Aasta tagasi ärkasin 22.juuli hommikul kaisus beebi Jon ja olles esimest korda kolme lapse ema, meenutus eelnenud ööst ja Joni rajust saabumisest tundus nagu üks eriti metsik unenägu, aga ometi oli see reaalsus ja uus elu viiekesi võis alata.
Terve aasta on Jon meid siin rõõmustanud, kasvatanud ja meie teda armastanud – JJ ja Jenni on saanud suurepäraselt hakkama suure venna ja õe rollides, meie Teeduga oleme õppinud end jagama kolme marakrati vahel nii, et keegi kuskil ei kannataks (ka me ise), tehtud on palju, nähtud on palju ja vastupidiselt ootustele oleme me minu meelest kolme lapsega vaat, et aktiivsemad olnud kui eelnevalt ühe või kahega.
Jon, oh see Jon, mega muhe, naljakas aga samas hästi hella hingega poiss. Kui ta naerab, siis südamest, kui nutab, siis ka südamest, üle kõige meeldib kallistada ja kaisutada, oskab end häälekalt kuuldavaks teha ja samas vaikselt kohale hiilida.
Ikka veel enamasti roomab, aga teeb järjest rohkem käputamise samme. Ei kõnni, aga sammub diivani ja tugede najal ja sealt suudab ka istuma minna. Oskab diivanile ja madalale voodile ronida, alla saamist peab turvama.
Mulle vähemasti tundub, et kui piisavalt ees korrata, siis tahab ta ka sõnu järgi öelda, aga rääkimiseks seda veel nimetada ei anna, küll aga meeldib talle asjadele ja inimestele osutada, et teada saada , mis või kes need on, ning hästi tuleb välja ka lahkuvatele külalistele lehvitamine.
Sööb head ja paremat nii beebitoitude valikust kui ka järjest enam meie ühiselt toidulaualt, lemmikud on hetkel vist pannkoogid (nagu suurel vennal ja õelgi 😀 )
Samas tundub ka, et tema on mu lastest see, kes kõige kauem rinnapiima naudib, sest võõrutamise märkigi pole siiani näha. Saab rinda enne päevaseid uinakuid, mida tavaliselt kaks ja siis enne ööund ning öösel paar korda. Läbi häda saaks ehk päeval ka ilma hakkama, samas ma ei näe sel mingit erilist mõtet, sest sööb ta muud toitu ka mehiselt ning kui tema jaoks on see rind hetkel oluline, siis las nii olla, minult see tükki küljest ei võta ja sobib see variant seega mõlemale.
Aastane Jon kaalub 9.5kg ja on 75cm pikk (sündides olid mõõdud 3880g ja 50cm)
Aitäh armas Jon, et just meie juurde tulid, sinuga on nii tore, praegu näen läbi rõdu ukse sinu paljaid varbaid kärust sirutamas ja lõpetan siin selle postituse, et saaksime sinu sünnipäeva lõunaga alustada.
Armastame sind!
Palju, palju õnne Jonile ja tublit kasvamist! 🙂
LikeLiked by 1 person