Me otseselt uut kodu ei otsi, sest meie praegusest on suht raske leida ideaalsema asukoha ja suuruse kooslust, aga kuulutustel pilku peal hoiame siiski. Tänu sellele pakub Facebook ikka mulle feedi ka erinevate kinnsivaraarenduste reklaame ning üks jäi viimati teistest rohkem silma küll.

Tähelepanu köitis ridaelamu Viimsis, kus oli päriselt mõistlik planeering, hea suurus ning kõike arvesse võttes isegi täitsa okei hind – asukoht tundus viimsikaugele inimesele ka selline, et võiks ju kaaluda küll elamist. Mõtlesime siis eile, et teeme väikse väljasõidu sinna kanti ja vaatame kuidas see piirkond tundub, kuna seal neid ridakaid samas arenduses mitu tükki ja et kui üksteise otsas nad on ja kuidas see ümbrus kõnetab, et siis otsustada, et kas võiks üldse maaklerile helistada selle boksi vaatama mineku osas. Eks see ideaali lähedane olemus panigi ümbruse osas veidi mõtlema, et kas see “liiga hea, et tõsi olla” konks ei või mitte asukohas peituda.

Ütleme nii, et hea, et vaatama läksime, sest mul oleks olnud raske tollele boksile keskenduda kui oleksin alles siis seda ümbrust näinud – ühel pool mingid tööstushooned/äripinnad ja teisel pool alajaam (no shit sherlock, kui aadress oli Alajaama tee – aga sellele ma kohe ei mõelnud 😀 ), (kõrg)haljastus suht olematu nii et põhimõtteliselt välja peal, ainsaks lohutuseks need sama arenduse ridakad, mis mu meelest tõesti kenad välja nägid.
Ma usun, et need boksid ON seal tegelikult mõnusad ja need, kes seal elavad on rahul, aga arvestades, et täna on meil mu hinnangul päris kena olemine aknast välja vaadates, siis ma ei suudaks seal välja peal enda jaoks seda vahetust heaks mõelda isegi siis mitte, kui oleks rohkem tube ja ruumi.

Seal ringi sõites jäi muidugi teisi variante ka teele, sealt üldse mitte kaugel oli järgmine ridakate arendus, mis asukoha ja välimuse poolest mõnusamad, kuid planeering kehvem, pind väiksem ning hind suurem – sorry, no deal.

Oh well.. Viimsisse me siis ei koli 😀

Ja lõpuni enda vastu aus olles, ma kardan, et ma vist ei suudaks siit kesklinna piirkonnast palju kaugemale kolida ka, liiga ära harjunud selle mugavusega, aga ajaviiteks neid kuulutusi scrollida ja natuke unistada on tore ikka 🙂

Lühidaks kujunenud Viimsi külastuse parklahäng, millele eelnes Selveri ajakirjaleti ees 10-minutiline nutt ja hala sobivate lasteajakirjade valimise osas.