Kui miski on liiga hea…

Me otseselt uut kodu ei otsi, sest meie praegusest on suht raske leida ideaalsema asukoha ja suuruse kooslust, aga kuulutustel pilku peal hoiame siiski. Tänu sellele pakub Facebook ikka mulle feedi ka erinevate kinnsivaraarenduste reklaame ning üks jäi viimati teistest rohkem silma küll.

Tähelepanu köitis ridaelamu Viimsis, kus oli päriselt mõistlik planeering, hea suurus ning kõike arvesse võttes isegi täitsa okei hind – asukoht tundus viimsikaugele inimesele ka selline, et võiks ju kaaluda küll elamist. Mõtlesime siis eile, et teeme väikse väljasõidu sinna kanti ja vaatame kuidas see piirkond tundub, kuna seal neid ridakaid samas arenduses mitu tükki ja et kui üksteise otsas nad on ja kuidas see ümbrus kõnetab, et siis otsustada, et kas võiks üldse maaklerile helistada selle boksi vaatama mineku osas. Eks see ideaali lähedane olemus panigi ümbruse osas veidi mõtlema, et kas see “liiga hea, et tõsi olla” konks ei või mitte asukohas peituda.

Ütleme nii, et hea, et vaatama läksime, sest mul oleks olnud raske tollele boksile keskenduda kui oleksin alles siis seda ümbrust näinud – ühel pool mingid tööstushooned/äripinnad ja teisel pool alajaam (no shit sherlock, kui aadress oli Alajaama tee – aga sellele ma kohe ei mõelnud 😀 ), (kõrg)haljastus suht olematu nii et põhimõtteliselt välja peal, ainsaks lohutuseks need sama arenduse ridakad, mis mu meelest tõesti kenad välja nägid.
Ma usun, et need boksid ON seal tegelikult mõnusad ja need, kes seal elavad on rahul, aga arvestades, et täna on meil mu hinnangul päris kena olemine aknast välja vaadates, siis ma ei suudaks seal välja peal enda jaoks seda vahetust heaks mõelda isegi siis mitte, kui oleks rohkem tube ja ruumi.

Seal ringi sõites jäi muidugi teisi variante ka teele, sealt üldse mitte kaugel oli järgmine ridakate arendus, mis asukoha ja välimuse poolest mõnusamad, kuid planeering kehvem, pind väiksem ning hind suurem – sorry, no deal.

Oh well.. Viimsisse me siis ei koli 😀

Ja lõpuni enda vastu aus olles, ma kardan, et ma vist ei suudaks siit kesklinna piirkonnast palju kaugemale kolida ka, liiga ära harjunud selle mugavusega, aga ajaviiteks neid kuulutusi scrollida ja natuke unistada on tore ikka 🙂

img_5817

Lühidaks kujunenud Viimsi külastuse parklahäng, millele eelnes Selveri ajakirjaleti ees 10-minutiline nutt ja hala sobivate lasteajakirjade valimise osas. 

Juhhei- uus kodu ja oo õudust – kolimine

Aega läks aga asja sai ja tõepoolest on meil nüüd uus kodu, kuhu oma perega veel mõnusamalt ära mahume. Uus kodu ootab vaid seda, et me sisse koliks, aga oeh, see polegi nii kerge kui ehk alguses tundus.

Normaalne on vist kolida nii, et ühel päeval pakid kõik asjad kokku, viid need uude kohta ja pakid lahti ja oledki kolinud – meil teeb asja mõneti lihtsamaks ja samal ajal natuke nagu raskemaks see, et uus kodu on samal tänaval vaat et peaaegu naabermajas. Nii tundus, et oh, mis see siis ära ei ole, võtame aga asjad järjest näppu ja viime ühest majast teise. Muidugi jõudsime me ühe päevaga ära kolida enam vähem kogu lastetoa, aga muuks enam aega ei jagunud, sest tegelikult võtab see pakkimine ja majade vahel jalutamine ja liftidega sõitmine päris kõvasti aega. Nii me siis oleme praegu – lastetuba on ühes kodus ja meie kõige muuga veel teises 😀 Ootame, et tekiks aega, aga ega seda ilmselt nädala sees ei leia ka.

Hakkasime ka mõtlema, et äkki oleks abi, kui võtta mõni kolimisfirma, eriti suuremat mööblit silmas pidades, mida endal pigem raske siit ühest majast teise tarida, nii et kui kellelgi on soovitusi, andke märku 🙂

No ja siis on köök – õigemini, seda ei ole. Kuna meie uus kodu on päris uus, siis ostetud sai see ilma köögita ja see tuli meil omal muretseda, valituks sai Ikea, sest see oli kõige kiirem variant ja boonusena ka kõige odavam. Esialgu tegime oma projekti Soome Ikeas, hind ei olnud midagi hullu, otsisime vahendusfirma ja olime peaaegu otsustanud, aga kuna teada on, et Leedu omas asjad soodsamad, siis tegin kiirelt sama köögi ka seal lehel ja no mis seal salata – vahe pea 700€, samas, kuidagi peab ju sealt need asjad kätte ka saama ja ise Leetu sõitmine ei olnud meil variant. Kui Soomest tellimisel oleks olnud transport ca 200-250€, siis Leedust toomiseks leidsime lõpuks vahendusfirma, kes tõi sealt vajaliku kraami ca 300€ eest. Nii oligi selge, et igati mõistlikum on see Leedu variant käiku lasta, tellisime oma asjad reedel (kasutasime ekspresskuller.ee) ja kätte pidime saama esmaspäeval. Suur oli üllatus, kui pühapäeva õhtul juba helistati, et kas oleme olemas, et saaks asjad kohe ära tuua. OMG – kogu seda kraami oli ikka tõsiselt palju, aga lõpuks sai see tuppa tassitud ja ootab nüüd kokku monteerimist, sest pühapäeva selleks enam ei jagunud.
Tehnika, mida me Ikeast ei võtnud, tuleb homme, ideaalis võiks siis täna selle mööbli kokku saada, homme tehnika sisse, aga ma paraku nii optimistlik ei julge hetkel olla.
Lisaks köögile ootavad veel kardinad magamistubadesse ette saamist ning lambid lakke jõudmist – kui kõik see tehtud,võiks päriselt sisse kolida. Eesmärk on nädalavahetuseks siiski kõik valmis saada, sest tahaks oma praeguse kodu ka uuele omanikule ikka piisava aja enne jõule üle anda.

Jõulud tulevad meil uues kodus, mis tundub kuidagi eriti mõnus variant sisse elamiseks ja õige kodutunde tekkimiseks – saaks selle vahpealse segasumma suvila aja nüüd ometigi kuidagi kiiremini mööda vaid.

IMG_9821

Üks varasügisene pilt, kui lapsed koduga tutvumas käisid