Tag Archives: Jenni

Kahene Jenni ja kaks kuud lasteaias

Posted in Jenni by

Mul on siiani tegemata Jenni kaheaastaseks saamise postitus, ühendan selle siis tema lasteaiaga alustamise teemaga, sest nii lasteaed kui kaheseks saamine tulid üsna ühel ajal.

Kui suve alguses lasteaia koha vastu võtsime, siis olime küll üsna veendunud, et küllap ta selleks valmis on, kuid samas olime ka kindlad, et kui proovimisel ilmneb, et see aias käimine on talle täiesti vastuvõetamatu, teeb õnnetuks või näitab ta muul moel märke, et ta ei ole veel piisavalt küps, siis jätame ta koju.
Niisiis ei olnud alustades mingisugust suurt pinget, et omg, ta peab sinna kindlasti jääma ning võtsime hästi rahulikult. Vedas väga ka õpetajaga, kelle kohta kuulsime nii endiste kasvandike kui lastevanemate käest, et tegu on tõelise kullatükiga, kes omal alal lausa suurepärane on. Selgus, et nii ongi ja ka Jennile ta kiirelt sümpaatseks sai. Kuna sel korral alustas terve rühm nö uutena, st kõik vajasid harjutamist, siis tehti seda järgemööda ning esimestel kordadel Jenni oli koos Teeduga hommikud aias (mina olin siis veel üsna värske beebi Joniga kodus) ning siis saabus koju magama – JJ kogemusest me olime plaaninud seda küll vältida, sest tema jaoks oli veidi segane see, et miks alguses ei pidanud seal magama ja hiljem pidi. Hoidsin siis hinge kinni, et mis Jenniga saama hakkab.

Aga ei saanud midagi – järgnesid paar korda, kus Teet enam temaga koos aias polnud kuid veel une ajaks koju tõi ning edasi tuli päev, kus ta jäi ka lasteaeda magama ja seda ilma igasuguste probleemideta. Olime küll kodus valvel, et kas kutsustakse järgi, aga ei midagi niisugust.
Sealt edasi saigi Jennist täieõiguslik lasteaialaps, kes läheb rõõmuga ja tuleb ka üsna rõõmsalt (kui tulema saab, sest tema ja JJ aiast koju saamine võib teine kord võtta vähemalt tunni, kui nad juba õues seal ja mängulusti jagub).
Sööb ja magab ja mängib Jenni aias hästi, tal on seal üks väike sõbranna ka, kellega koos nad moodustavad sellise dünaamilise duo, et kui kuskil miskit toimub, siis need kaks on suht kindlasti platsis 😀

Esimese haiguseni läks ca kaks kuud, kui lõpuks köha ikka koju sundis jääma, samas see pea kaks kuud sõimelapse kohta on vist isegi suht hea saavutus. Ja selle kohta, et lasteaed talle ikka väga meeldib annab tunnistust ka see, et nüüd haigena kodus olles on igapäevane küsimus, et millal jälle lastekasse saab.

Kindlasti mängis selles heas alguses rolli see, et JJ juba lasteaias ees käis, koht oli tuttav ja eriti entusiastlik lasteaiafännist vend kruttis põnevust üles juba poolest suvest: “Jenni, kas tead, me hakkame koos lasteaias varsti käima” ja siis Jenni rõõmuhõise “Jaaaa!!!”. See koos käimine ei tekitanud neile ka tunnet, et just kui saadetaks neid kodust Joni juurest eest ära, pigem võtavad nad seda kui oma privileegi “suurte lastena” ja juba käib jutt, et ega Jon ju tuleb ka nende aeda kui ta kasvab.

Kaheaastane Jenni on meil selline humoorikas tüüp, teeb nalja, aga oskab suurepäraselt ka draamat teha – vale joogiklaas, vale kauss pudrule, vale tass, kust kodujuustu süüa (mis on tema lemmiksöök) jne. Vendasid armastab, kiusab nii suuremat kui väiksemat, aga rohkem muidugi mängib ja nunnutab (viimast siis just väiksema venna suunas). JJ-ga nad genereerivad nii mänge kui lolluseid ja on suht lahutamatud.
Samas on Jenni hästi abivalmis, tahab pidevalt aidata ja teha ja toimetada nagu aru olen saanud, siis seda nii kodus kui lasteaias.

Lemmikumad tegelased Jennil on Minni ja Lotte, viimast võiks ta ka hommikust õhtuni vaadata (sama seis ka Kasperi ja Emma lugudega :D).

Oskuste osas on ta ka täitsa tubli, sööb ise, potil käib ka suurema osa ajast ise, kui ta tahab, siis saab ka riidesse ja riidest ära ise – aga alati ei taha ka.
Liikumisel meeldib vist enim issi seljas olla kotiga, aga saab suurepäraselt hakkama nii tõukeratta, jooksmise kui ka jalutamisega – seda küll maailma kõige aeglasemas tempos, sest jalutades on kindlasti vaja vaadata igat kivi ja rohulible, autodest-majadest-inimestest rääkimata.

Vahva väike kahene preili on see Jenni meil, loodan, et nüüd uuesti lastekasse saades peab jälle tervis ikka pikemalt vastu, sest seal ka igasugu vahvad tegevused ja sõbrad kõik ootavad. Küll aga plaanin teha meil mõlemale lapsele ühe vaba päeva ka keset nädalat, kuid ajastan need pigem eraldi päevadele, et siis oleks neil võimalust rohkem omaette olla, minuga suhelda ja lihtsalt puhata ja teha, mis hing ihkab – hetkel tundub, et see võiks neile nii sobida.

Mõned pildid ka meie kahesest:

Esimesed lasteaeda minekud
sünnipäev Minniga
sünnipäev Minniga vol2
Lotte kandmise kotiga, mis oli ühtlasi ka sünnipäeva kingitus
mahlasõber ja niisama viieline
kaskadöör paranemas

Palju õnne Jenni – 1 aasta!

Posted in Jenni by

Eile möödus aasta sellest, hetkel juba peaaegu uskumatuna tunduvast päevast, mil meie kallis Jenni oma enda kodus turbokiirusel ilmavalgust nägi. Lühidalt öeldes, see aasta on olnud absoluutselt vinge.

Aastane Jenni kaalub 8.6kg ja on 74cm pikk, oma sünnipäeva eelõhtul tegi ta esimesed päris iseseisvad sammud, mida kordas ka sünnipäeval, kuid eelistatud ja kiirem liikumisviis on hetkel pigem ikka käputamine. Talle meeldib kohutavalt turnida ja ronida nagu ühele ahviaasta preilile kohane ja ta teeb seda väga osavalt, muideks.

Magada meeldib talle ka väga, eriti öösel, kui suur vend hommikul äratama ei tule, siis võib Jenni vabalt kell 10-ni põõnata, magama minnakse tavaliselt siin 21-22 vahel õhtul, öiseid söömisi enam ei ole. Päevaseid unesid on pigem kaks kui üks ja neist esimene 2-3h, teine ca 1h.

Söögiks on hommikul ja õhtul puder, lõunaks püreed, aga sama hästi läheb ka tükilisem toit juba. Kui miskit kätte saab endale, siis see ka söödud saab.
Eelmise kuu postituses kirjutasin, et rinnapiimast võõrutuse plaane meil polnud ja tõesti, ei olnud, aga kuidagi täiesti loomulikult ja möödaminnes läks nii, et umbes nädal enne aastaseks saamist sai meil see teekond läbi. Öised söömised lihtsalt jäid ära, päeval piisas muust söögist ja veest. Ainsaks imetamiskorraks oli veel enne ööunne minnes, aga see lihtsalt ühel õhtul jäi ära ja rohkem polnud vaja. Ühtpidi on tore, et kõik läks nii lihtsalt ja kenasti, teispidi isegi veidi kurb, sest kui aus olla, siis ma vist isegi ei mäleta seda viimast korda.
Mulle endale tundub, et Jennil läks see võõrutamine nii kergelt, kuna ta saab kandmisega palju lähedust ja selle võrra oli imetamine tema jaoks väiksema tähtsusega nüüd, kus söök oli juba peamiselt muu. Ja õnneks saan ka mina seda “meie” aega ikka tema kandmisega ja ei ole ka kuigi kurb.

Lemmikud mänguasjad on autod, aga eriti üks suurem Lego buss, millega ta võib mööda tubasid ringi rallida (tihti vennaga võidu), Muumide maja, kus ta hea meelega nende figuuridega ringi askeldab ja siis ikka Ikea mänguköök, kus vennaga koos, aga ka üksi süüa tehakse (või joogitopsist sinna kraanikaussi vett kallatakse, et saaks nõusid pesta 😀 ).
Ühest heast liivakastist ta ka pigem ära ei ütle ja meelsasti kaevab ja möllab seal sees.
Aa ja veel üks lemmik tegevus on meie kodune kandelinade-kottide kollektsioon kokku kuhjata ja siis sinna kuhja otsa pikutama end visata 😀

Sünnipäeva peo korraldasime kodus, kutsusime külla mõned sõbrad ja pakkusime hilist hommikusööki, kust ei puudunud munapuder, muffinid ja pannkookid, ning loomulikult  ka tort. Tordi tegi minu armas sõbranna Annika ja see oli 4kg puhast perfektsust ükssarviku kujul.
Lapsed said kõvasti möllata ja mängida ning ma ei tundnud puudust, et mängutoas sünnipäeva ei pidanud, kodus oli palju mõnusam.

See aasta läks sama kiirelt kui silmapilk, aga on andnud meile nii nii palju häid emotsioone ja ilusaid mälestusi, et ootan põnevusega kõike seda, mis alles ees.

jenni12

IMG_8481-1

Tort peaaegu sama suur kui sünipäevalaps

whoaaa
Imeline tort
Päeva lõpuks ratsutas preili oma ükssarvikuga magama

Palju õnne Jenni – 11 kuud

Posted in Jenni by

Umbes täpselt aasta tagasi üritasin märgata mingeid vihjeid Jenni saabumise kohta ja nüüd on ta meiega olnud juba 11 kuud, mis on läinud päris lenneldes.

Sel kuul mingeid väga suuri muutusi või sündmusi ei toimunud, pigem kõige varasema lihvimine ja no esimesed iseseisvad seismised ehk siin kõige mainimisväärsemad olnud.

Isu on nüüd jätkuvalt hea ja järjest rohkem läheb ka tükilisem toit + beebiküpsised-mõnglid, värsked marjad jms, mida vahel snäkiks saab. Rinnapiima osa oleme päeval nüüd vähendanud, aga öist söömist ei piira ja päris võõrutamise plaane veel ei tee ka.

Kärus magamist ta jätkuvalt eriti ei hinda ja eelistab kõhukotte-linasid, vahepeal oli paar nädalat ka selline trall, et meie varasem imeliselt lihtne ööunne uinuja ei jäänud enam ka voodis magama ja ma suigutasin teda jälle linas või kotis. Aga sel nädalal tundub, et see faas vist on nüüd möödas ja sobib ka voodis magama jääda. Mõni oleks ehk üritanud seda faasi nö maha suruda ja hakanud teda magama koolitama kuidagi, aga mulle tundub, et lihtsam on last “kuulata” ja teha nii, et ta end hästi tunneks – nii ei pidanud me neil nädalatel mingeid võitlusi vaid läksime rahumeelselt magama – lihtsalt tavapärasest veidi erinevalt.
Seda postitust siin trükkides magab ta mul kotiga selja peal näiteks 😀

Kuna ta pidevalt ringi trallib ja ei püsi pudeliski paigal, siis kaalutõusu eriti siit loota polnud ja kodune kaalumine annab tulemuseks ikka 8.5kg, pikkust on veidi nagu tulnud ja mõõtes venitab välja ca 74cm

Nüüd siis täpselt kuu, et esimeseks suureks sünnipäevaks valmistuda, nii vahva ja põnev!

IMG_7629

Palju õnne Jenni – 10 kuud!

Posted in Jenni by

Väikse hilinemisega said siia ka kirja Jenni 10. kuu tegemised ja kasvamised, sest eelmise nädala seisuga 2 kuud veel ja ongi aasta möödas sellest seiklusrikkast päevast meie vannitoas. Viimane kuu on olnud vägagi tegus ja muutusi on palju toimunud.

Üleöö hakkas Jenni lisatoidu vastu huvi tundma – varasemad kogused kahekordistusid julgelt, päris 200g püreed siiski lõunaks ei lähe, aga 130-150g on juba täitsa söödav kogus.  Hommikuti puder marjapüreega, lõunaks püree lihaga, ooteks mõni jogurtiga püree ja õhtul taas puder. Suur samm oli ka joogitopsi kasutusele võtt – proovisime esmalt nokaga tassi, aga see Jennile ei meeldinud, siis otsustasime kõrrega topsi kasuks ja see nüüd kasutuses ongi ning vesi maitseb hea – muud me joogiks ei paku kindlasti veel mõnda aega. Kõigele lisaks on muidugi ikka rinnapiim, mida läheb pärast söögikordi nö magustoiduks ja ka öösel 2-3 korda kindlasti. Öine söötmine mind ei häiri, kui vaja siis vaja.

Une osas ei saa ka väga kurta, jätkuvalt on meil kaisubeebi, aga kuna ta jääb väga hästi magama ja öösel on ka nii mugav temaga toimetada, siis päris tõsiseltvõetavat plaani teda kuhugi mujale magama harjutada pole veel tulnud.
Päeval on uinakuid 2 ja mõnel juhul isegi 3, kui on näha, et tal mõni eelnev uni napiks jäänud või väsimus eriti murrab.
Ma küll üritan teda kärusse magama panna, aga veel üks muutus on see, et Jenni lihtsalt ARMASTAB kandekotid ja linas olemist ja nüüd ka magamist! Nii ei ole harvad need juhud, kus kärus magab tal 15 minutit, siis tuleb mul linasse ja magab seal tunnikese või rohkemgi peale.

Ja üldse viimasel ajal kasutame kärusid aina vähem, kuidagi toredam ja mõnusam ja mul endal meeldivam on Jennit kanda – mul on temaga kasutamiseks 2 kandekotti, 2 lina ja üks bei-dai stiilis lina ja koti vahepealne vahend. Nii saamegi vastavalt tujule, olukorrale ja vajadusele sobiliku asja kasutusse võtta alati.
Kuna Jennil on siin järjest mitu hammast välja tulnud, siis on tal ka minu lähedust tavapärasest rohkem vaja läinud ja selleks on lapsekandmine ikka asendamatu abiline.

Hambaid ongi juba 7 või 8 ja kõik käepärane läheb käiku igemete sügamiseks. Aga üldiselt on need kõik siiski suurema nutu ja jauramiseta tulnud…. siiani, eks need valusamad on veel alles ees ka.

74 riided on aina parajamad, sekka ka mõned 80 suuruses asjad, kaalu ja pikkust annavad kodused mõõtmised: 8.5kg ja 72cm

Tegutseda preilile meeldib, eriti hinnas on praegu kõiksugu pillid, mida siis koos JJ-ga bändi moodustades lõpmatuseni võiks mängida. Väga meeldivad ka autod 😀 ja koos vennaga toimetatakse agaralt ka meie Ikea mänguköögis, JJ rohkem toidu valmistajana ja Jenni siis maitsjana 😀
Sel kuul sai roomamisest lõplikult käputamine ja absoluutselt kõigi ja kõige najal tuleb ennast ka püsti ajada, saame näha, kas 1. sünnipäeval Jenni sammub omal jalal peol või siiski veel mitte. Kiiret igatahes pole, igasugused käimistoed-toolid välistan. Praegu hea ka, ei pea mingite jalanõude pärast muretsema, kõige parem ja kõige rohkem lasen mõlemal lapsel ikka paljajalu olla. Aga olemas ja ootamas on Jennit ühed kollased mõnusad Kavati “tenniskingad”, kui vajadus peaks tekkima, siis on olemas. Praegu vahel kasutame ühtesid nahast papusid, aga need pigem siis jalas kui ta mul linas, et jalad oleks soojas või kui turvahällis läheme kuhugi – enamasti osutuvad need ebamõistlikeks, sest ta kisub need jalast 😀

Võib öelda, et 10-kuune Jenni on väga muhe väike inimene, oskab enda soove päris häälekalt väljendada ja igav temaga juba kindlasti ei hakka.

Jenni_10

10!

 

Palju õnne Jenni – 9 kuud!

Posted in Jenni, Uncategorized by

Juhhuu, meie Jenni on siin ringi hullanud ja rõõmu toonud nüüd juba kauem kui teda ootama pidime. Selle 9 kuu sisse on nii palju head mahtunud ja palju sellest ikka tänu temale.

Esimese reisi pidas see nüüd 9-kuune preili vastu imehästi. Ma ikka veidi olin ebakindel, et kuidas ta lennukis viitsib olla või kuidas see roomamine seal majutuses välja tal näeb ja, et kas kõik ikka sujub tema jaoks ka, aga see ebakindlus oli asjatu.

Söömisega on nii, et tema lemmik on ikka rinnapiim, pakume, mis me pakume, piim on see, mis alati sobib ja peale läheb. Püreedest on ta saanud nüüdseks nii laia valikut, et enam üles loetleda ei oskagi. Reisil sai ka olude sunnil (sest oma puder sai otsa) miskit piimapulbriga rikastatud putru, aga selle põlgas ta nii ära, et kahest korrast rohkem pakkuma ei hakanudki. Joogiks olen vett pakkunud ja see vahel täitsa meeldib.
Reisilt tagasi saabudes olid lisaks alumisele kahele hambale otsapidi väljas ka ülemised kaks.
Kaalu annab kodune kaal 8.2kg ja pikkust suudame mõõdulindil venitada 71cm

Liigub Jenni põhiliselt ikka veel roomates, aga päris tihti teeb katseid käputamiseks (pehmel pinnal tuleb juba välja ka), suurim saavutus saabus teisipäeval kui ta päris ise istuma läks ja no nagu pildilt näha on see hetkel suht tema lemmiktegevuste hulgas.
Kuna liikumist ei piira suurt miski, siis on täiesti tavaline, et nihverdab ennast kindlasti sinna, kus JJ tegutseb, et saaks vennaga koos mängida. Õnneks enamasti on JJ sellega päris ka ja kaasab Jennit (hetkel panevad nad koos puslesid kokku, küll jah, tundub, et JJ-l läheb see tükkide sobitamine veidi edukamalt).

Jenni on lihtsalt lahe, beebist hakkab saama siuke krutskitega tüdruk ja aina lõbusamaks see elu meil temaga läheb!

IMG_6390

 

Palju õnne Jenni – 8 kuud!

Posted in Jenni by

Meie väike Jenni ei olegi ju enam nii väike – vaid neli kuud veel ja saame siin juba esimese aasta üle hõistata. See rõõm, mis Jenni meile igapäevaselt toob on ikka piiritu ja seda nii mulle Teeduga kui ja JJ-le, sest nüüd saavad õde-venda juba koos päris asjalikult tegutsetud.

Söögi osas liigume ikka üsna tasasel sammul, menüüs on igasugused köögivilja püreed lihaga, puder pirni või õuna püreega ning joogiks pakume peale sööki ka vett. Neid lisatoidu kordi on päevas enamasti 3 – hommiku ja õhtu puder, ning lõunaks siis püree, kogused on samas pigem väiksed ja rinnapiima saab ikka täpselt nii palju ja tihti kui soovib. Liha lisandumine mingeid probleeme või vaevusi ei ole põhjustanud, saanud on nii veiselihaga püreed kui ka kanalihaga.
Suurim muutus on sel kuul olnud siis tükilise toidu proovimine, selleks tegin Beebipere kokaraamatu retsepti järgi bataadi kotlette (mis, muideks, on JJ absoluutsed lemmikud ja mu süda sulab rõõmust, kui mõtlen, et mu poja lemmik toit on miski, mis on päris minu valmistatud otsast lõpuni). Neile kotlettidele soola muiduig ei lisa ja bataati ostan ka mahedat.
Mahedaga seoses – kui ma alles üks päev olin valmis minema Prismast ka tavalist bataati ostma, siis ma sain kerge šoki seal neid nähes – tavaline ehk siis mitte mahe (öko) bataat oli metsikult suur, lausa hirmuäratavalt suur 😀 Samal ajal Biomarketist või isegi sealt samast Prismast ostetud mahe bataat on 2 x väiksem. Pani korraks mõtlema küll, et hmm.. millega seda tavalist siis küll väetatakse, et selline kasv saavutatakse (ok, vahe võib ehk ka sordist oleneda muidugi mingil määral).
Jennile panin paar seda kotletti siis taldrikul ette ja eks ta uuris, vaatas, katsus ja noh, rohkem meenutas see tegevus ehk mõnda kunstitundi kui lõunat, aga samas läks ikka veidi suhu ka ja algus on tehtud. Ahh jaaa, kamapalle pakkusin talle ka, aga neid kasutas ta ainult oma peenmotoorika arnedamiseks ja noppis neid rõõmsalt kandikult ning loopis maha… suhu aga mitte ühtegi 😛

Kui hambad ei sega, siis on ööd meil väga rahulikud 2 tankimist on jätkuvalt teemaks, aga siis magame kohe edasi (täna öösel ei olnud ühtegi söögikorda!). Päeva jooksul on unesid ikka 2-3, olenevalt päevast võib õhtune uinak vahele jääda, aga mulle tundub, et pigem on selleks veel vara, sest nii on maru kerge juhtuma, et ööunne mineku ajaks on ta juba üleväsinud. Ööunne lähevad lapsed meil 21-22 vahel. Ma ei taha seda aega ka varasemaks nihutada, sest sellisel juhul oleks näiteks suvel üsna raske kuskile külla pisut kauemaks minna või ise kedagi siin võõrustada, kui lapsed kell 19 näiteks magama soovivad.

Kaalu ja pikkust saame koduste mõõtmiste järgi öelda, et on 8kg ja 70cm (tundub, et kaal pigem seisab, aga pikkust on juurde tulnud, ühtlasi on loogiline, et kuna ta hakkas nüüd ise liikuma, siis kaalutõus pidurdub), järgmine arstivisiit on vist alles 9-kuuselt plaanis.

Liikumiskiirus on preilil märkimisväärne ja ühest toast teise läheb ta juba nii ruttu, et vahel pean teada lausa taga otsima, sest “alles ta ju oli siin”. Liikumisviisiks on hetkel roomamine. Ehk ei ole ka käputamine kaugel, sest tundub, et tublisti üritab ta ka istuma saada – samas… kiiret pole ja näha on, et ega siin midagi tulemata ei jää.

Jenni ja JJ on lihtsalt nii musud koos, et lausa lust on vaadata. Loomulikult tahab Jenni ikka olla seal, kus suur vend mängib ja asjatab. Üldiselt läbi saavad nad ikka hästi, aga eks tuleb ette, et väga hoogne trall võib Jennile veidi hirmutav tunduda ja siis peame mängu veidi rahustama. Kuigi mängud muutuvad iga päevaga järjest ühisemaks, tuleb ikka vahepeal meeldetuletada, et Jenni on veel väikseke.

Varsti asume teele oma esimesele suurele seiklusele neljakesi ja see on ikka suur rõõm, aga ühtlasi ka päris põnev ettevõtmine, sest Jenni vanuses lapsega ma sellist reisi polegi varem teinud.
Juhhei kõigele heale, mis ees ootab!

IMG_5862

Palju õnne Jenni – 7 kuud!

Posted in Jenni by

Oh, sulnis Jenni on meiega olnud juba 7 imetoredat kuud. See aeg tundub täiesti hoomamatu, ühtpidi maru pikk ja teistpidi maru lühike ning tegelikult on see tunne, et ta ongi meiega alati olnud.

Paljusid huvitab, et kuidas meil lisatoidu andmine edeneb. Ütleme nii, et algus ei läinud just väga vingelt käima, proovisime tasapisi kõrvitsat, pastinaaki, bataati, seejärel brokkolit koos riisi ja spinatiga, aga ega ta neist suurt midagi ei arvanud. Nii juhtuski, et tegime nädalaks hoopis pausi ja söögiks jäi vaid rinnapiim. Mulle endale tundub igatahes, et see oli väga hea otsus, sest kui nüüd siis uuesti proovisime oli huvi toidu vastu suurem ja kogused, mis söödud said muutusid ka 2-3 lusikast rohkemaks. Murdepunkt oli ka seal, et kui uuesti alustasime, siis pakkusin Holle putru koos pirnipüree ja tilga õliga – see isutas rohkem kui eelnevad püreed.
Nüüd võib koguseliselt öelda, et hommikuti sööb ta pool kohvitassi suurust pudru portsu (ma ei oska muud moodi mõõta 😀 ) ja hilislõunaks ehk siis peale lõunaund on söögiks umbes 90g köögivilja püreed, millele ilmselt alates homsest hakkame ka liha lisama. Ma tean küll, et on teisi tema vanuseid, kes söövad juba 4-5 korda päevas tahket toitu ja korra kogused on kaks korda suuremad, aga see ei ole minu jaoks põhjus kiirustamiseks. Liigume omas tempos rahulikult, nii nagu meile hea.

Üldiselt ma söögi koguste pärast ei muretse ka, sest kaal tõuseb (jah ei tõuse nii nagu esimestel kudel, aga ei peagi), laps on rõõmus, magab kenasti ja nagu arst ütles, et ta on tugeva olemisega… mida iganes see siis tähendab 😀
Kodune kaalumine annab tulemuseks täna 8kg ja 68cm

Liikumise osas suudab ta end kuidagi moodi edasi nihverdada, samas päris sirgjooneliselt veel ei rooma, pigem vingerdab 😀 Aga näha on, et kui õige motivatsioon ette panna, siis seda tahtmist edasi liikuda on rohkem kui niisama ringivaadates.

Unega on nii, et neid on päeva peale umbes 3, hommikul lühem, lõuna ajal pikem ja õhtul väike uinak. On juhtunud ka päevi, kus kas õhtune või homikune uinak jääb ära. Ööuni algab siin jätkuvalt 21-22 vahel. Öiseid söömisi on 2-3, samas täna öösel sõi ta vaid ühe korra, sellest sain ma muidugi eriti hästi hommikul aru, kui üle mitme kuu väikse piimaloigu sees ärkasin 😀
Hambaid on 2, aga vaadates, kui aktiivselt igemeid sügatakse, siis võib õige varsti lisa oodata.

Kui varem tõi JJ õele igasugu mänguasju, siis see toimib jätkuvalt, AGA, kuna Jenni oskab ja suudab end nüüd huvitavatele asjadele lähemale nihverdada, siis on suur vend kogu oma asjalikkusega varmas neid asju kaugemale nihutama, ka telekapulti ei luba vennake lutsutama hakata. Hommikuti tuleb JJ alati õde tervitama, vahel ka siis kui õde alles magab (mis tähenab, et siis peab ta muidugi ärkama) ja õhtuti tehakse ikka head ööd kalli ka õele. Ja ma olen seal kõrval oma sulava südamega… nii nagu kogu selle 7 kuu jooksul.

jenni7

 

 

 

 

Palju õnne Jenni – 6 kuud!

Posted in Jenni, Lisatoit by

Whoop, meie preili on pooleaastane, veel teist sama palju ja tähistame juba esimest aastat. Aga need senised 6 kuud on olnud küll vist minu elu ühed parimad 🙂

Jenni on lihtsalt üks super lahe tüdruk, sellest väiksest beebist on saamas üsna krutskeid täis aga samas nii sulnilt sulle silma vaatav naerusuine väike inimene. Ta jutustab omas keeles oi kui palju ja tal on eriti hea meel, kui talle vastu jutustatakse. Ta keerab ja pöörab ja kui keegi ei näe, siis natuke liigub ja nihverdab end edasi ka, aga päris roomamiseni siiski pole veel jõudnud. Aga see on ka arusaadav, sest ilmselt on hetkel kogu aur läinud hammaste tulekule – neid on väljas juba kaks, vist üritab öelda, et püreesid pole vaja ja tooge kohe tükitoitu.

Toit ongi siiani olnud vaid rinnapiim (kui väja arvata see üks banaani amps, mille venna talle nihverdas), kosumisega probleeme pole täheldanud ja see, et laps ei võta enam kuuga sama palju juurde kui varem ongi väga normaalne, sest nüüd on nad ka oluliselt liikuvamad võrreldes esimeste elukuudega. Kodune kaalumine-mõõtmine annavad tulemuseks 7.5kg ja 67cm

Täna tegime siis päriselt algust ka lisatoiduga ja esimeseks maitseks sai siiski kõrvitsapüree, mis Jenni poolt hästi vastu võeti, kuigi mulle tundus, et ta oli söögitoolis istumisest rohkem elevil kui neist esimestest ampsudest. Esimese nädala jääme selle kõrvitsa juurde, iga päevaga amps või paar juurde kogusele.

Kuna 2 hammast on väljas, siis on ka ööd mõnevõrra rahulikumad, süüa soovib ta ikka, aga jälle 2-3 korda öö jooksul. Päeval on jäänud 3 und, millest kaks on lühemad uinakud ja üks siis pikem nö lõunauni, mille nad magavad koos JJ-ga kärus rõdul.
Kui päevauned on nüüd kas õues kärus või võrevoodis, siis ööuned on jätkuvalt kaisus, arvestades, et ta viimasel ajal hõivadb enda alla umbes poole meie voodist, siis ei pruugi kaugel olla aeg, kui kolime ka tema JJ-ga ühte tuppa magama, aga seda kas ja kuidas, peame alles vaatama.
Nüüd 6. kuu täitumisel sai ümber ka hälli aeg, mis esimesest päevast oli Jenni lemmik paik päevaunede jaoks, häll läks juba järgmisele väikesele kasutajale, aga kui keegi plaanib oma beebile hälli osta, siis soovitan väga sellist riidest äärtega varianti, lapsel on seal sees ikka ülimõnus ja rahulik puhata ka siis kui ümberringi käib trall.

Ja trall käib meil siin kodus igapäevaselt, parimad mänguasjad tuuakse õele ja siis koos vaadatakse-uuritakse-mängitakse. Kõige nunnum on muidugi see, kui lõunaunne minnes JJ ikka üle käru serva vaatab, et kas õde ka on kõrvale pandud sinna.

Elu on lahe, kui sul on nii ägedad lapsed nagu JJ ja Jenni.

img_4953img_4990

Palju õnne Jenni – 3 kuud

Posted in Jenni by

Laupäeval oli see päev, kui saime tähistada meie armsa Jenni 3.kuu sünnipäeva. Mulle tundub, et beebidega liigub alati aeg turboga, aga nüüd kahe lapsega oleks see kiirus veel justkui topelt, järgmine minisünnipäev on juba vahetult pärast jõule, siis aastavahetus ja siis juba JJ suur sünnipäev.

See kolmas kuu on olnud Jennil tegevusterohke, käisime ju esimest korda ujutamas, mis talle jätkuvalt väga meeldib – laseb hea meelega teha kõiki harjutusi, naudib ühtviisi nii vanni mulli-massaaži kui ka dušiga tehtavat massaaži ja viimati ka sukeldus esimest korda – ning seda kõike naeratus näol.
Ka võimlemas käime jätkuvalt, kui nüüd kolm kuud on täitunud võiksime põhimõtteliselt ka järgmisse vanuserühma suunduda, aga arvan, et esialgu jätkame veel 1-3 kuud grupis. Võib-olla just tänu tublile võimlemisele otsustas Jenni esimest korda end seljalt kõhuli keerata juba 2 kuu ja 3 nädala vanuselt, mis on ikka päris kiire. Aga no tragi on see tüdruk ju alates sünnist juba 🙂

Kõige rohkem meeldib Jennile olla maas tegelustekil koos JJ-ga ja no JJ on seal talle seltsiks suurima heameelega. Veel meeldib talle väga “jutustada”, vaatab otsa ja võib pikad jutud maha rääkida, ilmselt tuleb jutupaunik nagu emme 😀
Magamisega on üldiselt väga hästi, otseselt magama panema Jennit ei pea, jääb ise väga hästi, seda nii päeval kui õhtul ööunne minnes. Samas on olnud ka mõned ärevamad õhtud (eriti enne esimesi keeramisi), kui uni tuli toas kärus – siis oli suureks abiks ja rahustajaks Nuki Patsi tehtud vankrikaunistus, mida oli hea uinudes vaadata.
Öösel soovib ta ikka süüa ka ja seda praegu olenevalt ööst 2-3 korda. Jätkuvalt magab ta meil kaisus, aga kuna ta nii hooga kasvab, siis võib olla proovime varsti vaadata, et kuidas talle oma voodis meeldiks (mis meie voodi kõrval ikka). Ilmselt läheb tal selles mõnusas roosas hällis ka viimane kuu-poolteist, siis on see aeg läbi ja häll hakkab uut omanikku otsima.

Vahepeal oleme jõudnud käia ka ortopeedi ja taastusraviarsti juures, kuhu perearst meid kontrolliks saatis – mõlemad arstid kiitsid Jenni rõõmsat ja rahulolevat olekut ning füüsiliselt on ta samuti igati tip-top korras. Muideks, ortopeedi juures käis Teet Jenniga kahekesi, sest tol hommikul otsustas JJ ekstra kaua magada ja tundus nii julm teda poolunes õue külma kätte vedada, nii jäingi mina temaga koju. Teet ja Jenni said selle käigu suurepäraselt ise tehtud (me muidugi elame u 5 minuti kaugusel ka muidugi).
Perearstil käigud on meil nüüd sünnipäeva suhtes veidi nihkes, seega tuleb neid kaalumisi ja mõõtmisi ise teha, tänased tulemused: 6,2kg ja 62cm (vahva numbrite kombinatsioon 😀 )

Selle kolmanda kuu juures ütleks ma, et et kahe lapega siin toimetades on päris oluline selline go with the flow olemine. Kuigi meil on omad reeglid, kindlad käigud jms, siis ei tasu mingite (pisi)asjade pärast üle stressata, kõigile tervislikum on koos kulgeda ja vaadata, et kuidas asjad kujunevad. Jenni areneb pidevalt, sellega seoses tema soovid ja tegemised on pidevas muutumises ja et see kõik meid hulluks ei ajaks, siis ei olegi mõtet mingeid super kindlaid graafikuid taga ajada, sest umbes ülehomme võib kõik jälle teisiti olla. JJ graafik on muidugi rohkem välja kujunenud ja seda me ikka hoiame, aga noh kramplikult pole me näiteks kellas kunagi kinni olnud ja ilmselt ei hakka olema ka.
Huvitav ongi, et kui JJ beebiajal ma teadsin täpselt, mitu korda ta magab, mitu korda sööb ja millal see kõik toimub, siis Jenni puhul ma lihtsalt vaatan, et ahhaa, unine, järelikult magama, ahhaa – tundub näljane, pakume süüa, ahhaa – kõik muud asjad korras – järelikult tahab tähelepanu ja jutustamist.
Vahepeal huvipärast katsetasin ka üht äppi, millesse sai märkida kõik söögiajad, mähkmevahetused, uned jms, aga kuna me tõesti oleme selles vooluga kaasa meeleolus, siis ma pidevalt unustasin neid asju sinna märkida ja õigepea kustutasingi selle äpi sootuks.

Nii me siis siin jõuluootuses kulgeme, üsna mõnusasti.jenni123

img_3505

Palju õnne Jenni – 2 kuud!

Posted in Jenni by

Juba on Jennil täitunud kaks kuud, kuigi tundub nagu ta oleks alati meiega olnud, kuidagi nii ära oleme harjunud selle väikse armsa inimesega siin.

Kasvab see tüdruk kenasti, väikseks jäänud riideid panen muudkui kõrvale ja samas tunnen rõõmu, et saab suuremas suuruses uusi riideid kasutusse võtta, hakkasidki need eelmised juba ära tüütama 😀
Pikkust ja kaalu ütleb kodune mõõtmine 59cm ja 5,1kg –  arstile minek alles järgmine-ülejärgmine nädal (sealne kaalumine on ilmselt veidi täpsem).

Magamise üle me kurta ei saa, öösel soovib Jenni tavaliselt 2 korda süüa, seda kõige kauem 10 minutit ja enam ei ole tarvis ka öösel mähet vahetada – peab hommikuni vastu. Söögilaud on tal jätkuvalt vaid rinnapiimast koosnev ja loodame, et esimesed 6 kuud see nii ka jääb (hetkel pole põhjust kuidagi teisiti arvata).
Vahel tundub, et pakun talle süüa isegi liiga tihti, sest siis ta justkui võtab ja ei võta ning õige pea selgub, et tema tahtis hoopis tegelustekil uudistada või minuga jutustada. Kuidagi nii kiiresti laieneb see huvide ring tal 😀

See ongi üks superäge oskus, mis sel kuul on lisandunud, ta vaatab otsa ja no reaalselt jutustab ja naeratab nagu üks mailma armsaim beebi seda teha võiks. Ka kõhuli on ta täitsa meelsasti (mäletan, et JJ seda nii väga just ei armastanud). Võimlemas käime temaga nädalas korra (ülejäänud päevadel võimleme kodus muidugi) ja seal on ta tõeliselt tubli, alati peab selle pooltunni ilusti vastu ja nutu või protesti asemel ta pigem hoopis naeratab neid harjutusi tehes. Novembris ongi plaan edasi võimlemas käia ja detsembrist alates hakkame ka temaga käima individuaalses ujutamises – oleks seda tahtnud juba novembrist alustada, aga lihtsalt ei ole vabu aegu varem saada.

Õe ja venna suhted on täitsa head, nüüd, kus Jenni oskab juba asju rohkem vaadata ja neist huvituda, saab JJ talle mänguasju näidata ja nii siis õekesega suhelda. Ja no muidugi toob ja paneb ta suurima hea meelega Jennile lutti suhu, ise seal juures tohutu uhkuse ja rahuloluga olles. Kui esimesel kuul võttis Jenni luttidest vastu vaid Philipsi Soothiet, siis nüüd tundub, et sobib ka Philips Avent mini lutt.

Ka pikemaid autosõite oleme nüüd kahe lapsega mõned korrad ette võtnud, tundub, et nende piiriks on hetkel ca 200km, üle selle sõites vajavad mõlemad (söögi)pausi ja/või tegelemist. Samas tuleb neid kiita, sest istuvad nad kahekesi tagaistmel ja meie Teeduga ees, ning üldiselt sellega mingit probleemi pole, me ei taha ka üldse harjutada, et keegi lastega taga peaks istuma. Ühtlasi peab kiitma ka  meie autot, sest kui ma Jenni toitmiseks kahe lapse turvatooli/hälli vahel istusin, siis polnud häda midagi ja vajadusel saaks seal vabalt ka sõidu ajal istuda.

Esimese elukuu postituse juures mainisin, et no nüüd kui Teet tagasi tööle läks ma ehk enam ei hõiska, et elu väga lill oleks, aga ei ole ka see üksi kahe lapsega kodus olemine midagi hullu, nagu ka  eelmises postituses pikemalt kirjutatud sai. Saame ilusti hakkama ja aeg muudkui lendab – kaugel need esimesed neljakesi saabuvad jõuludki on 🙂

jenni_2kuud