Palju õnne Jon – 1 aasta!

Aasta tagasi ärkasin 22.juuli hommikul kaisus beebi Jon ja olles esimest korda kolme lapse ema, meenutus eelnenud ööst ja Joni rajust saabumisest tundus nagu üks eriti metsik unenägu, aga ometi oli see reaalsus ja uus elu viiekesi võis alata.

Terve aasta on Jon meid siin rõõmustanud, kasvatanud ja meie teda armastanud – JJ ja Jenni on saanud suurepäraselt hakkama suure venna ja õe rollides, meie Teeduga oleme õppinud end jagama kolme marakrati vahel nii, et keegi kuskil ei kannataks (ka me ise), tehtud on palju, nähtud on palju ja vastupidiselt ootustele oleme me minu meelest kolme lapsega vaat, et aktiivsemad olnud kui eelnevalt ühe või kahega.

Jon, oh see Jon, mega muhe, naljakas aga samas hästi hella hingega poiss. Kui ta naerab, siis südamest, kui nutab, siis ka südamest, üle kõige meeldib kallistada ja kaisutada, oskab end häälekalt kuuldavaks teha ja samas vaikselt kohale hiilida.
Ikka veel enamasti roomab, aga teeb järjest rohkem käputamise samme. Ei kõnni, aga sammub diivani ja tugede najal ja sealt suudab ka istuma minna. Oskab diivanile ja madalale voodile ronida, alla saamist peab turvama.
Mulle vähemasti tundub, et kui piisavalt ees korrata, siis tahab ta ka sõnu järgi öelda, aga rääkimiseks seda veel nimetada ei anna, küll aga meeldib talle asjadele ja inimestele osutada, et teada saada , mis või kes need on, ning hästi tuleb välja ka lahkuvatele külalistele lehvitamine.

Sööb head ja paremat nii beebitoitude valikust kui ka järjest enam meie ühiselt toidulaualt, lemmikud on hetkel vist pannkoogid (nagu suurel vennal ja õelgi 😀 )
Samas tundub ka, et tema on mu lastest see, kes kõige kauem rinnapiima naudib, sest võõrutamise märkigi pole siiani näha. Saab rinda enne päevaseid uinakuid, mida tavaliselt kaks ja siis enne ööund ning öösel paar korda. Läbi häda saaks ehk päeval ka ilma hakkama, samas ma ei näe sel mingit erilist mõtet, sest sööb ta muud toitu ka mehiselt ning kui tema jaoks on see rind hetkel oluline, siis las nii olla, minult see tükki küljest ei võta ja sobib see variant seega mõlemale.

Aastane Jon kaalub 9.5kg ja on 75cm pikk (sündides olid mõõdud 3880g ja 50cm)

Aitäh armas Jon, et just meie juurde tulid, sinuga on nii tore, praegu näen läbi rõdu ukse sinu paljaid varbaid kärust sirutamas ja lõpetan siin selle postituse, et saaksime sinu sünnipäeva lõunaga alustada.

Armastame sind!

img_7532

Palju õnne Jon – 9 kuud

Juba eelmisest esmaspäevast rullib meil siin ringi 9-kuune Jon. Selle kuu on ta üsna rahulikult võtnud ja kui siin mingit mustrit näha, siis on väike eelaimdus, et järgmine kuu tuleb tegude rohkem.

Aga mis siis vahepeal toimunud on, suurt midagi – hambad kasvavad ikka jõudsalt, mis siis kui Joni parajasti ei sega, segavad imetamise ajal veidi mind (meenuvad õudsad ajad Jenni imetamisest, kus ta lõikuva hamba nukiga suutis mul rinna korralikult päevadeks verele imeda), õnneks praegu veristamisest oleme pääsenud, aga ebamugav on paraku küll. Ja rinda ei taha Jon vähe, sööb küll tublisti putru ja püreesid, aga piimast kaua vahet pidada ei meeldi, nii siis tuleb tankimisi nii päeval kui öösel. Öises söömises ma probleemi ei näe ja selles oas midagi ette võtta ei plaani, sest kui ta on kõhu täis saanud, siis magame mõlemad lihtsalt edasi.

Kogu selle söömise juures võiks arvata, et kosub ta mõnusalt, aga kuna ta sama mõnusalt roomab ringi, siis kaal pigem seisab. Sellegi poolest mul on tihti tunne kui teda sülle võtan, et issver, mis suur laps see on, sest teised olid umbes aastaselt samades mõõtudes, aga tegelikult on minu väike alles 9-kuune Jon. Kaalu praegu 9kg ja pikkust venitame 73cm

Jon on ideaalselt omandanud roomamise, ta on mu kolmest lapsest ainus, kes on hakanud roomama nii, et tõukab end ära mõlema jalaga vaheldumisi ja teeb seda ülikiirelt – ja kuna ta saab nii maru hästi liigutud, siis on tal vist motivatsioon käputamiseks ja muul moel kõrgemale tõusmiseks pigem madal. Käime jälle võimlemas ja teeme kodus takistusradasid ja harjutusi, et teda siiski suunata omal kõht maa küljest lahti tõstma. Istumine oleks ka tore, selles osas tundub ta meil kõige hilisem kolmest olema, aga ega tagant kiirustada ka ei anna. Reisil oleks muidugi mugav, kui ta ei puhastaks oma kõhuga põrandaid ja kui teda saaks istuma panna maha jms aga no mis sa teed – midagi ei tee 😀 Võin vaid pöialt hoida, et äkki üks neist oskustest nüüd vähem kui nädalaga siiski tuleb (aga hinge kinni ei hoia parem).

Järgmine sünnipäeva raport juba Hispaaniast!

79937ba1-8419-499c-8d33-9f41cd358427

 

 

Palju õnne Jon – 8 kuud!

Juhhei, 8 kuud on Jon siin meiega tegutsenud ja nagu eelmine kord ennustasin, siis see kuu on olnud päris metsiku arenguga.

Kõige suurem muutus võrreldes eelmise kuuga on kindlasti see, et Jon on nüüd täiesti liikuv beebi, roomab ringi ja teeb seda kiiremini kui ühelt beebilt ehk esiti ootaks. Seega tuleb pidevalt silm peal hoida, et kuskile poleks keegi midagi maha unustanud või wc uks või veel parem kui mängutoa uks lahti jäänud. Et tema tegevusi siiski natuke piirata, siis tuli leiutada meil elutoa sissepääsu juurde miskit ette. Klassikaline turvavärav siin ei toimiks, seega tuli appi Utukutu Spectra vikerkaare kiik, mis pikali nagu väravaks ees, kõrval mingi suurem padi vms. Sellest saavad JJ ja Jenni ise hõlpsasti üle ja kui Joni nii väga enam piirama ei pea, siis saavad sellega lihtsalt edasi mängida. Tegelikult mängivad kõik kolm sellega ka täna, Jon roomab alt läbi nagu tunnelist ja Jenni siis erugtab seal peal seistes. Ja üks päev otsustas Jenni seal kiigus üldse magada.

Jon võib nüüd liikuv olla, aga mina samas ei tohi temast üldse eemalduda, praegu on tal tuju niiiiii üle mõistuse hädine, et pean kindlasti olema silmapiiril ja veel parem kui tema juures maas või tema minu küljes – kotis/linas. “Süüdi” on selles ilmselt lihtsalt iga ja ka ports hambaid, mis end suhu sisse on seadnud – koos läbi igeme kumavate nukkidega saab juba 7-8 neid kokku lugeda. See hambatrall on tekitanud ka meeletu ilavoolu, ila valgub magades pidevalt kurku ja ajab teda köhima, nii on ka ööd praegu keskmisest rahutumad, aga õnneks ei midagi hullu.  Ootan küll väga, et saaks mõneks ajaks nende hammastega siiski ühele poole ja oleks natuke rahulikum tal see olemine.

Söögi osas oleme jätkuvalt püreede peal, saab erinevaid köögivilju, liha, putru ja ka marjadega püreesid. Tundub, et liha ta parema meelega ei sööks ja pigem eelistab mitmest juurikast kokku segatud variante. Pudru sees lemmik ikka pirn. Ja anna palju tahad seda lisatoitu, öised ärkamised on raudpolt kindlad ning neid kuidagi ei mõjuta – seega 2-3 korda öösel tankimist on tavaline.
Ja kui ähmaselt mäletan, kuidas JJ beebiajal sai hommikuti 10-ni vabalt magatud, siis elu kolme lapsega tähendab viimasel ajal varahommikuti 6 paiku ärkamist, Jon virgub, hakkab jutustama, Jenni tatsab meie juurde ja vahel on ka JJ triksis-traksis platsis. Alguses oli see ikka päris rets hoop ja putru tegin lastele vist üks silm veel alles kinni, aga nüüd oleme ise ka püüdnud varem magama minna ning teatud võlu selles varakult ärkamises siiski on – Jõuab hommikul kogu perega toimetada enne kui Teet tööle läheb. Seda siis muidugi praegu, kus kõik kolm last kodused on. Lasteaeda minnes ma eriti neid kell 6 ärkamisi ei tahaks,

Olgugi, et sel kuul Jon hakkas rohkem liikuma on ka kaal veidi ikka tõusnud, mõõdud vastavalt siis 9kg ja 70cm – suur poiss 😀
Suviseid ja reisiks sobilikke riideid ostan juba 74 suuruses, näiteks HM bodyd on selles suuruses väga täpselt parajad juba praegu, Po.P pigem suur veel.

Sellised arengud sel kuul, näis kas uus kuu toob juba istumise ka või tuleb see alles reisil.

bf798d5a-22b5-4f38-90ba-7d62c29a20a6

Palju õnne Jon – 7 kuud!

Juhhei ja palju õnne, meie Jon on 7! Postitused muidugi aina hilinevad, aga ega nad tulemata jää, hea hiljem seda arengut sirvida, nagu praegu tore suuremate laste postitusi vaadata.

7-kuusel Jonil on 3 hammast ja tundub, et paar tulemas, kui miski üldse pidevat head tuju rikkuda saab, siis need tulevad hambad. Samas õnneks mitte liiga palju ja palju lähedust ja lohutust on piisav abi.

Selle seitsmenda kuu jooksul on märkimisväärselt lainenud tema menüü – proovitud on bataat, kõrvits, lillkapsas, suvikõrvits, pastinaak, pirn, õun, veiseliha ja kaerapuder. Kõik läheb võrdlemisi hästi peale (suhu ka 😀 ) ja mingeid vaevusi pole põhjustanud. Hetkel enamasti hommikuti pudruamps ja pärast lõunat köögiviljad-liha, varsti ehk lisandub ka õhtusem puder. Kogused pole veel üldse suured, aga küll jõuab, nälga ta ei jää, rinnapiima saab jätkuvalt nii palju ja tihti kui soovib ja seda nii päeval kui ka öösel.

Kasvab ikka jõudsalt ning kaalul on ees 8.8kg, pikkust ca 69cm, pikalt käes tassida ei jaksa, aga õnneks kott või lina siin ikka abiks.
Hea meelega magaks süles, aga sama hea meelega magab päeval ka kärus, oma suuruse juures mahub ta jätkuvalt koos soojakoti ja villakombega Bugaboo Cameleon 3 vankrikorvi, ilmselt veab nii kevadeni välja kui siis lohuga istme kasutusse võtame.

Lemmik liikumisviis on ringitiireldes, kindlaim siht silme ees digiboxi jms masinate nupud teleka all. Riidest mähkmete hunnik on ka üsna ahvatlev sihtmärk, milleni end kohale vedada ja mida siis hea laiali lammutada, ise seejuures üli õnnelik olles. Silmad lähevad särama ka, kui õde-vend midagi põnevat ripakile jätavad – ja mille osas neile muidugi peab lõpmatuseni meeldetuletusi tegema, et nad midagi Joni käeulatusse ei jätaks – eile maiustas Jon näiteks maha unustatud joonistuse kallal… Salajasest maiustamisest rääkides, siis väike abiline Jenni sai ka oma panuse antud. Nimelt sõid lapsed üks päev tuubismuutit. Kõik oli ilus tore ja varsti said tuubid tühjaks ja oligi nagu kõik… kuniks jõudsin köögipoolelt Joni juurde, kelle suu ümber smuuti märke oli näha. Väikese detektiivitöö ja ülekuulamise tulemus oli selline:
Mina: “Jenni, kas sina andsind vennale smuutit?”
Jenni: “Ei! … Jah”
Ühesõnaga sinna proovitud toitude juurde võib ühe marjasmuuti ka vist lisada 😀

Mulle tundub, et kaheksas kuu saab olema enne kõike liikumise teemal suuremaid arenguid toov, aga eks näeme.

IMG_0793

Palju õnne Jon – 6 kuud!

Ongi käes – pool aastat, veel teist sama palju ja oleme taas (loodevastasti) soojas juulikuus esimest päris sünnipäeva tähistamas.
Aga seniks siis selle kuu uuendused.

Märkimisväärseim uudis on kindlasti see, et Jonil on nüüd lausa 2 hammast – tulid pikalt, aga siis kaks korraga alla keskele, veidi nagu tundub, et kolmas ka juba lisandumas. See hammaste lisandumine teeb ta muidugi lisatoiduga alustamiseks eriti valmis, kuid lükkasime selle nädala võrra edasi (nagu ka siin seda postitust), olime vahepeal kõik nii palju haiged, et kui nii vaadata, siis põhimõtteliselt oli Joni esimene lisatoit paratsetamool.

Lisatoidust rääkides, arvan, et läheme esialgu püreede teed. Ta on iseseisvalt istumisest veel kaugel ja see temal endal toidu avastada laskmine ei ole hetkel lihtsalt piisavalt turvaline. Küll jõuame!
Plaan on püreed osta, sest ma olen püüdnud kõigile lastele esimese eluaasta anda mahetoitu, paraku me ise seda 100% ei tarbi ja nii on minu jaoks mõistlikum osta siis see mahe valmis beebitoit.
Vahepeal on elu edasi läinud ja turule tulnud näiteks külmutatud kuubikud püreedega, kuna ka seal valikus oli mahetoodangut, siis usun, et proovime ära. Kellele on häid soovitusi, kust leida mahedat beebitoitu, andke märku!

Seni on Jon ka ainult rinnapiima peal kenasti kosunud kaalub ta täna 8.2 kg ja on ca 68cm pikk. Keerab end kõhuli ja vahel ka tagasi, edasi liikuda tahab, aga alati ei leia käiku üles.  Lemmikkoht on emme süles, lemmik inimesed on õde ja vend.
Magab jätkuvalt meie kaisus, olenevalt ööst sööb 2-4 korda, tänu sellele, et päevad on olnud hammaste ja haiguse tähe all, on sagenenud öised söömised, sest siis, läbi une, sööb ta rahulikumalt.
Kui käruga rõdul on minimaalselt päeva pikim uni 3h vahel rohkem, siis nüüd, kus ta haige oli, pidi uned toas tegema ja see on üsna võimatu olnud – uned on pigem pooletunnised uinakud, mille teeb mul süles või kuidagi läbi häda toas kärus. Ootan juba väga, et saaks oma tavalise rütmi tagasi see elu, sest päris keeruline on see pidevalt natuke väsinud beebiga olemine.

Igatahes loodame, et edasi läheme tervemalt ja tugevamalt.

img_9406

 

Palju õnne Jon – 5 kuud!

Veel vaid üks kuu ja meil on siin pooleaastane põnn, täna veel ütleks, et beebi, aga kuu pärast, vist vaat, et enam mitte.

Jon on jätkuvalt üks tore väike vend, kes meeleldi laseb suurematel end lõbustada ja vahel natuke väntsutada. Kui muidu on jutt, et teine ja kolmas vms laps on arengus kiirem kui esimene, sest eeskuju(d) on ees, siis Joni puhul tundub, et need võimalikud eeskujud mõjuvad ka veidi piduritena – sest mis sa ikka hakkad ise end mänguasja poole keerama või roomama, kui suur õde või vend selle lahkelt sulle kätte annab. Ehk, et tuleb neid abilisi natuke piirata.

Kosub Jon jätkuvalt hästi, väikse jõmmi mõõdud on koduste mõõtmiste tulemusel 7.8kg ja 67cm, lisatoiduga alustamiseni on veel kuu aega, eks siis hakkame vaikselt erinevaid maitseid proovima. Oh jah, saab see imeliselt lihtne ja mugav ainult rinnapiima aeg läbi, kuigi eks alguses saavad need lisa ampsud olema rohkem katsetamine ja uurimine kui et tõsine toidukord. Välja peaks veel mõtlema, et kas algust teha püreedega või kohe näputoiduga – asjade haaramine ja suhu pistmine on mänguasjade peal näiteks viimasel ajal kõvasti praktikat saanud, seega võimatu variant see poleks.

Pingsalt ootame esimest hammast, sest vahepeal kõik märgid viitasid selle tulekule, nüüd on aga olemine jälle rahulikum, kuid ühtki hammast ei paista veel, eks siis ootame ja loodame, et Jon väga hullult kannatama ei pea ja saab siiski suurema valuta.
Magamisega on nii, et päeval tuleb õues rõdul üks pikk uni, vahel lausa 5 tundi, enamasti 3-4. Õhtupoolikul väike pooletunnine power nap ja siis ööunne 22 ajal. Loomulikult ei maga ta siis söömata hommikuni, tankimisi tuleb vahel 2 enamasti 3 korda öö jooksul, aga need on sellised 5 minutlised eined ja siis magame edasi. Äratus on tal tänu lasteaia ja töö hommikutele 7 paiku, siis võin küll süüa anda, aga magama ta enam ei jää ja hakkab kõval häälel “jutustama”.

Õnneks sobib Jonile nii autosõit, kärus olemine kui linas kotis reisimine, mis tähendab, et temaga on suht lihtne asju ette võtta, päris niisama üksi lampi vaadata ta ei viitsi, seega teatud meelelahutust peab olema valmis talle pakkuma, aga see pole ka hetkel veel keeruline. Eks siis kui ta liikuvamaks saab, saab ka tema kuskil “hoidmine” suurem väljakutse olema. Selles valguses pidime ka laste mängutoas tegema ümberkorraldusi, et peatselt ringituiama hakkava väikevenna eest oleks igasugu väikesed asjad ja vidinad turvaliselt kõrgemale paigutatud. Kindlasti teda järelvalveta sinna tuppa ei saakgi lasta, aga isegi juures olles on nii siiski veidi lihtsam ja muretum see olemine.

Mõne päeva pärast on ees Joni esimene aastavahetus (mida ta ilmselt maha ei maga, sest südaöö paiku tal tavaliselt nälg) ning siis juba saabub suure venna neljanda sünnipäeva tähistamine. Aeg lendab…

IMG_7663

Palju õnne Jon – 4 kuud!

Jon on nüüdseks juba mõned päevad neljakuune. Natuke muidugi piinlik, et need postitused täpselt sünnipäeval ei ilmu, aga noh, kolme lapsega õpid prioriteete seadma ning võib juhtuda, et sünnipäeva postituse kirjutamine ei ole see kõige olulisem.

Aga väike Jon on oluline, kogu perele. Sel kuul olen ma täheldanud just vendade vahelist omamoodi sidet tekkimas. JJ on eriti hoolitsev, olime näiteks teises toas ja ta kuulis, et Jon tekil miskit hädaldas ning siis ta teatas mulle, et oi, ta peab nüüd minema ning kiirustas Joni juurde, et talle lutti suhu panna, mäguasja näidata, tema kõrval tekil pikutada. Hommikuti enne lasteaeda käib JJ ka Joni juures, sest tal on vaja Jonile “lasteaia juttu” rääkida – ma ei tea mis ta siis räägib, aga peaks end üks kord ka kuulama sättima Igatahes on selles vendade duos palju armastust.
Ega Jenni ka palju maha ei jää selle ülihoolitusega, olgu siis 5 teki Jonile peale panek või lõputu ila pühkimine. Vahel on see tema armastus natuke jõuline ka, siis peame ikka veidi piiri panema, et kedagi kallistustega ära ei lömastataks.

Jonile meeldib päris palju kõhuli olla, lemmik tegevus on oma rusikate lutsutamine, mis omakorda produstseerib uskumatutes kogustes ila. Mingi lapp peab pidevalt käepärast olema, et kuidagi see olemine kuiv hoida. Pidev ilajooks on lõuaaluse isegi veidi ketendama pand, seda nüüd kuivatame ja kreemitame erilise hoolega, samas kahtlustan, et asi ei ole ainult ilas ja miski mida ma söön ka kutsub seda reaktsiooni, paraku pole siiani läbi hammustanud, et mis see olla võiks.
Selle kuu hitt on naerda lõkerdamine, nimelt peab Jon mind hetkel piisavalt humoorikaks, et võib mõne mu lollitamise peale ikka päris ennastunustavalt ja valjuhäälselt naerda, mis on muidug maailmaarmas vaatepilt.

Ööuned on üsna suvalised – on öid, kus saab vaid ühe tankimisega ja siis sinna otsa võib jälle olla selline öö, nagu täna, kus süüa tahetakse iga tunni või max paari tagant. Mõned korrad on ta ka keset ööd virgunud ja jutustama asunud, vot see on parajalt väsitav, aga kuidagi on õnnestunud ta ka uuesti magama saada (selle jutustamise ajal hoiame hinge kinni, et ta suuremaid üles ei ärataks, kes ka arvaks, et hommik on sel korral kell kolm öösel).
Päeva põhiuni on käruga rõdul ja see talle sobib hästi.

See kuu sai õues magamise jaoks ka mõned investeeringud villariietesse tehtud, nüüd saab Jon mõnusalt soojas magada kas oma Villapai alpaka villast kombega (Jennil on samasugune kampsun ja see on absoluutne lemmik ning iga päev lasteaeda minnes seljas – kiidame taevani) või hoopis koheva Engeli villaflisis kombekaga – peaks siia saabuma kardetud ülikülm talv, siis on see kutt suht hästi valmistunud.
Ah jaa, turvahälli sai ostetud Voksi Move soojakott, mida hetkel saame ka kärus kasutada. See on väga soe ja autosõitudel kasutades piisab tõesti vaid toariietest seal sees olemiseks.
Küll aga kasvab see väike tüüp nii hästi, et ma enam ei hellita lootust selle kotiga kevadeni välja vedada – ok hällis saab kindlasti, aga käru korvis jääb see ilmselt väikseks ja tuleb poole talve pealt midagi suuremat vaadata.

Kasvamisest rääkides paneme siis ikka traditsioonilsed numbrid ka kirja – neljakuune Jon kaalub 7.3kg ja on ca 66cm pikk. Riided on suuruses 62/68
Söögiks vaid rinnapiim ja isegi muidu väga varmalt lisatoitu soovitav perearst märkis eelmisel visiidil, et mingit lisa pole talle ilmselgelt veel mõnda aega vaja – plaani järgi siis enne 6. kuu täitumist menüüsse muudatusi ei tule.
Kaalu ja mõõdu osas vahel vaatan, et mis JJ mõõdud olid samal ajal ja see on päris huvitav vahe – näiteks Joni praegused mõõdud olid JJ-l alles 7-kuuselt. Kuid olgugi, et mõõtudelt on nad üsna erinevad, siis vanu pilte vaadates on näha, et JJ ja Jon on täiesti ebareaalselt ühte nägu, nagu sama laps uuesti siin beebitab meil 😀

IMG_5879