Palju õnne Jon – 1 aasta!

Posted in Jon by beritp

Aasta tagasi ärkasin 22.juuli hommikul kaisus beebi Jon ja olles esimest korda kolme lapse ema, meenutus eelnenud ööst ja Joni rajust saabumisest tundus nagu üks eriti metsik unenägu, aga ometi oli see reaalsus ja uus elu viiekesi võis alata.

Terve aasta on Jon meid siin rõõmustanud, kasvatanud ja meie teda armastanud – JJ ja Jenni on saanud suurepäraselt hakkama suure venna ja õe rollides, meie Teeduga oleme õppinud end jagama kolme marakrati vahel nii, et keegi kuskil ei kannataks (ka me ise), tehtud on palju, nähtud on palju ja vastupidiselt ootustele oleme me minu meelest kolme lapsega vaat, et aktiivsemad olnud kui eelnevalt ühe või kahega.

Jon, oh see Jon, mega muhe, naljakas aga samas hästi hella hingega poiss. Kui ta naerab, siis südamest, kui nutab, siis ka südamest, üle kõige meeldib kallistada ja kaisutada, oskab end häälekalt kuuldavaks teha ja samas vaikselt kohale hiilida.
Ikka veel enamasti roomab, aga teeb järjest rohkem käputamise samme. Ei kõnni, aga sammub diivani ja tugede najal ja sealt suudab ka istuma minna. Oskab diivanile ja madalale voodile ronida, alla saamist peab turvama.
Mulle vähemasti tundub, et kui piisavalt ees korrata, siis tahab ta ka sõnu järgi öelda, aga rääkimiseks seda veel nimetada ei anna, küll aga meeldib talle asjadele ja inimestele osutada, et teada saada , mis või kes need on, ning hästi tuleb välja ka lahkuvatele külalistele lehvitamine.

Sööb head ja paremat nii beebitoitude valikust kui ka järjest enam meie ühiselt toidulaualt, lemmikud on hetkel vist pannkoogid (nagu suurel vennal ja õelgi 😀 )
Samas tundub ka, et tema on mu lastest see, kes kõige kauem rinnapiima naudib, sest võõrutamise märkigi pole siiani näha. Saab rinda enne päevaseid uinakuid, mida tavaliselt kaks ja siis enne ööund ning öösel paar korda. Läbi häda saaks ehk päeval ka ilma hakkama, samas ma ei näe sel mingit erilist mõtet, sest sööb ta muud toitu ka mehiselt ning kui tema jaoks on see rind hetkel oluline, siis las nii olla, minult see tükki küljest ei võta ja sobib see variant seega mõlemale.

Aastane Jon kaalub 9.5kg ja on 75cm pikk (sündides olid mõõdud 3880g ja 50cm)

Aitäh armas Jon, et just meie juurde tulid, sinuga on nii tore, praegu näen läbi rõdu ukse sinu paljaid varbaid kärust sirutamas ja lõpetan siin selle postituse, et saaksime sinu sünnipäeva lõunaga alustada.

Armastame sind!

28Apr2019

Palju õnne Jon – 9 kuud

Posted in Jon by beritp

Juba eelmisest esmaspäevast rullib meil siin ringi 9-kuune Jon. Selle kuu on ta üsna rahulikult võtnud ja kui siin mingit mustrit näha, siis on väike eelaimdus, et järgmine kuu tuleb tegude rohkem.

Aga mis siis vahepeal toimunud on, suurt midagi – hambad kasvavad ikka jõudsalt, mis siis kui Joni parajasti ei sega, segavad imetamise ajal veidi mind (meenuvad õudsad ajad Jenni imetamisest, kus ta lõikuva hamba nukiga suutis mul rinna korralikult päevadeks verele imeda), õnneks praegu veristamisest oleme pääsenud, aga ebamugav on paraku küll. Ja rinda ei taha Jon vähe, sööb küll tublisti putru ja püreesid, aga piimast kaua vahet pidada ei meeldi, nii siis tuleb tankimisi nii päeval kui öösel. Öises söömises ma probleemi ei näe ja selles oas midagi ette võtta ei plaani, sest kui ta on kõhu täis saanud, siis magame mõlemad lihtsalt edasi.

Kogu selle söömise juures võiks arvata, et kosub ta mõnusalt, aga kuna ta sama mõnusalt roomab ringi, siis kaal pigem seisab. Sellegi poolest mul on tihti tunne kui teda sülle võtan, et issver, mis suur laps see on, sest teised olid umbes aastaselt samades mõõtudes, aga tegelikult on minu väike alles 9-kuune Jon. Kaalu praegu 9kg ja pikkust venitame 73cm

Jon on ideaalselt omandanud roomamise, ta on mu kolmest lapsest ainus, kes on hakanud roomama nii, et tõukab end ära mõlema jalaga vaheldumisi ja teeb seda ülikiirelt – ja kuna ta saab nii maru hästi liigutud, siis on tal vist motivatsioon käputamiseks ja muul moel kõrgemale tõusmiseks pigem madal. Käime jälle võimlemas ja teeme kodus takistusradasid ja harjutusi, et teda siiski suunata omal kõht maa küljest lahti tõstma. Istumine oleks ka tore, selles osas tundub ta meil kõige hilisem kolmest olema, aga ega tagant kiirustada ka ei anna. Reisil oleks muidugi mugav, kui ta ei puhastaks oma kõhuga põrandaid ja kui teda saaks istuma panna maha jms aga no mis sa teed – midagi ei tee 😀 Võin vaid pöialt hoida, et äkki üks neist oskustest nüüd vähem kui nädalaga siiski tuleb (aga hinge kinni ei hoia parem).

Järgmine sünnipäeva raport juba Hispaaniast!

79937ba1-8419-499c-8d33-9f41cd358427

22Mar2019

Palju õnne Jon – 8 kuud!

Posted in Jon by beritp

Juhhei, 8 kuud on Jon siin meiega tegutsenud ja nagu eelmine kord ennustasin, siis see kuu on olnud päris metsiku arenguga.

Kõige suurem muutus võrreldes eelmise kuuga on kindlasti see, et Jon on nüüd täiesti liikuv beebi, roomab ringi ja teeb seda kiiremini kui ühelt beebilt ehk esiti ootaks. Seega tuleb pidevalt silm peal hoida, et kuskile poleks keegi midagi maha unustanud või wc uks või veel parem kui mängutoa uks lahti jäänud. Et tema tegevusi siiski natuke piirata, siis tuli leiutada meil elutoa sissepääsu juurde miskit ette. Klassikaline turvavärav siin ei toimiks, seega tuli appi Utukutu Spectra vikerkaare kiik, mis pikali nagu väravaks ees, kõrval mingi suurem padi vms. Sellest saavad JJ ja Jenni ise hõlpsasti üle ja kui Joni nii väga enam piirama ei pea, siis saavad sellega lihtsalt edasi mängida. Tegelikult mängivad kõik kolm sellega ka täna, Jon roomab alt läbi nagu tunnelist ja Jenni siis erugtab seal peal seistes. Ja üks päev otsustas Jenni seal kiigus üldse magada.

Jon võib nüüd liikuv olla, aga mina samas ei tohi temast üldse eemalduda, praegu on tal tuju niiiiii üle mõistuse hädine, et pean kindlasti olema silmapiiril ja veel parem kui tema juures maas või tema minu küljes – kotis/linas. “Süüdi” on selles ilmselt lihtsalt iga ja ka ports hambaid, mis end suhu sisse on seadnud – koos läbi igeme kumavate nukkidega saab juba 7-8 neid kokku lugeda. See hambatrall on tekitanud ka meeletu ilavoolu, ila valgub magades pidevalt kurku ja ajab teda köhima, nii on ka ööd praegu keskmisest rahutumad, aga õnneks ei midagi hullu. Ootan küll väga, et saaks mõneks ajaks nende hammastega siiski ühele poole ja oleks natuke rahulikum tal see olemine.

Söögi osas oleme jätkuvalt püreede peal, saab erinevaid köögivilju, liha, putru ja ka marjadega püreesid. Tundub, et liha ta parema meelega ei sööks ja pigem eelistab mitmest juurikast kokku segatud variante. Pudru sees lemmik ikka pirn. Ja anna palju tahad seda lisatoitu, öised ärkamised on raudpolt kindlad ning neid kuidagi ei mõjuta – seega 2-3 korda öösel tankimist on tavaline.
Ja kui ähmaselt mäletan, kuidas JJ beebiajal sai hommikuti 10-ni vabalt magatud, siis elu kolme lapsega tähendab viimasel ajal varahommikuti 6 paiku ärkamist, Jon virgub, hakkab jutustama, Jenni tatsab meie juurde ja vahel on ka JJ triksis-traksis platsis. Alguses oli see ikka päris rets hoop ja putru tegin lastele vist üks silm veel alles kinni, aga nüüd oleme ise ka püüdnud varem magama minna ning teatud võlu selles varakult ärkamises siiski on – Jõuab hommikul kogu perega toimetada enne kui Teet tööle läheb. Seda siis muidugi praegu, kus kõik kolm last kodused on. Lasteaeda minnes ma eriti neid kell 6 ärkamisi ei tahaks,

Olgugi, et sel kuul Jon hakkas rohkem liikuma on ka kaal veidi ikka tõusnud, mõõdud vastavalt siis 9kg ja 70cm – suur poiss 😀
Suviseid ja reisiks sobilikke riideid ostan juba 74 suuruses, näiteks HM bodyd on selles suuruses väga täpselt parajad juba praegu, Po.P pigem suur veel.

Sellised arengud sel kuul, näis kas uus kuu toob juba istumise ka või tuleb see alles reisil.

bf798d5a-22b5-4f38-90ba-7d62c29a20a6

26Feb2019

Palju õnne Jon – 7 kuud!

Posted in Jon by beritp

Juhhei ja palju õnne, meie Jon on 7! Postitused muidugi aina hilinevad, aga ega nad tulemata jää, hea hiljem seda arengut sirvida, nagu praegu tore suuremate laste postitusi vaadata.

7-kuusel Jonil on 3 hammast ja tundub, et paar tulemas, kui miski üldse pidevat head tuju rikkuda saab, siis need tulevad hambad. Samas õnneks mitte liiga palju ja palju lähedust ja lohutust on piisav abi.

Selle seitsmenda kuu jooksul on märkimisväärselt lainenud tema menüü – proovitud on bataat, kõrvits, lillkapsas, suvikõrvits, pastinaak, pirn, õun, veiseliha ja kaerapuder. Kõik läheb võrdlemisi hästi peale (suhu ka 😀 ) ja mingeid vaevusi pole põhjustanud. Hetkel enamasti hommikuti pudruamps ja pärast lõunat köögiviljad-liha, varsti ehk lisandub ka õhtusem puder. Kogused pole veel üldse suured, aga küll jõuab, nälga ta ei jää, rinnapiima saab jätkuvalt nii palju ja tihti kui soovib ja seda nii päeval kui ka öösel.

Kasvab ikka jõudsalt ning kaalul on ees 8.8kg, pikkust ca 69cm, pikalt käes tassida ei jaksa, aga õnneks kott või lina siin ikka abiks.
Hea meelega magaks süles, aga sama hea meelega magab päeval ka kärus, oma suuruse juures mahub ta jätkuvalt koos soojakoti ja villakombega Bugaboo Cameleon 3 vankrikorvi, ilmselt veab nii kevadeni välja kui siis lohuga istme kasutusse võtame.

Lemmik liikumisviis on ringitiireldes, kindlaim siht silme ees digiboxi jms masinate nupud teleka all. Riidest mähkmete hunnik on ka üsna ahvatlev sihtmärk, milleni end kohale vedada ja mida siis hea laiali lammutada, ise seejuures üli õnnelik olles. Silmad lähevad särama ka, kui õde-vend midagi põnevat ripakile jätavad – ja mille osas neile muidugi peab lõpmatuseni meeldetuletusi tegema, et nad midagi Joni käeulatusse ei jätaks – eile maiustas Jon näiteks maha unustatud joonistuse kallal… Salajasest maiustamisest rääkides, siis väike abiline Jenni sai ka oma panuse antud. Nimelt sõid lapsed üks päev tuubismuutit. Kõik oli ilus tore ja varsti said tuubid tühjaks ja oligi nagu kõik… kuniks jõudsin köögipoolelt Joni juurde, kelle suu ümber smuuti märke oli näha. Väikese detektiivitöö ja ülekuulamise tulemus oli selline:
Mina: “Jenni, kas sina andsind vennale smuutit?”
Jenni: “Ei! … Jah”
Ühesõnaga sinna proovitud toitude juurde võib ühe marjasmuuti ka vist lisada 😀

Mulle tundub, et kaheksas kuu saab olema enne kõike liikumise teemal suuremaid arenguid toov, aga eks näeme.

30Jan2019

Palju õnne Jon – 6 kuud!

Posted in Jon by beritp

Ongi käes – pool aastat, veel teist sama palju ja oleme taas (loodevastasti) soojas juulikuus esimest päris sünnipäeva tähistamas.
Aga seniks siis selle kuu uuendused.

Märkimisväärseim uudis on kindlasti see, et Jonil on nüüd lausa 2 hammast – tulid pikalt, aga siis kaks korraga alla keskele, veidi nagu tundub, et kolmas ka juba lisandumas. See hammaste lisandumine teeb ta muidugi lisatoiduga alustamiseks eriti valmis, kuid lükkasime selle nädala võrra edasi (nagu ka siin seda postitust), olime vahepeal kõik nii palju haiged, et kui nii vaadata, siis põhimõtteliselt oli Joni esimene lisatoit paratsetamool.

Lisatoidust rääkides, arvan, et läheme esialgu püreede teed. Ta on iseseisvalt istumisest veel kaugel ja see temal endal toidu avastada laskmine ei ole hetkel lihtsalt piisavalt turvaline. Küll jõuame!
Plaan on püreed osta, sest ma olen püüdnud kõigile lastele esimese eluaasta anda mahetoitu, paraku me ise seda 100% ei tarbi ja nii on minu jaoks mõistlikum osta siis see mahe valmis beebitoit.
Vahepeal on elu edasi läinud ja turule tulnud näiteks külmutatud kuubikud püreedega, kuna ka seal valikus oli mahetoodangut, siis usun, et proovime ära. Kellele on häid soovitusi, kust leida mahedat beebitoitu, andke märku!

Seni on Jon ka ainult rinnapiima peal kenasti kosunud kaalub ta täna 8.2 kg ja on ca 68cm pikk. Keerab end kõhuli ja vahel ka tagasi, edasi liikuda tahab, aga alati ei leia käiku üles. Lemmikkoht on emme süles, lemmik inimesed on õde ja vend.
Magab jätkuvalt meie kaisus, olenevalt ööst sööb 2-4 korda, tänu sellele, et päevad on olnud hammaste ja haiguse tähe all, on sagenenud öised söömised, sest siis, läbi une, sööb ta rahulikumalt.
Kui käruga rõdul on minimaalselt päeva pikim uni 3h vahel rohkem, siis nüüd, kus ta haige oli, pidi uned toas tegema ja see on üsna võimatu olnud – uned on pigem pooletunnised uinakud, mille teeb mul süles või kuidagi läbi häda toas kärus. Ootan juba väga, et saaks oma tavalise rütmi tagasi see elu, sest päris keeruline on see pidevalt natuke väsinud beebiga olemine.

Igatahes loodame, et edasi läheme tervemalt ja tugevamalt.

29Dec2018

Palju õnne Jon – 5 kuud!

Posted in Jon by beritp

Veel vaid üks kuu ja meil on siin pooleaastane põnn, täna veel ütleks, et beebi, aga kuu pärast, vist vaat, et enam mitte.

Jon on jätkuvalt üks tore väike vend, kes meeleldi laseb suurematel end lõbustada ja vahel natuke väntsutada. Kui muidu on jutt, et teine ja kolmas vms laps on arengus kiirem kui esimene, sest eeskuju(d) on ees, siis Joni puhul tundub, et need võimalikud eeskujud mõjuvad ka veidi piduritena – sest mis sa ikka hakkad ise end mänguasja poole keerama või roomama, kui suur õde või vend selle lahkelt sulle kätte annab. Ehk, et tuleb neid abilisi natuke piirata.

Kosub Jon jätkuvalt hästi, väikse jõmmi mõõdud on koduste mõõtmiste tulemusel 7.8kg ja 67cm, lisatoiduga alustamiseni on veel kuu aega, eks siis hakkame vaikselt erinevaid maitseid proovima. Oh jah, saab see imeliselt lihtne ja mugav ainult rinnapiima aeg läbi, kuigi eks alguses saavad need lisa ampsud olema rohkem katsetamine ja uurimine kui et tõsine toidukord. Välja peaks veel mõtlema, et kas algust teha püreedega või kohe näputoiduga – asjade haaramine ja suhu pistmine on mänguasjade peal näiteks viimasel ajal kõvasti praktikat saanud, seega võimatu variant see poleks.

Pingsalt ootame esimest hammast, sest vahepeal kõik märgid viitasid selle tulekule, nüüd on aga olemine jälle rahulikum, kuid ühtki hammast ei paista veel, eks siis ootame ja loodame, et Jon väga hullult kannatama ei pea ja saab siiski suurema valuta.
Magamisega on nii, et päeval tuleb õues rõdul üks pikk uni, vahel lausa 5 tundi, enamasti 3-4. Õhtupoolikul väike pooletunnine power nap ja siis ööunne 22 ajal. Loomulikult ei maga ta siis söömata hommikuni, tankimisi tuleb vahel 2 enamasti 3 korda öö jooksul, aga need on sellised 5 minutlised eined ja siis magame edasi. Äratus on tal tänu lasteaia ja töö hommikutele 7 paiku, siis võin küll süüa anda, aga magama ta enam ei jää ja hakkab kõval häälel “jutustama”.

Õnneks sobib Jonile nii autosõit, kärus olemine kui linas kotis reisimine, mis tähendab, et temaga on suht lihtne asju ette võtta, päris niisama üksi lampi vaadata ta ei viitsi, seega teatud meelelahutust peab olema valmis talle pakkuma, aga see pole ka hetkel veel keeruline. Eks siis kui ta liikuvamaks saab, saab ka tema kuskil “hoidmine” suurem väljakutse olema. Selles valguses pidime ka laste mängutoas tegema ümberkorraldusi, et peatselt ringituiama hakkava väikevenna eest oleks igasugu väikesed asjad ja vidinad turvaliselt kõrgemale paigutatud. Kindlasti teda järelvalveta sinna tuppa ei saakgi lasta, aga isegi juures olles on nii siiski veidi lihtsam ja muretum see olemine.

Mõne päeva pärast on ees Joni esimene aastavahetus (mida ta ilmselt maha ei maga, sest südaöö paiku tal tavaliselt nälg) ning siis juba saabub suure venna neljanda sünnipäeva tähistamine. Aeg lendab…

25Nov2018

Palju õnne Jon – 4 kuud!

Posted in Jon by beritp

Jon on nüüdseks juba mõned päevad neljakuune. Natuke muidugi piinlik, et need postitused täpselt sünnipäeval ei ilmu, aga noh, kolme lapsega õpid prioriteete seadma ning võib juhtuda, et sünnipäeva postituse kirjutamine ei ole see kõige olulisem.

Aga väike Jon on oluline, kogu perele. Sel kuul olen ma täheldanud just vendade vahelist omamoodi sidet tekkimas. JJ on eriti hoolitsev, olime näiteks teises toas ja ta kuulis, et Jon tekil miskit hädaldas ning siis ta teatas mulle, et oi, ta peab nüüd minema ning kiirustas Joni juurde, et talle lutti suhu panna, mäguasja näidata, tema kõrval tekil pikutada. Hommikuti enne lasteaeda käib JJ ka Joni juures, sest tal on vaja Jonile “lasteaia juttu” rääkida – ma ei tea mis ta siis räägib, aga peaks end üks kord ka kuulama sättima Igatahes on selles vendade duos palju armastust.
Ega Jenni ka palju maha ei jää selle ülihoolitusega, olgu siis 5 teki Jonile peale panek või lõputu ila pühkimine. Vahel on see tema armastus natuke jõuline ka, siis peame ikka veidi piiri panema, et kedagi kallistustega ära ei lömastataks.

Jonile meeldib päris palju kõhuli olla, lemmik tegevus on oma rusikate lutsutamine, mis omakorda produstseerib uskumatutes kogustes ila. Mingi lapp peab pidevalt käepärast olema, et kuidagi see olemine kuiv hoida. Pidev ilajooks on lõuaaluse isegi veidi ketendama pand, seda nüüd kuivatame ja kreemitame erilise hoolega, samas kahtlustan, et asi ei ole ainult ilas ja miski mida ma söön ka kutsub seda reaktsiooni, paraku pole siiani läbi hammustanud, et mis see olla võiks.
Selle kuu hitt on naerda lõkerdamine, nimelt peab Jon mind hetkel piisavalt humoorikaks, et võib mõne mu lollitamise peale ikka päris ennastunustavalt ja valjuhäälselt naerda, mis on muidug maailmaarmas vaatepilt.

Ööuned on üsna suvalised – on öid, kus saab vaid ühe tankimisega ja siis sinna otsa võib jälle olla selline öö, nagu täna, kus süüa tahetakse iga tunni või max paari tagant. Mõned korrad on ta ka keset ööd virgunud ja jutustama asunud, vot see on parajalt väsitav, aga kuidagi on õnnestunud ta ka uuesti magama saada (selle jutustamise ajal hoiame hinge kinni, et ta suuremaid üles ei ärataks, kes ka arvaks, et hommik on sel korral kell kolm öösel).
Päeva põhiuni on käruga rõdul ja see talle sobib hästi.

See kuu sai õues magamise jaoks ka mõned investeeringud villariietesse tehtud, nüüd saab Jon mõnusalt soojas magada kas oma Villapai alpaka villast kombega (Jennil on samasugune kampsun ja see on absoluutne lemmik ning iga päev lasteaeda minnes seljas – kiidame taevani) või hoopis koheva Engeli villaflisis kombekaga – peaks siia saabuma kardetud ülikülm talv, siis on see kutt suht hästi valmistunud.
Ah jaa, turvahälli sai ostetud Voksi Move soojakott, mida hetkel saame ka kärus kasutada. See on väga soe ja autosõitudel kasutades piisab tõesti vaid toariietest seal sees olemiseks.
Küll aga kasvab see väike tüüp nii hästi, et ma enam ei hellita lootust selle kotiga kevadeni välja vedada – ok hällis saab kindlasti, aga käru korvis jääb see ilmselt väikseks ja tuleb poole talve pealt midagi suuremat vaadata.

Kasvamisest rääkides paneme siis ikka traditsioonilsed numbrid ka kirja – neljakuune Jon kaalub 7.3kg ja on ca 66cm pikk. Riided on suuruses 62/68
Söögiks vaid rinnapiim ja isegi muidu väga varmalt lisatoitu soovitav perearst märkis eelmisel visiidil, et mingit lisa pole talle ilmselgelt veel mõnda aega vaja – plaani järgi siis enne 6. kuu täitumist menüüsse muudatusi ei tule.
Kaalu ja mõõdu osas vahel vaatan, et mis JJ mõõdud olid samal ajal ja see on päris huvitav vahe – näiteks Joni praegused mõõdud olid JJ-l alles 7-kuuselt. Kuid olgugi, et mõõtudelt on nad üsna erinevad, siis vanu pilte vaadates on näha, et JJ ja Jon on täiesti ebareaalselt ühte nägu, nagu sama laps uuesti siin beebitab meil 😀

24Oct2018

Palju õnne Jon – 3 kuud!

Posted in Jon by beritp

Pidu-pidu, sest esmaspäeval sai see väike musu juba 3-kuuseks, peaks nagu ikka siuke väike beebike olema, aga kaugel sellest, Jon on üks eriti asjalik kolmekuune.

Ükskõik, mis arsti juures või kus me ei käiks on kõigil sama arvamus ja üllatus, kui nad Joni näevad – et ohhoo, nii asjalik, nii selge silmavaatega, nii huvitunud olekuga ja nii kuidagi “kohal”. Ma pean sellega muidugi nõustuma, sest olen seda isegi vaadanud, ta ei ole laps, kes tahaks üksi lakke vahtida, ta tahab seltskonda ja tegutsemist enda ümber, siis on ta rahul ja rõõmus. Jätkuvalt armastab ta suurte silmadega sulle otsa vaadata ja jutustada ja suurema osa ajast on ta lihtsalt tohutult chill tüüp.

Kosub ta mõnusalt, riided on 62/68, kodune kaal annab tulemuseks 6.7kg ja mõõdulindi venitab 61cm peale.
Kogu see kasvamine on jätkuvalt powered by rinnapiim, mida saab nii palju kui soovi on ja seda soovi ikka on.

Toidukordi ma ei ole lugenud ja need on palju sellised kuidas-kunagi, seega ei hakka ka meenutades midagi kokku lööma. Magab minu meelest hästi, päeval on üks pikk uni, mis vahel 3 või isegi tsipa rohkem tundi ning teine lühem uni, vahel jõuab veel õhtul ka tukkuda, aga mitte alati. Magama saame siin 22-23 vahel ning öö jooksul 2-3 korda ärkab, et süüa. Ühe korra vahetan siis öö jooksul tal ka mähet, sest tänu sellele tankimisele sinna mähkmesse seda pissi ikka koguneb.

Suurim muutus sel kuul on kindlasti riidest mähkmetele üle minek, parim otsus ever, laps rahul, meie ka. Täheldanud olen ka rahulikumat magamist – eriti päeval, küllap siis nende ühekordsetega see mähkme geeliks paisumine ikkagi kuidagi häiris teda.
Jon on paras vingerdis, mis mähkmevahetusse puutub ja see oli ka üks mu hirmudest kui riidekaid kaalusime, aga aitab vilumus ja oma mingi nipi leidmine – meil kasutuses olevatel Baba Boo mähkmetel on nt kummalgi pool nn kintsu trukk, millega saad mähkme ümber jalgade kinni – need panengi esimesena ja kiirelt kinni ja siis edasi on aega sättida ka selle sibliva beebiga.

Ujutamises Jonile meeldib väga, nagu kõik meie lapsed on ka tema seal selline max lebos ja lihtsalt naudib, vahel tuleb teda seal veidi kaasa ergutada, et ta natuke sulistaks ja liigutaks ka ja vahel ei lase ta end sellest üldse häirida ja mõnuleb edasi. Võimlemas oleme nüüd viimast kuud päris piside rühmas ja siis edasi juba suuremate hulgas, kus tulevad igasugu lahedad võtted juurde.

Kolm kuud on siin mööda läind kui silmapilk, sügis ilmutab juba talve märke ja väikse igatsusega vaatan neid päris vastsündinu pilte, mis said tehtud +25C juures, sooja igatsus pani ka kevadele mõtlema ja sellega seoses bookisime oma kevadise reisi ka ära, aega sinna veel metsikult, aga mõnus on midagi oodata. Kui vahepeal just millegi eriti hea pakkumise peale ei juhtu, siis see kevadine reis saab ka Joni esimene reis olema, aga äkki tuleb siin keset talve mõni mega lahe viimase hetke pakkumine, iial ei tea ju, seega ma arvan, et järgmise kuu jooksul võtame plaani ka passipildi tegemise ning passi taotlemise, siis oleme siin vajadusel kohe reisivalmis.

Järgmise sünnipäevani!

23Sep2018

Palju õnne Jon – 2 kuud!

Posted in Jon by beritp

Eile sai Jon kahekuuseks, nii väike, samas juba nii suur.

Suurim muutus võrreldes eelmise kuuga ongi ilmselt selles, et ta nüüd tahab rohkem suhelda ja vähem väike magav pamp olla. Ma üldse ei mäleta, et JJ või Jenni oleks nii varakult nii palju “jutustada” üritanud, aga Jon seda teeb – vaatab sulle oma suurte silmadega otsa ja just nagu püüaks midagi järgi öelda. See suhtlemise huvi muidugi tähendab ka seda, et tulebki temaga koos rohkem maas pikutada või teda kanda või lihtsalt süles hoida – üksi olemisest ei ole ta huvitatud. Õnneks seltsi pakuvad nii suurem vend kui õde ja see annab meile vanematele ka veid hõlpu asjatoimetusi teha.

Muutustest veel – pärast meie Tartust koju sõidu seiklust ning matka Nõvale sai selgeks, et lutt on siiski teemas ja nüüd eriti uinumise tarbeks Jon lutti kasutab. Lutiks nii nagu teistelgi meie pere lastel olid, on Philips Avent, neid oli mul paar tükki valmis ostetud ja neid sai ka pakutud. Tõele au andes ei oleks ma hakanud mingeid luti kuhjasid siia koju ostma ka, kui need konkreetsed sobinud ei oleks, siis oleks lihtsalt sellele lutitamisele käega löönud ja püüdnud ilma hakkama saada.
Täpselt sama seikluse raames sai selgeks, et Jonile olid isegi suurus 4 püksmähkmed suht normaalselt jalas, seega otsustasime, et proovime siis suurus 3 püksmähkmeid, mis kaalu poolest peaks veel paremini sobima ja vaatame, kas saame selles osas enda elu pisut mugavamaks. Õnnestuski – enam ei pea seda sahmerdist teipmähkmetesse toppima ja tänu sellele on ka vähem igasuguseid lekkimisi nii öösel kui päeval. Ma vahepeal mõtlen, et äkki peaks ka korduvkasutatavaid mähkmeid proovima, aga ausalt, ma vist ikkagi olen selleks liiga laisk veel, kuigi mine tea, äkki tuleb ikka tuhin peale (seda kirjutades ja Teedu arvamust küsides ütles ta, et aga why not, võib ju proovida).

Menüüs muutusi ei ole, ikka ainult rinnapiim nii palju ja tihti kui Jon soovib. Kodune kaalumine ja mõõtmine andsid tulemuseks 5.9kg ja 58cm

Kui on soov, et ta magaks rohkem kui tunnikese, siis kindla peale minek on ta linasse või kotti panna, nii käisime näiteks Kumus Michel Sittowi näituse viimasel päeval, kus koos järjekorras seismise ja näituse vaatamisega magas ta mul kotis peaaegu 3.5 tundi ning lisaks sellele veel mineku ja tuleku autosõidu – oli vist mingi eriti hea unega päev.
Paar korda on sellist maraton und ette tulnud ka kärus, aga seal pole enamasti uni nii sügav.
Muidugi me võiks teda õhtul niisama kussutada või käruga lõpmatuseni sõidutada, et ta lõpuks magama jääks, kuid mulle tundub meie kõigi heaolu silmas pidades mõistlikum kasutada neid võtteid ja vahendeid, mis lihtsalt töötavad – säästame aega ja närve ja oleme kõik õnnelikumad. Mulle meenuvad mingid ärevad hetked JJ ja Jenni beebieast, kus ma kandmisest midagi ei teadnud ning kus sai vahel ikka kergelt ahastatud, et “miks ta ometigi magama ei jää”. Sellist abitut tunnet sel korral ei ole ja see teeb meele rõõmsaks küll.

Uue kuuga lisanduvad nüüd meie tegemistesse ujutamised, esimene kord pidi olema juba eelmine nädal, aga kuna Jon kippus natuke liiga palju aevastama, siis tundus targem koju jääda ja tuleval nädalal uuele katsele minna. Loodan, et ta naudib seda vees olemist sama palju kui koduski vannis käimist.

Nii see beebi elu käib, järgmine update siis juba kolmekuusest Jonist.

23Aug2018

Palju õnne Jon – 1 kuu

Posted in Jon by beritp

Ok, aeg libiseb käest, seda näitab seegi, et Joni esimese kuu postitus päev hiljem ilmub. Tegemist on lihtsalt omajagu ja kõigil kolmel lapsel siis omad teemad. Täna siiski keskendume meie pesamuna Jonile.

Alustame kavamisest – ühekuuselt kaalub Jon 5kg ja on 55cm pikk, riided on enamus 56, sekka mõni 62 body.
Isu on poisil hea, menüüs vaid rinnapiim ja seda nii tihti ja palju kui ta ise soovib. See siis tähendab, et mõni öö vaid paar korda ja mõnel teisel ööl paari tunni tagant – kordi kui selliseid ma ei ole tegelikult lugenudki, ei öösel ega päeval, see loendamine lihtsalt ei sobi selle kulgemise juurde, mis meil käsil ja ei annaks midagi juurde ka.

Magab see pisike smurf meie kaisus, esimesel ööl veeretasin ka nn vooditasku/hälli meie voodi kõrvale, aga seal magas ta ka vaid esimese ärkamiseni ning kolis seejärel kaissu, järgnevatel päevadel ma ei viitsinud enam seda taskut sinna viiagi, kuna päeval on see meil elutoas kasutuses. Magame kõik selle kaisu lahendusega kõige paremini.
Päevased uned teeb Jon kas elutoas selles hällis, mul linas/kotis (vahel õnnestub ta ka seal uinudes hälli ümber tõsta) või harvem kärus (tihti lihtsalt ei suuda ta kärus magama jääda kuidagi, aga kui see siiski õnnestub, siis võib seal paar-kolm tundi ikka magada).

Järjest enam on ärkvel olemise aega ka, mida sisustame maas tekil olles või siis teda kandes. Suured tegelejad on muidugi õde ja vend, kes mänguasju näitavad ja niisama väikest vennat musitavad-kallistavad. Ütleme nii, et Jon on väga väga hoitud siin.

Luti osas olid sel korral meil kahetised tunded, kas anda või äkki mitte. Otseselt vajadust nagu ei ole, paar korda siiski proovisime, et mis ta arvab, aga otsuse tegigi ta ise ära – lutti ta ei taha ja las siis nii ollagi, ei hakka me ka mingisugust kümne eri firma varianti katsetama.

Eile täitunud esimese elukuuga tuli meie päevakavasse ka beebide võimlemine, kus käisin ka JJ ja Jenniga ning kuhu on alati tore uuesti minna. Täna oli Joniga esimene võimlemise kord, millest poole peal küll tabas Joni nälg, aga hea oli kõiki neid võtteid meelde tuletada ja ootame juba väga järgmist korda.
Ka ujutamise ajad broneerisin paariks kuuks ette ära, et kord nädalas saaks temagi lõõgastava ja samas treeniva supluse osaliseks. See võimlemine ja ujutamine on minu jaoks beebidega nö must be programm, millest kellegagi pole loobunud ja nii ka sel korral. Hea on kõiki neid harjutusi jms teha juhendamisega, sest ausalt ei püsi kõik eelmistest beebidest meeles ning muidugi ka sotsiaalne külg neil ettevõtmistel – kohtuda teiste lastega ja ka füsiodega, kes lapse arengul oma asjatundja silma peal saavad hoida.

Esimene kuu on seega läinud päris kenasti, loodan, et läheb edasi samas vaimus.