Uuuuhhh… ütleks, et toimunud on väike blogipaus, täiesti planeerimata, sest kirjutada oleks olnud siin vahepeal ka juba aga lihtsalt ei olnud mahti, nüüd võtsin end kokku, aga seda ka tegelikult veidi nagu jooksu pealt, sest pea tunni pärast peame juba lastega rattavõistlusel olema.

Reisi lõpus sai Jon 10-kuuseks, sellest eraldi postituseni ei jõudnud, sest tegelikult suuri muutusi eelmise kuuga võrreldes ei tulnud – või siiski, ta hakkas suuremaid koguseid lisatoitu sööma, hakkas end asjade najal püsti tõmbama kuid samas ei istu-ei käputa, teagi, mis temaga teha, ilmselt ikka võimlema tuleb jälle minna rohkem, et saaks selle kõhu maast lahti.

Tagasi Eestisse tulek läks üli kergelt, lapsed olid lennureisidel nii mõistlikud, kõik sujus ja koju jõudes oli tunne, et läheks või homme jälle. 3 nädalat oli aga nii pikk aeg, et kodu oli nagu täiesti uus koht, öösel köögist vett kraanist võttes tundus just nagu oleks kuskil võõras kohas, ei olnud sisse harjunud käepärane see toiming 😀 Aga ruttu läks see koduvõõristus üle ja argipäev võis alata. Esimesel nädalal aeg põhimõtteliselt jooksis eest, lapsed said üle pika aja lasteaeda, mina tegelesin toredate lapsekandjate abistamisega, kes soovisid tulla endale mugavaima leidmiseks erinevaid kandevahendeid proovima (jep, seda saab minu juures teha).
Ja juba tunduski, et reisist oli möödas vähemalt paar kuud ja mitte nädal 😀

Kärude maailmas olen ka tagasi, nagu üks grupikaaslane eile tabavalt märkis, üle aasta kestnud vaikus sel lainel on murtud ja vahepeal oli kodus 6! käru, nüüd on toimunud mõned vahetused, oleme oma hetke vajadusi analüüsides teinud valikuid ja tänaseks kodus pigem 3 käru – millised ja miks, sellest kirjutan juba varsti.

See käesolev nädal oli täielik möll, JJ ja Jenni lasteaias toimusid rühmade suvepiknikud ning lasteaia laulu- ja tantsupidu, see tähendas, et pea igaks õhtuks oli meil tegevus plaanitud + megakuumus ka veel. Aga lastel oli lahe, ei olnud üle pakutud ponisid ja kloune, aga käidi seikluspargis (kuhu nüüd väga tahetakse tagasi minna) ja hullati sõpradega, keda ilmselt nüüd mõnda aega näha ei saa.
Lasteaia laulu-ja tantsupidu on aga väga äge traditsioon, mis meie laste aias toimub igal aastal. Mulle nii meeldis, et kõik oli tehtud nagu “päris” ja ka kõige pisemad esitasid oma laulu-tantsu numbrid. Jenni muidugi väga kaasa ei teinud, sest märkas mind rahva seas ja siis läks tuju ära ning tahtis ära tulla, noh, mis teha, eks saab järgmine aasta jälle. Küll aga peaks nüüd suvisele laulupeole lastega kindlasti minema, et nad näeks, milline see “asi” tegelikult veel olla võib, mine tea, tuleb neile ka laulu või tantsu pisik sisse. JJ puhul olen tantsuhuvi varemgi märganud, aga aias käivad tantsutrennis ainult tüdrukud ja see tõmbab seda tahtmist tal natuke tagasi, seega kui keegi teab mõnd toredat tantsutrenni soovitada, kus ka poisse käiks, siis ootame huviga!

Nädalakese saavad lapsed nüüd veel lasteaias käia ja siis algab suur suvepuhkus agustini, eks me palju oleme kodus, aga mõned käigud naaberriikidesse on ka plaanis. Neist aga siis lähemalt kui aeg käes.

Täna ootab meid Hawaii Express Estonian Cup Tallinna etapp, Teet teeb väikse sõidu ja lähme vaatame, kas lapsed ka oma võistluste debüüdi teevad… kella vaadates, hea kui kohale jõuame 😀

Mõned pildid ka