Palju õnne Jon – 1 kuu

Ok, aeg libiseb käest, seda näitab seegi, et Joni esimese kuu postitus päev hiljem ilmub. Tegemist on lihtsalt omajagu ja kõigil kolmel lapsel siis omad teemad. Täna siiski keskendume meie pesamuna Jonile.

IMG_1367

1

Alustame kavamisest – ühekuuselt kaalub Jon 5kg ja on 55cm pikk, riided on enamus 56, sekka mõni 62 body.
Isu on poisil hea, menüüs vaid rinnapiim ja seda nii tihti ja palju kui ta ise soovib. See siis tähendab, et mõni öö vaid paar korda ja mõnel teisel ööl paari tunni tagant – kordi kui selliseid ma ei ole tegelikult lugenudki, ei öösel ega päeval, see loendamine lihtsalt ei sobi selle kulgemise juurde, mis meil käsil ja ei annaks midagi juurde ka.

Magab see pisike smurf meie kaisus, esimesel ööl veeretasin ka nn vooditasku/hälli meie voodi kõrvale, aga seal magas ta ka vaid esimese ärkamiseni ning kolis seejärel kaissu, järgnevatel päevadel ma ei viitsinud enam seda taskut sinna viiagi, kuna päeval on see meil elutoas kasutuses. Magame kõik selle kaisu lahendusega kõige paremini.
Päevased uned teeb Jon kas elutoas selles hällis, mul linas/kotis (vahel õnnestub ta ka seal uinudes hälli ümber tõsta) või harvem kärus (tihti lihtsalt ei suuda ta kärus magama jääda kuidagi, aga kui see siiski õnnestub, siis võib seal paar-kolm tundi ikka magada).

Järjest enam on ärkvel olemise aega ka, mida sisustame maas tekil olles või siis teda kandes. Suured tegelejad on muidugi õde ja vend, kes mänguasju näitavad ja niisama väikest vennat musitavad-kallistavad. Ütleme nii, et Jon on väga väga hoitud siin.

Luti osas olid sel korral meil kahetised tunded, kas anda või äkki mitte. Otseselt vajadust nagu ei ole, paar korda siiski proovisime, et mis ta arvab, aga otsuse tegigi ta ise ära – lutti ta ei taha ja las siis nii ollagi, ei hakka me ka mingisugust kümne eri firma varianti katsetama.

Eile täitunud esimese elukuuga tuli meie päevakavasse ka beebide võimlemine, kus käisin ka JJ ja Jenniga ning kuhu on alati tore uuesti minna. Täna oli Joniga esimene võimlemise kord, millest poole peal küll tabas Joni nälg, aga hea oli kõiki neid võtteid meelde tuletada ja ootame juba väga järgmist korda.
Ka ujutamise ajad broneerisin paariks kuuks ette ära, et kord nädalas saaks temagi lõõgastava ja samas treeniva supluse osaliseks. See võimlemine ja ujutamine on minu jaoks beebidega nö must be programm, millest kellegagi pole loobunud ja nii ka sel korral. Hea on kõiki neid harjutusi jms teha juhendamisega, sest ausalt ei püsi kõik eelmistest beebidest meeles ning muidugi ka sotsiaalne külg neil ettevõtmistel – kohtuda teiste lastega ja ka füsiodega, kes lapse arengul oma asjatundja silma peal saavad hoida.

Esimene kuu on seega läinud päris kenasti, loodan, et läheb edasi samas vaimus.

IMG_1352

mu smurfid

IMG_0294IMG_0300

IMG_0734

Esimene muuseumis käik

IMG_1172

IMG_1287-1

võimlemas

Palju õnne Jenni – 1 kuu

Ongi tõesti nii, et juba on esimene kuu möödas, see läks nagu silmapilk, hetk tagasi olin vannitoas sünnitamas ja nüüd on Jenni juba terve kuu meiega olnud.

img_2469

Jenni ja tema esimene kaisukas

Kõik on läinud paremini kui loota julgesin, harjumine uue elukorraldusega on olnud siiani üsna valutu. Muidugi on sellele väga palju kaasa aidanud, et Teet oli esimese kuu meiega koos kodus, nüüd on ta tagasi tööl ja võib olla teise elukuu postituse juures ma enam nii ei hõiska, aga no eks näeme.
Samas tänane esimene päev kolmekesi kodus läks küll üle ootuste ideaalselt. Lapsed magasid 8-ni (tavapärase 7 asemel), hommik oli mõlemal lapsel rahulik ja heatujuline – jõudsime kenasti süüa, riietuda ja mängida. Kuna kõik oli nii chill, siis otsustasin mõlemaga ka mänguplatsile minna, Jenni jäi magama, JJ veidi tuias platsil ja avaldas siis soovi lahkuda. Tegime veel käruga väikse tiiru, sest ilm oli nii-nii ilus ja suundusime tuppa, kus mõlemad lapsed läksid rõdule lõunauinakut tegema – Jenni magas kokku 3h ja JJ samuti. Ma jõudsin vahepeal pesu pesta, nõud masinast kappi panna, tassi teedki juua ning lõunaks ettevalmistused teha. Ja nii ei olnudki enam pikalt vaja oodata, et Teet koju jõuaks.
Ma ei hakka üldse varjama, et selline päev tekitab superema tunde… ja see on ütlemata mõnus 😀

Aga nüüd siis päevakangelasest. Jenni on üsna ideaalbeebi, sööb hästi ja isukalt ning ikka rinnapiima. Imetamine läheb meil nüüd kenasti ja need tavapärased alguse raskused (valu-valu-valu) on õnneks möödas.
50 suuruses asjad hakkavad väikseks jääma (mõned kitsamad juba on) ja kasutuses on 56 suurus, kus olenevalt firmast on veel ka kasvuruumi (Lindexil on näiteks pigem avaramad asjad). Kaalu osas andis kodune kaalumine 4,5kg ja mõõdulindi venitasime tema kõrval ca 54cm peale. Arsti juurde lähme jälle järgmisel nädalal.

Ei saa öelda, et meil oleks juba päris 100% kindel päevakava, nii väikestega see mu meelest polegi lihtsalt võimalik, aga teatud rütm on olemas küll ja selle järgi saab veidi asju sättida ka. Suure osa päevast magab Jenni lihtsalt maha, kui läheb hästi, siis ühe une teebki ta ka rõdul kärus, eriti heal päeval on nad seal lõunaund tegemas JJ kahekesi oma Bugaboo Donkey kärus. Muud päevauned teeb Jenni elutoas hällis elu ja melu keskel. Enne ööund proovime igal õhtul vanni teha (kui just külalisi pole või ise külas pole), vann meeldib talle väga-väga, mis annab lootust, et ka teisest elukuust plaanitud ujutamine talle meeldima hakkab.
Öösel magab ta rahulikult, sööb 2-3 korda, äratus on 7-8 ajal, aga see on tingitud pigem JJ ärkamisest, Jenni magab pärast hommikusööki veel edasi üldiselt.
Lutte proovisin mitut erinevat, ei sobinud MAM ega ka tavaline Philips Aventi pisikestele mõeldud lutt. Viimasena proovisin hoopis Philipsi Soothiet ja alates eilsest on see sobinud ja tänane 3h kestnud õueskäik + rõduuni olid just selle soothie seltsis.

Õe ja venna suhted lähevad päev-päevalt armsamaks. JJ tunneb õe vastu rohkem huvi, tahab talle mänguasju näidata, tunneb muret, kui õde nutab ja läheb teda lohutama. Jätkuvalt muidugi tahab ta ka ise nunnutamist ja tegelemist ja seda püüame ka teha. Nii on tal oma huvitegevused, kus ta on ühega meist omaette, lisaks niisama mängimine, kui Jenni magab. Huvitav on näha ka, et JJ nüüd oma beebinukku õega seostab, nii hoiab ta nukku süles nagu beebit ja toob seda mulle sülle, kui Jennit imetan 😀  JJ on kindlasti iseseisvamaks muutunud, aga see ei tähenda muidugi, et teda kuidagi unustada tohiks. Eriti hoolikalt peab tema väsimist jälgima, sest üleväsimusega tuleb ka tusatuju ja siis pole kellelgi tore.

Nüüd algav teine elukuu tuleb juba veidi tegevuste rohkem, kuna alustame ka Jenniga võimlemas käimisega ja lisaks on siis JJ huvitegevused, mis mul kuidagi nüüd lahendada tuleb, kuna Teet on tagasi tööl. Ilmselt kirjutan ka sellest kahe lapse tegevuste plaanimisest ja korraldamisest eraldi postituse juba varsti.

See esimene kuu on olnud ikka üks harjumine ja harjutamine, aga ausalt, mul on nii hea meel, et otsustasime, et perre võiks tulla ka teine laps, tõesti on tore ja see igapäevane rõõm oma lastest on lihtsalt ebamaine. Naljakas on mõelda, et pärast JJ sündi ma ei tahtnud veel pool aastat isegi mõelda sellist mõtet, et võiks ka teine laps olla ja nüüd mõtlesin pärast Jenni sündi sel hetkel kui kiirabiga kodu uksest väljusime, et “oh, nii võiks ju veel sünnitada” 😀 (kuigi plaanis seda siiski rohkem pole).
Aga olen kindel, et meie nii positiivse alguse alustalaks ongi just see tohutult positiivne sünnituse kogemus, mis Jenniga oli ja olen selle eest väga tänulik.

Mõned pildid meie esimesest ühisest kuust:

img_1823

Esimene päev kodus

img_1831

img_1992-1

mu varandus

img_2019-1img_2054-1

img_2192

oh, kuidas ma arvasin, et ma oma last roosamannasse ei riieta

img_2265

Baby Björni tool on meie laste lemmik

img_2346

Mõnel päeval on juba turvahälli soojakott käiku läinud

img_2390

img_2404

Õnneks kõik päevad ei pea roosad olema

img_2424

Ainus lutt, mis veidigi sobib

img_2435

Vend mänguplatsil ja õde tudus

img_2437

Supermom ja tema lapsed 😀