Kuna igapäevaselt on keegi, kes palub nõu, kuidas oma hea ergonoomiline kott õigesti selga panna, siis kirjutan täna koos piltidega need põhilised punktid üles, mida võiks silmas pidada, et nii kandjal kui ka lapsel oleks mugav ja hea. Pisut ekslikult arvatakse, et kandekoti saab otse pakist lihtsalt selga panna – tegelikult tuleb ikka iga kott omale õigeks seadistada, aga kui kott enda jaoks mugavaks timmida, siis läheb edaspidi ka kiiremini muidugi 🙂

Kasutan pilditdel näidiseks Tula Standard (baby) suuruses kotti, mis on oma olemuselt sarnane ka kõigile teistele levinud ergonoomilistele kottidele – nimetades vaid mõned, siis Ergobaby, Manduca, Liliputi, LennyLamb jne jne.
Kahjuks tasub teada, et kui vaadata ka heade kottide tootepilte, siis enamasti ei ole seal kotid üldse mitte õigesti selga pandud – enamasti tegemist modellidega, kes igapäevaselt ei kanna ja seepärast ilmselt ka eriti arugi ei saa, et midagi valesti oleks.

1. Puusa/pihavöö kinnitamine
   Siin ongi oluline tähele panna, et kuigi tihti nimetame seda vööd puusavööks, siis ei tasu seda otse puusale panna, pigem säti see kõrgemale ja nii, et alumine äär pisut puusale jääb – ära pane vööd liikuvale puusaosale, siis hakkab see kõndimist segama ja võib lihtsalt ebamugav olla.
   Vöö kõrgust valides tasub silmas pidada ka seda, et lapse pepu võiks olla kõrgemal kui kandja naba, AGA EDIT: kui oled lühema kehaga või laps suurem, säti sinna kõrgusele, et sul oleks mugav (selles mõttes see musi kõrgus on kindlam orientiir). 

   

2. Seljarihm – see tuleks enne lapse kotti pistmist omale õigele kõrgusele panna – see õige kõrgus on umbes täpselt rinnahoidja paela kõrgusel või cm-paar kõrgemal. Nüüd on tavaline probleem selle kõrgusega seoses, et “aga siis ma ei ulatu seda kinnitama” ja selleks on tegelikult kaks nippi.
   Mina kasutan seda, et lasen selle rihma max pikaks, siis saan kinni panna ja pingutan uuesti nii palju kui vaja.
   Teine variant on see, et paned kohe selle rihma kinni ja max pikaks lased hoopis koti küljel asuvad rihmad ning asetad lapse kotti ja poed neist rihmadest nii läbi, nagu paneks pluusi selga, üks käsi, siis pea (nii et see rihm läheb seljale) ja siis teine käsi.
3. LAPS – kui kott on valmis timmitud, tuleb laps ka sisse panna, selle juures on oluline jälgida, et laps saaks võimalikult koti keskele (st mõlemale poole jääb võrdselt ruumi).
   Aseta laps kotti mõnusalt sügavasse istmesse, iste moodustub sellest koti pehmest seljaosast – soputa laps piisavalt sügavale, et tekiks “M” asend, kus põlved on kõrgemal kui tema pepu.
   Nüüd siis kott koos lapsega selga ja pinguta neid rihmasid, mida vaja. Ennekõike neid külgmisi rihmasid, mis kandja käte alt kummaltki küljelt jooksevad.
   EDIT: NB! last ära pane ei linasse ega kotti kiniste jalaotsadega pükste/sipukatega – need võivad hakata jalgadele survet avaldama ja varbaid kokku suruma. Eelista püksid+sokid kooslust 😉

   
   

4. Lapse kõrgus – selleks, et kontrollida, et laps on kotis piisavalt kõrgel on 2 head nippi, üks, mida juba mainisin on see, et lapse pepu võiks ollaülevalpool kandja naba või selle kohal. Teine on see, et kandja peaks saama lapse peale teha musi nii lihtsalt, et selleks pole vaja oma kaela kuidagi pingutada.
5. VALMIS
   
   

   Musi kõrgusel 🙂 

NB! Kõik see on tehtav eeldusel, et kott on lapse suurust ja vanust arvestades temale paras või kasutusel on vastav beebisisu. 
KUI kotil on rohkem rihmasid, siis tasub kõigi nende seadistamist ka proovida, näiteks see, kui kott koos lapsega maru kaugele hoiab ja õlgadesse ikka raskus hakkab, siis kui on õlarihmadel eespool veel rihmad – võib proovida neid lühemaks teha.
Ja kui ikka on ebamugav või miski tekitab küsimusi, siis tasub küsida nõu näiteks lapsekandmisnõustajalt või tule uuri FB Lapsekandmise grupist.