umbes 3, hommikul lühem, lõuna ajal pikem ja õhtul väike uinak. On juhtunud ka päevi, kus kas õhtune või homikune uinak jääb ära. Ööuni algab siin jätkuvalt 21-22 vahel. Öiseid söömisi on 2-3, samas täna öösel sõi ta vaid ühe korra, sellest sain ma muidugi eriti hästi hommikul aru, kui üle mitme kuu väikse piimaloigu sees ärkasin 😀
Hambaid on 2, aga vaadates, kui aktiivselt igemeid sügatakse, siis võib õige varsti lisa oodata.

Kui varem tõi JJ õele igasugu mänguasju, siis see toimib jätkuvalt, AGA, kuna Jenni oskab ja suudab end nüüd huvitavatele asjadele lähemale nihverdada, siis on suur vend kogu oma asjalikkusega varmas neid asju kaugemale nihutama, ka telekapulti ei luba vennake lutsutama hakata. Hommikuti tuleb JJ alati õde tervitama, vahel ka siis kui õde alles magab (mis tähenab, et siis peab ta muidugi ärkama) ja õhtuti tehakse ikka head ööd kalli ka õele. Ja ma olen seal kõrval oma sulava südamega… nii nagu kogu selle 7 kuu jooksul.