Palju õnne Jenni – 6 kuud!

Whoop, meie preili on pooleaastane, veel teist sama palju ja tähistame juba esimest aastat. Aga need senised 6 kuud on olnud küll vist minu elu ühed parimad 🙂

Jenni on lihtsalt üks super lahe tüdruk, sellest väiksest beebist on saamas üsna krutskeid täis aga samas nii sulnilt sulle silma vaatav naerusuine väike inimene. Ta jutustab omas keeles oi kui palju ja tal on eriti hea meel, kui talle vastu jutustatakse. Ta keerab ja pöörab ja kui keegi ei näe, siis natuke liigub ja nihverdab end edasi ka, aga päris roomamiseni siiski pole veel jõudnud. Aga see on ka arusaadav, sest ilmselt on hetkel kogu aur läinud hammaste tulekule – neid on väljas juba kaks, vist üritab öelda, et püreesid pole vaja ja tooge kohe tükitoitu.

Toit ongi siiani olnud vaid rinnapiim (kui väja arvata see üks banaani amps, mille venna talle nihverdas), kosumisega probleeme pole täheldanud ja see, et laps ei võta enam kuuga sama palju juurde kui varem ongi väga normaalne, sest nüüd on nad ka oluliselt liikuvamad võrreldes esimeste elukuudega. Kodune kaalumine-mõõtmine annavad tulemuseks 7.5kg ja 67cm

Täna tegime siis päriselt algust ka lisatoiduga ja esimeseks maitseks sai siiski kõrvitsapüree, mis Jenni poolt hästi vastu võeti, kuigi mulle tundus, et ta oli söögitoolis istumisest rohkem elevil kui neist esimestest ampsudest. Esimese nädala jääme selle kõrvitsa juurde, iga päevaga amps või paar juurde kogusele.

Kuna 2 hammast on väljas, siis on ka ööd mõnevõrra rahulikumad, süüa soovib ta ikka, aga jälle 2-3 korda öö jooksul. Päeval on jäänud 3 und, millest kaks on lühemad uinakud ja üks siis pikem nö lõunauni, mille nad magavad koos JJ-ga kärus rõdul.
Kui päevauned on nüüd kas õues kärus või võrevoodis, siis ööuned on jätkuvalt kaisus, arvestades, et ta viimasel ajal hõivadb enda alla umbes poole meie voodist, siis ei pruugi kaugel olla aeg, kui kolime ka tema JJ-ga ühte tuppa magama, aga seda kas ja kuidas, peame alles vaatama.
Nüüd 6. kuu täitumisel sai ümber ka hälli aeg, mis esimesest päevast oli Jenni lemmik paik päevaunede jaoks, häll läks juba järgmisele väikesele kasutajale, aga kui keegi plaanib oma beebile hälli osta, siis soovitan väga sellist riidest äärtega varianti, lapsel on seal sees ikka ülimõnus ja rahulik puhata ka siis kui ümberringi käib trall.

Ja trall käib meil siin kodus igapäevaselt, parimad mänguasjad tuuakse õele ja siis koos vaadatakse-uuritakse-mängitakse. Kõige nunnum on muidugi see, kui lõunaunne minnes JJ ikka üle käru serva vaatab, et kas õde ka on kõrvale pandud sinna.

Elu on lahe, kui sul on nii ägedad lapsed nagu JJ ja Jenni.

img_4953img_4990

13 päeva lisatoiduni: plaanid paika!

Kahe nädala pärast on Jenni 6-kuune, appi, pooleaastane – juba! Algusest peale olen arvestanud, et just siis hakkame lisatoitu pakkuma ja täna kirjutan, mis plaan mul sellega on ning kuidas seda uut põnevat etappi alustame.

JJ-le alustasime lisatoidu andmist näputoiduna ja esimeseks eineks sai aurutatud suvikõrvits kangidena. Hiljem kombineerisime püreesid ja näputoitu. Jenniga on mul plaan kohe kombineerima hakata, kuna eesmärk on aastaseks saamiseni pigem ainult mahetoitu pakkuda, siis sellepärast olengi valmis püreed ja näputoitu kombineerima, et valik oleks toidulaual mitmekesisem.

Mis valikuid teeme ja miks?

Ise tehtud vs poe püreed
Oleneb olukorrast – kui teen värskelt mahedast toorainest püreed või muud sobilikku toitu, siis kindlasti ise tehtud. Kui aga ise tehtud tähendab suvalist (ilma mahemärgistuseta) kõrvitsat toidupoest, siis valin pigem mahemärgistusega purgi/tuubi toidu.
Samuti valin nn poetoidu kui et valmistan ise ja külmutan, sest ma ei näe, et minu külmutatud toit, mida siis üles soojendama peab, oleks kuidagi õilsam kui purki valmis tehtud toit. Lisaks ei oska ma ka päris hästi hinata selle ise külmutatud toidu säilivust (kes siiski soovivad ise ette valmis teha ka külmutada, siis kindlasti jälgida, et toit oleks sügavkülmas kaanega kaetud anumas ja et see ka külmutamist taluks, ning oleks igasugu kahjulike ühendite vaba).
Seega, kui teha mahedast toorainest värske eine kohe söömiseks siis ikka ise, muul juhul hetkel valmistoit.

Mahetoit vs mitte mahe
Siin ei taha ma väga kompromisse teha. Esimese eluaasta tahaks, et Jenni saaks esimese eelistusena alati mahetoitu. Miks? Sest ma vaatan seda toiduga alustamist nagu maja ehitamist ja tahan, et kogu edaspidine toitumine saaks rajatud heale ja tervislikule vundamendile, et see väike organism, mis peab metsiku kiirusega kasvama ja kosuma, saaks seda teha parimast. Kindlasti sööb ta ühel päeval ka friikartuleid ja kommi või viinereid või lihtsalt mitte mahetoitu, aga ma arvan, et see päev ei pea olema nüüd ja kohe.

Eesti vs välismaa
Millegipärast arvatakse, et kui asi on kodumaine, siis see teeb selle automaatselt paremaks kui sama asja välismaa variandi, aga tegelikult see ikka päris nii mustvalge ei ole. Kui minu orientiiriks saab olema mahetoodangu valik, siis valin ma esimesena selle järgi, et asi oleks mahe, seejärel selle järgi, et tootesse ei oleks lisatud suhkurt, soola ega muid ebavajalikke aineid (siinkohal ei tasu unustada, et erinevad toiduained sisaldavad ka looduslikult soola ja suhkurt ja see on ikka okei) ning kõige viimasena vaatan hetkel seda, kas toode on tehtud Eestis või kuskil mujal.

Esimesed ampsud 1-2-3
Kuna ma JJ ajal avastasin Windelni ökotoitude sektsiooni, siis oli suht loogiline sinna ka nüüd kiigata ja mõned asjad sealt ka korvi oma tee leidsid.
Esimese kuu menüü valikud saavad olema nende variantide hulgast: pastinaagi püree, kõrvitsapüree, brokkoli-riisi püree, bataadipüree, lisaks riisi-ja kaerahelbe puder, ning pudrule lisamiseks pirnipüree. Samuti tellisin Holle püreestatud veiseliha, et seda lisada veidi hiljem köögiviljapüreedele (kui maheliha poest ei saa kohe). Esimeste valikutena soovin anda puhtaid maitseid st, et koostis on üks köögivili korraga. Firmadest on siis esindatud Holle, Good Gout ja Alnatura. Püreede kõrvale pakume kindlasti ka mingit näputoidu varianti, mis selgub täpsemalt siis kui sammud poodi seame 🙂
Pudrud plaanin teha veega ja lisan ka tilga oliiviõli.

Söögitoolidest ka
JJ-le valisin igasuguste vingete toolide seast seda õiget, aga lõpuks võtsime ikka Ikea Antilop tooli ja no paremat otsust oleks olnud raske teha. Lihtne puhastada, võtab vähe ruumi, ei karju koduses interjööris ja laps saab kenasti sirgelt istuda (söögitoolil EI OLE vaja söömise aspektist mingeid lisafunktsioone lamamisasendiga vms).
Jenniga plaanin samuti seda sama Antilopi kasutama hakata, aga kui ta oma 6. minisünnipäevaks veel toe najal päris kindlalt ei istu, siis alustame seda söömist süles hoides – mis on turvalisem kui igasugused kalde all lamamistoolid.

Selline plaan on meil siis nüüd käiku minemas, kui kellelgi on häid vihjeid, kus on hea valik värskeid mahe köögivilju ja ka lihakraami, siis kindlasti jagage neid mulle ka 🙂

Aga, et Jenni peab ikka asju tegema omamoodi ja nii nagu tema tahab (alates sünnist 😀 ) siis juhtus täna hommikul selline seik:
JJ sõi banaani ja unustas oma pooliku tüki Jenni lähedusse, mõne aja pärast kui vaatasin, et mis Jenni maas teeb, sain aru, et see väike preili sõi seal isuga banaani. Nii palju siis plaanist oodata esimese ampsuga 6. minisünnipäevani ja banaani enne aastat mitte pakkuda (siiski, ma seda rohkem teha ka ei plaani). Lapsed 😀

13veel

Stardivalmis