Lapsekandmine: 3+1 kandekotti

Posted in lapsekandmine by beritp

Suvi on aeg, kus paljud pered liiguvad aktiivsemalt ringi kui muidu, ka lapsekandmise teema võib just nüüd rohkem aktuaalne olla.
Meile lapsekandmine meeldib ja selleks, et see oleks võimalikult mugav nii lapsele kui ka kandjale soovitan valida hea kandekott (või muidugi on alati võimalus ka kandelina hoopis kasutada). Tutvustan täna kolme meil kasutuses olevat kandekotti ehk on kellelegi valiku tegemisel abiks – kindlasti julgen kõiki kolme soovitada.

Vasakult: Ergobaby, Liliputi, Tula

Ergobaby, Liliputi ja Tula – 3 omavahel suheliselt sarnast kandekotti, kõik on kasutatavad alates sünnist (kasutades beebisisu) ja kõik on tegelikult head valikud. Aga ükskõik, mis kotti valides tasub silmas pidada paari asja – et koti põhi oleks nii piisavalt lai, et toetab lapse ühe põlve alt teise põlve alla (laps ei ripu kotis) ja et seljaosa oleks kotil pehmest riidest, mis võtavad lapse järgi kuju ja mitte vastupidi (väldiksin tugeva seljapaneeliga kotte).
EDIT: Lisan veel, et kuigi kõigi nende kottide kaalupiirang on kuni 20kg, siis nii Ergobaby kui ka Tula Standard jäävad enne kaalu täitumist lapsele väikseks pigem pikkuse osas, Liliputi kotil on lisaks kaasas pikendused ja seepärast pikem kasutusaeg ja täiesti eraldi suurte laste kott on siis Tula Toddler, mis kuni 27kg – kõigist nüüd juttu siin järgemööda:

Ergobaby Organic “Rose Harmony”
See on meie esimene kandekott, mida kasutasime Jennil koos beebisisuga. Ergobaby beebisisu on üsna paks, aga samas on beebi seal mõnusalt ja turvaliselt pesas, mis teeb kandmise mugavaks. Küll aga, kui on väga soe ilm/tuba ja ise oled ka pigem “kuumavereline”, siis võib selle beebisisuga pisut palav hakata. Meie kogemuse põhjal sai beebisisu kasutamisest täielikult loobuda ca 5-6-kuuse beebiga.
Materjal on sellel kotil orgaaniline puuvill ja ilmselt kõigist neist meie kottidest kõige pehmem. See õrnroosa toon koos peene mustriga on muidugi veel omaette boonus mu jaoks.
Kandevõime on Ergobaby Organicul (sama mis Original) kuni 20kg – kanda saab nii kõhul (näoga kandja poole), puusal kui ka seljas (laps peab selleks olema vähemalt 6 kuud vana, tugeva keha-, pea- ja kaelahoiuga, veel parem kui võimeline iseseisvalt istuma).

Mulle meeldib, et Ergobabyl on koti peal päris hea suurusega lukuga suletav tasku, kuhu näiteks pangakaart, ilalapp või muu väike ja pigem pehme asi panna. Lisaks on veel lahtine tasku, mis mõeldud koti kapuutsi hoidmiseks – kapuuts koti küljest Ergobabyl ära ei käi, kui magamise ajal seda tahad üle lapse pea tõmmata, siis kinnitub see trukkidega õlarihmade külge. Kuna ma pigem kasutan seda kapuutsi vähe, siis mulle meeldiks kui see oleks eemaldatav, samas, ega see ei sega ka.
Puusavöö on täpselt nii lai, et toetaks piisavalt ja liikumist ei segaks, vöö on nii palju pikendatav, et peaks ümber minema ka suuremale kandjale. Samuti on ülemine rihm muudetava pikkusega ja loomulikult saab seda nihutada üles-alla vastavalt kandjale (ideaalne kõrgus peaks olema selliselt, et see rihm jookseb naistel rinnahoidja paelaga kohakuti). Rihmade pingutamine-seadistamine on kerge – näiteks siis kui laps juba kotis on ja oleks vaja ta lähemale endale pingutada saab seda ilma suurema pusimise ja jõu rakendamiseta teha (jah, ka kotti tuleb pingutada ja vaadata, et laps liiga kaugele kandjast ei jääks, sest siis on raskus juba paigast ära ja lapsel ka seal ligadi-logadi olla).
Mõned ostukohad: Looduspere, Kidzone, Juku, Windeln.de

Ergobaby Organic

Peal lukuga tasku Ergobabyl. Alumine kott võrdluseks Tula Standard

Barcelona lennujaamas

Võrdlus: 3 kotti – kõige all Tula Standard, keskel Ergobaby ja peal Liliputi ilma pikendusteta

Liliputi kandekott “Nawaho”
Liliputi on Ungari firma ja need kotid on teistest natuke erilisemad, kuna üks ja sama kott on maksimaalselt pika kasutusajaga – alates sünnist kuni paari-kolmeaastaseni kindlasti. Kaalupiirang on sarnaselt Ergobabyle 20kg, AGA kotiga on kohe kaasas lisaks beebisisule (mida ei pea eraldi ostma ja mis on teistmoodi süsteemiga kui näiteks Ergobaby oma – õhem!) ka suurema lapse jaoks mõeldud istmeosa pikendused – nende abil saab selle koti laiemaks teha, et materjali jaguks ikka põlve alt põlve alla toestuseks ja lapse jalad ei jää rippu. Kuigi kaalupoolest võiks JJ meil Ergobabys olla, siis koos nende pikendustega on Liliputi kott talle parem ja parajam, just temale sai meil see ka ostetud ja kõige rohkem kasutus leidis see reisil.
Mu meelest on see kott hea valik ka siis, kui tahta üht ja sama kotti kasutada vaheldumisi nii väiksema beebiga kui ka suurema “toddleriga”, pikenduste külge panek ja ära võtmine võtab ehk minuti, nii saab koti alati vastavalt lapsele tema jaoks mugavaks teha.

Lisaks pikale kasutusajale meeldib mulle Liliputi koti juures see, et lapse kapuutsi saab lukuga koti küljest ära võtta, magamise ajaks toeks sättides on see võimalik kinnitada aasadega koti õlarihma küljes asuvate konksude külge.
Rihmad on seadistatavad sarnaselt Ergobabyle ja seega kandja suurus võib ka selle koti puhul päris suurel skaalal varieeruda, küll aga liiguvad rihmad mu meelest pisut jäigemalt ja seepärast ma eelistan seda kotti enne selga panekut enam-vähem maksimaalselt parajaks ette timmida – on lihtsam.
Liliputi plussiks võib nimetada ka päris head valikut erinevaid lahedaid printe kottidel – samas on olemas ka tagasihoidlikud ühevärvilised.
Ostukohaks: nahastpapud.eu

JJ koos pikendustega Liliputis

Jenni ilma pikendusteta

JJ reisil Liliputi kotiga seljas

Tula Standard “Willow”
Tula on loodud ühe etevõtliku ema poolt Poolas, aga tänaseks on tegemist hirmus populaarse brändiga üle maailma. Eks see populaarsus räägib ka selle eest, et tõesti paljud just neid kotte lapsekandmiseks mugavaks lahenduseks peavad.
Tula Standard on kasutatav koos beebisisuga alates sünnist ja kuni 20kg. Beebisisu on vaja eraldi juurde osta ja oma olemuselt on ka selline paksem nagu Ergobabyl (kui tahta Tula kotti, mida ei pea vastsündinuga kandes beebisisuga kasutama, siis on Tulal ka uus Free to Grow kott just sellise võimalusega).

Tula kasutamine on sama lihtne kui eelmise kahe kotiga, suure seadistamise võimalusega puusavöö ja seljarihm, seega kandja suurus väga rolli ei mängi. Pandlad liiguvad lihtsalt ja seepärast on ok ka seljas seda enda järgi timmida. Koti kapuuts on eemaldatav ja kinnitub seljapaneeli külge kahe trukiga ja õlarihma külge aasadega. Liliputi ja Tula kapuutsid on sarnaselt rihmade materjalile sellisest tugevamast riidest, Ergobabyl on see kapuuts pehmem ja mu meelest vastu beebi pead panemiseks veidi mõnusam ja ühtlasi ka nagu “hingavam” materjal.
Teistest meie kottidest erinevalt on Tulal selle puusavöö peal ka väike krõpsuga tasku, kuhu edukalt mahub telefon ja pangakaart – oma suuruse poolest on ta Ergobaby taskust väiksem, samas see asetus on parem, sest lapse selja taha ma tõenäoliselt telefoni nii väga panna ei tahaks.
Veel võib erinevusena välja tuua, et erinevalt Ergobabyst ja Liliputist Tula kotti puusal kasutada ei saa – saab ainult kõhul ja seljal.

Tula kasuks räägib kindlasti ka see, et kotte on väga väga suur valik erinevate piltide-värvidega – lisaks on populaarne ka kandelinadest nö ümber konverteeritud Tula kandekotid – mõned neist nii erilised, et võivad järelturul maksta isegi kordi rohkem kui uuena. Tula kasutajate “maailm” on kindlasti neist kolmest kõige aktiivsem, mis tähendab ka kõige aktiivsemaid rahul kasutajaid 😀

Jenni Tula Standard kotis

vööl näha taskut

seest

Tula Standard

Tula teeb jälle eriliseks see, et neil on olemas ka Tula Toddler (meie piltidel toon “Frolic”) kott, mis on spetsiaalselt mõeldud suuremate laste kandmiseks, see kott on kasutatav alates 11kg ja vähemalt 81cm pika lapsega (ideaalne mõõt alustuseks on siis, kui lapsel on parajad 86 suurus püksid). Tula Toddler koti kaalupiir on lausa 27kg!! nii et seda kotti kasutad rahulikult kuni igasuguse kandmisaja lõpuni. Meie JJ-le on näiteks see Toddler just parajaks saanud ja pole võimatu, et Liliputi koti kõrvale tema tarbeks ka selle koti soetame.
Nagu piltidelt näha, siis on see Toddler kott teistest oluliselt suurem – mis on muidugi loogiline kui peab suutma mugavalt mahutada ka 7kg raskema lapse. Kõik muud funktsioonid on sarnased Tula Standard mudelile (välja arvatud võimalus kasutada beebisisuga siis eks).

JJ Tula Toddleris (täname Annikat ja Franciscat, kes oma toddler kotti meile laenasid)

Tula Toddler toonis Frolic

Võrdlus: all Tula Toddler ja peal Tula Standard

Võrdlus: all Tula Toddler ja peal Liliputi kott koos pikendustega (põhi tuleb u sama lai, seljapaneel on tulenevalt suuremast kaalupiirist Tulal ka suurem)

Paremaks võrdluseks kõrvuti Tula Toddler ja pikendustega Liliputi kott

Tula kotid on Eestis veel üsna vähe levinud, aga tundub, et koguvad kasutajate seas aina suuremat populaarsust ka siin ja seda täiesti teenitult.
Mõned ostukohad: Minu Väike Maailm pood Telliskivis, babytula.eu

25May2017

Lapsekandmine: mugav viis reisil liikumiseks

Posted in lapsekandmine, Reisimine by beritp

Kes mind vähegi teab, teab ka, et olen ikka olnud läbi ja lõhki käruinimene, pole siiani ühelgi reisil ei kandekotti ega kandelina kasutanud ja puudust neist tundnud. Sel korral, kahe lapsega reisides, said kaasa ka 2 kandekotti – jah lausa !2!

Esialgu oli mõte, et võtan rohkem Jenni tarbeks kaasa kas meie roosa Yaro lina või Ergobaby koti, kott tundus alguses mõistlikum, et vajadusel ka JJ selga sellega panna, aga tegelikult sai mõni aeg enne reisi selgeks, et Ergobaby kott on JJ-le väike.
Kuidas väike? – kaalu poolest oleks tal seal kotis ok veel mitu aastat olla (Ergobaby organic mudelil piirang 20kg), aga vot pikkus on see, mis koti tema jaoks väikseks teeb. Nüüd, kus ta on ca 88-90cm pikk, ei jagu Ergobaby kangast tal nii, et see toetaks teda ühe põlve alt teise põlve alla – tulemuseks on see rippuv asend, mis kohe kindlasti lapsele hea ei ole.
Ok, siis oli mõte, et võtame ikka lina kaasa, kuna seda saab siduda täpselt lapse järgi ja olenemata kasvust. Selle plaaniga ma juba olingi arvestanud kui vahetult enne reisi silmasin müügikuulutust Liliputi kandekotile. Mille poolest siis see kott näiteks Ergobabyst erineb? Liliputi kott on tavasuuruses EB kotiga sama suur, aga, kaasas on ka väikelapsega kasutamiseks mõledud istmepikendused, mis koti külge panduna teevad selle koti põhja siis laiemaks ning pakub toestust jälle põlve alt põlve alla.
Tegelikult on olemas ka teisi kotte, mis ongi mõeldud “toddler” ehk väikelapse suurusele (selleks ajaks kui need standard kotid väikseks jäävad, mida beebiga kasutasid), meie oleme proovinud ka näiteks Tula Toddler kotti, mis oli super mõnus (oleks hea meelega ka selle reisile võtnud, aga meie soovitud mustrit ei olnud kohe saada – Tula mustrid on kottidel muidugi imelised!). Tula puhul ongi siis kotte kahte eri suurust, sinna suuremasse toddler kotti ei saa panna last, kes on lühem kui 81cm (pigem peaks sellest ka paar cm pikem olema) ja kaalub vähem kui 11-12kg (väiksema lapse jaoks on see kott lihtsalt liiga suur ja ta ei saa seal sees mugavalt ega õigesti olla), toddler koti kaalupiirang on lausa 27kg 😀

Aga tagasi siis meie reisile tulnud kandekottide juurde. Nüüd, kus JJ-l oli ka kott olemas, otsustasime, et Jennile võtame Ergobaby ja lina jääb koju (tegelt oleks võinud kaasa võtta, paar korda oleks eelistanud seal “kodus” lina kasutada).
Kui varasemalt oleme alati käruga lennukini läinud, siis nüüd andsime käru kohe check-inis koos muu pagasiga ära (kiletasime selle lennnujaamas ära ka kaitseks). Meie seisukohast oli see otsus õige – mugavam oli liikuda kandekottidega kui et mässata kahe lapse ja käruga lennukiuksel. Kuna minnes meil lend ka hilines ja ümberistumiseks Frankfurdis jäi napilt aega, siis olime veel eriti õnnelikud, et seal käru meile “piduriks” kaasas polnud. Ka tagasi tulles, kui kahe lennu vaheline ooteaeg oli ca 3h, oli kottidega väga okei liikuda ja “kaks kätt taskus” lennukile kõndida.
Ja kuigi ma ei lähe kindlasti reisile mõtetega, et “äkki midagi juhtub”, siis päris ausalt tundsin end lennujaamas lapsi kandes turvalisemalt kui neid kärus hoides – mõeldes sellele, et paanika puhkedes oleks lapsed mul küljes ja igasugune tegutsemine kiirem võrreldes nende kärust välja võtmisele kuluva ajaga. Nõme, et sellistele asjadele tänasel päeval mõtlen ja eks see on suures osas ülemuretsemine, aga samas… reaalsus on meil just selline nagu ta on.

Reisi jooksul päris iga päev neid kandekotte vaja ei läinud, aga peaaegu üle päeva küll. Kiire jalutskäik hommikuste croissantide järele oli palju lõbusam, kui JJ sai mul seljas olla või õhtune tiir resordis pärast vihmasadu, kui käru lompide sisse ei tahtnud viia või kui Tarragonas JJ ei tahtnud pärast uinakut ei kärus olla ega kõndida, aga issi seljas olla sobis ja eks neid vajadusi ja olukordi oli tegelikult päris mitmeid. Sellist tunnet, et asjatult sai need kandekotid kaasa võetud, ei tekkinud kohe kindlasti.
Kokkurullitult mahtusid need probeemideta käru alla korvi, kui oli plaanis selline käik, kus polnud kindel kumma lapse jaoks võib kotti vaja minna ja kahte ei tahtnud kaasa võtta, siis haarasin Liliputi koti, sest sellel sai Jenniga kasutamiseks need pikendused eemaldada ja nii oli see mõlema lapse jaoks universaalne.

Arvestades, et soojakraade oli meil seal üsna korralikult, peab mainima, et palav kumbagi kotti kasutades ei hakanud ja lapsed seal sees ei higistanud, aga muidugi ei pand ma neile ka üleliigseid riideid selga, piisas pluusist/bodyst/pükstest.
Sel päeval kui Sanguli resorti külastasime, sai proovitud ka varianti, et kandsin korraga mõlemat last. Jenni oli kõhul oma Ergobabyga ja JJ Liliputiga seljas – olin ikka päris üllatunud, et see “koorem” nii mugav kanda oli, samas muidugi loogiline, sest oma raskustega nad mõjusid kumbki oma poolel tasakaalustavalt ja see selle kandmise nö kergeks tegigi. Lapsed olid muidugi maru rahul, sest nad on ju nagu sukk ja saabas ja oli nii tore koos emme “süles” olla. Ma ei tea, kas ma väga pikalt viitsiks neid nii kanda, aga vajadusel saab nii ilusti hakkama küll ja midagi keerulist ei ole.

Mõned soovitused, kui reisil plaan last/lapsi kanda:
– hea kui olete kasutatava kandmisvahendiga juba kodus tuttav – nii laps kui kandja, nii ei ole lisaks uue koha uudsusele vaja tegeleda ka uue asja tundma õppimisega
– kuigi kiusatus mingi odava kandekoti ostmiseks võib enne reisi olla suur (et no äkki ei kasutagi), siis valik langeta ikka koti omaduste järgi – et laps oleks ergonoomiliselt seal sees (toestus põlve alt põlve alla, seljapaneel kotil pehme ja lapse järgi kuju võttev) ning, et kandjal ka mugav oleks. Häid kotte saab ka laenutada 😉
– võta see hetk ja last selga pannes seadista kott korralikult teie mõlema järgi – st pinguta vajalikud rihmad, vaata, et kott oleks piisavalt kõrgel, laps mugavalt seal sees – nii on kindlam, et ei lapsel ega kandjal ei hakka ebamugav.
– jälgi, et nii kõhul kui seljas kandes oleks päikselise ilmaga laps piisavalt päikese eest kaitstud – laia äärega müts, jalgadele päikesekreemi jms. Jahedama ilmaga hoia lapse jalad soojas!!
– kasuta lapsele meelelahutuseks näiteks nn imetamiskeed või mõnd koti külge kinnitatavat mänguasja, millega ta saaks kandmise ajal veidi mängida
– ära kanna last nägu välja poole – lisaks sellele, et see on halb lapse seljale (ka neis muidu ergonoomilistes kottides, mis sellist funktsiooni pakuvad) on see lapse jaoks väga väga väsitav, kui niigi võõras kohas ja olukorras on kogu see “infomüra” talle siginas saginas otse näkku, oma pilku puhata pole nii kusagil ja ema-isa rahustavat nägu ka ei näe. Hiljem võib sul õhtuks olla üleväsinud ja jonnine laps. Uudishimuliku lapse puhul on hea variant last seljas kanda – nii tegin ma ka Jenniga kui nägin, et ta tahtis rohkem ringi vaadata.

pildi tegemiseks polnud mütse peas, muidu ikka olid 😉

FullSizeRender-26

Tundub, et ruumi oleks meil ka kolmandale lapsele 😀 😀

Barcelona lennujaamas

4Dec2016

Lapsekandmine – Ergobaby Organic

Posted in lapsekandmine, Ostud by beritp

Enne Jenni sündi arvasin ma pigem, et ei soeta ei kandekotti ega kandelina, aga kui mu pilku püüdis see imeilus Ergobaby organic kott, siis mõtlesin puhtalt edevusest ja nõrkusest ilusate asjade vastu, et no prooviks ikka ära. Muidugi ei saa kandekoti valikul lähtuda ainult selle välimusest – kõige olulisem on ikka see, et laps oleks seal sees õiges asendis (nö konna asend) ja et see kott ka kandjal siis mugav oleks.

Enamasti liigume me ringi käruga, sest minu jaoks tundub see kõige mugavam nii vanema kui ka lapse seisukohast – keegi pole kellegi küljes ja saab üsna vabalt liigutada. Tean, et paljud kasutavad kotti või lina hoopis kodus toimetades (või et üldse saaks midagigi lapse kõrvalt teha), samas ka seda muret meil ei ole, sest Jenni on hea meelega oma tegelustekil või (veel) hällis või Baby Björni toolis ja mul ei ole üldiselt üldse vaja teda süles hoida või tassida.
Niisiis on meil see kott rohkem vahelduseks ja niisama rõõmuks, aga õnneks päris nurka seisma pole see ikka jäänud.
Toas olen Jennit kandnud näiteks siis kui olen veidi tube koristanud. Reedel oli Jennil taas ujutamine ja siis tuli mõte, et võiksin ka sinna käru asemel Ergobabyga minna.
Esimene küsimus oli muidugi riietuse osas, mida panna lapsele selga ja mida endale, eriti kui väljas on -2 kraadi külma. Mõtlesin ja proovisin, et millega oleks Jennit mugav kotti panna ja et mis temal seal ka seljas mugavalt istuks. Valituks sai selline komplekt: õhem villane tuukrimüts ja selle peal villane müts, siidi-villa body, villased püksid, villane kampsun, villased sokid ja tuuletõkke kapukad ning kõige peal tuletõkkefliisist kombe koos kapuutsiga.
Endale panin selga topi, kampsuni ja talvjope, kaela panin tuubsalli ja lisaks ühe pika paksema salli, selle salli otsad panin siis üle kandekoti risti, et lisada veel ekstra kaitset külma eest, samas siseruumides oli hea kohe salli hõlmad pealt ära võtta. Kuna spets jopet mul ei ole, siis oli tavaline jope eest lahti, külm ei hakanud igatahes, samas pikemat maad nii ikka vast ette ei võtaks.
Nii palju kui selle kohta uurisin, siis lapsele on kandmise ajal parimad just taolised materjalid nagu siidi-villa segu seda on ja et silmas tuleb pidada just lapse jalgu, kuna need on kotist väljas ja võivad külma saada. Meie villase soki ja tuuletõkkefliisist kapuka kombo tundus, et töötas, lisaks olid jalad minu jope hõlmade all muidugi.
Kogu selle sisse pakkimise juures tuleb silmas pidada ka seda, et lapsel peab olema ikka ruumi hingata ka, eriti just sellise väikse beebi puhul, keda ehk kipuks liialt salli alla peitma vms. Isegi kui uksest väljudes on laps kotis kenasti paigas, peaks ikka kandmise ajal aeg-ajalt pilgu temale heitma, et ega pole salli äär või kombe kapuuts näole liikunud ega lõug rinnale liialt kokku surutud.

Veel lugesin, et laps tuleks koti või linaga panna siis ikka keha ligi ja mitte enda jope peale, see on ka igati loogiline, sest näiteks ujutama minnes sain lihtsalt jope ja sallid anda garderoobi ja siis kohe suunduda treppe mööda ujutamise ruumi – vahepeal ei pidanud Jennit kuidagi väntsutama, ka tema uuesti sissepakkimine oli nii mugav.

Kasutusmugavuse poolest ma Ergobaby kotile midagi ette heita ei saa, seljas on mugav ja selga saab ka üksi – kuigi selleks on esialgu vaja rihmad kõik parajaks timmida, et ulatuks siis pannalt selja ülemises osas kinnitama. Hilisem rihmade pingutamine, mis lapse rohkem kandja keha ligi hoiavad on väga lihtne.
Koti peal on ka väike lukuga tasku, kuhu on hea panna näiteks telefon, võtmed või pangakaart.
Lisaks on olemas ka nö kapuuts, mille saab üle lapse pea tõmmata kui tal peaks olema vaja rohkem varju. Juurde võtsin ma ka õlarihmade katted, mis on abiks siis kui veidi suurem laps kipub ilastama või neid rihmasid närima. Nii kott, beebisisu kui ka need katted on meil kõik orgaanilisest puuvillast.

Mulle tundus, et Jenni kiitis meie esimese käigu igatahes heaks, sest kui olime paarkümmend meetrit kõndida jõudnud, siis oli tema juba unne suikunud ja magas kodus veel magusasti edasi – kotist magava lapse voodisse asetamine oli näiteks äärmiselt lihtne.

Meie puhul sai koti valiku juures ostustavaks veel üks omadus – Ergobaby organic mudeli kandevõime on kuni 20kg ja kuna seda saab kasutada ka lapse seljal kandmiseks, siis on see näiteks reisil eriti hea lahendus kui käru pole käepärast ja JJ kõndida ei jaksa. Teet oli muidugi selles osas üsna skeptiline, kuna JJ-ga matkamiseks kasutavad nad Vaude spets lapse kandmiseks mõeldud nö matkakotti, et kas ja kuidas see palju väiksem Ergobaby siis asja ära ajab. Aga pärast esimest selga proovimist oli ta väga positiivselt üllatunud – mugav oli temal kandjana ja JJ oli ka seal üsna lustlik, mängis isegi oma legodega samal ajal 😀
Lisaks saab selle mudeliga last kanda ka puusal, kuid seda pole me veel proovinud.

Mulle tundub, et päris seisma meil see kott kindlasti ei jää, kuigi ma pean jätkuvalt käruga liiklemist mugavamaks, on see lapse kandmine täitsa tore vaheldus ja suvisemal ajal kui riietumine on natuke vähem peavalu tekitav, on see kandmine ka oluliselt lihtsam. Ja nagu ma varem ühes postituses mainsin, siis oli mõte, et kui see kott Jennile sobib võiks ka kandelina ära proovida – eks tuleb nüüd siis õige lina valida ja proovida. Tänu kogenumatele linatajatele leidsin absoluutselt vingete värvide, materjalide ja disainidega kandelinade firma, aga eks sellest kirjutan juba siis, kui esimene lina tellitud ja käes, siis saan ka päriselt võrrelda koti ja lina kasutuse plusse ja miinuseid.

Praeguse katsetamise järel võin kandekoti plussideks nimetada selle väikest mõõtu, mis tähendab, et seda on lihtne kaasas hoida, kui laps on kotis, siis mahud kindlasti igasse poodi jms kohta, käed on vabad, laps saab olla ema/isa lähedal. Samas on miinusteks see, et külmal ajal tuleb riietus väga läbi mõelda ja kui on palju õue ja siseruumide vahelist käimist, siis on päris raske leida varianti, kus kellelgi külm ega palav ei hakkaks, reedel ujutama minnes kartsin natukene ka seda, et äkki on kuskil teel libe koht ja käime koos Jenniga pikali, seega selliste olude korral eelistan kindlasti pigem käru.

Mainin ära, et tegemist ei ole sponsoreeritud postitusega ja kõik kraam on ikka ostetud oma raha eest 🙂 Kõige soodsama variandi leidsin Windeln.de lehelt.

Kellel on rohkem huvi või küsimusi seoses lapse kandmisega, siis soovitan Facebookis gruppi: Lapsekandmine (kandelinea, – märsid, -kotid jm). Lisaks on palju kasuliiku infot lapsekandmisnõustaja blogis (usun, et kui olen ka lina ostnud, siis lasen just kandmisnõustajal endale ka selle sidumist õpetada).

Ergobaby Organic, tooniks rose harmony

Lutt tasub alati kuhugi kinnitada, muidu on see õigepa maas

Tulime ujutamast

Vasakul ilma beebisisu padjata, paremal on padi Jennil all ja väljavaade kotis parem

Teet ja JJ testivad

11Nov2016

Roosa reede

Posted in Lahedad leiud, Ostud by beritp

Alles see oli kui ma kirjutasin, et minu tütar küll roosat kandma ei hakka ja üldse mingeid roosasid asju ei osta jne. Noh, nüüd võin ausalt öelda, et roosasid riideid on meil hulgim ja kusjuures täiesti mu enda ostetud ning lisaks hällile on veel nii mõnigi mänguasi vms roosades toonides.
Sellega seoses tegin väikse valiku mu meelest imeilusatest, praktilistest ja ühtlasi roosadest beebiasjadest. Kõiki neid asju korraga kasutades oleks roosa üledoos, aga teiste värvidega kombineerides kasutaks ma neid kõiki 🙂

nonoam

NoaNoa teeb selliseid imeliselt õrna olemisega riideid ja kui seda villasegust kootud kombet nägin, siis ei saanud ma seda enne peast välja kui olin selle meil Jennile tellinud. Müts ja kindad sobiksid siia komplektina ideaalselt, kuid nende osas hoidsin end tagasi (Jennil on juba üsna ebareaalslet suur mütside kollektsioon kodus olemas).

stay-warm

Mõnus kombekas on siin Mini Rodinilt, nende valikus leidub muidugi mustreid ja värve ka neile, kes soovivad õrnroosast midagi särtsakamat.
Tekke on meil kodus beebi tarbeks päris mitu ja alati on mul tunne, et võiks vähemalt üks veel olla ning kui ma peaks selle ühe hetkel valima, siis see Bugaboo 100% Meriino villast tekk võiks just see õige olla – pehme ja soe.
Ja kui juba kodust välja on minek, siis kuulub lutilapse asjade hulka kindlasti ka lutipael, soovitatavalt selline, mida on lihtne pesta, lihtne riiete külge kinnitada ja ühtlasi lihtne ka luti külge panna – no ja muidugi ilus ka võiks olla. See tore luikedega pael on firmalt Cam Cam ja tehtud orgaanilisest puuvillast, seega peaks olema täiesti okei ka siis kui beebi seda vahel suus nätsutab.

easygroq-fottmuff

Muidugi kui ilm juba täitsa talveks pöörab, siis kulub meie kliimas ära ka üks hea soe soojakott, see Easygrow oma tundub päris praktiline, kuna saab väiksema beebiga kasutada lühemana ja lapse kasvades lisada pikenduse juurde. Ja no see kanga muster on lihtsalt super ju 😀 mul hakkab juba ainult selle koti vaatamisest soe.

roosa-on-the-move

Roosad liikumisvahendid on ka igale maitsele olemas – kes lapsekandmisega sina peal, sellele võiks sobida see imeilus Ergobaby kõhukott. Ma küll olin siin üsna kindel, et meil sedalaadi asju vaja ei lähe, aga kuna mulle juba mitmendat korda on ette juhtunud eriti ilusa värvi ja mustriga kõhukott, siis just selle õrnroosa ma meile tellisin, ootan põnevusega, et kuidas see Jennile meeldib ja, et kas see meil ka kasutust leiab. Hetkel tundub küll, et Jennile süles olla sobib, seega ehk meeldib ka kõhukotis.
Muideks, kes soovib Ergobaby kotti osta, siis Windeln.de lehel on hea valik ja hea hinnaga – kõige odavam orgaanilisest puuvillast mudel on 89€ ja tavaline mudel lausa 79€ (hinnad olenevad värvist).
Meie Maxi-Cosi Pebble turvahäll on must ja roosa soojakotiga, aga päris võrratu näeb ka see üleni roosa välja (kuigi see roosa ei ole käesoleva aasta kollektsioonist). Siiani olen meie turvahälli valikuga väga rahul, last on lihtne sinna panna, mahub ilusti ja soojakotiga on seda praegusel ajal lust kasutada.Eriti mugav muidugi koos isofix alusega.
Ja ei saa ju ometigi ilma ühe roosa käruta. Pildil Bugaboo Bee3, muidugi saab samas toonis roosa varju kõigile Bugaboo kärudele panna, kuid, kel soov eriti roosa järele, siis Bee3 mudeli saab ka koos roosa istmega (special edition modern pastel). Teiste mudelite puhul võib muidu musta värvi istmele panna ka alati roosa istmepehmenduse.

Selline see õrnroosa valik siin sai, meil on teine lemmik veel, selline fuksiaroosa, mis on rohkem kärts-mürts 😀 Teen ehk millalgi ka seda tooni leidudest väikse ülevaate.
On teil laste riideid ja asju ostes mingi lemmik värv?

20Sep2016

Lahedad leiud – sügis/talv

Posted in Lahedad leiud by beritp

Polegi ammu lahedate leidude postitust teinud, aga kuna nüüd sügis/talve tulles on mõned asjad silma jäänud, siis jagan neid teiega ka.

Ergobaby Winter edition
See peaks olema vist kõigile teada, et Ergobaby kõhukott on üks parimaid, mis hetkel saada ja kus laps on õiges (konna)asendis. Küll aga olen talve saabudes märganud erinevates gruppides küsimust, et kuidas last ja ennast kõhukoti kasutamise ajal soojas hoida – Ergobabyl on ekstra talveks mõeldud kott, mis on veidi soojem ja millel on kandja jaoks ka käsi soojendav muhv (see, koos koti karvaga on soojemal ajal eemaldatav).
Välja näeb see muidugi imeilus ja kui mul oleks plaanis kõhukotti kasutama hakata, siis ma täitsa kaaluks selle soetamist. AGA muidugi on see valge värv ikka väga ebapraktiline, et seda igapäevaselt kasutada.
Müügil on see kott näiteks Amazonis, koos postikuluga on hind ca 190€

bc109nl

Mini Rodini Totem soojakott
JJ-ga ma esimesel talvel soojakotti ei kasutanud, kottkombe ja tekk oli juba väga piisav ja talv oli ka soe. Eelmine talv oli meil HeitmannFelle fliisist kott, aga see oli jälle nii soe, et ta praktiliselt seda ei vajanud. Sel talvel on meil oma Bugaboo Donkeys kasutuses Bugaboo soojakotid, AGA kui ma peaks mingi muu firma soojakoti ostma, siis see Mini Rodini Totem sarja oma on lihtsalt võrratu ja lisaks ilule on see ka praktilise poole pealt igati asjalik – ja kirsiks tordil – on see soojakott tehtud ainult taaskasutatud materjalidest. Koti kattematerjal on hingavast aga vetthülgavast kangast, sees on mikrofliis ja jalgade osa on materjalist, mis peab jalanõude hõõrumisele ja määrdumisele paremini vastu ning on lihtsamalt puhastatav.
Tellida saab seda näiteks Mini Rodini lehelt ja koos saatmisega on hind 183€

5676_ad9f1f1a33-1671011199-minirodini-totem-toe-muff-black-2

Elodie Details kärutamise kindad
Vankrimuhvid on praegu juba üsna laialt levinud ja neid on igasuguseid, igasugustelt firmadelt. Mulle jäid silma samal põhimõttel kasutatavad Elodie Detailsi kärutamise kindad, mis samuti käivad käru lükkesanga külge ja saad vajadusel käed sealt välja võtta ja lapsele näiteks luti suhu panna ja siis käed uuesti kinnaste sisse sooja lükata – samal ajal pole ohtu, et kinnas võiks käest või taskust maha kukkuda ja ära kaduda. Võrreldes muhvidega on nende kinnaste boonus mu meelest see, et kui väga vaja, siis saabki neid näiteks lapsega mänguplatsil olles ka käes kanda (kuigi need niisama kinnastena ilmselt liiga mugavad ei ole). Ja kui muidu kipuvad kindad ikka koju ununema või mõne teise jope taskusse, siis need kindad võivad olla pidevalt käru sanga küljes stardivalmis 🙂
Kärutamise kindad saab osta näiteks Elodie Detailsi lehelt, koos saatmisega on hind ca 45€ (sarnaseid nägin eile ka kuskil FB müügigrupis 25€ eest).

103200_b

Boonusena mainiks ära terve Elodie Detailsi uue “Silence” kollektsiooni, kus suht kõik asjad on kuidagi eriti minu maitse järgi 😀 Ka seal on imeilusaid soojakotte, beebidele/lastele mütse ja kindaid, tekke ja kotte.

Kõik tooted saadaval Elodie Details lehel

Life at lucky 13

Home of Happiness

Tag Archives: ergobaby