Kultuursed prügikorjajad ehk meie nädalavahetuse tegemised

Mulle tundub, et vahet pole palju sul lapsi on või kas üldse on, siis igasuguste tegemiste juures on kõige raskem esimene samm, reaalselt kohale minek – edasi läheb juba lihtsalt. Sama oli meie nädalavahetusega, sest olgem ausad, kolme lapsega kodust väljumine ON ettevõtmine, mida liiga kergekäeliselt ei tahaks teha, aga samas tasub see pingutus end pea alati ikkagi ära.

Laupäeval oli vaja end valmis sättida päris varakult, sest kell 10 ootas meid Maailmakoristuspäeva raames lapsekandjate seltskond, kelle eestvedamisel see meie punt koristas Pirital Maarjamäe memoriaali ümbrust. Esialgu tundus, et kuna see memoriaal seal äsja avati, siis peaks seal küll kõik eriti puhas ja korras olema, kuid ometigi õnnestus  sealt ümbert kokku korjata päris mitu suurt kotitäit igasugust prügi. Lapsed olid väga osavõtlikud, aitasid suure õhinaga ja sinna juurde rääkisime muidugi sel teema, et igasugune prügi maha loopimine on rumal tegevus ja nii kindlasti ei tohiks teha.
Muljed olid sellest sündmusest igatahes vägevad, sest ka õhtul kodus mängisid JJ ja Jenni oma väikeste kastiautodega prügivedu (juurde mainides, et oi-oi, ei tohi prügi maha jätta).
Kogu aktsiooni aja oli Jon mul linaga selga seotud – linaga saab juba päris pisikesi selga panna (AGA vaid siis kui kandja oskused ja kogemused seda ka võimaldavad), kottidega saab selga panna enamasti siis kui laps juba ise istub. Igatahes magas ta lihtsalt terve aeg seal magusalt nohisedes ning lõpuks ärkas ka selleks ajaks kui asusime keha kinnitama, et samuti oma noos piima näol kätte saada.
Õhtul tegime kodus veel sauna ja need eriti tublid ning selleks hetkeks ka puhtad lapsed uinusid sekunditega.

Pühapäeval oli plaan veidi rahulikumalt võtta, aga hinges kripeldas, et nädala sees ei olnud me ikkagi KUMUs Michel Sittowi näitust vaatamas käinud ning nüüd oli käes see kõige viimane päev. Mõtlesime ja mõtlesime ning otsustasime, et olgu, lähme ikka käime ära, teada oli, et seal tuleb pikalt oodata, sest neid viimase hetke kunstihuvilisi oli meeletult palju, aga läksime hea tujuga ning otsustasime end sellest mitte häirida lasta (lõpuks oli see ju meie oma viga, et varem ei käind).
KUMU juurde jõudes oli esimene proovikivi parkimiskoha leidmine, aga leitud sai seegi ning isegi mitte liiga kaugel. Järjekord näituse saali oli lausa välisukseni, kohe sai selgeks, et lastega seal lihtsalt seismine ei tule kõne allagi. Nii jäingi mina Tula kotis magava Joniga järjekorda seisma ning Teet läks JJ ja Jenniga KUMU teisi näitusi vaatama. Saali ukseni jõudmiseks kulus ca 2 tundi, ometigi ei tundunudki see ootamine midagi hullu, ilmselt rolli mängis see, et olime ootamiseks valmis ja tegime seda hea tujuga. Muidugi päris piltideni jõudmiseks läks lõpuks pea 3 tundi kokku, aga huvitav ja põnev oli ka ning lõpuks loomulikult hea meel, et käidud ja nähtud sai.
Lapsed, kellel oli selleks ajaks ammu ammu lõunauinaku aeg, pidasid ülitublilt vastu, lõpuks tuli veidi ülemeelik tuju peale, aga arvestades asjaolusid olid nad ikka medalit väärt eeskujulikud.
Jutu järgi neile muuseumis meeldis nii et sinna mineku võtame lähemal ajal kindlasti jälle plaani, erit kuna ilmad lähevad järjest heitlikumaks ning siis tahaks ehk ka rohkem tubaseid tegevusi leida.

Selline tegus nädalavahetus oli meil, oleks ju võinud kodus lebotada ja oleks palju pakkimist ja riietamist ja plaanimist ja ajastamist ära jäänud, aga nii oleks ära jäänud ka need positiivsed emotsioonid, uued kogemused, seega tasub end ikka kokku võtta ja plaanid teoks teha.

Meie kunstiline kolmapäev ehk KUMU väikelastehommik “Tasapisi”

Suvel käisime JJ-ga KUMU väikelastehommiku nö eelsoojendusel, tol korral toimusid tegevused ja ringkäik KUMU sisehoovis. Nüüd on sügisele kohaselt “Tasapisi” kolinud siseruumidesse ehk siis KUMU näitusesaaalidesse, kus täna hommikul hooaja esimesel üritusel käisimegi.

Alguses oli plaan, et saadan ka sinna JJ koos Teeduga ja jään ise Jenniga koju, kuid kuna KUMUs saab liikuda ka lapsevankriga, siis mõtlesin, et lähme ikka meie ka kaasa ja vaatame asja üle.
Algus oli kell 11 ja loomulikult me lõpus juba pidime natuke jooksma, et nibin-nabin õigeks ajaks kohale jõuda. Fuajees tehti lastega tutvumisring ning edasi suundusime juba saali, kus oli üleval hüperrealismi näitus. Toreda juhendaja eeskujul istusime koos lastega seal maha, juhendaja seletas veidi selle näituse olemust, seda kuidas näitusel käituda (mis on lubatud ja mis mitte) ja edasi said lapsed veidi teemaga seonduvalt joonistada ja kleepida, mis JJ-le väga meeldis.
Läbi sellise kaasava mängu ja tegevuste vaatasime veel paari teost lähemalt ning edasi suundusime eraldi töötuppa, kus lapsed said ka meisterdada.
Need hommikud on mõeldud 1-3 aastastele lastele, muidugi 3-aastased oskavad rohkem kaasa teha ja ka kaasa rääkida, aga ma olin isegi pisut üllatunud, et JJ ka väga kenasti vastu pidas ja temaga neid asju seal teha andis. Lõpus muidugi oli näha, et väsimus hakkas võimust võtma ja koostöö enam nii hästi ei sujunud, aga no arusaadav.
Meil tegeles JJ-ga täna Teet ja mina siis kärutasin Jenniga niisama kaasa, saab ilusti käruga seal hakkama küll, aga nagu juhendajagi nentis, siis kõige keerulisem on käruga KUMUsse sisse pääsemine, sest välisuksed on rasked ja käruga sealt üksi läbi pressida pole liiga tore. Samas ei ole see ka midagi ületamatut ja edasi saab juba hõlpsasti.

Organiseeritud tegevus kestis veidi üle tunni, edasi said soovijad minna näitustega tutvuma, aga meie seadsime sel korral sammud alla KUMU kohvikusse pirukat ostma ja siis koju, sest uneaeg hakkas JJ-l lähenema.

Need “Tasapisi” hommikud hakkavadki nüüd toimuma iga kuu teisel kolmapäeval ja igal korral on siis oma teema. Järgmine üritus on kavas 12. oktoobril ja ma loodan, et me suudame end taas kohale organiseerida.

img_2112

Tutvustusring ja nimelise kleepsu pusale kleepimine

img_2114

Alustuseks tegid lapsed oma nimetähe

img_2118

img_2123

Jenni magas kunsti lihtsalt maha

img_2124

Töötoas meisterdamas

 

img_2129

Valmis sai selline nägu

kunst

KUNST

kumust

Bugaboo Donkey oli meil täna kaasas monona, kuna JJ-l seal käru vaja ei olnud

Suvi lapsega (linnas)

Veelgi täpsem pealkiri oleks muidugi “suvi lapsega Tallinnas”, mõtlesin, et panen kirja mõned ideed ja tegemised, mida sel suvel lapsega pealinnas ja selle ümbruses ette  võiks võtta, sekka ka mõned veidi kaugemad käigud. Osad asjad on sobilikud juba koos päris pisikestega, mõned aga pigem veidi suurematele lastele – ehk siis kõigile midagi 🙂

Alustame sellest, et kui ilm on ilus, siis tasub see meie niigi lühike suvine aeg ikka õues veeta, ka linnas. Kindlasti on kõigil oma kodulähedased mänguplatsid, kus igapäevaselt käiakse juba välja kujunenud, aga vahelduse mõttes võiks ette võtta ka näiteks käigu Kadrioru parki ja Miiamilla lastemuuseumi mänguväljakule (see on tasuta!). Seal on eraldi platsid väikematele ja suurematele lastele, kohapeal töötab ka väike kohvik. Aga veelgi toredam on näiteks mõnda aega seal mängida ja siis pargis kuskil mõni mõnus koht leida ja üks piknik teha.
Jahedama või vihmasema ilmaga saab seal samas külastada seda sama Lastemuuseumit või minna hoopis KUMU-sse, kus nüüd ka olemas tegevuskaardid, mis aitavad koos lapsega muuseumi avastada.

IMG_0541

JJ koos sõbrannaga Miiamilla mänguplatsi kõrval väiksel puhkehetkel

Päikselisel päeval võib muidugi minna ka mõnda Tallinna mitmest rannast, seal hoiavad vesi ja liiv last ilmselt tükk aega tegevuses, aga rannas olles peaks siis kindlasti arvestama ka lapse ohutusega. Kasutama peaks lastele mõeldud päiksekreemi, lapsel võiks peas olla müts, mis päikse eest kaitseb (ka kukalt), eriti mõnusad on UV kaitsega nö rannakostüümid. Kui on plaanis pikem aeg rannas veeta, siis võiks mõelda ka rannatelgi või päiksevarju peale, et ei peaks pidevalt päikse käes olema. Ja loomulikult piisavalt joogivett kaasa varuda ja ujuma minnes oskustele vastavat varustus kanda. Kindlasti ei tee paha ka lapse käe ümber käepaela panemine, kus kirjas lapsevanema telefoni nr juhuks kui laps peaks rannamelus silmist kaduma.

Nii parki kui ka randa minnes võiks lapsele kaasa võtta mõned mänguasjad, mis selle käigu lõbusamaks ja tegusamaks teevad – rannas on muidugi head ämber-kühvel-vormid, aga parki võib kaasa võtta ka väiksema palli või suurematele lastele näiteks sulgpalli komplekti.

Muuseumisõpradele on toredaks kohaks ka muidugi Lennusadam, seda enam, et hetkel on käimas ju merekultuuriaasta. Tegevust ja vaatamist peaks seal jaguma nii suurtele kui ka väikestele.

Alati on variant ka vana hea loomaaed (kelle põhimõtete vastu selle koha külastamine ei ole), ka seal on olemas kohad, kus piknik pidada, kui külastus pikaks läheb ja veidi puhata on tarvis. Kui loomad vaadatud, aga jaksu üle, siis on seal ka Zoo seikluspark, kus 5 erineva raskusega rada seiklejaid ootavad.

Tuulevaikse ilmaga on tore võimalus minna ja vaadata Tallinnat hoopis kõrgemalt kui tavaliselt harjunud ollakse, sellist põnevat võimalust pakub Balloon Tallinn ja sinna saavad minna ka kõige pisemad pereliikmed (meie näiteks käisime seal väikse jaanuari beebide seltskonnaga eelmisel suvel). Lisaks on seal samas ka avatud suvine Sushi Plaza resto, nii et lisaks vaatele saavad sushi sõbrad ka keha kinnitada.

IMGP3144

Väike meenutus eelmise aasta suvest, taustaks Balloon Tallinn

Kui juba tee sinna sadama kanti viis, siis, miks mitte minna ja veeta hoopis üks päev perega Helsinkis, hommikul sinna ja õhtul tagasi – väike vaheldus ja seiklus garanteeritud.  Helsinkis on lisaks niisama jalutamisele ja linna avastamisele võimalus minna ka näiteks Linnanmäki lõbustusparki – see on ligipääsetav ka ühistranspordiga ja ei eelda autoga minekut. Samas, kel auto käepärast, siis ühe päevaga on edukalt võimalik külastada ka Muumimaad (selle käigu võtsime meie ette eelmisel suvel).

IMGP3463

Mõnusalt ja ka harivalt saab aega veeta terve perega ka Vabaõhumuuseumis, seal tasub heita pilk ka ürituste ja teemapäevade/nädalate kalendrisse, lähim sündmus on seal juba neljapäeval, kui seal kavas jaanipäeva tähistamine. Vabaõhumuuseum on just selline koht, kus ei saa arugi, et tegelikult olete ju ikka veel linnas, pigem tundub nagu oleks ette võetud reis kuskile maale-vanaema juurde 🙂

Seiklushimulised ja sportlikku tegevust otsivad vanemad ja lapsed võivad sammud seada ka teistesse Tallinna seiklusparkidesse, nii Nõmme  kui ka Pirita seiklusparkides on tegevust juba alates 2. eluaastast (lisaks on seal samas ka Nõmme välibasseinid, mis kuumal päeval on rannale lahedaks alternatiiviks).

13415646_1742283852723946_5988696840321897196_o

Nõmme basseinid. Pilt Nõmme Spordikeskuse FB lehelt

Kui ilm vihmasem ja pigem tubaseid tegevusi soosiv, siis võib huvi pakkuda ka Energia Avastuskeskus, kus suvel toimuvad ka 3x avastuspäevad (juuni oma on küll möödas, aga juuli ja august veel ees, need siis 7-13 aastastele lastele).

Samas ilusa ja selge ilmaga võiks ette võtta teekonna Pirita poole ja külastada Teletorni ning Botaanikaaeda, võimalik on ostagi nende kahe koha ühine pilet, muideks – Botaanikaaias on ka põnevad pikniku platsid, kus peale kõrgustes käimist väike lõunapaus teha näiteks.

Sellised kohad ja tegevused jäid mulle silma, mu meelest on siin variante nii suurematele kui ka väiksematele, et oma suve veidi sisustada ja perega mõnusasti koos aega veeta ja ühiseid mälestusi luua.
Kel aga tahtmine minna linnast välja, siis esimese hooga tulevad pähe Lottemaa ja näiteks Elistvere loomapark.

Ilusat suve!

 

Laste KUMU – Tasapisi

Tänasel lastekaitsepäeval (kuigi me otseselt seda päeva ei tähista, lihtsalt juhtus see üritus sel päeval olema) otsustasime minna KUMU-sse, kus korraldati väike ringkäik just kõige pisematele ja tutvustati uusi tegevuskaarte, mille abil väikelapsega kunstimuuseumit on koos tore avastada.

Kuna ilm oli võrratu, siis toimus meie ringkäik KUMU sisehoovis, et lapsed saaksid tutvuda erinevate seal paiknevate skulptuuridega. Koos juhendaja/giidiga toimus see tutvumine ikka laste jaoks sobilikul mängulisel viisil. Lõpetuseks ootas lapsi Salvesti Põnni väike piknikulaud hoovi kõige kõrgemal tasandil.

JJ muidugi jäi vahetult enne muuseumisse jõudmist magama ja oli alguses üsna unise olemisega, seepärast otsustasin teda seal ringi kärutada (muideks KUMU on üsna kärusõbralik koht, vaid välisuksed on üksi koos käruga raskesti läbitavad), aga õige pea ta ka virgus ja tatsas seal huviga ringi. Ma arvan, et tema oli ehk selle ürituse jaoks veel tiba väike, kaheaastastele peaks sedalaadi ettevõtmised aga juba täitsa vahvad olema. Loodame, et KUMU plaan taolisi kohtumisi kord kuus korraldama hakata läheb täide ja saame seal juba näiteks sügisest jälle osaleda.
Mis puutub neisse tegevuskaartidesse, siis ka nende osas tundub mulle, et kaheselt võiks laps koos vanemaga KUMUs neid kaarte kasutades uudistada küll, varem oleks ilmselt see tegevuskaardi tegevus rohkem vanema kanda. Samas tundus, et ülemise vanusepiiri osas on otsad üsna lahtised, mis tähendab, et kuigi sihtgrupiks on nimetatud 1-3 aastased, siis ma arvan, et igav ei hakkaks ka 4-5 aastastel.

Tegevuskaartide kohta saad täpsemalt lugeda siit.

Meile meeldis ja ootame põnevusega uusi taolisi kohtumisi KUMUs.

IMG_0480IMG_0484IMG_0482IMG_0485IMG_0489IMG_0492IMG_0497IMG_0510