Nagu lubatud, siis panen meie esimese reisikogemuse elust-olust mõned mõtted kirja.

Sihtkoht
Me ei saanud ise valida sel korral sihtkohta (kuna tegemist oli kevadise rattalaagriga), aga Portugal tundus, et on lastega reisimiseks võrratu paik. Me elasime linnakeses nimega Olhos d´Agua, mis on kohe tuntuma Albufeira kõrval. Kuna tegemist on üsna populaarse puhkusepaigaga just perekondade seas, siis oli seal igal sammul ka lastele mõeldud. Mõne näitena – pea kõikides kohvikutes, restoranides ja isegi supermarketis oli eraldi wc, kuhu ema koos lapsekäruga mahuks või oli olemas vähemalt mähkimislaud. Supermarketites olid aga ka eraldi kassad, kus siis lastega vanem järjekorras ette lasti, väga mugav mu meelest. Inimesed on seal väga soojad ja sõbralikud ja kui su laps just põrgulikult pool tundi jutti kuskil restoranis nutta ei röögi (nagu ühel briti paaril), siis suhtutakse lastesse ülima lahkuse ja sõbralikkusega. Seega lapsega reisides sihtkohta valides tasub täitsa natuke uurida, kas see paik on lastega perede seas populaarne ja kui mugav seal olla võiks. Siiski pean mainima, et kuna suurem osa teid, mis seal randa viivad on põhimõtteliselt ülijärsud ja paljud hoopis pikad trepid tee asemel, siis kerge käru ja/või kerge ja kiire käru kokkupakkimis süsteem tuleb seal igati kasuks.

Majutus
Ka selles osas ei olnud meil sel korral endal valikut, elasime 3-toalises korteris, 3. korrusel. Lift oli olemas, mis käruga liigeldes päris oluline, kuid maja ees olid siiski mõned trepiastmed, mis pidevalt ületada tuli. Seega kui võimalik, siis tasub seda kohe ka majutust bookides uurida, et kuidas seal käruga liiklemine on korraldatud (üldiselt on nii, et kui kuskil on rattastooli ligipääs juurde märgitud, siis sobib see ka kärudele).
Kui reis on pikem kui paar-kolm päeva, siis minu meelest tasub uurida ka seda, kas seal on olemas vann, duši all on mu meelest ebamugavam last pesta ja vann mõjub ka kogu reisisagina sees lapsele rahustavalt. Meil oli vann olemas, aga kuuma vett lisasime küll veekeetjaga, et Jens päris jahedas vees ei peaks suplema.
Bassein oli meil ka olemas, aga kuna Jens alles nii pisike, siis ma kuidagi ei tihanud sinna vette temaga minna, olgugi, et see oli väga soe. Oleks ta olnud ca 6-kuune, siis vist oleks läinud. Ookeanis sulistamise jätsime samuti mõneks järgmiseks korraks.

TJ ja JJ

Lennuk ja lennujaamad
On ülioluline pagasit ära andes või check-in lauas üle täpsustada, kas saab käruga lennukini ja kui on vahemaandumisega lend, siis käru ka seal vahepeal kätte. Meil sellega probleeme polnud, saime käruga koguaeg lennuki ukseni ja väljudes ootas see meid kohe lennuki juures. Kärust on lennujaamas ikka väga palju abi, eriti kui oled beebit lennukis mitu tundi süles hoidnud ja tahaksid ise ka veidi käsi puhata ja selga sirutada, samuti saab laps seal turvaliselt ja mõnusalt puhata kui järgmist lendu vaja oodata. Kuna meil see käru hea mugava ja laia istumisosaga, siis saime isegi mähkmevahetused seal ära tehtud, lisaks tegi Jens seal oma uinakuid, kui lendu ootasime. AGA, mida küll soovitan ja, mis me ise sel korral unustasime, on kärule miski kott muretseda, millega see sinna lennukisse anda, sest tahestahtmata kipuvad need kärud seal määrduma ja hullemal juhul äkki ei saagi last pärast sisse panna sinna. Sobilikke kotte müüb näiteks Reisipisik, aga ilmselt ajaks asja ära ja suurem must tugev prügikott.

Turvakontroll – eemalda juba kodus enda küljest kõik metallist asjad, et sa ei peaks lapsega koos hakkama seda kollektiivset (lahti)riietumist tegema. Ole valmis, et mõnes lennujaamas palutakse käru kokku panna ja see läbivalgustamiseks sinna lindile asetada (nii oli see Tallinnas), Lissabonis pidime aga käru küljest eemaldama viimse kui mänguasja, läbi katsuti ka kaisujänes Ville 😀 ning käru sõidutati lihtsalt turvaväravatest läbi. Meeldiv oli aga see, et Lissabonis sai beebiga kohe erladi järjekorra väliselt sinna turvakontrolli, mis tegi kogu protsessi jälle natuke lihtsamaks.
Kõik lennufirmad nii meeldivad ei ole, aga näiteks TAP-i puhul on beebidega reisijatel ka võimalus eelisjärjekorrad pardale pääseda, mis on üsna mugav lahendus ja tuli meile meeldiva üllatusena. Üldse oli TAPi personal äärmiselt lapsesõbralik – näiteks kui lennuki wc-s mähet vahetasime Jensil, siis pandi talle sinna alla ka väike tekike ja padjake- loomulikult ei ole see eluliselt vajalik, aga tore asi ikka.
Mähkmevahetus lennukis on muidugi olenevalt lennuki suurusest paras väljakutse, aga kõige lihtsam on nii, et võtad juba istmel lapsel püksid jalast ja wc poole suundute ainult bodyga, vajalikud asjad meie jaoks olid mähkimisel – ühekordne aluslina, pepupuhastus lapid, sudocremi minitopsik ja puhas mähe. Kindlasti on reisil oluline käepärast hoida ka mingi desinfitseeriv geel/vedlik/lapid, et saaks oma käsi puhastada. Selleks, et peaks lapse riietamisega vähem mässama soovitan ma lennukis lapsele jalga panna pealekeeratavate otstega püksid, nii ei kao sokid kuhugi ja vajadusel saab varbad palavuse korral paljaks võtta.

Reisisellid

Kindlasti kehtib beebiga reisides ka see reegel, et mida vähem on sul igasugu kotte kaasas seda õnnelikum sa oled 🙂 Ja selleks, et beebi riided mööda tema kotti pilla-palla laiali ei oleks, soovitan riided komplektidena minigrip kotikestesse pakkida, nii on ka hea lihtne vajadusel kiirelt vahetusriideid leida.
Meie puhul oli lennukis selline rütm – õhkutõusul andsin Jensile süüa, siis ta magas ligi paar tundi, enne maandumist jõudsime mähkme ära vahetada ja siis maandumisel andsin jälle süüa (kui ta just ei maganud, üles äratama ma teda ei hakanud kui nii oli). Tundus, et õhkutõus nii väga ei mõjunud, kui maandumisel vahel oli Jensil vist ebamugav küll. Kui kõht oli juba täis, aga tahtsin, et ta edasi imeks, siis andsin lutti. NB! Lutilaste puhul on kindlasti vajalik lutikett, et see lutt ei leiaks ennast kuskilt lennujaama põrandalt või lennukis neli rida taga pool istmete alt 😀
Hea abivahend lennukis on ka õhuke tekike, mida saab lapsele peale panna või ka näiteks imetamise ajal natuke ette sättida, kui võõrad liiga lähedal. Samuti on seda hea lapsele ümber panna, kui lennukist maha minek on, sest ei tahaks, et laps kuskil tuult või külma saaks.
Kui on kindel plaan reisile turvahäll kaasa võtta, aga beebile lisapiletit pole ostetud, siis tasub siiski check-in-ist uurida, et ega lennul ei juhtu olema mõnd vaba kohta, kuhu saaksid lapse turvahälliga panna – mõned lennufirmad nii lubavad. Aga kui pead last terve lennu süles hoidma, siis on heaks abimeheks ka need kaelapadjad, mis reisipoodides ja lennujaamades müügil, kuid mitte väsinud ema kaelale vaid hoopis käe/küünarnuki alla, kuhu laps toetub, nii on kogu see süles olemine oluliselt talutavam.

Lapse päevakava
Paratamatult on reisil raskem või teinekord lausa võimatu lapse tavalisest rutiinist kinni pidada. Meil näiteks mängis veidi rolli selles päevakavas ka 2-tunnine ajavahe, Jens tegutses jätkuvalt Eesti aja järgi, mis tähendas meie jaoks tema varasemat ööunne minekut, aga ka varasemat ärkamist.
Kui Eestis oli meil suht väljakujunenud söömis-magamis-ärkvel oleku ajad, siis esimese hooga ajas mind segadusse see, et miks Jens nii palju rohkem süüa tahab. Õige pea taipasin muidugi, et asi polnud üldse söögis vaid see soe kliima tekitas lihtsalt rohkem janu ja seepärast tuligi ette tihti ka 5-minutilisi nö söögi-joogi pause.
Kuna talle sobis magada ka meie kaasa võetud kärus, siis oli väga mugav, et saime seal mõnusalt ringi jalutada samal ajal kui Jens magas, õnneks ei olnud tal probleeme uinumisega ka toas. Kui muidu on seal päike väga ere ja toas väga valge, siis olid seal akendel ees ka katted, mis päiksevalgust läbi ei lasknud (ei, need ei olnud kardinad 😀 ) ja mille sai ette lasta ka keset päeva, et Jensil parem magada oleks.
Kõige olulisem ongi oma last jälgida ja esimeste unisuse märkide ilmutamise korral ta kohe magama panna, nii ei teki üleväsimust ja kõik on rõõmsad 🙂

minha familia

Toitmine
Ma oskan ja saan ainult rinnaga toitmise kogemust jagada ja no see on ikka maailma mugavaim lahendus. Toit on koguaeg olemas ainult anna 🙂 Kui ehk alugses mõtlesingi, et kuidas ma seal nüüd avalikult selle toitmisega hakkama saan, siis üsna pea oli sellest täiesti suva – Jens sai toidetud nii basseini ääres, restoranis kui ka bussis. Ainus koht, kus oli olemas ka väga korralik ja meeldiv imetamistuba oli suur Algarve ostukeskus, seal seda võimalust ka kasutasime. Ühes teises keskuses oli imetamis/mähkimis toas olemas ka mikrolaineahi pudelitoidu soojendamiseks. Kuskil wc-s toitmine minu jaoks kõne alla ei tulnud, kuna ma ei pea seda väga hügieeniliseks- ise ju ka ei tahaks oma võikut või suppi kuskile avalikku wc-sse sööma minna 😀

lennukis

restos

Kas me teeksime seda uuesti?
Sel korral tundus küll, et Jens on sündinud reisisell (eks ta sai ju ka emme kõhus omajagu lennata), samas ega ma ei tea ju milline kamraad ta näiteks poole aasta pärast on. Kuid selle esimese kogemuse põhjalt on praegu sees küll tunne, et tahaks juba uut reisi planeerima hakata ja beebiga reisimine on täiesti normaalne.
On kindlasti oluline igas olukorras ise rahulikuks jääda, nii tunneb ka laps end turvaliselt ja ka kõige raskematest hetkedest on võimalik valutult üle saada.