Kolme lapsega Hispaanias

Üle poole meie kolmenädalasest reisist kolme lapsega on nüüd möödas, aeg läheb puhates küll topelt kiirusega vist ning see on ka põhjus, miks alla kolme või no vähemalt alla kahe nädala ma sellist perereisi ei hakkaks vist üldse plaani võtmagi. Umbes pool esimesest nädalast kulus lastel sisse elamiseks ja uue rütmi leidmiseks, sealt edasi on olnud mõnus.

Päris algusest alustades, tulime siia kahe lennuga, millest esimene läks vara-vara hommikul, seega ärkasime praktiliselt öösel ja uni jäi poolikuks. Samas selle esimese lennu pidasid lapsed vapralt vastu, sõid, mängisid ja natuke veiderdasid, aga ei midagi hullu, Jon sai isegi korraks silma kinni. Kahe lennu vahel olime ca 2.5h Frankfurdi lennujaamas, kus sai sada korda pissil käidud ja veidi söödud ning liigutud, sellele järgnes lend Barcelonasse, mille õhkutõus veidi viibis aga millest ei lapsed ega mina end häirida ei lasknud, nii et me jäime magama enne kui lennuk õhku sai, lapsed magasidki kuni maandumiseni välja – enam ideaalsemat varianti oleks olnud raske ette kujutada.

Barcelonasse jõudes oli mul meile ette tellitud transfeer, et saaksime võimalikult kiirelt ja mugavalt oma majutusse, kuhu sõit kulges täpselt tunni. Aga üsna hästi toimib ka avalik buss, mis otse lennujaamast siia kanti sõidab.

Juba kolmandat korda naasesime Cambrils Park Resorti, sest siin on lastega peredel lihtsalt nii nii mugav ja mõnus olla. Hetkel ei otsi ma reisist teravaid elamusi või metsikuid seiklusi, pigem tahaks et kõik oleks võimalikult stressivaba ja seda siin saab.

Elame kahe magamistoa (millel kummalgi oma vannituba) ja elutuba-köögi ning suuure rõduga apartmendis – kõik mugavused alates nõudepesumasinast lõpetades Disney channeliga on siin olemas. Mänguväljakuni on paar sammu, lähima basseinini paar sammu rohkem – MEGA.

Võrreldes paari aasta taguse käiguga on suurim muutus just laste vanus ja sellega kaasnev asjalikkus, tol korral bassein just lemmik kohaks ei saanud, sel korral hakkab juba hommikul jutt pihta, et kuhu basseini täna minek on. Lobistavad ja sulistavad seal mõnuga.

Jon on muidugi väike, suvalt kuskile sulistama tema ikka ei lähe, aga õnneks õde-vend teda ka meelsasti lõbustavad ja reisisellina on talle raske midagi ette heita, sööb ja magab nagu miška, enamasti tuju hea ning silmad säramas. Vaid maasikate suhtes tundub ta tundlik olema nagu minagi ja neist peame me mõlemad siin loobuma. Sööb Jon nagu mitme lapse eest, ma ei kujuta ette, et mis tal see kaalutõus võib olla kui koju jõuame ning kaaluda saame, tundub ta küll siin kõvasti kasvanud olevat.

Ringi liigume jala ning ühistranspordiga, sest ühendused on siin head ning näiteks rendiautol pole siiani mõtet näinud, ei viitsiks eriti hetkel lastega mingeid poole päevaseid autos istumise retki teha ka ning muud asjad saame ka ilma aetud. Laste jaoks on kaasas kandevahendid, mis end tuhandega õigustanud on, sest jalad on väsinud ka kõige tublimatel kõndijatel siiski ning seljas kandes pole pidanud kellegi väsimuse pärast midagi tegemata jätma.

Reisikäruga oli meil üldse paras hullumaja puhvet. Mul oli ammu ostetud selleks Mountain Buggy Mini, päev enne reisi oli see kotti pakitud ning Teet pidi selle koos oma jalgrattaga juba lennujaama äragi viima, aga siis tekkis võimalus osta hoopis Uppababy Cruz, mis oli mul juba pikka aega hingel olnud, ning millel oli hetkel mu jaoks oluline lisaboonus – selle istet saab panna ka näoga lükkaja suunas. Natuke jebimist, Teedu veenmist, et ta saaks ja viitsiks veel kuskile käru järele minna ning nii see Uppababy meiega kaasa tuligi. Täna võime mõlemad kinnitada, et valik oli lihtsalt super – iste mugav, pakikorv hiiiiiglaslik ning hädapärast mahutab ka kaks last ära 😀 Käru on jäik, aga väga stabiilne, materjalid mõnusad ning minu silmale ka ilus vaadata (ja mu jaoks peab käru ikka ilus ka olema).

Järele jäänud ajaga tahaks mõned käigud siiski ette võtta, näiteks Parc Samà, mis vist meenutab sellist botaanikaaia ja loomapargi vahepealset asja ning kaalumisel on ka Portaventura lõbustuspark koos veepargi ning Ferrarilandiga – ma ühtpidi tahaks minna, sest lapsed peaks seal saama mitmeid asju kasutada, samas teistpidi on nad siiski veel üsna väiksed ning paljude asjadega nad seal sõita ei saaks ning see võib jällegi tuju veidi alla viia (ja kas see ka rahaliselt mõistlik on). Mõtleme ja otsustame selle ilmselt jooksvalt. Mingit sundi kuskile minna ei ole ja see teeb sellise kulgemise ekstra mõnusaks, sest lõpuks ongi ju eesmärk ikkagi puhata ja mängida 😀

Ah jaa, veel üks asi, Joniga kasutame ka reisil riidest mähkmeid – kuna pesumasinat pole, siis käsipesu jaoks mõistlik variant oli kaasa pakkida mähkmekatted ja hunnik marlisid ja kuiva tunde jaoks fliislappe. Eks väike hirm ikka oli, et kuidas see asi siin välja mängib ning kujuneb ja äkki on see kõik lihtsalt liiga tüütu, aga ausalt, käsi südamel – väga lebo on. Marlid ja katted kuivavad soojas kiirelt, nende pesemine on lihtne ning lapsel ka hea keemiavaba olemine siin soojas. Tõesti, kel see mõte on aga pole julgenud, siis soovitan. Ja seda enam soovitan riidekaid kodus pesumasina mugavusega kasutada, see ju lausa lust ja lillepidu.

Mul on kaasas selgelt liiga palju katteid jms, aga kuna mahtumisega probleemi polnud, siis said kaasa kõik lemmikumad katted 😂🙈

Kui kellelgi on küsimusi meie reisi osas, siis andke märku või kui on soov, et millestki lähemalt räägiksin, siis saab seda ka.

Lapsekandmine: Be Lenka 4ever kandekott

Be Lenka on üks mu viimase aja ägedaim avastus, sest tegu on Slovakkia firmaga, kes teeb imeilusaid kandelinasid, kandekotte, aga ka täpselt sama kauneid lapsekandmise riideid ning, et asi saaks olla veel ideaalsem, siis teevad nad ka barefoot jalanõusid. Firma asutajaks on Slovakkiat ka paraolümpial esindanud kolme lapse ema Lenka Cenigova ja tema lugu igati inspireeriv. Aga olgu, räägime täna ühest sektsioonist korraga ja sel korral on jutuks nende lapsega koos kasvav Be Lenka 4ever kandekott.

img_8490-1

Kõik nende kandekotid on tehtud kandelina kangastest, mis teeb need mõnusalt pehmeks, samal ajal on kasutatud linad piisavalt toeka olemisega, et kott ei tunduks kuidagi ludu või vormitu.
Meil on kasutuses 4ever mudel, mis tehtud nende Mandala Day nimelisest 100% orgaanilisest puuvillast linast – need värvid, need on lihtsalt võrratud. Kui kotti valisin, siis arvasin, et need oleks ilusad suvisel ajal kindlasti, aga täpselt sama kenad on need ka siin muidu hall-valges talves – nagu tükike päikest.

img_6435-1

Tegemist ei ole alates sünnist kasutatava kotiga, küll aga saab see parajaks ca 62/68 suurusest (et minna kindla peale, siis pigem 68, kui kahtled), kasutusaeg aga väga pikk, sest 104 suurust kandval JJ-l on kotis veel igati mugav olla.

img_9494

Pildil 104 suurust kandev JJ

img_9512

ja siin ca 90cm Jenni

Paneeli suurust saab muuta mitmest kohast – laiuse reguleerimine käib nöörist, mis tuleb siis vastavalt kokku tõmmata ja kinni sõlmida, paneeli kõrguse muutmine käib ülemises servas asuvatest rihmadest. Kõik on üsna lihtne ja mugav ilma liigsete rihmadeta.
Standard rihmad asetsevad seljal nn “H” kujuliselt, saab osta ka sellise variandi, millel saab rihmasid seljal risti kanda.
Mulle meeldib selle 4ever mudeli õlarihmade olemus – piisavalt laiad, piisavalt paksud, aga mitte liiga paksud, et hakkaks häirima või jääks tunne, et seda kotti on seljas kuidagi palju.  Kui kott omale õigeks timmida, siis on tõesti ülimugav.
Pihavöö läheb keskmisest veidi kitsamaks (ca 62-63cm) ja on pehme, aga mitte päris lötsa, et üldse ei toetaks.

img_8769

img_8770

pihavöö

img_8773

õlarihm

Kapuuts on kotile külge õmmeldud, et see alati vajalikul momendil oleks olemas, ning kohe on kotiga kaasas ka samast kangast rihmade kaitsed, et beebi koti õlarihmasid läbi ei lutsutaks.

img_8766

4ever max suuruses

img_8767

img_8768

minimaalses suuruses

img_8774

Ma ei osanud väga midagi oodata sellest mudelist ja seda suurem on ilmselt minu vaimustus selle üle – kõik on just nagu väga paigas, lihtne ja kasutajasõbralik.
Siiani proovitud mitte spetsiaalsetest toddleritele ehk väikelastele mõeldud kottidest, mis siiski pika kasutusajag on 4ever mudeli kasutusaeg kindlasti pikim ja eriti hästi sobib veel neile lastele, kel keha just pikemat sorti, sest paneeli kõrgus vägagi arvestatav.

img_8780

Ehk siis pikk jutt lühidalt – kes soovib kotti, millel oleks pikk kasutusaeg, mis oleks ilus ja mõnus, siis Be Lenka 4ever on just midagi niisugust. Ka võib see olla hea variant neile, kes küll vastsündinut kannavad esialgu linas, aga mingi hetk avastavad, et tahaks siiski kotti ka, nii saab terve selle võimaliku kasutusaja maksimaalselt realiseerida. Ja muidugi on see nutikas valik, kui peres on eri suuruses lapsi, aga tahaks nendega kasutada vaid ühte kandevahendit – kuna kott on alati ühes tükis, siis ei saa midagi koju ununeda ja see on alati kasutusvalmis hoolimata lapse suurusest.

Kasutades sooduskoodi “lifeatlucky13” saad Be Lenka täishinnaga tooted Babyshop.ee lehelt 15% soodsamalt 😉

Lapsekandmine: AngelWings talvemantel

Talv, päris miinuskraadide ja lumega talv on saabunud ja see tähendab, et last kandes tahaks ikka mõnusasti soojas olla ning selleks parimat varianti leida. Mul on erinevaid lapsekandmise jopesid-mantleid mitu, aga nähes seda AngelWingsi selle aasta talvemantlit jäi silm kohe pikemalt pidama – nii ilus!

Ok, ilus või mitte, aga mõtet osta oleks ikka siis kui soe ka on, eks. Kirjeldus on samas lubav, soojustuseks tenceliga termofliis, pealmine osa vetthülgav ning tuulekindel, lisaks kapuuts, oi, see kapuuts – see suuur ja mõnus kapuuts on taevakingitus neile emadele, kes juukseid krunnis kannavad ja tavaliselt ühtki kapuutsi seepärast normaalselt pähe ei saa, seda saab. Hästi – ostetud!

Esimene mõte jopet pakist väja võttes oli see, et issver, nii kerge, peaaegu nagu ei kaalugi midagi (peas tiksub mõte, on ikka soe ka või), Aga ega käe all paks tunduv asi ei ole alati soojem kui kerge ja õhem tunduv asi, loeb ikka materjal ning tänapäeval igasugu nutikad valmistamise ning materjali tehnoloogiad.

Mis mulle meeldib selle mantli juures?
Kindlasti lõige, nii naiselik ja sobib ideaalselt neile, kes teksa ja (talve)tossu asemel eelistavad kleite ja pikemaid saapaid kanda, samas ei ole liiga  “pidulik”, et igapäevasemaks ja just nimelt teksadega kandmiseks ei sobiks – sobib küll. Pikkus on mõnus, kuskilt ei puhu tuul sisse ja ka pingile istudes jääb tagumik soojaks.
Suurtesse taskutesse annab päris palju mahutada, kui muud midagi ei, siis telefon-võtmed-rahakott kombo eraldi kotti ei vajakski.
Ja siis see kapuuts, mida juba mainisin, ma olen nimelt õudsalt kehv mütsikandja aga samas vahel on nii külm tuul või lihtsalt kuidagi eriti krõbe külm, et tahaks kapuutsi pähe panna ja tõesti, selle alla mahub igasuguse soenguga. Samas, kui pähe ei pane, siis hoiab see kohevalt ümber õlgade ja kaela ning on jätkuvalt mugav ja lisasoojust andev. Kuna kapuuts ei ole eemaldatav, siis selleks ajaks kui last seljas kannad, saab kapuutsi kokku rullida tihedalt ning kinnitada trukiga, nii ei ole see lapsel ebamugavalt näos ega ees.
Käiste otsad on soonikuga, seega hoiavad hästi ümber, soonikutes on ka pöidla auk, aga see funktsioon ei ole mu jaoks enamasti oluline tundunud ja võiks ka olemata olla (ühtlasi eeldab see ka ideaalselt sobivat käisepikkust kandjale).

Nagu näha, siis on see manel päris super ka ilma lapseta kandmiseks, aga kuidas on siis ikkagi põhifunktsioonina, last kandes kasutada? (NB! mantel ei ole lapsekandmisvahend vaid on ikka mõeldud kasutamiseks ümber lapse, kes on siis kas kandelinas või ergonoomilises kandekotis)
Väga hea! Just mantli kergus teeb selle kasutamise mugavaks, ei ole keeruline ka seljas kandes lapsele üle õla peale visata ja ei pea kartma, et laps raske jopega kuidagi “pihta” saab 😀 Või kui näiteks poodi minna ja lihtsalt luku eest lahti tegemisest jahutamiseks ei piisa (sest järjekorrad on pikad ja poes veedetud aeg venib), siis seda kerget mantlit käe otsas kanda ei ole ka eriti tülikas.
Nagu ikka Angel Wingsi jopedel, on ka sellel kaasas kandja jaoks mõeldud kaela kattev tükk, mis ei toimi küll päris salli tasemel, aga annab siiski päris olulise lisamugavuse ja soojuse last kõhul kandes, minul see lemmik ei ole, aga on neid, kes seda just oluliseks peavad.
Ja loomulikult on kaasas vahesiilud lapsega kasutamiseks – neid on kaks, üks väiksem ja teine suurem, et kasutada siis nii pisibeebide kui ka juba suuremate põnnidega. Aga sama hästi võib kasutada ka nii, et väike beebi on väiksema osaga kõhul ja suurem laps suurema osaga seljas ehk, et mantel on edukalt kasutatav ka tandemkandmiseks. Mõlemal vahetükil on ülemises servad väike kapuutsike (päris kapuutsiks seda ma ei nimetaks), ka on tükkidel kahel kõrgusel kummid, mida siis saab kokku tõmmata, et jope oleks mõnusasti ümber lapse. Lisaks on siis veel eraldi lapse kapuuts, mis siilude külge kinnitub trukkidega ja mille saab näiteks suuremal magaval lapse pea toetamiseks üle tõmmata (kinnitub jope õlgadel olevatesse aasadesse – kui soojal ajal kasutaks selleks koti kapuutsi, siis jope all kandes seda kapuutsi väga edukalt külge ei säti ja nii ongi see eraldi variant päris asjalik. NB! alati jälgi, et laps oleks ka jopede/mantlite all kandes piisavalt kõrgel, nägu ja hingamisteed kenasti vabad ning katmata.

On siis soe ka või?
On, vähemalt meie testitud kraadidega vahemikus -9C kuni -3C oli selle mantliga soe ja mõnus, minul all särk ja puuvillane “kampsun”  Jonil body, püksid, pehmed villased sokid ning õhem villakombe (külmemal ajal ja siis kui olime pikemalt väljas ilma plaanita siseruumidesse minna) või nn dressikombe (puuvillane). Peas õhem villane tuukrimüts, et kael ja kukal oleks kaetud ning tuuletõkkega tutimüts (kui oleks paksem tuukrimüts, siis teist mütsi ei paneks). Selle kaela osa asemel eelistan ma salli kanda, milleks on mul Tula tekk, see toimib ideaalselt.
Aga siinkohal tuleb mainida, et see talvine riietumine on VÄGA individuaalne ja enne kõike lihtsalt katsetamine.

Igatahes mina olen selle mantliga rahul, on ilus, on mõnus ja soe, mugav kasutada ning arvestades, et see on nii masinpestav kui ka keemilises puhastuses puhastatav, siis ka lihtne hooldada.
Boonusena, saab selle kuskilt kaugelt tellimise asemel osta siit samast Eestist, memme.ee või nende Telliskivist asuvast esinduspoest.
Mina oma 170cm pikkuse ja 56kg juures kannan S suurust, kui tahaks väga slim  fit varianti, siis läheks ilmselt ka XS, aga S-suurus istub mul hästi, saab vajadusel alla panna soojema kihi ja ei kisu kuskilt imelikult. Minu mantel on hall, aga sama mudelit on ka sinakat tooni.

IMG_7333

IMG_7364

Minu hirmunud pilk silmas jõuluvana 😀 

Külmal ajal lapsekandmiseks:

-riieta laps kihiliselt, pigem õhemalt kui paksemalt (natuke jahe on parem kui ülekuumenemine)
– last riietades, pea silmas, et villa ja siidi-villa kiht on kõige tõhusam, kui see on otse vastu nahka, seega ka villaseid sokke valides eelista selliseid pehmeid, mis sobilikud palja jala peale.
– last, kes õues vahepeal ise kõndima ei lähe, on kõige parem kanda oma jope all, see kehtib ka päris pisikeste beebide kohta, keda nõnda omal põues hoides on kergem soojana hoida ning nende heaolu jälgida (nii temperatuuri kui ka hea asendi osas)
– lapse nägu PEAB olema vaba ja katmata, lapse pea peab  ulatuma jope,mantli, pusa avast välja (jälgi, et laps ei oleks kandevahendiga liiga madalale asetatud)
– kui väljas on libe, siis võiks eelistada seljaskandmisele kõhul kandmist – kukkudes saab siis nt käed ette panna aga selili lennates ei kaitse miski.
– last kandes ÄRA pane käsi taskusse, just eelimises punktis mainitud põhjusel, siis saad need vajadusel ette kaitseks panna.
– arvesta, et kui laps on vastu kandjat, siis te mõlemad soojendate üksteist (seda eriti liikudes)

Eestis on seda külma aega piisavalt palju, et minu meelest tasub oma mugavusse investeerida ehk, et kui on ikka vajadust sel ajal last ka õues kanda, siis on hea lapsekandmisjope või mantel igati asjalik ost.

 

Lapsekandmine: Kokadi – Flip, Wrapstar ja TaiTai

Kui sa otsid eriti imeliste, pisut haldjalike või muinasjutuliste motiividega pehmest kandelina kangast kandevahendit, siis mu soe soovitus on Kokadi valikuga tutvust teha, lisaks erinevatele kujundustele on ka erinevat tüüpi kandevahendeid, mis sobivad nii pisemat kasvu kui ka suurema kerega kandjatele, pisibeebidest väikelaste kandmiseni välja.

Tänases postituses jagan kogemust kolme Kokadi toote kohta – Flip, mis on kandekott ning Wrapstar ja TaiTai, mis ruutlinatüüpi seotavate õlapaeltega kuid pandlaga kinnitatava pihavööga nö kott.

Flip on meil kasutuses olnud juba päris suvest saati, kui Jon oli umbes ühekuune, selle koti puhul oli minu jaoks wow efekt see, et õlarihmad ei kinnitu paneeli külgedele vaid pihavöö külge, see välistab võimaluse, et rihmasid pingutades tõmbaksid beebil selja nõgusaks. Ka on sellist tüüpi koti sisse palju lihtsam last mõnusalt kumera seljaga konnaasendisse sättida.
Erinevused mitmete teiste kottidega sellega ei lõppenud, näiteks õlarihmad ei ole väga suured ega ka paksu polstriga, kuid samas ikkagi mugavad ja võimalusega nii sirgelt kui ka seljal risti kanda. Küll aga on rihmad oma pikkuse poolest sellised, et päris XL+ suuruse kandjale ilmselt on see kott pigem väike. Teistpidi aga hea uudis peenikese pihaga kandjatele – Kokadi Flip pihavöö läheb lõpuni kokku tõmmates ca 62cm peale, mis on kitsam kui paljude teiste vöö.
Joniga on meil kasutuses “baby size” Flip, mis oli paras juba 56 suuruse kandmisel ja 4+kg juures. Seda kaua see suurus nö kestab ei saa päris üheselt öelda ja oleneb pigem lapsest, kuid oma lastega proovides ütleks, et ca 80-85cm pikkuseni max. Kott on siis seda sorti, et kasvab koos lapsega – paneeli laiusesse muutmine käib alumisest äärest takjakinnitusega, mis tähendab, et selle laiuse saab alati paika panna täpselt lapse järgi, et paneel ulatuks põlvest põlveni. Ülemisest servast saab samuti paneeli kitsamaks laiemaks sättida kummiga. Selja osa kõrguse seadistus toimub hoopis lapse asendiga – väiksem beebi on kumerama seljaga ja nö kasutab ära rohkem kangast, suurem laps on sirgema seljaga ja nii ulatub ka paneel kõrgemale. Kuna laiusesse kasvab Flip rohkem, siis eriti hea valik on see neile, kelle laps on pigem lühema kerega aga pikkade jalgadega.
Kuna Jenni on “babySize” flipist siiski välja kasvanud, otsustasime temale ka järgmist suurust proovida – Kokadil on siis lisaks veel toddler ja XL suurused. Ka XL suurus on muudetava suurusega paneeliga, seega valisime selle ja kui paneel max laiusest kitsamaks panna, siis on see Jennile ideaalne (86 suurust kandes) ning samas veel korraliku kasvuvaruga (Kokadi enda soovitusel max 104cm kanti). XL suurusel saab õlarihmade kinnitada nii paneeli külgedele kui ka pihavöö külge – kuidas endal mugavam on. Kaalupiirang kõigil Kokadi kottidel/ruutlinadel 15kg.

IMG_0473

Flip baby

IMG_4754

Flip XL

Nagu kõigi Kokadi toodete puhul tasub ka Flipi valikul vaadata siiski kanga materjali ja tihedust, väga paksud (suure tihedusega) kangad ei pruugi näiteks pisibeebiga kasutades just kõige mugavamad olla. Meie Flip on “Paul in Wonderland” linast, mille tihedus 280gsm ja materjaliks puuvill ning tencel, viimane lisab kangale sellist voolavust ja libedust, mis teeb kasutamise eriti meeldivaks.
Jenni XL Flip on “Hedwych in Wonderland” tihedusega 272gsm ning materjaliks puuvill ka bambusviskoos – käe all katsudes õhuke ja kindlasti ideaalne ka soojal ajal või päiksesereisil kandmiseks.

IMG_5083

Flipi õhemad rihmad teevad mugavamaks ka tandemkandmise, kui õlgadel kahe koti rihmad

Kokadi TaiTai ja WrapStar
Need kaks kandevahendit on üsna sarnased – pihavöö on pandlaga ja õlarihmad on seotavad. Erinevus on õlarihmade tegumoes – TaiTai rihmad on polsterdusega ja kitsamad, WrapStari õlarihmad on paneeliga samast kandelina kangast ja laiemad. Laiemate paelte pluss on see, et lõige neil selline, et saab õlgadele laiali tõmmata lapse kaalu paremaks jaotamiseks ning lapse kasvades saab need laiad linasabad pepu alla lisatoeks siduda. Polsterdusega õlarihmad on jällegi pehmemad ja eks see sobivus on neil rohkem individuaalne ja kandjast lähtuv, kuulda on, et meestele pidavat need polsterdusega rihmad rohkem meeldima, samas Teedu sõnul mugavuse osas on ka need laiad Wrapstari omad väga mõnusad ja temale sobisid hästi.
Oluline ehk ka teada, et WrapStari linasabad on pikemad kui TaiTai sabad, aga sellegi poolest peaks mõlemad olema kasutatavad ka XL kandjaga, teisalt, kui tead, et pead palju kuskil õues siduma ja sabad võivad maha minna, siis ma eelistaks TaiTaid.

Selliste seotavate kandevahendite suur pluss on mugav ja kiire seadistamine kui kandja vahetub – muutma peab vaid pihavöö omale parajaks – õlarihmad seob iga kandja alati täpselt enda järgi ja ei ole muret, et kaua paika timmitud ning omale parajaks sätitud kott vajab uuesti seadistamist pärast teist kandjat.

Nii WrapStari kui TaiTai paneelid on sarnaselt Flipile lapsega koos kasvavad, laius taas alt takjakinnitusega ning ülevalt kummiga, kõrguse osa siis sõltub lapse asendist.

Meil kasutuses olnud on mõlemad  puuvilla ja bambusviskoosiga – WrapsStar “Royal Crown Prince Silver Line” (250gsm) ja TaiTai “Marie in Wonderland” (270gsm).

Erinevaid Kokadi kandevahendied kasutades avastasin enda jaoks, et isegi kui mõni kangas tundus igavam või mitte nii äge, siis tõde selgus alles selga pannes – siis lõid värvid särama ja enne ehk ilmetuna tundunud variant võis hoopis lemmikuks saada.

Need kolm varianti on minu lemmikud Kokadi valikust, mida julgeksin iga kell soovitada, aga kes tahaks oma valikuvariante veelgi laiendada, siis leidub Kokadil loomulikult neid samu pikki kootud linasid, millest kotid tehtud, aga ka trikoolinasid, onbuhimosid, rõngaslinasid ning ka WrapTai, millel on nii pihavöö kui õlarihmad seotavad. Ka on lisandunud nüüd jahedaks ajaks kandekottidele mõeldud katted, mis kasutatavad siis, kui lapsekandmise jopet ei ole.

Hea uudisena saab Kokadi kandevahendeid osta ka Eestist, babyshop.ee on neid siin müümas ja eriti cool on see, et koodiga “lifeatlucky13” saab oma Kokadi toote sealt 20% soodsamalt soetada.
ps. kui soovitud toodet pole Babyshopi lehel, siis tasub neile oma sooviga kirjutada 😉

Lapsekandmine: Liliputi 4in1 jope ja Lili Tai

Teen ühise postituse kahe väga mõnusa Liliputi toote kohta – nende soe lapsekandmiseks mõeldud jope ning Lili Tai, mis on siis sisuliselt ruutlinatüüpi kandmisvahend – need kaks koos “sinepi” ja “ocean breeze” toonides on mu meelest kohe eriti ilus ja ka mugav kooslus.

IMG_3643

Lili Tai otsad annab edukalt nii sisuda, et liigselt pikad sabad kuskil rippuma ei jääks

Ma mäletan kui Jenni oli paarikuune beebi ja ilmad läksid külmaks ning pidime temaga ujutamises käima ja et kui ebamugav sinna käruga oli minna ja kuidas siis kandekoti ja tavalise jope ja kombeka ja sallidega mässasin, et saaks siiski veidi mugavamalt toimetada. Oleks ma kohe siis investeerinud korralikku kandmisjopesse, oleks elu lihtsalt nii-nii palju lihtsam ja mis seal salata, ka soojem olnud ning talv poleks tol hetkel meie kandmiskirge jahutanud,
Neid kandmisjopesid on tänaseks päris palju erinevaid, üks kvaliteetsemaid ja ilmastiku kindlamaid on ilmselt just Liliputi oma.
Seest on sel mikrofliisist soe vooder ja pealmine osa tehtud softshellist, nii on  tegu eriti sooja ning ka tuule ja vihmakindla jopega, lõige on täpselt nii palju pikk, et peaaegu tahaks isegi mantel selle kohta öelda, samas tegumood ja välimus lubavad kanda nii sportlikuma kui ka veidi viisakama lookiga. Kohe kaasas on kaks vahesiilu – lapsekandmiseks kõhul ja seljal ning raseduse ajal kandmiseks, lisaks saab jopet edukalt kanda lihtsalt niisama. Mainin ka ära, et lapsekandmise puhul on laps siis ikka mõnes ergonoomilises kandevahendis ja jope on puhtalt sooja andmise mõttes seljas ehk jope ise ei ole kandevahend.
Liliputi jope juures meeldib mulle väga see, kuidas kapuutsi trukki sulgedes on kandja kael mõnusalt soojas, paljudel jopedel jääb see kaela osa  last kõhul kandes hirmus paljaks ja vajab kindlastli lisaks salli – praegu sügisel aga selle jopega salli mul polegi vaja läinud.
Kes last seljas kandes kardab, et jope kapuuts last häirima hakkab, saab selle hoopis küljest ära võtta, muidugi peab siis olema õigel hetkel meeles see endaga ka ühes võtta kui taas kasutamise vajadus peaks tekkima.
Seljal on lapsekandmise ava kinnitatud luku (pikki) ja trukkidega (laiusesse ülemine äär), kui laps on seljas lisasiiluga, siis annab nende trukkidega seda lapse ava ka piisavalt reguleerida, et külm tuul kandjale selga ei puhuks.
Kui üldiselt selle jope puhul väga palju seadistada pole võimalik, mis tähendab, et tasub endale kohe hästi istuv ja paras suurus võtta, siis alumises ääres siiski on kumm, mille saab kenasti kokku tõmmata, et see osa rohkem keha ligi hoiaks ja alt poolt tuul või külm sisse ei poeks.

Kui meil plaanitud käik pole pikk, siis ma tihti ei viitsi selleks ajaks üldse mingit käe-õlakotti vaid telefoni-rahakoti-võtmete jaoks  kaasa võtta, Liliputi jopel on taskuid piisavalt (kaks mõlemal küljel) ning osad neist ka lukuga, et kindlustada asjade olemasolu ka jalutuskäigult koju jõudes. Need taskud, kus käsi tahaks hoida, on samuti mikrofliisist voodriga, seega ka kinnasteta käed on soojas.

Lapsekandmise vaheosa saab kolmest kohast kummidega parajaks timmida, aga tasub teada, et kapuutsi sellel osal ei ole, kes sellest puudust tunneb (ja talvel võib seda jutuda küll), siis on olemas võimalus osta kaelus-kapuuts lapsele samas toonis nagu jope, aga why not võib ka hoopis erinevad värvid kokku panna. Lisaks on jopedega samas toonis ka laste kapukad saadaval, mis ka seest fliis ja pealt softshell ning kindlustamaks nende jalas püsimise on papud kummiga ümber jala kinnitatavad.
Värvidest rääkides – Liliputi jopet on hetkel saadaval 10 eri tooni, on erksamaid ja ka tagasihoidlikumaid, seega võiks igaüks omale meeldiva leida, mulle näiteks väga meeldivad just need ilma mustriteta variandid, samas kel kasutuses ka Liliputi kott, siis on omamoodi lahe ka jope sellega sobituma panna või kui lihtsalt mõni neist mustritest juhtub väga meeldima.
Hind on muidugi krõbe, aga kuna kasutusaeg ja võimalused päris laiad, siis tegelikult tegemist väärt investeeringuga (ja kui üldse enam ei taha kasutada, siis ka järelturul on huvilisi küll).

IMG_3402

jopega samas toonis papud

Aga räägime Liliputi Lili Taist ka, mis on meil viimasel ajal päris tihti kasutuses, erit nt õhtusel ajal Joni magama “jalutamisel” (jalutan lihtsalt toas veidi ringi, sest nii uinub ta kõige kiiremini – eriti kui JJ ja Jenni kõrval omalt poolt magamise vastu proteste esitavad). Lili Tai on tehtud Liliputi kootud lina kangast (mahepuuvill) ja saadaval kolmes toonis, sinine, pronksikarva ja hall, meil kasutuses on see sinine ocean breeze ja see värv on lihtsalt super kena ning sobib suht paljude asjadega, aga pole samas ilmetu. Kangas on pehme, sile – võiks öelda et isegi veidi nagu siidine, meeldiv ka palja naha vastas ja hea meelega seod sinna sisse õrna beebit.

Lili Tai paneeli suurust saab muuta – laiust takjakinnitusega ning kõrgust paeltest – see suuruse muutmise võimalus teeb Lili-Taist ideaalse kandevahendi juba päris pisikese beebiga (meie kogemusest alates ca 3.5-4kg) ja kestab ca kaheaastase kandmiseni (kuni 15kg). Seadistamine on lihtne ja seda saab teha täpselt lapse suuruse järgi, kuna puuduvad nö fikseeritud ette antud variandid.
Nii pihavöö kui ka õlapaelad on seotavad ja piisavalt pikad, et sobiks igas suuruses kandjale. Õlapaelade juures meeldib mulle see, et need saab õlgadele laiali tõmmata, nii on raskus paremini jaotatud ning mugavam ja kergem kanda.
Lili-Taiga saab last kanda kõhul ja seljas (tugeva kehahoiakuga last, kes kössi ei vaju).

Sellised seotavad kandevahendid on hea valik näiteks siis, kui kandjad tihti vahetuvad, kuna nii vööd kui õlapaelad seob iga kandja lihtsalt alati enda järgi ja pole vaja lisa tegevusena tegeleda ümberseadistamisega.

IMG_3569

Kes pisut pelgab pika lina sidumist, aga tahab midagi veidi rohkem täpselt lapse ja kandja järgi sätitavat vahendit kui seda on pannaldega kotid, siis selliseid ruutlinatüüpi vahendeid tasuks proovida, kui vaja kasutada juba väikse beebiga, siis kindlasti Lili-Tai võiks olla üks tugev variant.

Lapsekandmine: Manduca XT kandekott

Manduca kotid on olnud Eestis populaarsed juba pikemat aega, kuid seni mu eelistuste hulka need ei kuulunud – nüüd kus välja on tulnud uus Manduca XT on sellest saanud aga üks mu lemmik mudeleid, mida kasutada – kirjutan siin pikemalt lahti, mis selle koti juures erilist on ja miks meile meeldib.

IMG_3340

Alustuseks siis mainin ära põhilised erinevused esimese Manduca mudeliga – suurim muutus on väikse beebiga kasutamises, sest kui varasemalt oli kaasas sisseehitatud beebisisu, siis nüüd on koti paneeli suurus lihtsasti muudetav ning kasvab koos lapsega nii laiusesse kui ka pikkusesse. See omadus teeb selle XT mudeli kohe kindlasti oluliselt mugavamalt kasutatavaks kui varasem sisuga sättimine. Teine oluline muutus on maksimaalses suuruses, sest XT mudelil läheb koti paneel praktiliselt toddler suurus kottide mõõtu, mis tähendab, et ühe kotiga saab põhimõtteliselt sünnist kuni väikelapseeani välja kanda – lapse pikkuse poolest siis ca 56-100cm.

Koti laiuse seadistamine toimub paneeli mõlemalt küljelt seda kokku nihutades või laiali tõmmates, eraldi midagi fikseerima ei pea ning seetõttu on võimalik ka juba lapse kotis olles vajadusel paneeli laiust muuta, et toetus oleks lapse jalgadele põlvest põlveni – see funktsioon koos pehme seljaosaga võimaldab lapsel kotis ola “M” asendis ehk pepu madalamal kui põlved, mis on beebide jaoks kõige loomulikum ja mugavam asend.
Esialgu olin pisut skeptiline, et kui suurust kuidagi ei fikseeri, siis kas see ikka püsib õigel kohal, kuid kasutades selgus, et püsib küll, sest see kangas on selline pisut haakuv ning seega ei libise paigast.
Kõrguse muutmiseks tuleb kasutada paneeli peal asuvat lukku ning see annab kasutamiseks 3 kõrgust – lukk täiesti koos (vastsündinuga), lukk koos vahetükiga (mis on kaasas) ning lukk täiesti lahti (väikelapse suurus). Muud kunsti selle paneeli lapsele sobilikuks tegemisel ei olegi, seega hästi lihtne ja loogiline.
Kapuuts on koti küljes ja seda ära võtta ei saa, küll aga saab selle kokku voltida ning paneeli serva sisse “taskusse” panna – nii moodustab see (eriti väikse beebiga kasutades) lapse kaela taha kerge toestuse. Ma enamasti eelistan varianti, kus kapuutsi saab eemaldada, sest väikse beebiga pole seda vaja ja niisama tilbendades see pigem häirib, kuid XT kapuuts jääb tõesti nii kenasti peitu,  et see mitte kuidagi ei sega ja lisatoena seal kaela taga hoopis üsna asjalikult toimib (voltima peaks selle võimalikult “lapikult”, et see kaela taga liiga suurelt ei jääks). Teise variandina saab selle paneelist välja poole rullida ja kinnitada küljes olevate nööpide ning kummidega – see on hea variant kui tead, et suurem laps võib magama jääda ja kapuuts kindlasti kasutusse läheb, nii ei pea seda sealt seest hakkama välja tõmbama, mis last segada võib.

Manduca XT rihmasid saab kanda nii paralleelselt kui ka risti, väga kergelt saab ülemise seljarihma kõrgust muuta ning õlarihmade küljes on need selliselt, et see muutmise võimalus ei tohiks kellelgi märkamata jääda (mida tihti mõne teise kotiga, ka esimese Manducaga, on juhtunud). Õlarihmasid risti kandes saab selle seljarihma üldse ka ära võtta, et see sinna lahtiselt segama ei jääks, lisaks on visuaalselt ka ilusam nii.
Õlarihmasid saab pingutada nii suunaga ette kui ka taha – kui õigesti sättida tähendab see ka seda, et rihmade pingutamine on mugav nii kõhul kui seljal kandes.
Pihavöö on üsna õhuke, pole küll päris vormitult pehme, aga siiski ilmselt sobilik ka õrnema pihaga kandjatele. Kinnituseks on turvapannal ja ka turvakumm, mida kindlasti kasutama peaks.

 

Selle mudeli lihtsus ja mugavus on kindlasti põhjuseks, miks mulle seda kasutada meeldib. Saan Joni sinna alati ilusti sisse ning ei pea selleks kuidagi eriliselt pingutama või palju sättima. Laps on mõnusalt tihedalt vastu kandjat ja igatepidi toetatud ning kandjal ei ole hirmu nö käed vabaks saada.
Meie pere laste vanust ja kasvu arvestades on see kott üks vähestest, millega saame vajadusel veel kõiki kolme last kanda – peaaegu neljane JJ (98/104) kuigi tema puhul on nüüd suht viimane piir käes ka, kahene Jenni (86) ja kahekuune Jon (56/62) ehk et kui kaasa võetavate kandevahendite arv on piiratud, siis Manduca XT aitab hädast välja kõigiga ning ei eelda mingite pikenduste või lisade igaks juhuks kaasas kandmist.

IMG_1400

piltidel on 2-nädalane Jon (umbes 4kg) minimaalses seadistuses, kaheaastane Jenni umbes keskmisse suurusesse sätitult kott ja peaaegu neljane JJ, kellel on kott maksimaalsesse suurusesse pandud

Kui ma peaks tooma välja mõne miinuse selle koti juures, siis on selleks ilmselt igav välimus 😀 Mis muidugi võib mõne teise jaoks hoopis pluss olla, kes eelistabki tagasihoidlikumat kandevahendit, sest hetkel on Manduca XT saadaval vaid kahe halli variandina – helesinise triibuga ja kollase triibuga.

Tehniline info
– kasutatav 3.5kg – 20kg, pikkuse poolest ca 56-100cm
– paneeli laiuse vahemik 16-50cm (tootja mõõdud)
– saab kanda nii ees (nägu kandja poole), puusal kui ka seljas (last, kes iseseisvalt istub)
– materjal on 100% mahepuuvill ja katsudes mõnusalt pehme
– kott on masinpestav

Meie Manduca XT on ostetud Eestis Scandikidsist, kus selle hind 159€

IMG_3054

Siin pildil Jon juba kahekuune (56/62 suurus)

 

 

Lapsekandmine: Soul AnoonA

Juba enne Joni sündi saabus meie juurde Indiast Soul Anoona kandekott, mis mõeldud kohe päris pisikese beebiga kasutama hakkamisest väikelapseni välja. Meil sai valituks kott, mis on 100 % puuvillane, roosa-lilla-sinise triibuline “Serene” – olles igati sobilik nii poisile kui tüdrukule, sest kasutajateks sel siin Jon ja Jenni mõlemad.

IMG_2501

Alustuseks ongi mõistlik üle vaadata need Anoona tehnilised andmed – kirjade järgi on see sobilik alates 3.2kg kuni 20kg, minu kogemus ja katsetamine ütleb, et mugavalt sain koti Joni järgi sättida seal 4.5-5kg juurest alates ning umbes ühekuuselt (mis on reaalsus ka paljude teiste kottide puhul paraku). Kestvuse osas loeb kilodest enam ikka lapse pikkus ja 80/86 suurust kandvale Jennile on Anoona paras ja on veel õige pisut kasvuruumi.


Anoona paneel on lapsega koos kasvav, muuta saab nii kõrgust kui ka laiust, viimast siis lausa kahest kohast. Ülemisel äärel on tugevam polsterdus, mis jääb lapse kaela taha ja võib mõneti võõras esialgu tunduda, kuid tegelikult toetab last päris kenasti – väikse beebiga on see sisse keeratud, lapse kasvades keeratakse see osa üles ning paneel pikeneb. Mulle selle koti puhul meeldiks, kui seda ülemist äärt saaks ka veidi kitsamaks teha, et see rohkem lapse ümber hoiaks kuidagi, siis saaks ka väiksema beebiga juba algusest peale kasutada paremini. Laiust saab muuta pihavöö pealt, kus see on trukkidega reguleeritav, aga ka paneeli külgedelt – nii saab seda täpselt parajat laiust veidi rohkem ja täpsemini lapse järgi sättida, et jalad oleks toetatud ikka põlvest põlveni.

Kaasas on loomulikult ka kapuuts, mis nii paneeli kui õlarihmade külge kinnitub trukkidega ja on seega ka eemaldatav (jee!), ühtlasi on pihavöö küljes ka pisike trukiga tasku, mis ei asetse lapse pepu all nagu paljudel kottidel, vaid hoopis küljel, proovimise järgi mahub sinna näiteks lutt või võtmed või hoopis väike snäkk emale 😀 Pihavöö on üsna õhuke, et kes on õrnema pihaga ja ei talu väga tugevaid vöösid omal ümber, siis see võiks ehk sobida, küll aga ei ole ta päris selline rullitava “lötsa” olemisega.

IMG_2518-1

Õlarihmad on samuti õhemad kui paljudel teistel populaarsetel kottidel, samas igati mugavad ning kui tahta kotti kanda näiteks mõne jaki või ka lapsekandmise pusa all, siis need õhemad rihmad on visuaalselt seal all oluliselt kenamad kui suured paksu polstriga rihmad, mis kaugelt vaadates annavad veidra Quasimodo looki 😀 (uskuge mind, proovitud), rihmasid saab kanda nii tavaliselt kui ka seljal risti. Vaid pingutamine käib kõhul kandes suunaga taha, mis ei ole mugavaim lahendus, kuigi kõigega muidugi harjub ning samas seljas kandes on nii pidi pingutamine jällegi hea. Rihmad liiguvad kergelt ning pigem ei vaja sissetöötamist.
Hea boonus on Anoona puhul kindlasti masinpesu võimalus (õrn programm, pesuvahend ilma valgendajate, pehmendajate ning loputusaineteta, kott pesu ajaks näiteks padjapüüri sisse ning kõik klambrid jms suletult), aga sellist suuremat pesu võiks teha nii vähe kui võimalik (see muidugi kõigi kottide puhul soovituslik, et kestaks kauem).

IMG_2229

See Anoona on üldse selline mõnusalt kerge, kes muidugi tahab veel ekstra õhukest ja mingil määral temperatuuri mõttes ka jahedamat asja, siis tasub proovida Souli linasest kangast variante – erinevat materjali ja värvi valikut on Anoonal päris laialt, mul endal üks fuksiaroosa linane jubedalt hingel, aga ilmselt vaatan seda pigem Jennile ja toddler mudelina juba ning saan siis juba uues postituses sedagi tutvustada 🙂
Souli valik lapsekandmisvahendite osas ongi päris lai – on Anoona, standard suuruses kott, toddler kott, rõngaslinad ning pikad linad, samuti igasugu kandmisega seonduvaid aksessuaare ning isegi lastel mütsid ja papud, mis samadest kangastest tehtud kui kandevahendid. Lähipäevil on lisandumas ka täiesti uus “kasvava” paneeliga koti mudel, kuid teistest eristuvaim on kindlsti Anoona.

Osta saab Soul Slingi asju otse nende veebilehelt, lisandub saatmine ja käibemaks, üle 150€ puhul ka tollimaks.

IMG_9313