Umbes nädal tagasi, kui laste mängutuba oli täiesti lootusetult segamini pööratud ja jõudu selle koristamiseks ei leidnud ei lapsed ega vanemad, tegime ühe mõneti drastilise otsuse – mängutoa uks läks lukku. Välja jäi Ikea puidust raudtee, mõned pusled, üks lego, mõned kaisukad ja laias laastus oligi kõik. Mis siis nädalaga toimus?

Lapsed leppisid lukustatud mängutoaga üllatavalt hästi, vaid järgmisel päeval katsuti ust ja kui see oli kinni, siis rohkem huvi ei tuntud ka. Tähelepanu koondati neile asjadele, mis jäid käepärast, näiteks mitu päeva oli huvitav isegi võrdlemisi väheste tükkidega raudteed ehitada ja mängida. Edasi leidsid rakendust ka asjad, mis polnud päris mänguasjad – rohkem kasutati fantaasiat, joonistaminegi pakkus tavapärasest kauem meelelahutust.

Selgeks sai see, et meie lastel on liiga palju asju ja see on ületanud kriitilise piiri – asjade üleliigsus segab mängimist ja keskendumist, mängud on üürikesed, asjad laiali ning kõigele ei jätkugi oma päris kohta, kuhu neid ära panna. See segadus aga väsitab, nii lapsi kui meid, vajalikke asju ei leia, komplektides asjad lähevad segamini ja kaovad jne jne. Mida aeg edasi see toa uks lukus oli, seda rohkem küpses plaan, et me peame mängutoale restardi tegema. Asju tuleb vähemaks saada ja mitte vähe.
Sain emaga kokkulepitud, et nädalavahetusel lähevad JJ ja Jenni paariks tunniks tema juurde, Jon läheb rõdule magama ja me Teeduga võtame selle mängutoa ette.

Mõeldud tehtud, plaan oli ära visata kõik asjad, mis on katki ja/või mis ei ole enam komplektis, ka igasugused väikesed mõttetud vidinad ja jubinad pidid lahkuma. Aga, et see poleks meid päris soovitud tulemuseni viinud, siis otsustasime välja sorteerida ka hulga sellised mänge ja asju, mis lähevad hetkel panipaika oma aega ootama, et mõne aja pärast tulla ja vahetada mängutoas mõni teine asi välja.

Alles jäi mänguköök koos vajaliku kraamiga, muusikariistad, mõned ehitamise ja sorteerimise mängud, mõned pusled (tegelikult on meil meeletu puslede kogus, aga ka need on ära pandud ja soovi korral saab 1-2 kaupa neid sealt kokkupanemiseks – see otsus sai tehtud kunagi, kui need kümned ja kümned pusled laste poolt kõik läbisegi kokku valati ning me Teeduga õhtu otsa sorteerisime 😀 ). Ka mõned mudelautod ning Lego Duplod jäid tuppa, nukumaja ja Muumimaja ka. Aktiivsema mängu poole pealt on  vikerkaare kiik, “peanut” Joniga võimlemiseks, kiikhobu (mis võiks tegelikult ka uue omaniku leida – kui kellelgi soovi, kirjutage mulle), ratastel lennuk, Ikea rong, nukukäru ja tekstuursed silokoonmatid. Eks nipet-näpet asju võib veel olla ja tõele au andes saaks veel vähemaga suurepäraselt hakkama aga võrreldes eelnevaga on vahe siiski tegelikult üüratu ja algus seegi.
Ah jaa, raamatuid on ka suure riiuli jagu, aga need on teises toas, sest mulle on alati tundunud, et ega rahulikust raamatute vaatamisest ei tule midagi välja kui teine kõrval samal ajal muude asjadega mängib, seepärast mängutoas raamaturiiulit ei ole ja hetkel ka ei tule.

Kui lapsed koju tulid, siis kõige toredam oli see, et esimese asjana ei avastatudki avatud mängutuba, kui aga siiski sammud jälle sinna seati oli rõõm ja huvi oma asjade vastu suur.
Püüdsime ka koos läbi arutada selle, et igal asjal on nüüd oma koht ja et kui mäng saab läbi, siis võiks asjad taas oma kohale minna.
Õhku ja ruumi mängimiseks on igatahes tuntavalt rohkem ja mängutoas on endalgi kohe kuidagi meeldivam olla.

See kõik sai nüd tehtud jõulude eel, pühad, mis toovad tavaliselt kuhjadena uusi asju lastele, ka meie oleme sinna “lõksu” ikka ja jälle langenud, kuid nüüd aitab. Sel aastal püüame kingituste arvu viia minimaalseni ja et asjadel oleks ehk mitu otstarvet, rohkem vabale ja piirideta mängule mõeldes ning eri vanuseklasse hõlmates. Vähem on parem ja olgu see vähem ka rohkem läbi mõeldud. Sellest minimalistlikumast jõuluvana kingikotist kirjutan aga juba mõnes järgmises postituses.

Seniks soovitan soojalt ka teistel see kodune mänguasjade seis üle vaadata, asjade ära panek, roteerimine või ka päriselt ära andmine vms ei pea olema üldse kuidagi karistus ja seda ei peaks ka nii serveerima, pigem suunatagi lihtsalt pilk sellele, et mis on mõistlik ja miks on mõistlik.

enne

pärast