Esimene nädal reisil – lumetorm, kolimine, päike

Mõtlesin, et teen sel korral reisilt jooksvaid postitusi selmet pärast üritada kõik toimunu ühte monstrum sissekandesse mahutada. Seega, alustame esimese reisinädala ülevaatest, kuidas kohale saime ja mis meid siin ees ootas.

Ütleme nii, et Eesti ei tahtnud meid minna lasta või õigemini siis Eesti ilm, mis otsustas meie lennu päevaks korraldada aprillikuus lumetormi, mille tõttu lend viibis ja mis pani meid hetkeks juba muretsema, et kas oma jätkulennule ikka jõuame. Õnneks ilmataat ikka halastas meie peale ja minema me saime ning Frankfurdis oodanud lennule, mis meid Barcelonasse tõi, jõudsime ka – lihtsalt planeeritud 2.5h ootamise asemel oli meil kahe lennu vahel napp 1h, mis samas oli väga piisav wc pausiks ja kergeks sirutamiseks.

Oma käru lasime Tallinna lennujaamas ära kiletada, kui check-in järjekorras ootasime – tegelikult oli meil CI tehtud kodus juba, aga pidime oma jalgrattad jms pagasi seal ikka ära andma, seepärast ka ootamine. Käru läks koos meie ratastega suuremõõtmelise pagasi ära andmise kohta (Tallinnas on see 9 ja 10 check in laua vahel).
Lennujaamades liikusime kandekottidega – Jenni jaoks on mul kaasas meie Ergobaby ja JJ jaoks ostsin veel vahetult enne reisi Liliputi kandekoti, millele on külge pandud toddler e. väikelapse pikendused, et see ka temale piisavalt tuge pakuks ja rippu teda seal kuidagi ei jätaks. Tegelikult minnes JJ-ga me kotti ei kasutanudki, kuna pidime lennujaamades nii vähe kõndima ja pigem tahtsime, et ta liikuda saaks.

Lennud läksid üle ootuste kenasti, mõlemad lapsed magasid, sõid, mängisid ja kohal me olimegi – heaks ideeks osutusid kleepsuraamatud, mida JJ-le päev enne reisi lausa 3tk ostsin.
Barcelonasse saabusime veidi enne kaheksat õhtul ja seal ootas meid tellitud transfeer. Trasfeeri kasuks otsustasime seepärast, et siin igapäevaselt meil autot vaja pole ja seega ei näinud mõtet auto rendil, eriti kuna meie rataste transpordi kohvrid on nii piisavalt suured, et oleks nõudnud suht suurt autot ka.
Nii laadisime oma kraami ja endid minibussi ja sõit Cambrilsi poole võis alata. Ilm tegi muidugi teel olles tunde kohe kodusemaks, sest hakkas sadama, õnneks küll vaid tibutades.

Oma peatuspaika Cambrils Park Resorti jõudsime veidi enne kella kümmet õhtul, väljas oli pime, üsna jahe ja eks oli ka väsimus peal juba kõigil. Saime kiirelt oma bungalosse ja enne und tegime veel esimese õhtusöögi tellitud pitsadega. Esimene öö oli ikka päris külm, kliimaseadme saime küll tööle, kuid nii soojaks kui oleks tahtnud, see esimene öö ei kütnud, samas tekke oli piisavalt ja otseselt häda midagi ei olnud.

Järgmised kaks päeva sedasime end sisse, Teet ja mu vend alustasid rattatreeningutega ja mina siis taasavastasin lastega meie resorti. Kõik oli ilus ja tore, kuniks tulin lastega jalutamast ja otsustasin veidi põrandaid puhastada ning kui meie kohvri maast tõstsin avastasin päris korraliku hulga sipelgaid sealt. Okei, kiirelt korraldati meie tuppa puhastus ja tõrjuti äädikaga, aga mul jäi sellest veie paha tunne sisse ja hakkasin kaaluma majutuse vahetust.
Eelmine aasta elasime samas resortis, aga apartmentides, sel korral tundus hea mõte bungalot proovida, et oleks nagu oma mõnus majake, aga tegelikult lastega ei olnud see bungalo ikka parim valik. Maas külmad kivipõrandad ei kutsunud Jennit sinna roomama panema, paljajalu ei tahtnud ka JJ-d sinna peale lasta ja no kui lõpuks siis see sipelgate intsident ka oli, otsustasingi, et uurin, kas saan meid ümber kolida.

VEDAS – kogu kompleksi peale oli 1!!!! vaba apartment meie puhkuse ajaks ja selle me siis võtsime. Pakkisime jälle kõik oma tavaari kokku ja kolisime uude “koju”. Saime siin max 10 minutit olla, kui laes asuvast konditsioneeri avast hakkas vett tilkuma, siis nirisema ja lõpuks põhimõtteliselt juba sadas toas 😀 Ütleme nii, et oli küll tunne, et nüüd sattusime vihma käest räästa alla – sõna otseses mõttes.
Aga okei, kutsusime vastavad töötajad vaatama ja kui nägid seda vett siin toas, siis hakati kibekiirelt tegutsema – selgus, et ülemisel korrusel oli miski kraan katki ja kui see korda sai lõppes ka “vihmasadu”. Meie apartment tehti kuivaks ja nüüd võis siis lõpuks puhkus muretumal toonil jätkuda.
Õhtul olime kõik ühel nõul et see majutuse vahetus oli olnud õige mõte ja on meile kõigile mugavam ja mõnusam. Boonusena eelmainitud plussidele on apartmendis ka nõudepesumasin, mis meie jõuguga igati abiks on. (kes ikka tahab kõigi mugavustega majutust, soovitan just see apartment valida).

Õnneks on muus osas puhkus täitsa puhkuse moodi, päevitame ja rullime murul (seda  viimast siis põhiliselt teevad JJ ja Jenni), käime palju jalutamas ning veedame aega mänguplatsil.  Ujuma pole veel läinud, aga kuna homseks lubab +25 kraadi ja Teedul on puhkepäev trennist, siis ma arvan, et tuleb ka esimene suplus.

Kärust ka veidi – kuigi JJ siin tublit kõnnib ja vahepeal on mul kandekotiga seljas, siis une ajal on meie Baby Jogger City Mini Double end igati õigustanud, ka eile linnas käies oli hea, et said mõlemad lapsed mõnusalt seal sees olla ja ringi vaadata. Kokkupandult mahtus ilusti taksosse ja üldse pole mahtumisega mingeid probleeme olnud – ka apartmendi uksest saame probleemideta sisse sõita.

Juhhei ja kirjutan varsti jälle!

IMG_5873

Meie reisikraam

IMG_5879

Kiletatud käru

IMG_5904

lennukis

IMG_5910

esimese päeva varahommik

IMG_5958

Tundub, et ruumi oleks meil ka kolmandale lapsele 😀 😀

IMG_5966

Õhtu Cambrilsis

Lastega reisile: hakkame pakkima!

Panen kirja, mis varustuse ma meie lastele, kellest üks on reisil  8-kuune ja teine 2-aastane, kaasa pakin. Oluline on arvestada, et meie nimekiri on mõeldud 3-nädalase reisi jaoks, samas, riideid võtan kaasa nö nädala jagu, meil on pesupesemise võimalus olemas ja seega lähevad need asjad siis lihtsalt pesust uuesti kasutusse. Lisaks toon välja, mis asjad ma pakin meile lennukisse salongi kaasa ning mis riietega lapsed lendudel on.

Alustame Jenni nimekirjast (siin olen arvestanud, et tegu on roomava-käputava beebiga, seega asjad määrduvad igapäevaselt kindlasti)

  • 4 pikkade käistega body
  • 5 lühikeste käistega body
  • 1 maikabody
  • 7 paari retuuse
  • 3 paari lühikesi pükse
  • 3 pikkade käistega kleiti
  • 2 lühikeste käistega kleiti + 1 jumpsuit (eks need kleidid on rohkem kärus kandmiseks nii väiksel)
  • 4 pikkade käistega pluusi (neid on hea õhtul lv body peale panna)
  • 5 paari sokke + 1 paar villaseid sokke siit minnes
  • 3 nn ilasalli
  • 3 peapaela
  • 2 laia äärega päikesemütsi/kübarat + 1 pikema kuklaosaga rannamüts + 1 puuvillane õhuke müts (kasutame kindlasti siit minnes)
  • UV kaitsega lühike rannakombe + UV kaitsega pv pluus (neist kirjutasin siin)
  • voodri ja kapuutsiga kampsun
  • õhuke puuvillane kampsun

Lisaks riietele on temale kaasa vaja ka:

  • 1 õhem puuvillane tekk (mis piisavalt suur, et vajadusel a mitmekordselt kasutada)
  • 7 marlit – imetamiseks ja vajadusel õhukese tekina
  • pakk niiskeid lappe
  • väike pakk nr 3 püksmähkmeid (kuna seda suurust seal ei ole saada, siis pikematel käikudel kasutaksime neid nö oma mähkmeid +kindlasti lennukis)
  • 2 lutti + lutiketti
  • mõned mänguasjad + kaisukas
  • 5 aluslina mähkmevahetuseks
  • 10 lihaga tuubipüreed, 5 ilma lihata püreed (kuna Hispaanias meie eelistustele vastavaid püreesid on väga keeruline leida, siis on mõistlikum mõned ise kaasa võtta, mida sealse kraamiga kombineerida saaks)
  • pakk Holle riisiputru
  • 1 pestav pudipõll
  • päiksekaitsekreem

Ja siis JJ pakkimise nimekiri:

  • 3 pikkade käistega pluusi
  • 5 T-särki
  • 1 lühikeste käistega body (läheb kasutamiseks lennukis, kus mähku ka kasutuses)
  • 4 paari pikki pükse (2 dressid, 1 chinod, 1 linased)
  • 3 paari lühikesi pükse
  • 5 paari aluspükse
  • 4 paari õhukesi sokke
  • pidžaama
  • UV kaitsega lv särk ja ujumispüksid
  • nokamüts+pikema kuklaosaga päikesemüts
  • eest lahti käiv paksem kapuutsiga pusa
  • tossud+crocs sandaalid+crocs kotad (otsustasime, et basseini papusid ei võta siiski, kuna crocse saab paremini ise jalga)

Lisaks riietele on temale vaja kaasa võtta veel:

  • puuvillane tekk (sama nagu Jennilegi)
  • püksmähkmed (arvestusega, et vajalikud vähemalt lendamiseks)
  • lemmikumad mänguasjad
  • lennukisse tuubipüreed + snäkid
  • kaisukas

Mõlema jaoks tuleb siis kaasa kahe lapse jalutuskäru Baby Jogger City Mini Double ja istmepehmendused.
Kuna käru plaanime sel korral kohe check-inis ära anda, siis lennujaamades mugavamalt liikumiseks võtame kaasa kandelina ja kõhukoti. Usun, et tegelikult leiavad need kasutust meil ka kohapeal olles.

kandma

Fjällräven Kanken seljakott, Ergobaby kandekott ja Yaro kandelina

bjcmd

Meie reisikäru: Baby Jogger City Mini Double (ja Bugaboo istmekatted)

Kõik need asjad tulevad kaasa, aga osa nendest pakime siis nii, et need tuleks kindlasti meiega lennuki salongi. Arvestama peame, et meil on 2 lendu (1h25min ja 2h) ja nende vahel ooteaeg ca 2.5h + 1h30min transfeer

Jennile:

  • 1 lv body
  • 1 pv pluus
  • 1 retuusid
  • 1 sokid
  • 1 ilasall
  • 7 mähkut
  • 1 väiksem marli
  • lutt koos lutiketiga + varulutt
  • 1 tuubipüree (kuigi ilmselt on lendude päeval põhitoit rinnapiim) + pudipõll
  • mänguasi

JJ-le

  • 1 pv pluus
  • 1 dressid
  • 1 sokid
  • 4 mähkut
  • 2 tuubipüreed, kamapallid koos snäkitopsiga + 2 ampstükki
  • joogipudel
  • veega värvimise raamat

Ja siis neile lisaks:

  • 2 aluslina mähkmevahetuseks
  • niisked lapid
  • 10 väikest kilekotti (kasutatud mähkmete jaoks, määrdunud riiete jaoks vms)
  • väike desinfitseeriv pihusti
  • pabertaskurätid
  • mulle varu pluus
  • iPad (erinevate JJ-le sobilike mängudega)

k2sipagas2

k2sipagas3

puudu on tuubikad ja 2 ampstükki, varuriided pakendasin eraldi suletavatesse kottidesse (selleks sobivad hästi ka tavalised minigrip kotid)

Põgusalt ka sellest, et mis lastele lendude ajaks selga panna. Kuna JJ-le läheb selleks ajaks ka mähku, siis selga läheb lühikeste käistega body, peale pikkade käistega pluus, püksid, sokid-tossud ning õues liikumiseks paksem pusa ja müts. Jennile läheb pikkade käistega body, pikad retuusid, kaelasall, müts, voodriga kampsun ning sokid ja veidi paksemad sokk-papud. Jennile läheb selga üks kiht vähem, kuna tema on eeldatavasti pidevalt kellegi süles ja see siis soojendab lisaks.

lennukisse

<- JJ & Jenni ->

Lastega reisile: kuidas päikese eest kaitsta

Kui eelnevad reisid on meil olnud pigem varakevadisse Lõuna-Euroopasse, siis sel korral lähme veidi hiljem ja seepärast on ka päikesekaitse rohkem teemaks.

D-vitamiini saamiseks ei pea lapsed kohe kindlasti päevitama ja kui päikse käes viibitakse pikema aja jooksul, siis tuleks kindlasti lapsi ka vastavalt vajadusele katta ja kreemitada. Väike lootus on, et keskpäeval, kui päike kõige intensiivsem on, meie lapsed magavad lõunaund ja kuna nad teevad seda eeldatavasti kärus, siis oli mulle oluline, et reisikäru oleks väga hea ja suure kaarvarjuga – meie valitud Baby Jogger City Mini Double vastab igati tingimustele 🙂 (boonusena on olemas ka suur õhutusava).

Rannas ja basseini ääres tegutsemiseks on mul plaanis lastele kaasa võtta UV kaitsega riided ja lastele mõeldud päikesekreemid spf 30-50. Kreemi valiku juures on kindlasti oluline, et see kaitseks  nii UVA kui ka UVB kiirte eest ja intensiivse päikese kätte minnes alla spf 30-50 ma ei hakkaks üldse vaatama. Eriti hea kui kreem oleks ka igasugu lõhna jms halbade aineteta, samas soovitan ükskõik millist kreemi enne laste peale määrimist enda peal katsetada. Olen ise ostnud näiteks igati öko kreemi, aga naha peal tekitas see nii õhetava tunde, et lastele ma seda küll panna ei julgeks. Kreemide valik on suur ja lai, aga otsustasin Windelnist tellida sellise Eco Baby kreemi, kindlasti on ökomaid, aga meile sobib see variant ka (kaitseks on võimalik kasutada ka erinevaid õlisid, aga minu arvates lastele seal intensiivse päikese all selliste õlide pakutavast kaitsest ei piisa, olgugi, et see oleks ülimalt naturaalne). Kuna see Eco Baby on üsna väikses pudelis, siis on seda hea pidevalt reisil endaga kaasas hoida ja vajadusel peale määrida, ühtlasi on see spf50, seega on hea seda pana just kõrvadele, ninale jms kergesti “ära põlevatesse” kohtadesse. Lisaks on mul tellitud ka suuremas pudelis Eucerini laste päiksekaitsepiim spf 30 (mis tellimisse puutub, siis kogu meie reisi jaoks vajaliku apteegikraami tellisin Apotheka netiapteegist, hea lihtne ja ei pea ise kuskile kohale shoppama minema).

Aga, et pidevalt ei peaks kreemitama ja selle kreemiga ei peaks liialdama (ja kreemiga ei tohiks liialdada), siis on mõistlik just lastel kasutada ka UV kiirte eest kaitset pakkuvaid riideid. JJ-le on meil kaasas lühikeste käistega UV särk ja ujumispüksid, lisaks tagant pikema kuklaosaga nokamüts, mis katab ka kõrvad – NB! just kõrvadele ja kaelusepiiril olevale kukla-kaela piirkonnale peaks kindlasti tähelepanu pöörama, sest need kohad kipuvad kõige kergemini ära põlema.
Jennile on kaasas mitu varianti – ühes tükis UV kaitsega kombe ja püksid+pikkade käistega pluusi komplekt, seda viimast on hea kasutada ka näiteks siis, kui pükse üldse ei pane ja lasta tal seal lihtsalt mähkuga olla (või näiteks ujumismähkuga, kui vette minna) lisaks siis samuti see tagant pikem müts ning mõned sellised suvekübarad (mida on okei pähe panna ka mujal kui ainult rannas).
Neid UV kaitsega riideid saab nüüd juba päris paljudest kohtades, näiteks H&Mis, Mohtercareis, Po.Pis kui ka meie lemmikus GAPis ja Nextis jne jne – värve ja valikut leidub, samuti on valikut ka hinnaklassist sõltuvalt.
JJ asjad on Ripcurli, Reima ja HM omad, Jennil on GAP, Smafolk, Po.P.

Muidugi, kui pole võimalust või juhust neid spets UV kaitsega riideid osta, siis parem kui mitte midagi on ka tavaline pikkade või lühikeste käistega õhem puuvillane särk. Nende spets riiete pluss on muidugi see, et nendega passib ka ujuma minna.

Lisaks riietele ja kreemidele jälgin ma üldiselt ka seda, et lapsed saaksid mängida veidi varjulisemas kohas, pakkugu seda varju siis palmipuu või päksevari. Muidugi on olukordi, kus seda ei saa teha, näiteks ajal kui nad vees sulistavad, aga just siis on olulised eelmainitud kreemid ja riided. Päris pisikesele beebile ma kreeme aga üldse ei paneks ja pigem hoiaks teda lihtsalt varjus ning kõige kuumema päikesega ajal päevast randa ei kipuks.

Päris otseselt päiksekaitsega jalanõud küll ei haaku, aga kui juba mõtetega rannas ja basseini ääres olla, siis põgusalt mainin ära ka meie põnnide jalanõude valiku. Jenni eeldatavasti jalanõusid ei vaja ja temale pole ma plaaninud midagi kaasa võtta, aga JJ jaoks on olemas nii Crocsi kotad, sandaalid kui ka spets ujumissussid – libisevad vähem, pole ohtu palja jalaga millegi otsa astuda ja pole probleemi kui need ka märjaks saavad. Samas, kui on mõnus puhas liivarand, siis võiks lapsed ikka paljajalu ka olla 😉 Crocsid on  liiva sisse ja vees solberdamiseks hea valik, sest neid on lihtne puhastada ja kuivatada. Mul on JJ-le ka ühed maru ilusad kollased Kavati sandaalid, aga need on mu meelest sobilikumad niisama kõndmiseks tänavale, parki jms.

sunprotection

Lastega reisile: pass, kindlustus, käepael

Lapsega reisile minnes tasub alustada sellest, et kogu perele on vaja reisidokumente, kui tegemist on lapse esimse reisiga, siis ei pruugi tal veel passi üldse ollagi ja see on vaja teha, aga suures reisituhinas soovitan passid ja ID-kaardid üle vaadata ka lapsevanematel, et lennujaamas ei tabaks halb üllatus aegunud dokumendi näol.

dokumendid

Passi taotlemiseks on mitu varianti, seda saab teha posti ja e-posti teel ning ka PPA esinduses kohapeal. Meie valisime e-posti variandi.
Ka pildi tegemiseks on põhimõtteliselt 3 varianti, teed ise (nõuded pildile on olemas PPA veebis), lähed fotograafi juurde või teed esinduses fotoboksis. Meie käisime fotograafi juures.

Ühel õhtul oli meil Solarise keskusesse asja ja kui seal juba olime, siis hüppasime sisse Fotoluksi salongi, et saaks Jennist passi jaoks fotod tehtud. Pildi tegemine käis äärmiselt lihtsalt ja kiirelt. Toetasin ta seal tooli peale istuma, hoidsin ise teda istumas ja kükitasin seal tooli kõrval. Fotograaf siis tõmbas tema tähelepanu endale, tegi klõpsu ja pilt oli olemas – esimese korraga 😀 Siis käisime ise korra poes, ning tagasi jõudes olid pildid valmis, tahtsin mälestuseks fotot paberile ning ühtlasi lasime selle saata ka meilile, et pilt oleks olemas ka digitaalselt. Kokku läks see maksma 6-7€ (täpselt ei mäletagi).

Kodus võtsime ette PPA lehelt passi taotlemise ankeedi, täitsime ära ning koos selle digitaalse foto ja riigilõivu maksmise kinnitusega saatsime kogu selle kupatuse digiallkirjastatult ära. Pass sai valmis nädalaga. Riigilõiv on lapsele (alla 15- aastasele) passi taotlemisel 20€

Lisaks passile tellisin Jennile (sest teistel pereliikmetel on see juba olemas) ka Euroopa ravikindlustuskaardi. Seda, kuidas ühes või teises riigis selle kaardi alusel ravi/abi antakse, tasub ette uurida ja seda saab teha Haigekassa lehelt. Kaardi saab tellida eesti.ee lehelt ning see saadetakse postiga koju, meil jõudis kohale ka umbes nädalaga. Ma arvan, et selle kaardi võiks ikka igaks juhuks teha, midagi ta ei maksa ja pigem hea kui olemas on.
Lisaks tuleks absoluutselt kindlasti teha reisikindlustus VÕI kui olemas on krediitkaart, siis uurida selle tingimusi, osadel kaartidel on ka reisikindlustus kasutajale (ja tema perele), aga täpseid tingimusi soovitan ikka oma konkreetse kaardi kohta ise lugeda.
Lastega reisimisel vajalikest dokumentidest on juttu ka Välisministeeriumi Reisi Targalt lehelt, sellega seoses on mul plaan võtta ka laste kohta rahvastikuregistri väljavõtted, tõenäosus, et neid vaja läheb on väike, aga samas, parem tunne on ikka, kui kõik vajalik olemas on.

Ja siis veel üks “kindlustus” – käepael lapsele, kus peal on vanema telefoni number ja näiteks ka lapse nimi vms. Rahvarohketes kohtades võib ikka ette tulla, et laps kaob, isegi kui hoiad silma peal, siis ega ei tea ja ette ei ennusta, millal sinu laps võib kadunud olla. Nii ongi see pael hea nö kindlustus, et laps jõuab ema-isa juurde võimalikult kiiresti tagasi. Maksab selline pael tõesti ülivähe ja seda saab korduvalt käe ümber panna ja ära võtta (mugav lahendus, saab ööseks magamise ajal näiteks ära võtta ja vanni minnes jms). Mina tellisin siit lehelt ja maksis 2.94€/tk

infoband

 

Milline käru reisile võtta?

Nonii, kevad on käes ja mulle tundub, et puhkusereiside hooaeg käib kõige täiega. Aga, et neil, kel reis alles ees, oleks ehk veidi kergem valikut teha, teen väikse ülevaate reisikärudest, mida MINA kaaluksin kaasa võtmiseks (või olengi kasutanud) – jagades kärud 4 kategooriasse – nss/sss kärud, nss kärud, mini/käsipagasi kärud, kahe lapse kärud.

Reisikäru valimisel pean ma oluliseks, et lapsel oleks reisil ka kärus mugav olla ja seepärast mingeid päris suvalisi “ajab asja ära” stiilis kärusid ma ei osta pigem. Ühtlasi tasub vaadata, et mis käru on igapäevaselt kasutuses, kui kaal ja ruumipuudus ei piira, siis võib vabalt võtta oma suurema käru kaasa ja eraldi reisikäruga enda pead üldse mitte vaevata.
Minu jaoks on reisikäru juures olulised omadused: suur kaarvari, lamav iste (kuna mu lapsed magavad kärus) ja ühes tükis lükkesang (et oleks vajadusel võimalus ühe käega juhtida – reisil võib neid olukordi rohkem ette tulla kui kodus). Muud omadused on boonuseks.
Ja kindlasti ei tähenda see postitus seda, et mingite muude kärudega ei saaks reisida, kindlasti saab ja täitsa edukalt, lihtsalt see valik siin on toodud minu nö lemmikutest 🙂
Lisaks siin jutuks tulevatele kärudele soovitan vaadata ka Cybex Callistot ja Mamas&Papas Armadillo City(2).

Mõlemat pidi kasutatava istmega kärud (ehk nss ja sss)
Armadillo Flip XT
Päikesereisi jaoks on Flip XT-l ideaalsed omadused – suur kaarvari koos piiluaknaga, varjul olemas õhutusava ja varju pikkus sellest ei sõltu, pakikorvi mahuvad nii rannarätid kui liivalossi ehitamise kraam, iste on pehme, et ka lühikestes pükstes lapsel mõnus oleks. Hea valik ka siis, kui on oluline, et saaks last näoga enda poole panna (näiteks väike beebi, kellel tahaks ikka pidevalt silma peal hoida), istme suuna muutmine käib lihtsalt, aga laps tuleb selleks hetkeks kärust siiski välja võtta. Boonusena saab ka lükkesanga kõrgust muuta.
Arvestama peab aga sellega, et sel kärul ei ole turvakaart ja seda ei saa ka lisaks osta (väljas on ka uus mudel FLIP XT2, see ON koos turvakaarega). Rattad on küll kummikattega ja linnas kärutamiseks ideaalsed, aga see ongi kergkäru ja linnakäru, seega, vedrustust ei ole mõtet otsida ning kiviklibu või munakivi peal raputab ka.
Flip XT läheb mõnusalt väikseks kokku, on nn võileivatüüpi ja iste jääb sisse poole (väiksem võimalus määrdumiseks!), kaaluks on ca 10kg
Mõõdud: arvestama peab, et käsipagasiks lennukisalongi seda võtta ei saa, muus osas ei tohiks kaasa võtmisega probleeme olla (see, kas käruga saab lennukini, sõltub konkreetsest lennufirmast ja selle reeglitest). Kokkupandult: H: 71 x W: 57 x D: 35cm

mamas-papas-armadillo-flip-xt-stroller-special-edition-liberty-3

Armadillo Flip XT Liberty special edition

 

Bugaboo Bee5
Bee5 kasuks räägib kindlasti kerge kaal (8.9kg), lisaks käib siis iste mõlemat pidi, lükkesang on pikendatav ning pakikorv hea suurusega. Kindlasti on plussiks ka täiskummist rattad ja  kerge vedrustus, samas kuskil munakivide ja kruus peal raputab nagu kergkäru ikka. Kaarvari on küll suur, aga päikesreisi jaoks soovitan osta juurde Bugaboo breezy suvevari, kus on võrgust lisapikendus ning külgedel õhutusavad – kuumas kliimas üsna hädavajalik. Meie ülevaadet Bee5-st saab lugeda siit.
Sarnaselt Armadillo Flipig XT-ga ei ole ka Bee5-l turvakaart, küll aga saab lisaks osta sellise snäki kandiku/topsihoidja, kust vajadusel saab laps ka veidi kinni hoida ja soojal ajal oma jooki käepärast hoida.
Kokku läheb Bee5 lihtsalt ja seda olenemata sellest kumba pidi iste on. Boonusena saab istet teha pikemaks ja lühemaks, maksimaalne pikkus on 90cm. Samas iste ei jää nii sisse nagu Flip XT-l, seega väike määrdumise oht jääb. Beel on olemas ka hästi tore transpordikott, mis võib reisimisel päris kasulikuks osutuda.
Mõõdud: jällegi, käsipagasina salongi ei saa, muus osas ei tohiks probleeme olla. Kokkupandult: lwh: 90×46.5×32 cmextra-BGB_Bee5_stopmotion_105

 

AINULT NSS kärud ehk näoga sõidu suunas
See kategooria on kindlalt kõige laiem ja kärusid leidub siin ilmselt igasuguses mõõdus-kaalus-värvis ning hinnaklassis. Toon välja siiski vaid need, mida mina ise kasutaksin 🙂

Mamas Papas Armadillo XT
Hirmus kahju, et MamasPapas enam juurde neid tavalisi XT mudeleid ei tee ja keskendub vaid Flipile, sest minu jaoks oli tavaline armadillo XT veidi stabiilsema ja tugevama olekuga kui on seda Flip XT, oluline on see ehk just veidi suurema lapsega kasutades. Armadillo XT-ga käisime eelimine aasta ise ka Hispaanias ja kuskil hätta ei jäänud, kasutasime nii busse, ronge kui taksosid, käisime shoppamas, sõitsime erinevate linnade nn vanalinnas ja lebotasime basseini ääres. Meie poolt kiidusõnad igatahes!
Iste on Flip XT-st suurem ja ruumikam, olemas on hiigelsuur kaarvari koos õhutusavaga, ka turvakaar! ja lükkesanga kõrgus muudetav.
Arvestama peab, et sarnaselt Flip XT-le märkimisväärset vedrustust ei ole ja rattad on kummikattega plastikusegust, seega munakividel on raputust tunda ja peaks hoo veidi maha võtma – kas see mind häiris? – Ei. Minu ülevaade Armadillo XT-st leitav siit.
Kokku läheb nn võileivaks, iste jääb sisse poole ja kokku panek on tehtav ühe käega ja lihtsalt ning kiirelt.
Mõõdud: lennusalongi kaasa võtta ei anna, muus osas ei tohiks probleemi olla. Kokkupandult: H: 70 x W: 57 x D: 37cm

image-15002275-15007510-0-1453722163000

Armadillo XT, Chestnut toonis

Baby Jogger City Mini 4-wheels
Paljude jaoks on pop reisikäru 3-rattaga tavaline City Mini, mina eelistan stabiilsuse ja juhitavuse osas aga just seda 4 rattaga varianti. Pikemalt olen selle omadustest kirjutanud siin postituses. Lühidalt üle korrates, on reisil see käru hea, sest olemas on tõesti hiiglaslik kaarvari koos kahe piiluaknaga, magamisasendis suur õhutusava, ruumikas iste ja üli kergesti ja kiiresti saab käru kokku panna. Kaalult samuti üsna mõistlik 8.9kg ning rattad kummikattega, aga nagu eelnevate kärudegagi, siis vedrustust kui sellist ei tasu loota ja offroadima pole mõtet minna.
Arvestama peab aga, et lükkesanga kõrgus ei ole muudetav (võib ebamugav olla just lühematele inimestele), jalatugi ei ole tõstetav ja kokkupandult jääb istme osa välja poole – määrdumise oht!
Lisadena saab osta nii turvakaare kui topsihoidjaga kandiku, ise soovitaksin soojas kliimas või palava ilmaga kasutada istmekatet/pehmendust, mis lapse naha vastas veidi mõnusam oleks.
Kokku läheb võileivaks, lennukisalongi ei saa, muus osa probleeme ei tohiks olla. Mõõdud kokkupandult: H25 x W61 x L78.5cm

573346f4e4b0a31625096f97.500x426

Baby Jogger City Mini4, Charcoal toonis

Baby Jogger City Mini ZIP
Nii nagu eelneva City Mini 4 kohta kirjutasin eraldi postituses, on seal samas võrdlus ka ZIP mudeliga, soovitan vaadata siit.
Reisikäruks teeb ZIPi ideaalseks tema väiksus, läheb ta nimelt väiksemaks kui kõik eelmainitud, see võib oluline olla näiteks rendiautosse koos kohvrite ja kraamiga mahutamisel. Lisaks on olemas hiigelsuur kaarvari, kuid ilma piiluakendeta. Lamavas asendis on hea suurusega õhutusava, iste on täislamav ja jalatuge SAAB üles tõsta (ennekõike mugav väiksema/kergema lapse puhul, raskema lapse jalgade all kipub veidi keskelt vajuma).
Arvestama peaks, et ZIPi rattad on kõigist eelnevatest kärudest kõige lahjemad, seega sobib ta ennekõike just linnatingimustesse, hotelli ja hiljem kodus auto/poe käruks.
Mõõdud: olgugi, et läheb väikseks, siis käsipagasina salongi ei mahu, samas muus osas probleeme ei tohiks olla. Mõõdud: H26 x W31.8 x L75cm

og-433_1z

Baby Jogger City Mini ZIP

Lisan veel siia sektsiooni 2 varianti, mis üksteisest hästi erinevad –

Baby jogger City Mini GT
GT on vabalt selline käru, et võib olla ka kodus igapäevaseks kasutamiseks ning vajadusel siis reisile kaasa võtmiseks. Rattaid on 3, samas on need tavalisest Baby Joggerist suuremad ja tänu laiemale teljevahele on ta ka stabiilsem. Rattad on kummist (täidis oleneb vist veidi aastast, aga peaks olema miski foam), saab hakkama ka veidi kehvemal pinnasel, kus eelnevad kärud ehk pisut hätta jääks. GT-d kaaluks ma just siis reisile kui on teada, et ees ei oota ainult siledad linnatänavad ja pargiteed. Ka iste on suurem ja ruumikam, kuid jalatugi üles ei käi, samas on võimalik jalatugi lisaks osta 😉
Kaarvari on hiiglaslik, koos kahe piiluaknaga, lamamisasendis on suur õhutuasava. Oluline lisafunktsioon võrreldes tavalise City Miniga on muudetava nurga/kõrgusega lükkesang. Ka kaalupiirang on suur, sobides seega ka juba veidi suuremale lapsele – kuni 30kg (usa andmete järgi).
Arvestama peab, et kõik lisad tuleb juurde osta nagu Baby Joggeritel ikka. Kokku läheb ikka ülimalt lihtsalt, aga iste jääb välja poole.
Mõõdud: GT on päris suur, salongi võtmisest pole mõtet isegi fantaseerida 😀 kaalu 9,5kg (võib julgelt 10kg arvestada). Kokkupandult: H25 x W62 x L80cm

236396889alt2

Baby Jogger City Mini GT

GB Qbit+
Hetkel meie turul üsna tundmatu käru, mulle jäi tegelikult reisikäruna silma kohe päris alguses valima hakates.
Qbit+ on siis ka sobilik just linnatingimustes ja tema kasuks räägib kerge kaal 7.6kg ning kokkupandult väike olek – taaskord hea variant rendiautot silmas pidades. Samas oma väiksuse juures on ta väga funktsionaalne – iste läheb täislamavasse, jalatugi on tõstetav, vari on päris suur (kuid päikesereisile võtaks ilmselt ka lisavarju kaasa) ning kandevõimeks 17kg. Lisaks on lükkesang ühes tükis ning kaasas ka turvakaar.
Minu jaoks miinuseks on see, et puudub õhutusava.
Mõõdud: jällegi salongikäruga pole tegemist. Kokku läheb siiski lihtsalt ja väikseks: L 42x W49 x H53

57164593e4b0a31625095485.500x426

GB Qbit+, Capri blue tonis, kuid värvivalik on üsna lai

 

Käsipagasi kärud
Kuigi need kärud peaksid olema mõõtudelt käsipagasiks sobilikud, siis tasub see alati enne konkreetse lennufirma reeglitest üle täpsustada. Ma ütlen ka päris ausalt, et ma pigem ei näe vajadust sellise käru järele, sest kuigi nad lähevad väikseks, siis sõiduomadused on ka selle võrra kehvemad. Ja kui lennujaamas veedame me puhkusest siiski vaid murdosa, on mu jaoks siiani olulisem olnud siiski see, et kuidas käru saab hakkama ikka õues ülejäänud puhkuse ajal.

Baby Jogger City Tour 
Tour  näeb välja nagu vähendatud kujul tavaline City Mini, aga väiksem on ta ka funktsionaalsuse osas. Kaarvari on istuvas asendis ünsa hea suurusega, aga kui iste kalde alla panna, siis jääb mu meelest napiks. Iste päris lamavasse ei käi, seega pigem on selline jala puhkamise koht kui et mõnusa pika päevauinaku jaoks. Samuti ei sobi mitte istuvale lapsele. Jalatugi pole ka tõstetav ja silmas peaks pidama, et kui tegemist suurema-pontsakama lapsega, siis see istme osa on üsna kitsas, veendumaks, et lapsel seal ikka mugav olla on, tasub seda enne ostu proovida.
Kokku ei lähe päris nii lihtsalt ühe liigutusega nagu tavalised City Minid, aga lihtsalt siiski, kohe kaasas on ka transpordikott.
Mõõdud: H45.5 x W23 x L57cm

580f305de4b07bfffd794591.500x426

Baby Jogger City Tour, Violet toonis

Babyzen Yoyo+
Yoyo+ on funktsionaalsem kui Tour, kui osta beebiosa juurde, saab seda kasutada ka juba vastsündinuga, samas iste päris pikali ei käi ja jääb 145 kraadise nurga alla. Iste on kasutatav ainult nss, see beebiosa on sss. Käruga kaasas on ka transpordikott, lisaks saab Yoyo+ kärule juurde osta ka istmega seisulaua, kui vaja kahte last sõidutada.
Kiidaks ka kaarvarju värvivalikut, kuid vari ise võiks olla suurem, eriti just siis kui iste on kalde all. Istme juures tuleks tähele panna ka seda, et tõstetavat jalatuge sel pole.
Kokku saab panna ühe käega ja lihtsalt ning ilmselgelt läheb see siis väga väikseks 🙂
Mõõdud:

yoyo

Babyzen Yoyo+, all beebi versioon ja üleval siis iste

Kahe lapse reisikäru
Siin sektsioonis on minu arust valik kõige väiksem ja raskem. Kahe lapse vihmavarjukaid on üks jagu, samas need oma olemuselt mind kuidagi ei kõneta. Siis on Phil&Teds ja seda tüüpi kärud, kus istmed on üksteise taga/all, aga kuna meil näiteks on käru vaja mõlemal lapsel päevaune tegemiseks, siis see lihtsalt istumiseks iste ei sobi kuidagi.

Seega.. heade juhuste kokkulangemisel juhtus nii, et me reisile võtamegi hoopis kahe lapse käru ja selleks on Baby Jogger City Mini Double. Kuigi ma reisimiseks peangi tegelikult seda nn tavalist kahest City Mini mõistlikumaks (kaalult kergem-väiksem), siis samas, kui mul oleks kodus kasutuses Baby Jogger City Mini GT Double, võtaksin kahtlemata just selle kaasa ja reisiks enam midagi muud ei vaataks.
Selle Baby Joggeri ostu teeb naljakaks veidi see, et täpselt aasta tagasi ma ostsin sama käru, siis küll musta, vahepeal tundus, et ega meil seda vaja ei lähe ja näed.. ikka jõudsime nö algusesse tagasi. Mis seal salata, ma isiklikult musta eelistaksin ka rohkem, aga no ega värv käru riku ja sobib see punane ka.
Kaalu on sellel kärul 12kg, istmed on ruumikad ja käivad lamavasse asendisse, jalatoed ei ole tõstetavad, aga JJ istmele ostsin erladi juurde jalatoe, et ta reisil ei peaks 3 nädalat lõunast uinakut jalad rippus tegema. Kaarvarjud on ikka hiiglaslikud, peal 2 piiluakent ja lamavas asendis õhutusava.  Kui ühe lapse tavaline City Mini on minu maitse jaoks pisut ebastabiilne, siis kahe lapse omaga õnneks seda muret pole, laiust on kärul 76cm, seega üsna napilt, aga siiski peaks läbi mahtuma ka standard mõõtu ustest. Kokku läheb ühe liigutusega, aga vaja on kahte kätt, istme riie jääb välja nagu ikka, seega peab arvestama määrdumise võimalusega.
Kuna Baby Joggeril see kangas on ehk mitte kõige meeldivam, siis panen sinna peale ka Bugaboo istmekatted, mis täitsa kenasti sobivad (need üldse hirmus universaalsed ja sobivad paljudesse kärudesse, soovitan!).
Mõõdud: ilmselgelt sellega kuskile lennukisalongi ei pääse, aga kokkupandult on siis mõõtmed sellised: H28.5 x W76 x L78.5cm

55c25849e4b09205e4f40773.1000x1000

Baby Jogger City Mini Double, pildil must, aga meiega reisile tuleb punane 😉 

 

 

 

Lastega reisile: apteek kaasa

Lastega reisides meeldib mulle pigem natuke üle valmistuda kui, et hea õnne peale lootma jääda, see kehtib ka “reisiapteegi” komplekteerimisel.

Muidugi on enamasti ikka sihtkohtades ka oma apteegid olemas, aga kui laps ootamatult haigestub (ja no üldiselt see juhtub ootamatult ja vabalt ka näiteks keset ööd), siis mina isiklikult ei ole huvitatud haige lapse kõrvalt meeleheitlikult (avatud)apteegi otsimisest. Esimesed abivahendid võtaks ikka ise kaasa.

Meie reisiapteegi soovitused (lastega reisides):

  • paratsetamooli küünlad (NB! vastavalt laste kaalule õiges koguses toimeainega) muidugi on alternatiiviks ka siirup, aga seda on minu meelest kehvem transportida ja kaasas hoida).
  • Humer ampullid (lihtne kaasa võtta)
  • Rhinomer ninaaspiraator koos otsikutega–  humeriga siis nohu korral nina puhastamiseks
  • Hustagil salv (nohu/köha)
  • plaastrid erinevates suurustes
  • Zyrtec tilgad (retseptiravim) – allergiarohi
  • Linex baby või mõni muu probiootikum
  • Smecta pulber
  • Rehydron pulber (kõhulahtisusest/oksendamisest tingitud vedelikukaotuse vastu)
    Nii Linex, Smecta kui ka Rehydron on pulbrid, mis on pakitud väikestesse kotikestesse, seega ei võta need kotis palju ruumi, kuna ei pea kogu karpi kaasa tassima).
  • gaasirohi (kui kaasas on väike beebi, kellel pigem esineb gaasimuresid)
  • igemegeel (kui kaasas on laps, kellel võivad hambad tulla – meil see läbi proovitud, ei olnud äge, aga ega kodus poleks parem olnud)
  • Burnshield
  • Lastele sobiv päikesekreem, mis on veekindel ja olenevalt sihtkoha aastaajast, kliimast spf 30-50
  • kraadiklaas
  • pintsetid (nt pinnu eemaldamiseks)
  • desinfitseeriv pihusti (kulub alati ära)
  • sudocrem või mõni muu nn mähkmekreem, võib vajalikuks osutuda kui peate katsetama uusi mähkmeid
    +
  • kõik retseptiravimid, mis on hetkel lapsele (ja ka endale) välja kirjutatud

Lisaks siis teemaga seonduvalt – reisiseltskonna tervisekindlustus ja EL riikides ka Euroopa ravikindlustuskaart (enne reisi soovitan selgeks teha, mis ja kuidas antud riigis selle kaardiga kaetud on). Samuti võiks endale selgeks teha, kuidas antud riigis käib näiteks kiirabi kutsumine või kus on lähim koht arsti poole pöördumiseks (suuremates kuurortites on ka oma arst tihtipeale olemas või saavad töötajad aidata arsti leidmisega).

Kindlasti ei ole võimalik kõigeks ettevalmistuda ja ei peagi, olenevalt sihtkohast ja reisi kestvusest saab hakkama vähemaga, aga võib vaja minna ka rohkem asju. Mulle tegelikult tundub, et spetsiaalselt reisiks tuleb eraldi osta ehk ainult päiksekreem, sest muu kraam on selline, et paha ei tee, kui see ka muidu kodus olemas on.

Igasugused head soovitused omast kogemusest on ka muidugi teretulnud 🙂

 

fullsizerender0786575

Pildil on ka Isla kurgutabletid, mis mul endal on abiks olnud, kui liiga innukas konditsioneer on liiga teinud

Kahe väikse lapsega reisile!

Käes on jälle see aeg, kui hakkame planeerima oma kevadist reisi, tegelikult lõpuni aus olles on plaanimine ja organiseerimine käinud juba novembrist. Kuigi ma olen sellest beebiga/väikelapsega reisimisest kirjutanud igal aastal, siis teen seda jälle – eks on lisandunud kogemust ja no sel korral on muidugi ühe lapse asemel kaasas ju kaks.

Täna kirjutangi siis planeerimisest, eeltööst, kuna olen sel teemal päris põhjalikult kirjutanud ka eelmisel aastal, siis ei hakka kogu juttu uuesti kirja panema – vaid soovitangi SEDA POSTITUST lugeda.

Aga märksõnadena käime siis kiirelt asjad üle:

PABERIMAJANDUS

  • reisidokumendid on vajalikud kõigile pereliikmetele olenemata vanusest, olenevalt sihtkohast võib see olla kas ID-kaart või pass. Kuna kõik võtab aega, siis ei soovita ka beebile/lapsele passi tegemist viimasele minutile jätta.
  • viisa – olenevalt sihtkohast võib vaja minna viisat, selle tasu ja taotlemise tingimused tasub ka juba enne reisi ostmist selgeks teha
  • KINDLUSTUS – reisikindlustus tee kohe, kui oled reisi eest esimese makse teinud, et hakkaks kehtima reisitõrke kindlustus (lisaks spets kindlustusele on olemas ka krediitkaardid, millel on boonusena olemas reisikindlustus, kui reisi eest on tasutud selle kaardiga, tasub lugeda oma krediitkaardi täpseid tingimusi või küsida oma pangast).
  • pagasikindlustuse toon eraldi välja seepärast, et kui näiteks reisite käsipagasiga ja tuleb mõte, et eraldi pagasikindlustus ei hakka tegema, siis NB! kui kaasas on käru, tasub igaljuhul kindlustus teha, sest kui sellega peaks midagi juhtuma, saate vähemalt hüvitise.
  • kui reisite Euroopa Liidus, siis tasub teha ka EL ravikindlustuskaart – seda nii endale kui ka lapsele.
  • kui reisib ainult üks vanem koos lapsega, siis võib kindluse huvides teha teise vanema poolt volituse kinnitamaks, et ta seda lubab. Jah, enamasti seda ei küsita, aga jama on siis kui küsitakse ja seda pole.
  • pole otseselt dokumentidega seotud, aga mina ei soovita vaktsineerimata lastega reisida, selle valiku teeb muidugi iga vanem ise, aga minu soovitus oleks ikka vaktsineerida ja lisaks sihtkohast lähtuvalt uurida, kas on vaja ka meie riiklikule immuniseerimiskavale lisaks mingeid vaktsiine.

LENDAMINE
Paljude jaoks tundub lapsega lendamine hirmutav (ok, paljude jaoks on isegi ilma lapseta lendamine hirmus :D), aga võin kinnitada, et see ei ole tegelikult mitte midagi hullu.
Mida siis silmas võiks pidada:

Jää rahulikuks, mida rahulikumad on vanemad, seda turvalisemalt ja ka rahulikumalt tunneb end laps.

  • teadma peaks, et ei, beebi (mis tähendab siis alla kaheaastast last) ei lenda päris tasuta, alati on mingi pisike summa ka tema eest (meil on näiteks minnes Jenni piletid kokku 10€ aga naastes on tema piletid ca 25€).
  • eri firmadel on muidugi erinev pagasipoliitika, aga enamasti saab beebiga tasuta kaasa võtta kindlasti käru aga mõnel juhul ka turvahälli/tooli (aga kui sa pole beebile täispiletit ostnud, siis ei saa seda lennukisalongi võtta), lisaks saab beebile võtta salongi väiksema nö beebitarvete koti (sinna soovitan kõik lennu ajal vaja minev kraam paigutada).
  • pagasi osas üldiselt kehtib lastega soovitus, et mida vähem on sul asju, seda lihtsam ka on. Aga selle “vähem” all pean silmas ma siis nt erinevaid kotte-kohvreid. Isegi kui pagasi limiidi sisse kuulub nii käsipagas kui ka  suurem, ära antav pagas, siis tasub mõelda, et kas sul on ka kõigi nende kohvrite ja kottide vedamiseks lihtsalt vabu käsi- arvestades, et vähemalt ühe käega lükkad sa käru või hoiad last vms.
  • kui on vaja sihtkohta jõudmiseks mitut lendu, siis kindlasti tasub silm peal hoida ümber istumiseks mõeldud ajal – minu jaoks on okei aeg kahe lennu vahel alates 2-st tunnist, siis jõuab ühest lennujaama otsast ka teise minna ja lisaks ka mähkmeid vahetada, süüa anda, sirutada. Minu eelistus on ümberistumisega lendudel kasutada võimalust ka lapse käru vahepeal kätte saada, nii saab laps seal pikutada ja ise ei pea end tema tassimisega väsitama.
  • ja siis vist lastega reisijate kõige enam küsitud küsimus – “Kas käruga saab lennukini/lenukisse?”
    Sellele küsimusele ei ole ühte kindlat vastust, sest see oleneb täiesti lennufirmast ja vahel ka lennujaamast. Enamasti on see kirjas ka lennufirma kodulehel, aga abiks võib olla siis ka uurida sama firmaga ja samast lennujaamast lennanud perede kogemus.
    Meie oleme siiani saanud alati käruga lennukini ja jätnud siis käru lennuki või koridori kõrvale ning saanud selle maandumise järel ka lennuki kõrvalt kätte.
    Ja pane nüüd tähele! Tavaliste jalutus/kergkärudega EI SAA lennukisse sisse. Eranditeks on kärud, mis on kokkupandult käsipagasi mõõtudega (näiteks GB Pockit, BabyZen Yoyo, Baby Jogger City Tour (MITTE tavaline City Mini), aga ka see oleneb konkreetse lennufirma käsipagasi mõõtudest – need firmati erinevad. Ühtlasi peab siis arvestama, et selle käru võrra on sul üks käsipagasi kott vähem kaasa võimalik võtta.
  • alati on võimalus käru hoopis check-inis ära anda ja lennukini minna jalutades(kui laps juba kõnnib), hoida süles või kasutada kandelina/kõhukotti – vimaste puhul on boonuseks see, et käed jäävad vabaks.
  • LENNU AJAL
    rõhuvahest tingitud kõrvavalu/ebamugavust tekitab tavaliselt õhkutõus/maandumine (rohkem mõjub just maandumine), seepärast on hea sel ajal rinnalapsele rinda anda või pudelilapsele pudelit, kui laps ei taha kumbagi võiks abiks olla ka lutt. Suuremale lapsele võib anda lutsukommi või juua või ka tuubipüreed. Samas kui laps sel hetkel magab, siis lase magada ja ära ärata! Ja vahel EI AITA MISKI ja tuleb lihtsalt see raske hetk üle elada.
  • Söögi osas ongi kõige lihtsam reisida siis kui beebi toitub ainult rinnapiimast, kui aga beebi saab piimasegu, siis tuleb kaasa võtta pulbrit kindlasti kogu transpordile kuluvaks ajaks ja kui pole kindlust, et sihtkohas leidub sobivat pulbrit, siis ka terve reisi ajaks.
    Püreede osas võib elu veidi lihtsam olla, sest enamasti neid ikka leidub (muidugi pole ka garanteeritud, et sama marki, mis koduski), aga kindlasti soovitan tuubipüreesid väikse varuga käsipagasisse pakkida. Suuremate laste jaoks on hea kaasa võtta ka riisküpsiseid või kamapalle (need soovitan panna spets snäkitopsi, mis hoiab pallid sees ka siis kui tops ümber läheb).
  • mähkmed – võta arvestusega, et iga teel oldud tunni kohta 1 mähe + paar tk lisaks (arvesta nii, et isegi kui sihtkohas kasutad seal leiduvaid mähkmeid, siis tagasilennuks soovitaksin kasutada neid, mille pidamise peale kindel saad olla)
  • sülelapsega reisides võib abiks olla ka vana hea kaelapadi, aga seda mitte siis kaela ümber vaid hoopis oma käele lisatoeks alla panekuks, et oleks veidi mugavam (magavat) last süles hoida.
  • käsipagasisse/mähkmekotti paki kindlasti: mähkmed, paar ühekordset aluslina, niisked pepulapid, varuriided lapsele ja vähemalt pluus endale, väiksem tekike, paar mänguasja, söök, lutilapsele ka varulutt, desinfitseeriv geel/pihusti – NIPP – paki riided komplektidena minigrip koti sisse, kui tuleb vajadus kakased/piimased/püreeseid riided puhaste vastu vahetada, siis saad need sinna samasse minigrip kotti panna. Ühtlasin on seal kitsastes oludes lihtsam ja kiirem asju leida, kui need on kotis organiseeritult. Desinfitseeriv vahend hoia kuskil pealmises taskus, et saaksid seda kergesti kasutada.

SIHTKOHA VALIK
Esialgu oli plaan sel korral minna Itaaliasse, sest just seal toimub ka rattalaager, aga kui sa ikka tahad, et kogu perel oleks mõnus, siis tuleb vahel plaane muuta. Nii otsustasimegi, et kuigi oleks kindlasti väga lahe minna jälle Itaaliat avastama, siis lastega on sel korral mugavam minna taas Hispaaniasse. Avastamisrõõmust sai olulisemaks lihtsus/mugavus, mida lastega reisides on mõistlik arvestada.
Hispaania on muidugi suur ja lai, aga ka selles osas sai otsustatud kindla peale välja minna, ning 3 nädalat veeta samas kohas, kus eelmiselgi aastal – Cambrils Park Resort – proovitud, testitud ja lastega ideaalne.

Minu soovitused sihtkohta, majutust ja transporti valides:

  • uuri, kui populaarne see on peredega puhkuse veetmiseks, eelistagi neid kohti, kus peredega käiakse, seal ollakse lastega harjunud ja enamasti ka nende peale rohkem mõeldud
  • majutuse juures eelistan apartment/villa tüüpi elamisi, kus on olemas ka köök/kööginurk, saab lastele rahulikult miskit valmistada ja ei pea kellast sõltuma
  • kui reis on väikeste lastega ja käru(d) ka kaasas, siis eelista majutust, kus ei ole palju treppe või on kindlasti olemas lift
  • kui on valida, siis vali selline majutus, kus välisuksest välja astudes ei leia end kohe auto tee pealt, nii saad ohutult oma väiksed inimesed kärru panna ja ümbrust avastama minna
  • beebiga ei ole see nii oluline, aga väikelapsega soovitan majutust, kus on olemas mänguplats ja lastebassein(id) – viimati Hispaanias veetis JJ päris märkimisväärse osa päevast just mänguplatsil.
  • mõni toidupood, kust mähkmeid ja beebitoitu osta võiks ka vähemalt paari kilomeetrise jalutuskäigu sisse jääda
  • olenevalt plaanidest ja sihtkohast, võib vajalik olla rendiauto, kui oma turvahäll/tool kaasas pole, siis peaks autot bronnides ka selle lisana võtma.
  • võimalus on kasutada ka ühistransporti, meil näiteks ei oleks liiga keeruline rongiga lennujaamast majutusse minna, aga kui kaasas on paar ratast, paar käru, paar kohvrit ja paar last, siis esimene valik see just pole
  • ja kolmas võimalus on võtta transfeer, mis sisuliselt tähendab siis nagu taksot, aga saad selle ette kokku leppida. Meie puhul ilmselt valik sellele langeb, sest koha peal saame hakkama ilma autota ja kogu oma kola ära mahutamiseks peaksime ebamõistlikult suure (ja kalli) rendiauto võtma.

Meid ootab siis sel aastal ees 3 nädalat Hispaaniat, sellega seoses kirjutan järgmistes postitustes meie kaasavõetavatest asjadest sh ka reisiapteegist (arvestades, et JJ on reisi ajal ca 2,5a ja Jenni 8-kuune), samuti kirjutan reisikäru(de) valikust.

Kui on miski teema, mis kindlasti huvitab, siis andke teada ja kui oskan, siis kirjutan 🙂

IMG_9526

Reisiks valmis (Jenni oli siis veel kõhus peidus)

Lapsega reisil: meie kaks nädalat Hispaanias

Nonii, oleme oma kevadiselt puhkuselt tagasi ja kirjutan veidi, et kuidas meil läks.

Lennud
Alustame algusest, lend oli meil Ryanairiga ja üsna hilisel ajal, veidi pärast üheksat õhtul. Esimese asjana käisime läbi check-ini, et saada oma kärule külge lipik, mis lubas meid sellega väravani (lennukini) ja ka saabudes saime siis käru kohe lennuki kõrvalt kätte. Turvakontroll läks üsna valutult, igasugused metallist asjad olime juba varem enda küljest eemaldanud ja ka käru ei pidanud sel korral sinna läbivalgustamise lindile panema, küll aga “hõõruti” käru põhjalikult üle lõhkeainete jälgede otsimiseks ja see võttis väikse lisa hetke. Kuigi me olime lennujaamas ligi 2 tundi varem ja veidi isegi kartsime, et tuleb seal pikalt niisama pasida, siis läks aeg kuidagi nii kiiresti, et korraks saime maha istuda, vett osta ja juba oligi aeg pardale minna (vett soovitan lennu ajaks korralikult varuda, näha oli, et see lennuki kuiv õhk ajas ka JJ-le suurema janu peale, lisaks pidin ma ise rasedana piisavalt jooma).
Ryanairiga on muidugi see teema, et lennukisse minek toimub õuest ja selles osas oli mul küll hea meel, et JJ-l oli olemas jope ja müts, sest õhtune Tallinn ei olnud kuigi soe. (ühtlasi tervitas meid ka Hispaaniasse jõudes tol ööl eriti tugev ja jahe tuul).
Kellel on vähe raskem käru, siis peaks arvestama ka seda, et see tuleb ise treppidest alla tassida, kui sul on süles laps, käes kohver ja veel ka käru, siis tasub keegi endale appi võtta või siiski käru check-inis ära anda ja enda elu lihtsamaks teha (sama võib teha muidugi ka kohvriga, kuid mingi kott lapsele vajalike asjadega tuleb ikka salongi võtta).

Arvestus ja lootus oli, et vähemalt mingi osa lennust JJ ka magab, kuna see oli tal täpselt une aeg. Noh, ütleme nii, et magas ta küll, aga suurema osa oli siiski ärkvel. Selle aja sisustasime temaga pardaajakirja lehitsedes, istme kandikut üles-alla paigutades, telefonist veidi Põrsas Peppat vaadates, süües-juues ja ka vahekäigus käputades. Arvasin küll, et mina iiiiiiialgi oma last kuskile mustale lennuki põrandale ei pane, aga noh, eks elu õpetab 😀 Pärast pühkisime käed puhtaks ja selle väikse liikumise tulemusel tuli lõpuks ka uni. Koha valikust nii palju, et meil olid kohad minnes 8. ritta valitud ja tagasitulles 10. reas, mu meelest suht ideaalsed, sai kiirelt oma kohale ja pärast ka kiirelt välja, et no tasus ära see lisa tasu maksmine kohtade valiku eest.
Kui õhkutõus mingeid vaevusi ei põhjustanud, siis maandumine oli sel korral kuidagi eriti raske, ka mõnele täiskasvanule ja üle lennuki oli kuulda beebide/laste nuttu. Sel hetkel ei lohutanud ka JJ-d absoluutselt mitte miski, kõrvad tegid valu, juua ega süüa ta midagi ei tahtnud, ühtlasi oli ta ka täiesti unesegane, sest maandumine oli just siis, kui ta magas. Tuligi lihtsalt see paar minutit (mis tundus igavikuna) ära kannatada ja veel enne kui lennuki rattad maad jõudsid puudutada, magas JJ edasi.
Seega tasub valmis olla selleks, et vahel ei saagi lihtsalt mitte midagi teha ja tuleb nii rahulikuna kui võimalik, see raske hetk üle elada.

Etteruttavalt olgu öeldud, et näiteks tagasilend oli oluliselt lihtsam, JJ enamuse ajast sõi ja jõi, veidi vaatas istmel ringi ja magas. Ka maandumisel ei olnud sel korral häda ja põnn lihtsalt magas selle maha.

Meil järgnes minnes lennule ka 3h bussitransfeeri, mis tänu sellele, et tegemist oli ööga, läks üsna kergelt, JJ magas. Samas, tagasiteel see bussisõit oli keset päeva ja ka tema päevaune ajal, aga uni ei tahtnud tulla ja omajagu igav oli ka ja lõpuks vahetult enne lennujaama jõudmist said kõik ka 5 minutit JJ kisa kuulata (hea et niigi läks).
Teeduga arutasime, et järgmine aasta kahe lapsega on ilmselt targem üldse rendiauto võtta, saab peatusi teha ja lastel turvatoolides ka mugavam ja mõnusam kui 3h süles passida.

lennukis.jpg

Majutus
Kuna meie reis oli Hawaii Expressi kevadine rattalaager, siis majutuskohta me ise ei valinud. Sel korral oli elu ja olu Cambrils Park Resortis ja no see koht oli igas mõttes ideaalne. Meil oli kahe magamistoa ja elutuba-köögiga apartment. Esimesel korrusel, seega oli meil ka väike nö tagaaed, mis lapsega oli kindlasti mugavam kui näiteks teise korruse korterite juures olnud rõdu. Olemas oli ka beebivoodi, kuid meie võtsime JJ lihtsalt kaissu. Köögis oli olemas kõik vajalik, et kahele perele teha nii hommiku- lõuna- kui ka õhtusöögid. JJ sõi meiega samu toite ja mingit spets beebimenüüd ma temale enam ei teinud, vaid ringi rändamise ajaks ostsime erinevaid tuubipüreesid, mida talle anda, samas restoranides sõi ta ikka meiega sama toitu, vaatasin lihtsalt, et tema toit liiga tugevalt maitsestatud poleks. Ka toidupoed olid üsna lähedal, kõige suurem (ja suurema valikuga) pood oli kõige kaugemal – ca 2km, kõige lähem pood oli ca 200m 🙂 Samas beeitoitude valik ei olnud ka päris suurtes poodides kuigi lai, eriti võrreldes Eesti poodides leiduvaga. Ökotoite – nii purgi kui tuubikaid oli pea võimatu leida.
Lastel oli seal Cambrils Parkis ülimõnus, olemas oli suur mänguväljak, kus oli asju nii suurematele kui ka pisematele. Surematel lastel oli see päeval, kui emad/isad trennis olid, põhikoht, kus koos mängida. Ka JJ leidis seal endale tegevust.
Ühtlasi oli seal mitu-mitu basseini, aga JJ-ga ujuma me siiski ei läinud. Proovisime, aga kuna ta sellest ei vaimustunud, siis ei hakanud ka “sundima”, tuleb Eestis ka suvi ja sulistab siin.

cpr_jalutamasesimesed hetked

Meie tavaline päevakava oli reisil selline: äratus 8.30, siis hommikupuder ja saatsime Teedu trenni ning ise hakkasime end õue sättima. Käisime mänguväljakul (mis oli kohe meie maja ees) või olime veidi “oma aias” mängimas. Seejärel tegime jalutuskäigu, et JJ kärus magama jääks ja mina sain tema une ajal rahulikult päevitada või niisama pikutada. Siis tuli juba lõunaks valmistumine, pärastlõunane bassu ääres olemine ja õhtuti jalutuskäigud poodi või linna (lähemad kohad olid siis Cambrils ja Salou). Magama minek oli meil üsna hiline ca kella 23 ajal, aga samas ööuni oli JJ-l reisil vaat, et paremgi kui kodus 😀

mängukasbassu

canyon

Lisaks puhkusele ja trennile, sai Teet ka ühe kohaliku stardi tehtud. Kuidas muidu JJ-le mänguasju saab eks 😉 

Kahel päeval tegime ka väljasõidud – Tarragonasse ja Barcelonasse. Tarragonas käisime bussiga (ca 1h sõitu, kuna valisime bussi, mis sõitis mööda rannikuäärt ja tegi seal suht palju peatusi) ja olime seal pool päeva, vaatasime linnas ringi, lõunatasime ja shoppasime veidi. Barcelonas käisime rongiga (ca 1,5h sõitu) ja selleks planeerisime terve päeva. Juba eelmise päeva õhtul ostsin meile ära ka Sagrada Familia piletid, et sinna jõudes ei peaks tunde järjekorras seisma (soovitan seda teha kõigil, kel Barcelonas plaanis neid põhilisi vaatamisväärsusi külastada, seal on täiesti toimiv netist piletite ostmise süsteem ja midagi välja printima ei pea, piisab pileti näitamisest telefonist. Küll aga peab seal arvestama, et enamus pileteid on kindla kellaajaga, seega pead nii planeerima, et õigeks ajaks õiges kohas olla).
Meie Barcelona plaan oli hästi lihtne – rongijaamast metrooga Sagrada Familia juurde, siis tunnike seal ringi vaatamist ja edasi jalutuskäik La Ramblale (teele jäid siis ka Casa Mila ja Casa Batllo, kuhu sel korral sisse minema ei hakanud. Küll aga põikasime sisse poodidesse, mis teele jäid 😉 ). La Ramblal oli meil kindel plaan külastada toiduturgu, mis oli üks hästi äge koht, meie jõudsime sinna juba pärastlõunasel ajal, kui seal veidi rahulikum oli, kuid sagimist oli seal siiski palju-palju, nagu ka igasugust head paremat toidukraami. Meie võtsime sealt mõned põnevad mahlajoogid ja uudistasime niisama.
Viimasena oli plaanis minna üles Columbuse kuju vaateplatvormile, aga kuna aega oli juba suht napilt, siis piirdusime sel korral maa peale jäämisega ja edasi sõitsime juba metrooga uuesti rongijaama ning sealt tagasi “koju”.

Barca1Barca2

Varustusest
Panin ühes eelmises postituses kirja, et mis me kaasa plaanime võtta ja üsna selle nimekirja järgi me ka toimetasime. Ja kuigi leidub neid, kelle jaoks see nimekiri oli liiga pikk, siis ma jäin meie varustusega väga rahule. Näiteks kohe esimesel päeval oli JJ veidi nohune, lisaks tegid valu hambad – abi oli nii Humerist, Pinosolist (nohutilgad) kui ka Panadoli siirupist.
Kuna tegemist oli siiski kevadise Hispaaniaga, siis esimesel paaril päeval kostitas meid üsna tugev tuul ja ära kulusid kõik soojemad-pikemad riided, mis kaasa said võetud. Üldse oli riideid kaasas omajagu, aga pesema pidin neid ikka ja kasutuses olid kõik asjad alates UV-kaitsega rannakostüümist lõpetades jopega 🙂
Kindlasti soovitan väljasõitude vms käikude ajal kaasas hoida ühte varu komplekti riideid, sest no sel päeval kui Barcelonasse läksime ja rongis JJ-le tuubikat hakkasin andma, haaras ta selle ni hooga, et kõik ta riided olid seda püreed täis ning käiku läksidki kohe varuriided.
Mis puutub sellesse, et riideid saab ka sealt kohapealt vajadusel osta, siis ma lihtsalt ei näe mõtet osta reisil mingeid asju, mis mul kodus olemas on ja, mis nii või naa varsti ka väiksed on, võtan siis parem kaasa ikka need, mis juba olemas.
Ka mähkmed, mida meil oli 2 väikest pakki, kulusid ära, ühe paki ostsime ka mingeid kohalikke, aga no kuna JJ kaalub ca 10kg, siis näiteks tema suurusele seal püksmähkmeid üldse ei olnud ja pidime vanu aegu meelde tuletama ja hoopis tavalisi teipmähkmeid kasutama. Samas mähkmed olid muidu täitsa ok ja nahale kuidagi halvasti ei mõjunud.

Meie käru – Mamas Papas Armadillo XT sai ka nüüd korralikult testitud ja ma olen jätkuvalt väga rahul. Jalutada oli igalpool mugav, eriti meeldis mulle, et sanga sai pikendada, mul oli oluliselt mugavam kui sang oli kõrgemal. Ja no kui tuuled vaibusid ja saabus suur soe, siis oli lõunaunede ajal see õhutusava, mis kaarvarjul asub, täiesti super asi – ei pidanud muretsema, et seal varju all õhku väheks jääb. Ja no muidugi see vari ise on võrratult suur ja JJ-l oli seal päikse eest peidus väga mõnus olla. Ka pakikorviga saime nii toidupoest koormad koju toodud kui päevareiside asjad ära mahutatud (eriti hea oli sinna alla asju paigutada, kui Barcelonas käisime, sest kui tavalisest õla/seljakotist on seal taskuvarastel suht lihtne su asju omastada, siis sinna käru alla niisama lihtsalt keegi võõras tegutsema ei pääse 😀 ).
Kes aga on valinud sama heleda tooni nagu meie kollane, siis peaks arvestama, et see ilus kollane kaarvari saab siiski erinevates kohtades määritud – me mingit transpordikotti ümber ei pand ja no esimest määrdumist oli näha kohe pärast lennukist käru kättesaamisel, samas on hea see, et iste on kokku pannes sees pool ja vähemalt see osa püsib puhas 🙂

IMG_9415

Lõpetuseks
Eks igal reisil (ja ka kodus olles) on omad tõusu ja mõõna hetked, meil oli see raskem osa näiteks sellega seotud, et JJ-l otsustasid mõned hambad tulema hakata ja see tegi tal olemise ebamugavaks, aga seda ette ennustada ei saa. Samas oli tegelikult kogu see reis koos perega nii mõnus ja tore, et ma läheks iga kell uuesti. Ma tahaks veel suvelgi kuskile minna, aga kuna siis rasedus juba suht lõpus, ei hakka riskima ja püsin Eestis. Kui miskit veel soovitada, siis seda, et perepuhkuseks ma planeeriksin rohkem kui nädala, meie 2 nädalat oli siuke üsna hea aeg, et jõuab ennast sisse seada ja ringi vaadata ja niisama puhata. Teeduga omavahel arutasime, et järgmine aasta tahaks kahe nädala asemel isegi 3 nädalat olla, sest puhates see aeg lausa lendab 😀

Kui keegi kahtleb, et kas minna lapsega/lastega reisile, siis minu soovitus on, et muidugi minge, see ühine koos veedetud aeg tavalisest argirutiinist väljas, on värskendav ja ühtviisi kosutav nii vanematele kui ka lastele. Ja need ühised mälestused on minu jaoks täiesti hindamatud 🙂 Ja nagu meie reisist näha, siis saab perereisil nii kultuuriga tutvuda kui ka lihtsalt basseini ääres pikutada.

Kui kellelgi mingied küsimusi, siis küsige julgelt ja aitan kuidas oskan 🙂

IMG_9526

Valmis uuteks seiklusteks

 

Rasedana reisile

Omast kogemusest ja ka mitmetelt veebilehtedelt leitava info kohaselt on parim aeg reisimiseks 2. trimester. Varem lendamine ei pruugi olla normaalse raseduse puhul ohtlik, küll aga ebamugav. Näiteks ei kujuta ma eriti ette, et oleks siin oma okseralli ajal tahtnud kuskile lendama minna või üldse kodust välja 😀 Hiljem ei ole lendamine keelatud, aga on jällegi lihtsalt ebamugavam – noh näiteks suure kõhuga pikalt ühe kitsa koha peal istumine ei olnud eelmise raseduse lõpusirgel kindlasti mu lemmik tegevus.
Kui on plaanis siiski lennata 3. trimestril, siis tasub üle vaadata konkreetse lennufirma nõuded rasedale, eriti, et millisest rasedusnädalast on kohustuslik kaasa võtta ka arstitõend ja millal enam üldse lennata ei tohiks (enamasti on see piir 36-37 nädalat), olenevalt lennufirmadest võivad need nõuded erineda, ka on nõuded erinevad, kui rase ootab rohkem kui ühte last. Kui Sul on kõht ikka päris suur, siis võiks olenemata rasedusnädalatest siiski kaasa võtta inglisekeelse arstitõendi, et mitmes nädal käimas on ja millal tähtaeg, seda siis selleks, et vältida võimalikku lisa stressi kuskil lennujaamas, mis võib kaasneda lennufirma töötajatele oma Eesti rasedakaardilt info tõlkimisega. Panen siia mõnede lennufirmade rasedatele reisijatele mõeldud infoga lehed: AirBaltic, Ryanair, Nordic Aviation Group, Finnair, Lufthansa, KLM.

JJ-d oodates käisime me Pariisis Tour de France’i viimast etappi vaatamas, nädalaid oli mul siis ca 18. See oli üsna mõnus aeg, sest iiveldusega olin enam-vähem ühele poole saanud, kõhtu polnud veel peaaegu nähagi- ja üldse siuke “elu ilusaim aeg”. Ainuke asi oli see, et too kord oli maru kuum juuli ja väga pikalt ma kuskil lõõskava päikese all kõmpida ei jaksanud.
Sel korral on meil reis jälle sattunud sinna 20. nädala kanti, mille üle on mul ainult hea meel, eriti arvestades seda, et reis oli meil planeeritud juba enne, kui tulid uudised perelisast. Kuna meil see algus oli veidi konarlik, siis plaanin ma nüüd igasugused soovitused kasutusele võtta, et end maksimaalselt hästi tunda.

Lennukis
– võimalusel vali iste, mis on vahekäigu ääres, et pääseksid kergemini liikuma
– joo vett (osta veepudel kohe lennujaamast kaasa), rasedal on vedeliku puudus ja sellest tingitud tursed kerged tekkima
– liigu, soovitused, mida mina lugenud olen ütlevad, et rase võiks end liigutada iga poole tunni tagant, no kui päris nii tihti ei tihka, siis vähemalt iga tunni tagant küll (noh, tõenäoliselt, kui järgida eelmist punkti ja piisavalt juua, siis tulebki vetsu vahet liikuda 🙂 )
– isegi kui on toitlustusega lend, siis soovitan endale kaasa võtta midagi näksimist
– kasuta tugisukki või põlvikuid. Kui JJ-d ootasin, siis pärast õhtut spaas oli mul jama tursetega, jalad olid nagu elevantsil, ostsime selleks puhuks kompressioon põlvikud ja need on mul siiani alles. Pean ka oma ämmaemandaga nõu, kui ta arvab ka, et võiks neid lennukis samuti kasutada, siis seda ka teen. Need on siis abiks veeni trombide tekke vastu.
– mugavad riided ja jalanõud. Minul on plaan panna mugavad püksid, mis kõhtu kuidagi ei sooni, üks HM rasedapluus, millega kõht kenasti kaetud ja peale panen ilmselt teksatagi ning jalga tennised. Kuna minek on aprillis ja vastu ööd, siis kaela panen ka suure salli, mida hea ümber endale tõmmata, kui jahe peaks hakkama.
– kui reisid üksi, siis arvesta, et kas jaksad suurt käsipagasi kohvrit ise näiteks üles riiulile tõsta  või sellega kuskilt treppidest üles-alla liikuda, kui pigem ei jaksa, siis on mõistlik ka väiksem kohver ära anda ja lennuki salongi vaid käekott kaasa võtta.

Ka kaasa pakitava riietuse osas on põhirõhk mugavusel, minu lemmikud raseduse ajal on igasugused kleidid (nii lühemad kui ka mõnusad maxikleidid), kleitide juurde on mul alati ka mõned retuusid ja mugavad kingad. Kui on ees päiksereis, siis ei tasuks unustada ka mütsi ja sobivaid bikiine (slliseid, mis kõhule liiga ei tee ja ühtlasi ka suurenenud rinnapartii ära mahutavad). Meeles tasub hoida ka, et otse kõhule ei peaks eriti päikest võtma ja parem on kõhul hoida õhukest salli vms.

Kaasa peaks kindlasti võtma oma rasedakaardi (seda peaks üldse pidevalt endaga kaasas kandma), lisaks siis Euroopa ravikindlustuskaart (mille saab endale tasuta koju tellida Haigekassa veebist) ja teha tuleb kindlasti ka reisikindlustus (nii meditsiiniabi kui ka reisitõrge, kui peaks tekkima mingi probleem, mis reisiplaanidele pidurit tõmbab) – loe kindlasti kindlustuse tingimusi, näiteks paljudel juhtudel on küll rasedale antav esmaabi kindlustuse sees, aga sünnitusabi (nii tähtajaline kui ka enneaegne) ei ole kindlustusega kaetud, mõned kindlustusfirmad pakuvad ka spets rasedale mõeldud reisikindlustust – tasub uurida.
Kui plaan on reisi jooksul olla pigem ühes kohas/kandis, siis tasub teha ka veidi eeltööd selles osas, et kus seal on näiteks lähim haigla/emo, mis rasedatega tegeleb. Ühtlasi võiks endale salvestada ka olulisemad telefoninumbrid, kust mure korral abi või nõu küsida – näiteks ITK valveämmaemanda numbri leiab siit. Minul on oma ämmaemanda emaili aadress ka, kui on vaja mingi vähem pakilise teema osas konsulteerida.

Ravimite osas on minul plaan kaasa võtta paratsetamooli, Isla kurgutabletid ja raseda vitamiinid, mida igapäevaselt tarvitan. Lisaks on meil reisiapteegis ka alati Linexi kapslid, mis võimalike kõhuprobleemide korral abiks.

Ja no kindlasti tasuks lisaks kõigile neile mainitud soovitustele ka eelnevalt siiski oma ämmaemanda või arstiga nõu pidada ja nende soovitusi järgida.

 

lucky13travel_mom

Mu võimalik lennu outfit: pluus HM, Asose püksid, Lindexi tagi ja Helly Hanseni tennised

lucky13travels_mom1

Lapsega reisile – mis me kaasa pakime

Panen kirja asjad, mis JJ (kes reisi ajaks on aasta ja kolm kuud vana) jaoks sel korral 2 nädalasele reisile Hispaaniasse kaasa võtame. Kindlasti saaks hakkama ka vähemaga ja kindlasti võib kaasa võtta rohkem, kuid see nimekiri on minu jaoks selline ideaalselt mugav.
Riietuse osas lähtun põhimõttest, et võiks ca nädal aega hakkama saada ilma pesu pesemata (kuna sel korral ma pole kindel, kas meil majutuses on pesumasin kohe käepärast võtta või ei). Kevadine Hispaania ei ole veel liiga kuum, seega ei pinguta ma üle ka lühikeste riietega, tavaline pikkade käistega puuvillane body või pluus on 20+ kraadi juures täiesti OK.
Üldisematest ettevalmistustest lapsega reisile minekuks kirjutasin siin.

EDIT: ma unustasin kirja pana kõige tähtsama, kaasa tuleb pakkida endale rahulikku meelt, mida rahulikumad on vanemad, seda paremini tunneb end ka laps. Ükski probleem pole ületamatu ja kõigega saab hakkama 🙂 

Riided:
– 4 pikkade käistega body
– 2 lühikeste käistega body + 1 t-särk
– 2 paari lühikesi pükse
– 4 paari pikki pükse (retuusid, dressid, ühed õhemad puuvillased püksid)
–  tudukombe (kuna JJ ei armasta tekiga magada ja ööd on sel ajal suht jahedad, siis võtame kaasa pikkade käiste ja jalaotstega kombe)
– 1 lukuga pusa ja 1 kampsun
– 3 paari sokke
– rannakostüüm (see siis päiksekaitsega, sarnase saab siit)
– päikesemüts, millel kukla osa on kaetud
– tavaline nokamüts
– puuvillane müts (sellega plaanime kodust minna)
– paar kaelasalli
– 3 paari jalanõusid – ketsid, õhemad papud ja basseinipapud (saaks hakkama ka 2 paariga, aga no jalanõud on mu nõrkus 😀 ) Hea valik basseini/ranna papusid on siin.
– jope (kuna minek ja kohale saabumine on suht öösel, siis on seal ka üsna jahe ja pigem võiks jope kaasas olla).

Hügieen/ravimid
– 1 pakk mähkmeid (meil on plaan mähkmepakk jaotada minu ja Teedu kohvrite vahel + osa panna ka ratta transpordi kasti. Kuna JJ kasutab nr 3 püksmähkmeid ja nende leidmine võib osutuda keeruliseks (paljud firmad ei tee nii väikseid lihtsalt), siis tahan, et meil oleks väike varu olemas. Kindlasti soovitan ma mähkmeid varuda nii – et oma nö kodused mähkmed on nii mineku kui ka tuleku lennuks, sest nende peale võib kõige kindlam olla. Kohapeal on aega ka muid variante katsetada.
– pakk või kaks niiskeid lappe
Sudocrem (uued mähkmed või palavus võivad pepule liiga teha)
– 1 pakk ujumismähkmeid, kuigi ma ei tea, kui soe sel hetkel just on ja kas JJ-ga basseini lähme, siis hea kui need olemas on (ilmselt leiab neid ka kohapealt). Üldiselt ma olen pestavate ujumismähkmete poolt, aga reisil on mugavamad ühekordsed.
vannipidurid (et suures vannis oleks ka mugav)
vannilina (ise võin ma vabalt kuivatada majutuse rätikutesse, aga lapsele eelistan tema isiklikku kasutada)
hambahari ja pasta
päiksekreem, meil igati öko Bema spf50 kreem, mis ostetud Bio4You poest
Panadoli siirup (valu ja palaviku vastu, kui jama majas, siis ausalt ei tahaks kuskile apteeki tormata)
Zyrteci tilgad, kui peaks miski allergia välja lööma
Linex baby pulber võimalike kõhuvaevuste korral
Humer (kuigi õhk on seal mõnusam kui Eestis, siis ei saa välistada nohu ja selleks puhuks humer ikka abiks)
Hustagili salv (nohu/köha)

Lennukisse
tuubipüreed, meil on lend 4 tundi + 2,5h bussisõitu, selleks puhuks tuleb kaasa 6 tuubikat. Lootus on, et kuna see minek on vastu ööd, siis JJ siiski enamuse ajast ehk magab, aga no igaks juhuks olgu need tuubid olemas.
snäkid, kotitäis Hippi riisipalasi, mille plaanin pakkida minigrip kotti, kuna see võtab vähem ruumi kui mõni snäkitops ja on ühtlasi taassuletav. Lisaks siis Mogli mandli ja kookose snäkid, need on kõik eraldi pakendatud ja panen lihtsalt koti eri sahtlitesse.
– joogitopsi ma lennukisse võtma ei hakka, võtab lihtsalt kotis ruumi ja igaljuhul tuleb meil vett lennujaamas ka juurde osta, sest see tops pole kuigi suur. Seega pakin kaasa hoopis mõned kõrred, millega siis tavalisest pudelist JJ juua saab.
mänguasjad, Põrsas Peppa multikad telefoni! Väike motoorikakeskus ja mingi selline mäng, kus saab asju kuhugi sisse toppida – pole veel seda päris õiget leidnud. Ja no nende eelpool mainitud joogikõrte kotti toppimine on ka hea mäng 😉 Näpunukud.
riietest: pikkade käistega body, kampsun/pusa, dressipüksid,kaelasall, sokid, tennised, müts ja jope. Jope siis just lennukisse minekuks ja maha tulekuks, et külma ei saaks. JJ kotti panen ka kohe käepärast varuks body ja püksid ning 3-4 mähet (eeldatavasti kulub 1-2), varuriided pakendan minigrip kotti, et vajadusel sinna panna mustaks/märjaks saanud riided.
desinfitseeriv pihusti või lapid (need on kasulikud terve reisi ajal)
– paar ühekordset aluslina (kui on vaja mähet vahetada)

Muu kraam
– joogitops (seal kohapeal on tops siiski mugavam, kuna see saab JJ-l igal hetkel käepärast olla)
– kaisujänes
– varu lutid (lutist loobumine on plaanis pärast reisi)
– tekk, mida kasutada nii õues kärus kui ka toas
– söögipõll (JJ võib küll suht andekas olla, aga pasta bologneset ta siiski ilma mäkerdamata ise söödud ei saa).
– ujumiskätised (sellised)
– 1 pakk Holle riisiputru, kui muul ajal sööb JJ meiega sama toitu, siis õhtupudruks on just see Holle oma meile meelepärane.

KÄRU
Meie jaoks on ideaalne reisikäru mõni aeg tagasi saabunud Mamas&Papas Armadillo XT (selle käru arvustust saab lugeda siit). See on reisimiseks hea, sest kaarvari on hiiglaslik, varjul on õhutusava, istme riie on ka palja naha vastas mõnus, ühtlasi käib see kergelt ja ühe käega kokku.

Ja mille sisse asjad pakime?
Sel korral oli selge, et meil on uusi kohvreid vaja. Mina olin valmis juba Amazonist mingid suvakad tellima, kuid Teet arvas, et võiks ikka midagi korralikku ja vastupidavat hankida. Hakkasime vaatama Eastpaki kohvreid, aga ise netist uurides ei olnud me päris kindlad, et milline suurus see kõige õigem oleks, et ka Ryanairi käsipagasiks kvalifitseeruda. Seadsime siis sammud Solarisse ja vaatasime seal poes ise need kohvrid üle. Kiidusõnad müüjale, kes meile erinevaid mudeleid tutvustas ja nende kohta rohkem rääkis. Minu südame võitis nende Traffik Light (värvuselt Sunday Gray), see on 33l mahutatavusega, piisavalt suur, et vajalikud asjad kaasa saaks ja piisavalt väike, et käsipagasiks sobida. Teet tahtis aga sellist kohvrit, mida saaks vajadusel ka selga võtta ja just selline oli seal ka olemas – Strapverz (Stripe In toonis), see on 42L, aga, kui on vaja näiteks Ryanairi mõõtudesse mahtuda, siis tasub lihtsalt enne pakkimist kohver pealt rihmadest väiksemaks pingutada ja nii on see jällegi sobilik ka käsipagasiks (samas, kui on lend mõne teise firmaga, kellel lubatud pagasi mõõtmed suuremad või plaan see pagasina ära anda, siis saab koti jälle suuremaks teha ja rohkem asju sisse mahutada. Mõlemal kotil on loomulikult all rattad ja teleskoop sang.
Kuna alla 2-aastastele on Ryanairil lubatud väike nö mähkmekott, siis JJ lennuks vajalikud asjad pakimegi meil mähkmekotina kasutuses olevasse Fjällräven Kanken seljakotti. 

Oeh, nii ootan juba meie reisi, et hea meelega pakiks kohvrid ja läheks juba lennujaama 😀

lucky13_travels12

Hetkel siin kotis pakitud 90% minu ja JJ asjadest, ülejäänu jaotame Teedu kohvri ja ratta transpordikasti vahel.

lucky13_kohvrid

Minu helehall kohver ja Teedu must (neid seljakoti rihmasid saab ka nö ära peita, kui neid vaja pole parasjagu)

 

Meie eelmise aasta reisikogemustest saab lugeda siin:
kuidas osta lennupiletit veel sündimata lapsele
mida kaasa pakkida, kui reisida 3-kuuse beebiga (Portugal)
mida arvestada, kui reisida 3-kuuse beebiga
lapsega Muumimaale
Beebiga Riias
hea alternatiiv kärule, lapsekandmise seljakott