Käisime Rõõmsate Laste Festivalil

Vaevu saime oma asjad eelmisest seiklusest lahti pakkida, kui laupäeva hommikul seadsime oma auto nina Pärnu poole, et minna Rõõmsate Laste Festivalile.

img_7460

Üleeelmisel aastal käisime Jenni ja JJ-ga samal üritusel, eelmine aasta olin Joni ootamisega nii lõpusirgel (ja teistel lastel olid tuulerõuged), et käik jäi vahele, sel aastal siis läksime jälle, kuid ainult külastamise asemel ka ise osalema korralduses. Nimelt olime koos Kadriga terve päeva kohal andmaks lapsekandmise nõu ning sai ka põgusalt huvilistele riidest mähkmeid näidatud ja tutvustatud.

img_7464

img_7452

Teet ja Jon meie pesas puhkamas

Hästi tore oli näha, et lapsekandmise vastu on jätkuvalt suur huvi, taheti proovida erinevaid kotte ja linasid aga sooviti ka seadistamise abi juba olemas oleva kandevahendiga – ma loodan, et kõik huvilised said loodetud abi ja oma küsimustele vastused.
Päev oli päris intensiivne ja õhtuks oli suurest suhtlemisest päris suur väsimus peal, samas aga ka väga mõnusad ja positiivsed emotsioonid koju kaasa võtmiseks. Nii, et aitäh kõigile, kes meie juurest läbi astusid.

Sel ajal kui mina lapsekandmise telgis asju ajasin (ehk siis terve päev) tegeles meie lastega Teet, õnneks sellisel festivalil ei olnud see väga keeruline, sest tegevust jagus lastele kõvasti. Lemmik oli suuuurte mullide tegemine, mis oli kohe meie telgi kõrval ja milles JJ väga osavaks kiirelt sai, aga nähtud ja tehtud sai palju muudki, pillimängust paljajalu rajani, kõrvale kehakinnituseks jäätiseid ja pirukaid, smuutidest rääkimata.

img_7503img_7502

Kuna meid oli kokku 6, siis pidime üle hulga aja kasutusse võtma ka oma autos  (Renault Grand Scenic) kolmanda rea istme, minnes istusin mina seal, mitte just kõige mugavamalt, tulles JJ oma turvatooliga, mis oli oluliselt mõistlikum. Kogu auto peale oma kraami ära paigutades mahtusime nii päris edukalt, aga pikas plaanis tuleb vist ikkagi mingi suurem sõiduvahend vaadata, kuhu kõik sõbrad ja asjad peale mahuks vaevata, sest isegi kui asjad panna näiteks katuseboksi, siis jalaruumiga on ikka seal kolmandas reas üsna kitsukesed lood. Heh.. ja kunagi mõtlesin ma, et isssssand, buss… never ei ostaks 😀 Oh ajad ja muutused, elu eluke 😀

Homme saab aga meie Jon 1-aastaseks, aeg lendab, sünnipäevalapsest ja tema tegemistest kirjutangi homme eraldi.

 

Lapsekandmine: uus LennyUpGrade kandekott

Mu meelest on see hea ja kliendisõbraliku firma tunnus, kui ta kuulab oma klientide tagasisidet ja soove ning just nii on toimetanud Lennylamb selle uue mudeli loomise juures. Võib kohe alguses selle ära märkidagi, et nagu nimi juba ütleb on mitmed asjad sel versioonil eelmisega võrreldes tõesti paremaks tehtud.

img_4856-2

Meie koti muster on “Peacock’s Tail Closer to the Sun” ja kotis on Jenni, kes kannab suurust 92/98

LennyUpGrade on nn lapsega koos kasvav kandekott, mida saab kasutama hakata ca 4.5kg+ ja 56cm+ suurusest alates (loomulikult tuleb lähtuda konkreetsest lapsest ja temale sobivusest, numbrid on üldised), kasutusaeg tundub minu katsetuste põhjal olema kuni 98 suuruseni mugavalt. Kott on tehtud Lennylambi kandelina kangastest ja seega mõnusalt pehmed, samas piisavalt toekad, ka pihavöö on pigem pehme ning ei rõhu kuidagi kandjat. Sel hooajal on uuendusena valikus ka võrgust seljaosaga variandid, et soojal ajal õhku rohkem ligi lasta ning olla meeldivad kasutada ka reisides soojemasse kliimasse.

Muutused LennyUp ja LennyUpGrade vahel
Mis siis eelmise mudeliga võrreldes ümber on tehtud – ütleks, et üks jagu ja midagi ma vanast mudelist taga ei igatse.
Vöö läheb nüüd pisut kitsamaks ümber kandja, seega sobib ka peenema pihaga kasutajale, lisatud on seljale jääv pehmendus/nimmetugi, et pakkuda seljale ekstra mugavust ja tuge – samas on see mu meelest natuke niru olemisega ja põhimõtteliselt võiks sellisel kujul ka olemata olla. Vöö kinnitamiseks on täiesti uut tüüpi pannal ning kindlustamaks, et pandla ootamatul avanemisel vöö siiski ümber kandja jääks on kasutuses turvakumm, mille alt vöö peaks alati kinnitatud olema.

img_6667

Kõrguse muutmine käib külgedel olevatest nööpidest, sama lahendusega saab ka ülemise serva laiust muuta

img_6672

eemaldatav kapuuts

img_6676

reguleeritav laius

img_6678

Koti reguleerimine on tehtud visuaalselt kenamaks ehk, et vähendatud on koledaid tilpnevaid rihmasid, mille rohkus eelmise mudeli puhul esialgu veidi isegi segadust tekitas. Laiuse muutmine käib jätkuvalt takjakinnitusega vöö pealt (vööle on märgitud soovituslikud vanused laiuse muutmiseks, aga peab tunnistama, et seal on midagi nihu, sest alguse numbrid hakkavad reaalsusega võrreldes pisut hilja, seega alati lähtu lapsest ja mitte siltidest), paneeli kõrgust saab muuta nüüd nööpidega, mis teeb lihtsamaks ka jälgimise, et mõlemad küljed oleks võrdse suurusega paigas.
Kapuuts kinnitub paneeli külge nüüd kindlamalt ja on mõnusama kujuga.
Rihmasid saab jätkuvalt kanda tavapärasest “H” asendis aga ka “X” asendis ehk risti seljal, mulle endale tundub, et rihmad on ka pisut väiksemaks tehtud ja ei mõju enam nii massiivselt kui eelmisel mudelil. Rihmasid saab pingutada nii suunaga ette kui taha ehk siis vastavalt sellele, kas kannad last kõhul või seljas. Küll aga pingutatakse alati sama rihma ja ei ole sinna kaenla alla tehtud kahte eraldi rihma otsa nagu varasemalt ning mitmetel teistel kottidel – see teeb seadistamise kohe kindlasti lihtsamaks ja ka mugavamaks.

img_6680

Hinnad sõltuvad materjalist ehk, et kuna kõik kotid on tehtud kandelinadest, siis osad – eksklusiivsemad kangasegud/värvid/mustrid maksavad rohkem aga ei ole seepärast ilmtingimata paremad kuidagi. Pigem tasub valida see kott, mis endale meeldib, siis on ka suurem võimalus, et kannad kotti parema meelega.

Pisikese uuendusena tulevad Lenny kotid nüüd pakendatult võrgust kotikesse, mida saad edaspidi näiteks poest köögivilju ostes kasutada – tore, kui firmad mõtlevad pakendeid tehes natuke kaugemale kui kilekott.

Tundub, et uus LennyUpGrade on tehtud üsna universaalne, nii kandjate kui kantavate osas, seega võib see olla hea valik peredes, kus kandjaid ja lapsi ongi rohkem kui üks, sest seadistamine käib kiirelt ja nõnda saab ka nö käigu pealt seda kasutusse võtta või omavahel vahetada – kõik on kohe kotil küljes ja midagi ei saa maha ununeda.

img_6717img_4889

 

 

Lapsekandmine: Integra kandekotid

Tihti kuulen omale sobiva lapsekandmisvahendi otsijatelt, et neile ei meeldi, kui kandekotil on väga tugev pihavöö, seega läheb valik kiirelt mitmetele pehme vööga kandelina kangast kottidele, mis aga suvisel ja soojal ajal võivad samas üsna palavad tunduda – nüüd olen proovinud varianti, mis võiks täita mõlemad kriteeriumid – olla pehme vööga ning samas õhuke – sellised need Integra kotid on.

img_6416

Mis teeb selle Integra siis nii eriliseks ja teistmoodi kui teised?
Sel kotil just kui ei olegi päris klassikalist pihavööd, sest suur osa vööst tekib hoopis paneeli alumisest servast, seljataha ja külgedele jääv osa on vaid rihm. Ka õlarihmad on suhteliselt õhukesed, aga ometi piisavalt laiad, et mugavat toetust pakkuda ning samuti on õhuke kogu paneeli materjal koos kapuutsiga, millest saab paneeli teha kõrgemaks või mida saab peale-kaelale toeks sättida. Paneeli kõrgust saab lisaks muuta lapse istme sügavusega või vöö osa keeruga. Laiuse muutmiseks on kaasas eraldi rihm, mille saab paneeli ümber panna ning mida kokku tõmmates kott lapsele täpselt parajaks teha, et toetus jalgadele oleks põlve alt teise põlve alla (suurematel lastel on ok kotti kasutada kuniks toetus on vähemalt poolde reide, siis võiks vaadata juba suuremat kandevahendit).

img_6409

Kõik 3 suurust üksteise peal laotatuna

Suurustest edasi rääkides on valikus 3 erinevat  –
Suurus 1, mis sobilik pisikestele beebidele alates ca 4kg/56cm. Minu hinnangul on see kasutatav ca 74, max 80 suuruseni (ja ka tootja ise markeerib selle suuruse mugavuspiiri ca 10kg täitumise juures – samas, alati tuleb lähtuda konkreetsest lapsest ning pikkusest ja kaalust mõlemast).
Suurus 2, mis kasutatav alates ca 10kg/74cm ja kuni ca 98 suuruseni
Suurus 3, mis alates 15kg/98cm ja otsest pikkuse piiri ei oskagi välja tuua, meie 104/110 suuruses JJ-l on mõnusalt ruumi ja ta on 4.5-aastane

8cfdfa9b-0469-43e2-9698-a353405abcf3-1

Integra puhul veel oluline teada, et rihmad on seljal risti, kui laps on kõhul kantud, seljas kandes võib panna rihmad tava asetusse, aga otseselt nn rinnakurihma ei ole. Kui paneeli suuruse muutmise rihm ei ole enam vajalik, siis saab seda kasutada selle rihmana soovi korral.

Suuruste valimisel tasub olla tähelepanelik, näiteks arvasin ma, et Jon on veel kindlasti suurus 1 kasutaja, kuid proovides temaga ka suurus 2 kotti oli momentaalselt selge, et suurem on temaga kindlasti mugavam ja parem kasutada, samas on Jenniga ka suurus 2 igati mõnus (tema on 92/98 riietes) ning JJ puhul polnud jälle kahtlust, et suurus 3 on tema jaoks õige.

img_6392

Suurus 2 ja Jenni

img_6469

Rihmaga saab koti laiust muuta

img_6431

Suurus 2 rimaga kokku tõmmatud ja Jon

Mustreid on Integral palju ja need on lihtsalt nii ilusad ja ägedad ning boonusena teevad nad pidevalt ka erinevate linatootjatega koostöös wrap conversion variante, mis siis paneeli pealmise poole pealt tehtud kandelinadest – imelised!
Meie suurus 1 on kandelina kangast, Ali Dover Hygge muster, mida ma vist aasta aega olen passinud ja kaalunud – kurb muidugi, et praegu sellega nüüd kedagi kanda pole, aga ilus siis teistel proovida lasta 😀
Suurus 2 ja 3 on nende nn tavalised versioonid, kuigi see spetsiaalselt JJ poolt valitud mustavalge ruuduline on selline pehme ja flanelline ning teine, vihmapiiskadega mudel sileda pinnaga.
JJ ja Jenni on juba nii suured, et valisid oma kottide mustrid ise ja nii tore on kui kuskile minnes ja kotti kaasa valides nad need  “enda omad” ära tunevad ja esimestena haaravad.
Teistest eristuvalt on olemas ka Integra Solar kangas, millest tehtud kotid on UV kaitsega, materjal on ekstra õhku läbilaskev ning kiiresti kuivav ja seega sobilik ka näiteks rannas või basseini ääres kasutamiseks (NB! kotiga ei minda ujuma). Hetkel on Solar versioonid vaid ettetellimisega, aga kes plaanib troopilisi reise hoopis sügis-talveks, siis see võib olla just see, mida otsida.

img_5261

Jensi kindel soov oli omale see ruuduline saada

Eestis müüb Integra kotte Babyshop.ee ning nendega koostöös saab meie blogi koodiga “lifeatlucky13” omale uue täishinnaga koti veidi soodsamalt soetada.

 

Kolme lapsega Hispaanias

Üle poole meie kolmenädalasest reisist kolme lapsega on nüüd möödas, aeg läheb puhates küll topelt kiirusega vist ning see on ka põhjus, miks alla kolme või no vähemalt alla kahe nädala ma sellist perereisi ei hakkaks vist üldse plaani võtmagi. Umbes pool esimesest nädalast kulus lastel sisse elamiseks ja uue rütmi leidmiseks, sealt edasi on olnud mõnus.

Päris algusest alustades, tulime siia kahe lennuga, millest esimene läks vara-vara hommikul, seega ärkasime praktiliselt öösel ja uni jäi poolikuks. Samas selle esimese lennu pidasid lapsed vapralt vastu, sõid, mängisid ja natuke veiderdasid, aga ei midagi hullu, Jon sai isegi korraks silma kinni. Kahe lennu vahel olime ca 2.5h Frankfurdi lennujaamas, kus sai sada korda pissil käidud ja veidi söödud ning liigutud, sellele järgnes lend Barcelonasse, mille õhkutõus veidi viibis aga millest ei lapsed ega mina end häirida ei lasknud, nii et me jäime magama enne kui lennuk õhku sai, lapsed magasidki kuni maandumiseni välja – enam ideaalsemat varianti oleks olnud raske ette kujutada.

Barcelonasse jõudes oli mul meile ette tellitud transfeer, et saaksime võimalikult kiirelt ja mugavalt oma majutusse, kuhu sõit kulges täpselt tunni. Aga üsna hästi toimib ka avalik buss, mis otse lennujaamast siia kanti sõidab.

Juba kolmandat korda naasesime Cambrils Park Resorti, sest siin on lastega peredel lihtsalt nii nii mugav ja mõnus olla. Hetkel ei otsi ma reisist teravaid elamusi või metsikuid seiklusi, pigem tahaks et kõik oleks võimalikult stressivaba ja seda siin saab.

Elame kahe magamistoa (millel kummalgi oma vannituba) ja elutuba-köögi ning suuure rõduga apartmendis – kõik mugavused alates nõudepesumasinast lõpetades Disney channeliga on siin olemas. Mänguväljakuni on paar sammu, lähima basseinini paar sammu rohkem – MEGA.

Võrreldes paari aasta taguse käiguga on suurim muutus just laste vanus ja sellega kaasnev asjalikkus, tol korral bassein just lemmik kohaks ei saanud, sel korral hakkab juba hommikul jutt pihta, et kuhu basseini täna minek on. Lobistavad ja sulistavad seal mõnuga.

Jon on muidugi väike, suvalt kuskile sulistama tema ikka ei lähe, aga õnneks õde-vend teda ka meelsasti lõbustavad ja reisisellina on talle raske midagi ette heita, sööb ja magab nagu miška, enamasti tuju hea ning silmad säramas. Vaid maasikate suhtes tundub ta tundlik olema nagu minagi ja neist peame me mõlemad siin loobuma. Sööb Jon nagu mitme lapse eest, ma ei kujuta ette, et mis tal see kaalutõus võib olla kui koju jõuame ning kaaluda saame, tundub ta küll siin kõvasti kasvanud olevat.

Ringi liigume jala ning ühistranspordiga, sest ühendused on siin head ning näiteks rendiautol pole siiani mõtet näinud, ei viitsiks eriti hetkel lastega mingeid poole päevaseid autos istumise retki teha ka ning muud asjad saame ka ilma aetud. Laste jaoks on kaasas kandevahendid, mis end tuhandega õigustanud on, sest jalad on väsinud ka kõige tublimatel kõndijatel siiski ning seljas kandes pole pidanud kellegi väsimuse pärast midagi tegemata jätma.

Reisikäruga oli meil üldse paras hullumaja puhvet. Mul oli ammu ostetud selleks Mountain Buggy Mini, päev enne reisi oli see kotti pakitud ning Teet pidi selle koos oma jalgrattaga juba lennujaama äragi viima, aga siis tekkis võimalus osta hoopis Uppababy Cruz, mis oli mul juba pikka aega hingel olnud, ning millel oli hetkel mu jaoks oluline lisaboonus – selle istet saab panna ka näoga lükkaja suunas. Natuke jebimist, Teedu veenmist, et ta saaks ja viitsiks veel kuskile käru järele minna ning nii see Uppababy meiega kaasa tuligi. Täna võime mõlemad kinnitada, et valik oli lihtsalt super – iste mugav, pakikorv hiiiiiglaslik ning hädapärast mahutab ka kaks last ära 😀 Käru on jäik, aga väga stabiilne, materjalid mõnusad ning minu silmale ka ilus vaadata (ja mu jaoks peab käru ikka ilus ka olema).

Järele jäänud ajaga tahaks mõned käigud siiski ette võtta, näiteks Parc Samà, mis vist meenutab sellist botaanikaaia ja loomapargi vahepealset asja ning kaalumisel on ka Portaventura lõbustuspark koos veepargi ning Ferrarilandiga – ma ühtpidi tahaks minna, sest lapsed peaks seal saama mitmeid asju kasutada, samas teistpidi on nad siiski veel üsna väiksed ning paljude asjadega nad seal sõita ei saaks ning see võib jällegi tuju veidi alla viia (ja kas see ka rahaliselt mõistlik on). Mõtleme ja otsustame selle ilmselt jooksvalt. Mingit sundi kuskile minna ei ole ja see teeb sellise kulgemise ekstra mõnusaks, sest lõpuks ongi ju eesmärk ikkagi puhata ja mängida 😀

Ah jaa, veel üks asi, Joniga kasutame ka reisil riidest mähkmeid – kuna pesumasinat pole, siis käsipesu jaoks mõistlik variant oli kaasa pakkida mähkmekatted ja hunnik marlisid ja kuiva tunde jaoks fliislappe. Eks väike hirm ikka oli, et kuidas see asi siin välja mängib ning kujuneb ja äkki on see kõik lihtsalt liiga tüütu, aga ausalt, käsi südamel – väga lebo on. Marlid ja katted kuivavad soojas kiirelt, nende pesemine on lihtne ning lapsel ka hea keemiavaba olemine siin soojas. Tõesti, kel see mõte on aga pole julgenud, siis soovitan. Ja seda enam soovitan riidekaid kodus pesumasina mugavusega kasutada, see ju lausa lust ja lillepidu.

Mul on kaasas selgelt liiga palju katteid jms, aga kuna mahtumisega probleemi polnud, siis said kaasa kõik lemmikumad katted 😂🙈

Kui kellelgi on küsimusi meie reisi osas, siis andke märku või kui on soov, et millestki lähemalt räägiksin, siis saab seda ka.

Lapsekandmine: Be Lenka 4ever kandekott

Be Lenka on üks mu viimase aja ägedaim avastus, sest tegu on Slovakkia firmaga, kes teeb imeilusaid kandelinasid, kandekotte, aga ka täpselt sama kauneid lapsekandmise riideid ning, et asi saaks olla veel ideaalsem, siis teevad nad ka barefoot jalanõusid. Firma asutajaks on Slovakkiat ka paraolümpial esindanud kolme lapse ema Lenka Cenigova ja tema lugu igati inspireeriv. Aga olgu, räägime täna ühest sektsioonist korraga ja sel korral on jutuks nende lapsega koos kasvav Be Lenka 4ever kandekott.

img_8490-1

Kõik nende kandekotid on tehtud kandelina kangastest, mis teeb need mõnusalt pehmeks, samal ajal on kasutatud linad piisavalt toeka olemisega, et kott ei tunduks kuidagi ludu või vormitu.
Meil on kasutuses 4ever mudel, mis tehtud nende Mandala Day nimelisest 100% orgaanilisest puuvillast linast – need värvid, need on lihtsalt võrratud. Kui kotti valisin, siis arvasin, et need oleks ilusad suvisel ajal kindlasti, aga täpselt sama kenad on need ka siin muidu hall-valges talves – nagu tükike päikest.

img_6435-1

Tegemist ei ole alates sünnist kasutatava kotiga, küll aga saab see parajaks ca 62/68 suurusest (et minna kindla peale, siis pigem 68, kui kahtled), kasutusaeg aga väga pikk, sest 104 suurust kandval JJ-l on kotis veel igati mugav olla.

img_9494

Pildil 104 suurust kandev JJ

img_9512

ja siin ca 90cm Jenni

Paneeli suurust saab muuta mitmest kohast – laiuse reguleerimine käib nöörist, mis tuleb siis vastavalt kokku tõmmata ja kinni sõlmida, paneeli kõrguse muutmine käib ülemises servas asuvatest rihmadest. Kõik on üsna lihtne ja mugav ilma liigsete rihmadeta.
Standard rihmad asetsevad seljal nn “H” kujuliselt, saab osta ka sellise variandi, millel saab rihmasid seljal risti kanda.
Mulle meeldib selle 4ever mudeli õlarihmade olemus – piisavalt laiad, piisavalt paksud, aga mitte liiga paksud, et hakkaks häirima või jääks tunne, et seda kotti on seljas kuidagi palju.  Kui kott omale õigeks timmida, siis on tõesti ülimugav.
Pihavöö läheb keskmisest veidi kitsamaks (ca 62-63cm) ja on pehme, aga mitte päris lötsa, et üldse ei toetaks.

img_8769

img_8770

pihavöö

img_8773

õlarihm

Kapuuts on kotile külge õmmeldud, et see alati vajalikul momendil oleks olemas, ning kohe on kotiga kaasas ka samast kangast rihmade kaitsed, et beebi koti õlarihmasid läbi ei lutsutaks.

img_8766

4ever max suuruses

img_8767

img_8768

minimaalses suuruses

img_8774

Ma ei osanud väga midagi oodata sellest mudelist ja seda suurem on ilmselt minu vaimustus selle üle – kõik on just nagu väga paigas, lihtne ja kasutajasõbralik.
Siiani proovitud mitte spetsiaalsetest toddleritele ehk väikelastele mõeldud kottidest, mis siiski pika kasutusajag on 4ever mudeli kasutusaeg kindlasti pikim ja eriti hästi sobib veel neile lastele, kel keha just pikemat sorti, sest paneeli kõrgus vägagi arvestatav.

img_8780

Ehk siis pikk jutt lühidalt – kes soovib kotti, millel oleks pikk kasutusaeg, mis oleks ilus ja mõnus, siis Be Lenka 4ever on just midagi niisugust. Ka võib see olla hea variant neile, kes küll vastsündinut kannavad esialgu linas, aga mingi hetk avastavad, et tahaks siiski kotti ka, nii saab terve selle võimaliku kasutusaja maksimaalselt realiseerida. Ja muidugi on see nutikas valik, kui peres on eri suuruses lapsi, aga tahaks nendega kasutada vaid ühte kandevahendit – kuna kott on alati ühes tükis, siis ei saa midagi koju ununeda ja see on alati kasutusvalmis hoolimata lapse suurusest.

Kasutades sooduskoodi “lifeatlucky13” saad Be Lenka täishinnaga tooted Babyshop.ee lehelt soodsamalt 😉

Lapsekandmine: AngelWings talvemantel

Talv, päris miinuskraadide ja lumega talv on saabunud ja see tähendab, et last kandes tahaks ikka mõnusasti soojas olla ning selleks parimat varianti leida. Mul on erinevaid lapsekandmise jopesid-mantleid mitu, aga nähes seda AngelWingsi selle aasta talvemantlit jäi silm kohe pikemalt pidama – nii ilus!

Ok, ilus või mitte, aga mõtet osta oleks ikka siis kui soe ka on, eks. Kirjeldus on samas lubav, soojustuseks tenceliga termofliis, pealmine osa vetthülgav ning tuulekindel, lisaks kapuuts, oi, see kapuuts – see suuur ja mõnus kapuuts on taevakingitus neile emadele, kes juukseid krunnis kannavad ja tavaliselt ühtki kapuutsi seepärast normaalselt pähe ei saa, seda saab. Hästi – ostetud!

Esimene mõte jopet pakist väja võttes oli see, et issver, nii kerge, peaaegu nagu ei kaalugi midagi (peas tiksub mõte, on ikka soe ka või), Aga ega käe all paks tunduv asi ei ole alati soojem kui kerge ja õhem tunduv asi, loeb ikka materjal ning tänapäeval igasugu nutikad valmistamise ning materjali tehnoloogiad.

Mis mulle meeldib selle mantli juures?
Kindlasti lõige, nii naiselik ja sobib ideaalselt neile, kes teksa ja (talve)tossu asemel eelistavad kleite ja pikemaid saapaid kanda, samas ei ole liiga  “pidulik”, et igapäevasemaks ja just nimelt teksadega kandmiseks ei sobiks – sobib küll. Pikkus on mõnus, kuskilt ei puhu tuul sisse ja ka pingile istudes jääb tagumik soojaks.
Suurtesse taskutesse annab päris palju mahutada, kui muud midagi ei, siis telefon-võtmed-rahakott kombo eraldi kotti ei vajakski.
Ja siis see kapuuts, mida juba mainisin, ma olen nimelt õudsalt kehv mütsikandja aga samas vahel on nii külm tuul või lihtsalt kuidagi eriti krõbe külm, et tahaks kapuutsi pähe panna ja tõesti, selle alla mahub igasuguse soenguga. Samas, kui pähe ei pane, siis hoiab see kohevalt ümber õlgade ja kaela ning on jätkuvalt mugav ja lisasoojust andev. Kuna kapuuts ei ole eemaldatav, siis selleks ajaks kui last seljas kannad, saab kapuutsi kokku rullida tihedalt ning kinnitada trukiga, nii ei ole see lapsel ebamugavalt näos ega ees.
Käiste otsad on soonikuga, seega hoiavad hästi ümber, soonikutes on ka pöidla auk, aga see funktsioon ei ole mu jaoks enamasti oluline tundunud ja võiks ka olemata olla (ühtlasi eeldab see ka ideaalselt sobivat käisepikkust kandjale).

Nagu näha, siis on see manel päris super ka ilma lapseta kandmiseks, aga kuidas on siis ikkagi põhifunktsioonina, last kandes kasutada? (NB! mantel ei ole lapsekandmisvahend vaid on ikka mõeldud kasutamiseks ümber lapse, kes on siis kas kandelinas või ergonoomilises kandekotis)
Väga hea! Just mantli kergus teeb selle kasutamise mugavaks, ei ole keeruline ka seljas kandes lapsele üle õla peale visata ja ei pea kartma, et laps raske jopega kuidagi “pihta” saab 😀 Või kui näiteks poodi minna ja lihtsalt luku eest lahti tegemisest jahutamiseks ei piisa (sest järjekorrad on pikad ja poes veedetud aeg venib), siis seda kerget mantlit käe otsas kanda ei ole ka eriti tülikas.
Nagu ikka Angel Wingsi jopedel, on ka sellel kaasas kandja jaoks mõeldud kaela kattev tükk, mis ei toimi küll päris salli tasemel, aga annab siiski päris olulise lisamugavuse ja soojuse last kõhul kandes, minul see lemmik ei ole, aga on neid, kes seda just oluliseks peavad.
Ja loomulikult on kaasas vahesiilud lapsega kasutamiseks – neid on kaks, üks väiksem ja teine suurem, et kasutada siis nii pisibeebide kui ka juba suuremate põnnidega. Aga sama hästi võib kasutada ka nii, et väike beebi on väiksema osaga kõhul ja suurem laps suurema osaga seljas ehk, et mantel on edukalt kasutatav ka tandemkandmiseks. Mõlemal vahetükil on ülemises servad väike kapuutsike (päris kapuutsiks seda ma ei nimetaks), ka on tükkidel kahel kõrgusel kummid, mida siis saab kokku tõmmata, et jope oleks mõnusasti ümber lapse. Lisaks on siis veel eraldi lapse kapuuts, mis siilude külge kinnitub trukkidega ja mille saab näiteks suuremal magaval lapse pea toetamiseks üle tõmmata (kinnitub jope õlgadel olevatesse aasadesse – kui soojal ajal kasutaks selleks koti kapuutsi, siis jope all kandes seda kapuutsi väga edukalt külge ei säti ja nii ongi see eraldi variant päris asjalik. NB! alati jälgi, et laps oleks ka jopede/mantlite all kandes piisavalt kõrgel, nägu ja hingamisteed kenasti vabad ning katmata.

On siis soe ka või?
On, vähemalt meie testitud kraadidega vahemikus -9C kuni -3C oli selle mantliga soe ja mõnus, minul all särk ja puuvillane “kampsun”  Jonil body, püksid, pehmed villased sokid ning õhem villakombe (külmemal ajal ja siis kui olime pikemalt väljas ilma plaanita siseruumidesse minna) või nn dressikombe (puuvillane). Peas õhem villane tuukrimüts, et kael ja kukal oleks kaetud ning tuuletõkkega tutimüts (kui oleks paksem tuukrimüts, siis teist mütsi ei paneks). Selle kaela osa asemel eelistan ma salli kanda, milleks on mul Tula tekk, see toimib ideaalselt.
Aga siinkohal tuleb mainida, et see talvine riietumine on VÄGA individuaalne ja enne kõike lihtsalt katsetamine.

Igatahes mina olen selle mantliga rahul, on ilus, on mõnus ja soe, mugav kasutada ning arvestades, et see on nii masinpestav kui ka keemilises puhastuses puhastatav, siis ka lihtne hooldada.
Boonusena, saab selle kuskilt kaugelt tellimise asemel osta siit samast Eestist, memme.ee või nende Telliskivist asuvast esinduspoest.
Mina oma 170cm pikkuse ja 56kg juures kannan S suurust, kui tahaks väga slim  fit varianti, siis läheks ilmselt ka XS, aga S-suurus istub mul hästi, saab vajadusel alla panna soojema kihi ja ei kisu kuskilt imelikult. Minu mantel on hall, aga sama mudelit on ka sinakat tooni.

IMG_7333

IMG_7364

Minu hirmunud pilk silmas jõuluvana 😀 

Külmal ajal lapsekandmiseks:

-riieta laps kihiliselt, pigem õhemalt kui paksemalt (natuke jahe on parem kui ülekuumenemine)
– last riietades, pea silmas, et villa ja siidi-villa kiht on kõige tõhusam, kui see on otse vastu nahka, seega ka villaseid sokke valides eelista selliseid pehmeid, mis sobilikud palja jala peale.
– last, kes õues vahepeal ise kõndima ei lähe, on kõige parem kanda oma jope all, see kehtib ka päris pisikeste beebide kohta, keda nõnda omal põues hoides on kergem soojana hoida ning nende heaolu jälgida (nii temperatuuri kui ka hea asendi osas)
– lapse nägu PEAB olema vaba ja katmata, lapse pea peab  ulatuma jope,mantli, pusa avast välja (jälgi, et laps ei oleks kandevahendiga liiga madalale asetatud)
– kui väljas on libe, siis võiks eelistada seljaskandmisele kõhul kandmist – kukkudes saab siis nt käed ette panna aga selili lennates ei kaitse miski.
– last kandes ÄRA pane käsi taskusse, just eelimises punktis mainitud põhjusel, siis saad need vajadusel ette kaitseks panna.
– arvesta, et kui laps on vastu kandjat, siis te mõlemad soojendate üksteist (seda eriti liikudes)

Eestis on seda külma aega piisavalt palju, et minu meelest tasub oma mugavusse investeerida ehk, et kui on ikka vajadust sel ajal last ka õues kanda, siis on hea lapsekandmisjope või mantel igati asjalik ost.

 

Lapsekandmine: Kokadi – Flip, Wrapstar ja TaiTai

Kui sa otsid eriti imeliste, pisut haldjalike või muinasjutuliste motiividega pehmest kandelina kangast kandevahendit, siis mu soe soovitus on Kokadi valikuga tutvust teha, lisaks erinevatele kujundustele on ka erinevat tüüpi kandevahendeid, mis sobivad nii pisemat kasvu kui ka suurema kerega kandjatele, pisibeebidest väikelaste kandmiseni välja.

Tänases postituses jagan kogemust kolme Kokadi toote kohta – Flip, mis on kandekott ning Wrapstar ja TaiTai, mis ruutlinatüüpi seotavate õlapaeltega kuid pandlaga kinnitatava pihavööga nö kott.

Flip on meil kasutuses olnud juba päris suvest saati, kui Jon oli umbes ühekuune, selle koti puhul oli minu jaoks wow efekt see, et õlarihmad ei kinnitu paneeli külgedele vaid pihavöö külge, see välistab võimaluse, et rihmasid pingutades tõmbaksid beebil selja nõgusaks. Ka on sellist tüüpi koti sisse palju lihtsam last mõnusalt kumera seljaga konnaasendisse sättida.
Erinevused mitmete teiste kottidega sellega ei lõppenud, näiteks õlarihmad ei ole väga suured ega ka paksu polstriga, kuid samas ikkagi mugavad ja võimalusega nii sirgelt kui ka seljal risti kanda. Küll aga on rihmad oma pikkuse poolest sellised, et päris XL+ suuruse kandjale ilmselt on see kott pigem väike. Teistpidi aga hea uudis peenikese pihaga kandjatele – Kokadi Flip pihavöö läheb lõpuni kokku tõmmates ca 62cm peale, mis on kitsam kui paljude teiste vöö.
Joniga on meil kasutuses “baby size” Flip, mis oli paras juba 56 suuruse kandmisel ja 4+kg juures. Seda kaua see suurus nö kestab ei saa päris üheselt öelda ja oleneb pigem lapsest, kuid oma lastega proovides ütleks, et ca 80-85cm pikkuseni max. Kott on siis seda sorti, et kasvab koos lapsega – paneeli laiusesse muutmine käib alumisest äärest takjakinnitusega, mis tähendab, et selle laiuse saab alati paika panna täpselt lapse järgi, et paneel ulatuks põlvest põlveni. Ülemisest servast saab samuti paneeli kitsamaks laiemaks sättida kummiga. Selja osa kõrguse seadistus toimub hoopis lapse asendiga – väiksem beebi on kumerama seljaga ja nö kasutab ära rohkem kangast, suurem laps on sirgema seljaga ja nii ulatub ka paneel kõrgemale. Kuna laiusesse kasvab Flip rohkem, siis eriti hea valik on see neile, kelle laps on pigem lühema kerega aga pikkade jalgadega.
Kuna Jenni on “babySize” flipist siiski välja kasvanud, otsustasime temale ka järgmist suurust proovida – Kokadil on siis lisaks veel toddler ja XL suurused. Ka XL suurus on muudetava suurusega paneeliga, seega valisime selle ja kui paneel max laiusest kitsamaks panna, siis on see Jennile ideaalne (86 suurust kandes) ning samas veel korraliku kasvuvaruga (Kokadi enda soovitusel max 104cm kanti). XL suurusel saab õlarihmade kinnitada nii paneeli külgedele kui ka pihavöö külge – kuidas endal mugavam on. Kaalupiirang kõigil Kokadi kottidel/ruutlinadel 15kg.

IMG_0473

Flip baby

IMG_4754

Flip XL

Nagu kõigi Kokadi toodete puhul tasub ka Flipi valikul vaadata siiski kanga materjali ja tihedust, väga paksud (suure tihedusega) kangad ei pruugi näiteks pisibeebiga kasutades just kõige mugavamad olla. Meie Flip on “Paul in Wonderland” linast, mille tihedus 280gsm ja materjaliks puuvill ning tencel, viimane lisab kangale sellist voolavust ja libedust, mis teeb kasutamise eriti meeldivaks.
Jenni XL Flip on “Hedwych in Wonderland” tihedusega 272gsm ning materjaliks puuvill ka bambusviskoos – käe all katsudes õhuke ja kindlasti ideaalne ka soojal ajal või päiksesereisil kandmiseks.

IMG_5083

Flipi õhemad rihmad teevad mugavamaks ka tandemkandmise, kui õlgadel kahe koti rihmad

Kokadi TaiTai ja WrapStar
Need kaks kandevahendit on üsna sarnased – pihavöö on pandlaga ja õlarihmad on seotavad. Erinevus on õlarihmade tegumoes – TaiTai rihmad on polsterdusega ja kitsamad, WrapStari õlarihmad on paneeliga samast kandelina kangast ja laiemad. Laiemate paelte pluss on see, et lõige neil selline, et saab õlgadele laiali tõmmata lapse kaalu paremaks jaotamiseks ning lapse kasvades saab need laiad linasabad pepu alla lisatoeks siduda. Polsterdusega õlarihmad on jällegi pehmemad ja eks see sobivus on neil rohkem individuaalne ja kandjast lähtuv, kuulda on, et meestele pidavat need polsterdusega rihmad rohkem meeldima, samas Teedu sõnul mugavuse osas on ka need laiad Wrapstari omad väga mõnusad ja temale sobisid hästi.
Oluline ehk ka teada, et WrapStari linasabad on pikemad kui TaiTai sabad, aga sellegi poolest peaks mõlemad olema kasutatavad ka XL kandjaga, teisalt, kui tead, et pead palju kuskil õues siduma ja sabad võivad maha minna, siis ma eelistaks TaiTaid.

Selliste seotavate kandevahendite suur pluss on mugav ja kiire seadistamine kui kandja vahetub – muutma peab vaid pihavöö omale parajaks – õlarihmad seob iga kandja alati täpselt enda järgi ja ei ole muret, et kaua paika timmitud ning omale parajaks sätitud kott vajab uuesti seadistamist pärast teist kandjat.

Nii WrapStari kui TaiTai paneelid on sarnaselt Flipile lapsega koos kasvavad, laius taas alt takjakinnitusega ning ülevalt kummiga, kõrguse osa siis sõltub lapse asendist.

Meil kasutuses olnud on mõlemad  puuvilla ja bambusviskoosiga – WrapsStar “Royal Crown Prince Silver Line” (250gsm) ja TaiTai “Marie in Wonderland” (270gsm).

Erinevaid Kokadi kandevahendied kasutades avastasin enda jaoks, et isegi kui mõni kangas tundus igavam või mitte nii äge, siis tõde selgus alles selga pannes – siis lõid värvid särama ja enne ehk ilmetuna tundunud variant võis hoopis lemmikuks saada.

Need kolm varianti on minu lemmikud Kokadi valikust, mida julgeksin iga kell soovitada, aga kes tahaks oma valikuvariante veelgi laiendada, siis leidub Kokadil loomulikult neid samu pikki kootud linasid, millest kotid tehtud, aga ka trikoolinasid, onbuhimosid, rõngaslinasid ning ka WrapTai, millel on nii pihavöö kui õlarihmad seotavad. Ka on lisandunud nüüd jahedaks ajaks kandekottidele mõeldud katted, mis kasutatavad siis, kui lapsekandmise jopet ei ole.

Hea uudisena saab Kokadi kandevahendeid osta ka Eestist, babyshop.eeon neid siin müümas ja eriti cool on see, et koodiga “lifeatlucky13” saab oma Kokadi toote sealt veidi soodsamalt soetada.
ps. kui soovitud toodet pole Babyshopi lehel, siis tasub neile oma sooviga kirjutada 😉