Palju õnne Jon – 3 kuud!

Pidu-pidu, sest esmaspäeval sai see väike musu juba 3-kuuseks, peaks nagu ikka siuke väike beebike olema, aga kaugel sellest, Jon on üks eriti asjalik kolmekuune.

Ükskõik, mis arsti juures või kus me ei käiks on kõigil sama arvamus ja üllatus, kui nad Joni näevad – et ohhoo, nii asjalik, nii selge silmavaatega, nii huvitunud olekuga ja nii kuidagi “kohal”. Ma pean sellega muidugi nõustuma, sest olen seda isegi vaadanud, ta ei ole laps, kes tahaks üksi lakke vahtida, ta tahab seltskonda ja tegutsemist enda ümber, siis on ta rahul ja rõõmus. Jätkuvalt armastab ta suurte silmadega sulle otsa vaadata ja jutustada ja suurema osa ajast on ta lihtsalt tohutult chill tüüp.

Kosub ta mõnusalt, riided on 62/68, kodune kaal annab tulemuseks 6.7kg ja mõõdulindi venitab 61cm peale.
Kogu see kasvamine on jätkuvalt powered by rinnapiim, mida saab nii palju kui soovi on ja seda soovi ikka on.

Toidukordi ma ei ole lugenud ja need on palju sellised kuidas-kunagi, seega ei hakka ka meenutades midagi kokku lööma. Magab minu meelest hästi, päeval on üks pikk uni, mis vahel 3 või isegi tsipa rohkem tundi ning teine lühem uni, vahel jõuab veel õhtul ka tukkuda, aga mitte alati. Magama saame siin 22-23 vahel ning öö jooksul 2-3 korda ärkab, et süüa. Ühe korra vahetan siis öö jooksul tal ka mähet, sest tänu sellele tankimisele sinna mähkmesse seda pissi ikka koguneb.

Suurim muutus sel kuul on kindlasti riidest mähkmetele üle minek, parim otsus ever, laps rahul, meie ka. Täheldanud olen ka rahulikumat magamist – eriti päeval, küllap siis nende ühekordsetega see mähkme geeliks paisumine ikkagi kuidagi häiris teda.
Jon on paras vingerdis, mis mähkmevahetusse puutub ja see oli ka üks mu hirmudest kui riidekaid kaalusime, aga aitab vilumus ja oma mingi nipi leidmine – meil kasutuses olevatel Baba Boo mähkmetel on nt kummalgi pool nn kintsu trukk, millega saad mähkme ümber jalgade kinni – need panengi esimesena ja kiirelt kinni ja siis edasi on aega sättida ka selle sibliva beebiga.

Ujutamises Jonile meeldib väga, nagu kõik meie lapsed on ka tema seal selline max lebos ja lihtsalt naudib, vahel tuleb teda seal veidi kaasa ergutada, et ta natuke sulistaks ja liigutaks ka ja vahel ei lase ta end sellest üldse häirida ja mõnuleb edasi. Võimlemas oleme nüüd viimast kuud päris piside rühmas ja siis edasi juba suuremate hulgas, kus tulevad igasugu lahedad võtted juurde.

Kolm kuud on siin mööda läind kui silmapilk, sügis ilmutab juba talve märke ja väikse igatsusega vaatan neid päris vastsündinu pilte, mis said tehtud +25C juures, sooja igatsus pani ka kevadele mõtlema ja sellega seoses bookisime oma kevadise reisi ka ära, aega sinna veel metsikult, aga mõnus on midagi oodata. Kui vahepeal just millegi eriti hea pakkumise peale ei juhtu, siis see kevadine reis saab ka Joni esimene reis olema, aga äkki tuleb siin keset talve mõni mega lahe viimase hetke pakkumine, iial ei tea ju, seega ma arvan, et järgmise kuu jooksul võtame plaani ka passipildi tegemise ning passi taotlemise, siis oleme siin vajadusel kohe reisivalmis.

Järgmise sünnipäevani!

IMG_4610

 

Leave a Reply

Fill in your details below or click an icon to log in:

WordPress.com Logo

You are commenting using your WordPress.com account. Log Out /  Change )

Google+ photo

You are commenting using your Google+ account. Log Out /  Change )

Twitter picture

You are commenting using your Twitter account. Log Out /  Change )

Facebook photo

You are commenting using your Facebook account. Log Out /  Change )

Connecting to %s