Mugavad riided imetamiseks

Kes on juba mitme lapse ema ja imetamisega sina peal, see teab ilmselt isegi, et mis just temale sel perioodil kõige mugavam oli seljas kanda, aga kel see tee veel ees, siis mõned minu soovitused tulevad nüüd siit.

Päris palju loen ma erinevatest beebigruppidest, et emad tunnevad end ebakindlalt ja pahasti, kui peavad kuskil avalikult imetama, sest siis peab end justkui paljaks koorima ja ma tihti kahtlustan, et sel ebamugaval olekul on suur roll ka valesti valitud riietel. Ei taheta vist spetsiaalseid imetamiseks mõeldud riideid osta ka, kuna need ei näe kuigi ilusad välja – mõistan ka seda, sest tõesti palju liigub selliseid “mammalikke” mustreid ja hõlste meenutavaid lõikeid, samas, kui veidi otsida ja kombineerida, siis pole raske ka ilusaid asju leida.

Aga alustame algusest, pesu. Mugav imetamiseks mõeldud rinnahoidja on ikka väga abiks. Pesu valiku puhul peaks siis kindlasti vaatama, et see kuskilt ei pitsita ja ei sooni ning samas, et see siiski ka kosunud partiile tuge pakuks.
Mina eelistan sellist pisut toetavamat pesu kanda, seega sai ka mu imetamise pesu valikul just sellised ostetud. Samas, tean ka neid, kes eelistavad just sellised spordipesu meeutavaid rinnahoidjaid, mis üleni venivast-pehmest materjalist. Pesu osas on päris head valikud H&Mi ja Lindexi e-poodides, käisin ka nende tavapoodides, kuid seal on valik üsna naeruväärne. Kindlasti tasub külastada ka pesupoode, kus ka kvaliteetsemate brändide pesu müügil, aga minu jaoks ajasid asja edukalt ära ka eelmainitud kohad (boonusena siis heade hindadega).
Suuruste osas – minu kogemus näitab, et võib rasedana (ca 6.-7. kuul) osta juba imetamispesu, mis hiljem siis ka paras on, aga arvestama peab, et ca nädal või veidi kauem pärast sünnitust, kui piim alles rinda tuleb ja võivad tekkida piimapaisud + kogu sellest uuest kogemusest on rinnad valusad/hellad ja topelt suured, ei pruugi need rinnahoidjad, mis varem ostetud kohe sobida. Samas kui pole just suurt-suurt vajadust, siis ma eraldi selleks ajaks pesu ei ostaks ja pigem kasutaks selle aja näiteks imetamise toppe (pealegi kõige mõnusam on kodus üldse sel perioodil pool paljas olla , kui ruumi temperatuur seda lubab). Kui rinnad juba piima ja imetamisega veidi rohkem harjunud, siis minul sobisidki need rinnahoidjad, mis said rasedana valmis ostetud ja need läksid siis terve imetamise aja (ca aasta).

Minu lemmikud asjad olidki imetamise ajal hoopis H&M-i imetamiseks mõeldud topid, sest päris alguses kui piim rinda tuli ja rinnad veel ekstra-ekstra suured olid, ei olnud mul rinnahoidjad üldse mugavad (eriti kuna rinnad olid ka väga hellad). Neid toppe oli hea kodus niisama kanda, ühtlasi meeldis mulle neid ka öösel kasutada, sest rinnahoidjaga magamine lihtsalt ei ole mugav, samas päris tavalise pluusiga ei ole näiteks rinnapatju kuhugi panna (alternatiiviks oleks siis juba eelnevalt mainitud üleni venivad/pehmed rinnahoidjaid). Samuti kandsin neid toppe ka teiste riiete all (eriti talvisel ajal). Kokku oli mul neid vist lausa 6 (erinevates värvides ja mustritega).

Spetsiaalseid imetamise pluuse mul ei olnud, paljuski just nende toppide pärast, sest need toimisid juba ise nagu pluusid. Tihti kasutasin kombot imetamistopp+eest nööbitav triiksärk, nii oli väga mugav. Kui ma neid toppe nii agaralt poleks kasutanud, siis ilmselt oleks imetamispluusid siiski ära kulunud. Sel korral plaanin ka paar sellist soetada, et oleks midagi sellist “viisakamat” (kui imetamise topp) näiteks jaki all kanda, sest teatud kohtades võivad need topid liigselt aluspesuna mõjuda. Imetamispluusi/topi eelis tavaliste pluuside ees ongi peamiselt see, et neid kasutades EI PEA end imetamiseks pool paljaks koorima.

Suve saabudes muidugi igatsesin kleite kanda, aga enamik olid mul kapis sellised, mis eest igate pidi kinni ja ainuke viis imetada oleks kogu kleit üles rullida – mis muidugi ei ole üldse mõeldav. Õnneks juhtusin ma ühel hetkel ESPRIT-i poodi ja leidsin sealt ideaalse lõikega kleidi – poolpikkade käistega hõlmikkleidi. Ostsin pikemalt mõtlemata ühe kohe ära ja pärast ostsin teises toonis samasuguse kleidi veel – need kaks kleiti olid täiesti võrratud – vastavalt vajadusele sai neid kasutada nii pulmas käies kui ka igapäevaselt.
Kleite ei tasu peljata ka talvel, siis saab ju peale panna kampsuni või alla juba palju räägitud topi.

Kuigi ma olen suuuuur sallide sõber, siis imetamise ajal ma salle selle tegevuse katmiseks väga ei kasutanud (vaid paaril juhul, kui JJ-l oli vaja natuke rohkem rahu saada), samas, kes end siiski ebakindlalt tunneb, siis võib sallist abi olla küll – iseasi muidugi kas laps ka seal salli all olema nõustub.

Kui veidi rääkida ka riiete värvide valikust, siis mu soe soovitus on esialgu “algaja imetajana” vältida kindlasti halli (ja olla ettevaatlik just ühevärviliste riietega), sest sealt pealt paistavad kõikvõimalikud piimalekked ja beebi lödistamised suurepäraselt välja. Samas selliste äparduste varjamiseks on suurepärased abimehed igasugu sallid 🙂

Lisaks mugavale riietusele olid meil JJ-ga alati abiks ka väiksemad marlilapid, mis mul imetamise ajal minu ja tema nö vahel olid ja just selle lödistamise kinni pidasid ning riided tänu sellele kuivaks jäid. Ühtlasi on need praktilised ka endal õlal hoida, kui beebit nö krooksutada, et siis võimalik tagasi heidetav piim leiaks oma tee marlile ja mitte emme – issi riietele.
Minu jaoks olid hädavajalikud ka rinnapadjad, sest kui parasjagu JJ-d ühest rinnast toitsin, siis teine tilkus, ühtlasi olid need vajalikud ka öösel. Lemmikuks kujunesid Philips Avent ühekordsed rinnapadjad, aga kuna need olid poodidest tihti otsas, siis kasutasin ka Libero omi ja sobisid needki (need ka soodsamad). (ps rinnapadjad käivad siis rinnahoidjate sisse ja enamasti on väikse kleepiva ribaga varustatud, et need pesu küljes püsiks ja paigast ei liiguks)
Mõnda aega oli tark kodust väljudes lisaks beebile kaasa võetud lisariietele ka enda jaoks ühte vahetuspluusi kaasas hoida – mõned korrad läks see ka käiku 😀

Mainin ära ka, et mu meelest kõige ebamugavam riietus imetamiseks on tavaline t-särk/pluus, mille pead siis üles tõmbama nii, et kõht ja pool kere on paljas, sellises olukorras saan aru, et pole end võimalik väga mugavalt tunda. Samas, üks suhteliselt mugav kombo on nii, et all on nt imetamistopp ja peal pusa/sviiter/särk – kui nüüd see pealmine kiht üles endale nö kerida ja siis topil rinna osa avada – on paljastatud tõesti vaid nibu (alt katab keha topp ja ülevalt see pealmine pluus nö kokku rullitult). Topi asemel võib proovida ka särgi alla kanda hoopis Tuubi.

Ühesõnaga, kui see aeg on lõpuks käes ja alustad imetamist, siis võta endale aega harjuda, vaata, kuidas end kõige mugavamalt tunned, proovi ka kodus erinevates riietes imetada, et siis kuskil väljas nö kindla peale minna – harjutamine teeb meistriks ju 😉

Panin siin kokku ka mõned komplektid, mis mu meelest imetamise ajal kandmiseks mõnusalt praktilised oleks (osad asjad tellisin endale ka juba ära 😉 ).

pesu1

Erinevad imetamiseks mõledud rinnahoidjad – mu meelest igati kenad ja üldse mitte mammilikud. 2 pakid H&M-ist, keskmine Lindexist

imetav_ema2

Pluuside 2 pakk ja teksad ning kingad H&M-ist (lapsega liikudes soovitan madalaid jalanõusid ja eriti sellised, mida saab jalga ka käte abita), Babymel mähkmekott on Beebicentrist (kaasas ka mähkimisalus) – mulle sellised kotid meeldivad, mis ei karju 5km kaugusele, et see on mähkmekott, see võiks ju vabalt ka niisama käekott olla. 

imetav_ema1

Imetamiseks mõeldud kleit, kingad ja sall H&M-ist, pesu Lindex, Elodie Details mähkmekott Beebicentrist. Silikoonst pärlitega kaelakee – neid on hea imetamise ajal kanda, aitavad lapse tähelepanu hoida, ühtlasi võib laps neid hammaste tuleku ajal ka närida ja saab keed kergesti ka puhastada.

imetamise_essentials

Ja siin mõned väiksed ja lihtsad asjad, mis imetamisel abiks on – rinnapadjad (minu lemmikud olid Philips Avent ühekordsed – neid oli ka eriti mugav mõned mähkmekotis kaasas kanda, kuna on eraldi pakendatud, aga asja ajavad ära ka näiteks soodsamad Libero omad ja kes soovib võib proovida ka hoopis pestavaid patju), marli lapid (pildil Pippi firma, meil olid täpselt sellised JJ-le ostetud Beebicentrist), Purelan100 nibukreem – üks sõna: elupäästja. 

FullSizeRender333

Ja siia lõppu üks pilt sellest, kuidas JJ-d Riias kohvikus imetasin – no ei ole kuskilt paljas 😀 

1 aasta imetamist – meie kogemus

Kuna imetamise etapp meie elus on selleks korraks läbitud, siis panen selle teekonna kirja – algusest lõpuni.

Enne JJ sündi olin kindel, et hakkan teda rinnaga toitma, sest see on lapsele kõige parem. Aga kui JJ sündis, siis hakkas mind kahtluseuss närima, et kas ma suudan, kas on piima, kas see peab nii valus olema – kas see kõik on seda väärt? Õnneks ümbritsesid mind imeliselt targad ja head inimesed eesotsas mu kalli Teedu ja minu emaga, lisaks mõned juba kogemustega sõbrannad. Kõik julgustasid ikka proovima ja kinnitasid, et see raske aeg läheb mööda. Kuigi ma seda tol hetkel ei uskunud, siis elasime päev korraga, vahel imetasin hambad ristis ja… ja paari nädalaga oligi korras kõik!

Mugavus
Lisaks sellele, et rinnapiim on lapse tervisele parim ja rinnaga toitmisel tekkiv lähedustunne ema ja lapse vahel on eriline on see kõik ka tohutult mugav olnud. Me saime alati minna kuhu vaja ja millal vaja, kui JJ-l tekkis nälg, sain teda ju kohe toita. Reisil oli see eriti võrratu, ei pidanud mingeid segusid kaasa tassima, pudeleid pesema jms – kõik oli nii nii lihtne. Ühtlasi ei põdenud ma absoluutselt avalikku imetamist, see on normaalne tegevus, ema ja lapse vaheline asi ja ei puuduta võõraid. Ma ei lehvitanud oma tisse, aga ma ei teinud ka mingeid naruväärseid sallide ja tekkide alla peitumisi – rinnaga toitmine on loomulik ja rahulik tegevus ja ei vaja mingit showd enda ümber. Nii me siis tissitasime lennukis, restoranis, laevas, Muumimaa parklas, ujulas, pargis jne jne.

Alates 6.-elukuust hakkas JJ ka lisatoitu saama, kuid veel paar kuud oli põhitoit pigem rinnapiim. Umbes 10-11 kuu ringis oli nüüd päevasel ajal JJ toiduks vaid lisatoit – püreed ja pudrud ning näputoit, kuid öine tissitamine jätkus. See oli ühtlasi ka kõige kurnavam aeg, sest kokku langes hammaste tulek ja nohu, mis tähendas, et JJ võis öö jooksul ka 5-6 korda rinda tahta. Samas – haiget last ei ole mõtet veel lisaks traumeerida ja ma tegutsesin täpselt nii nagu JJ tahtis.

Võõrutamine
Kui JJ oli taas terve ja hambad ka selleks korraks tulnud, otsustasin, et peame selle võõrutamise tee ette võtma. Plaan oli teha seda jõulunädalal, kuna siis Teet oli puhkusel ja sai rohkem abiks olla. Beebigruppides on levinud võõrutamise viis, et ema läheb paariks ööks teise tuppa magama, isa tegeleb tissi nõudva lapsega ja maagiliselt see kõik toimib ja ollaksegi tissist prii. Proovisime seda ühe öö, pärast 2 tundi kestnud tralli, loobusime sellest nõmedast plaanist, läksin võtsin JJ kaissu, andsin tissi ja üritasin välja mõelda, et mis edasi.

Selge oli see, et lapsele mõjus see meie teguviis topelt šokina – pole tissi ja pole äkki emmet ka. Leppisime hoopis kokku, et viime öise tissitamise kõigepealt miinimumini – 2x öö jooksul ja nende kahe korra vahel peaks olema vähemalt 3 tundi. See plaan töötas oluliselt paremini – kui JJ siiski pärast tissitamist tunni pärast uuesti ärkas, võtsin ta lihtsalt korraks sülle, kinnitamaks, et emme on jätkuvalt siin, kõik on hästi ja me võime edasi magada. Ja ta magaski.
Umbes nädala hoidsime seda programmi, et max 2 korda sai ta öö jooksul rinda ja see töötas, juba muutusid ööd rahulikumaks (see aeg on kindlasti individuaalne, et kaua seda miinimum tissitamist võiks teha, eks see rohkem ema sisetunne ikka). Vahetult enne aastavahetust oli aeg, et nüüd tissitamine lõpetada. Tegutsesime sama plaani järgi, kui ta ärkas, siis kallistasime, võtsime korra sülle ja lohutasime, vahel jäi ta kohe uuesti magama, aga oli ka tagasilööke, kus tuli keset ööd vaadata ära paar osa Põrsas Pepa multikat ja süüa beebiküpsist.

Nüüd on JJ olnud tissivaba veidi üle nädala – ööd on rahulikumad, vahel ärkab korra või paar, vahel peab natuke lohutama ja vahel ei pea midagi muud tegema kui ise lihtsalt edasi magama ja magab tema ka. Hetkel on ta meil kaisulaps (kuigi sünnist magas ta tegelikult oma voodis, vahepeal ka oma toas), hetkel on see meile kõigile parim lahendus – eks iga üks teab, mis nende lapsele ja perele hea on.

Kui ma midagi peaksin soovitama nendele, kel see võõrutamise tee varsti ees on, siis ma soovitaks rahulikult võtta. See on suur muutus, nii emale kui ka lapsele. Imetamine ei ole mingi tüütu kohustus, millest peaks vabanema, see on üks imeliselt ilus etapp meie elus ja ühel hetkel saab lihtsalt see aeg ja vajadus läbi – millal, eks jälle iga üks otsustab ise. Minu jaoks oli nö märguandeks see, et JJ sõi tahket toitu hästi ja tiss oli pigem öise läheduse rahuldamiseks. Aga seda lähedust saan ka teisiti talle anda ja see töötab.

Kuna me lõpetasime imetamise järk-järgult, siis tootis ka keha järjest vähem piima ja kui lõpuks üldse lõpetasime, ei olnud mul probleeme rinnapõletikuga ega ka vajadust piima välja pumpamise järele.

Oluline on ka see, et kui laps enam rinnapiima ei saa, siis peab ta piisavalt vedelikke ikka saama – selleks sobib hästi puhas vesi. Nii ongi, et JJ saab alati juua, kui ärkame, pärast igat toidukorda ja ühtlasi on tal oma kõrrega joogipudel pidevalt käepärast ja vajadusel joob ta sealt ise. Kui laps sööb ilusti mitmekülgset tahket toitu, saab lisaks ikka d-vitamiini ja piisavalt vett, siis ei ole absoluutselt vajalik hakata pärast imetamise lõppu mingit piimasegu talle sisse uhama.
Hetkel, aastasena, sööb JJ ca 5 toidukorda päeva jooksul – hommikupuder, lõunaks köögiviljad lihaga (püree või tahkemal kujul), õhtul samuti köögiviljad, siis mingi snäkk (vahel leiba, beebiküpsist, juustu, mingit juurvilja või puuvilja jms) ja õhtul veel puder. Isu on tal hea, toiduga ei pirtsuta.

Lõpetuseks, see imetamise aeg oli üks imeline aeg, osa minust jääb seda ikka igatsema, aga muidugi on ainult suur rõõm vaadata, kuidas mu kallis laps kasvab ja areneb ja ei ole enam see väike beebikene, kes imetamist vajab.

Rahulikku meelt ja jõudu kõigile! 

Ilusa aja meenutuseks

Ilusa aja meenutuseks