Nutikas ja kodumaine beebitoit – BabyCool

Ei ole ma leidnud endas seda soont, mis mind ise püreesid valmistama paneks, samas kvaliteetset toitu tahaks oma lapsele ikka anda ja nõnda sai siis süvenetud meie beebitoidu turul pakutavasse. Olulisim kriteerium mahetooraine, kui ka veel kodumaine, siis seda parem. Minu tähelepanu võitis BabyCool oma külmutatud püreekuubikutega, mis mõlemale punktile vastasid.

IMG_0581

tavapärane lõunasöök

Lisatoiduga alustades on alati suurim “probleem” olnud kogused ehk siis esialgu sööb laps nii väikseid koguseid, et neid on jabur ühekordselt valmistada, nõnda peaks siis tegema suurema laari ette ja neid siis näiteks sügavkülmas hoidma, aga see kõik võtab ka omajagu aega ja kui võimalik, siis ma seda esimese eelistusena ette võtta ei tahaks.
Variant on osta püreed purkides, kuid ka kõige väiksemad purgid on nii suured ja säilivus avatuna külmikus nii lühike, et palju toitu läheb lihtsalt raisku.

BabyCool on lahendus, täpselt see, millest nii JJ kui Jenni ajal puudust tundsin – lõpp toidu raiskamisele ja samas kvaliteedis järeleandmisi tegemata.

Mis selles siis nii erilist on?
Hetkel mulle tundub, et tegu on meie turul ainsa omataolisega ehk siis sügavkülmutatud püreede pakkujaga. Tooraine on mahe, nii köögiviljad, puuviljad kui ka liha ning lisaks kodumaine. Pakendid mõistliku suurusega (200g) ning sama võib öelda ka kuubikute kohta, paras on teha üks kuubik esimeseks maitsmiseks ja uue toiduga tutvumiseks, hiljem saab soojendada mitu kuubikut ja neid omavahel segada vastavalt soovile – nii saab täitsa toreda “ühepajatoidu”. Igas taassuletavas pakis on 12 püreekuubikut ja nõnda saab neid kasutada täpselt nii palju kui vaja ning ülejäänud tagasi külma panna – ideaalne! Püreedele ei ole lisatud suhkurt ega soola või mingit muud ebavajalikku kraami – mida beebitoite valides väga oluliseks pean.

Kuidas valmistame?
Nagu ka BabyCool soovitab ja me alati beebitoiduga teinud oleme, siis soojendame seda kuuma vee “vannis” (ei ole soovitatav mikrolaineahju kasutada).
Seega, alustuseks panen vee kannus keema, võtan vajalikud kuubikud, mille panen tassi või kausi sisse ja siis omakorda suurema kausi sisse, mis on äsja keedetud veega täidetud. Veidi aega lasen neil soojeneda, siis vaiksel lusikaga segan ja aitan kiiremini sulamisele kaasa kuniks kuubikud on sulanud ning püree soe. Pirni ja õunapüreed käivad meil Joni pudru peale ja nende puhul panen ma juba pool sulanud kuubikud pudru sisse, et see söömiseks piisavalt maha jahutada – väga mugav on nii.

IMG_0693

pudrutegu

Hetkel sööb Jon 2-3 korda päevas lisatoitu, muul ajal saab rinnapiima nii palju kui soovib. Eks ma olin veidi ärevil ka, et kas ja kuidas temale lisa maitsema hakkab, aga tundub, et aeg oli seal 6.-7. kuu vahel ikka väga küps ja kõik, mis menüüsse on lisatud läheb ka isukalt sisse.
Hommikuti alustame pudruga, milleks kasutame Holle beebiputrusid (kuhu ei ole lisatud piimapulbrit või puuvilju vms), pudru valmistan vee ja tilga oliiviõliga ning sinna sisse läheb üks BabyCool pirni- või õunapüree kuubik. Koguseliselt tuleb seda portsu umbes pool väiksemat tassitäit.
Pärast lõunaund või vahel veidi hiljem, on valikus köögiviljad koos lihaga, hästi meeldib näiteks lillkapsas, pastinaak ja veiseliha, kõiki üks kuubik, teine popp kooslus on lillkapsas, suvikõrvits ja veiseliha (märgin ära, et lihakuubik sulab veidi kauem kui köögiviljad). Esimest korda taolist einet talle valmistades olin ma nii üllatunud, et KUI hästi see toit lõhnas, tõesti nagu päris toit ja mitte mingi konserv. Äge!
Õhtupoolikul saab Jon kerge eine, olgu selleks väike portsuke putru pirni või õunakuubikuga või siis mõnda köögivilja, aga sel korral ilma liha lisamata. Nõnda süües mulle tundus, et kõrvits on üks tema lemmikuid.

IMG_0684-1

Maitseb!

Poest leiab need toidud sügavkülma letist, meie enamasti ostleme Selveris ja meie nn kodupoes on valik täitsa korralik (vaata BabyCool edasimüüjaid siit, nimekiri pidevalt täieneb). Kodus on sügavkülmas meil Jonil püreedele eraldi sahtel, kust siis kõik vajaliku võtame (nii ei pea muud kraami külmast võttes seda beebitoidu sahtlit avama ning liigselt sinna sooja laskma).

IMG_0665

Sügavkülma sahtel hea ja paremaga

See toidu valmistamine neist kuubikutest on tegelikult ka kuidagi motiveerivam, sest sul on just nagu põhi olemas, nüüd vajadusel lisa, mida soovid, olgu selleks veidi hiljem natuke tatart, riisi või midagi muud meelepärast ja nõnda on see ühisele kodutoidule üle minek ka kuidagi lihtsam tulema. Et kui esialgu olin kindel, et ma selle püreemajandusega ise tegelema ei hakka, siis nõnda kombineerides on ju täitsa mugav ja tehtav.

Mis muud öelda, kui, et soovitame!
Ja, et kellelgi teist oleks võimalus ka neid mõnusaid püreesid proovida, siis pöördusin BabyCooli poole ning minu Instagrami kontol läheb täna käima ka väike loos nende toodetele, seega tulge osalema 🙂

 

Kuidas ma paljajalu hakkasin käima

Lastele jalanõude ostmise pisut hullumeelse tihedusega on ilmselt kõik lapsevanemad kokku puutunud, lisaks on valik nii suur ja lai, et kohe ei teagi, mida võtta, mida jätta, mis sobib ja ei sobi. Meie oleme enda lastele vähemalt ühe märksõna leidnud ja see on paljajalujalatsid ehk siis barefoot ehk siis jalanõud, mis maksimaalselt meenutavad ilma jalanõudeta olemist.

Ega neid meie kaubandusest peaaegu saada pole, kõik on enamasti tellimisega, õnneks siiski tekib (e-)poekesi ka siia, kes kõigile paljajalu lastele sobilikke jalavarje pakkuda soovivad, vastavalt nõudlusele pakutu hulka suurendavad ja loodetavasti ikka kasvavad.
Ehk siis siiani on olnud see lastele jalanõude saamine mõneti jahti meenutav – sest vaja ju õiget numbrit, õiget tüüpi õigel aastajaal jne.

Kõige selle juures ma enda peale väga ei mõelnud, olin ju oma tavapäraste jalanõudega harjunud, tundusid mugavad ka ja no mis mul vaja. Aga juhuslikult mulle siiski ühed nö ülemineku jalanõud veidi rohkem kui aasta tagasi silma jäid – polnud kõige laiem ninaosa, aga olid väga painduva tallaga, täpselt jala ümber kinnitatavad ja kui jalga sain, siis oli tunne päris hea. Ma tol hetkel ei pidanud üldse plaani, et hakatagi ise kasutama barefoot jalanõusid, aga see veidi on see teema, et kui juba proovid, siis ega väga tagasiteed ei ole, sest sa lihtsalt ei taha enam oma jalgu panna millessegi, mis ei paindu, mis surub varbaid kokku, millel on ebaloomulik kõrgendus – no ei taha.

Vastu kevadet ostsin veel mingid suvalised tennised, mis paraku jalga ei jõudnudki, sest ostetud said ühed veel – õhukese talla ja laia varbaosaga, need said lemmikuteks ja sealt edasi tahaks öelda, et ülejäänud on ajalugu 😀 Sest minu jalad enam muid asju kui barefoot jalanõud omale ümber ei taha.
Suveks said sandaalid, imeõhukese tallaga, peale vaadates oli kahtlus, et kuidas nendega ikka kõndida on, aga ma võin öelda kuidas – mugav, mõnus, “maaga ühenduses” kindlalt maas nagu paljajalu ikka.
Jah – kui oled ikka varem harjunud kõige täiega kandu vastu maad põrutama, siis seda saad sa barefoot jalanõudes teada ja tunda ning pead oma sammu veidi korrigeerima. Mõneti nagu õpid uuesti käima, teed oma sammu pehmeks ja ei trambi nagu elevant mööda teed, üldiselt mulle tundus, et kogu keha olek sellest muutus.

Nüüd, olles käinud barefoot jalanõudega ka talvläbi, olin kindel, et ka kevadele vastu minna ei taha milleski muus, samas mõlkus mõttes ka mõne enda jaoks uue tootja proovimine, mõeldud tehtud ja siin kohal tuli abiks Mugavik – paljajalu jalatsite e-pood, kes sellest aastast alustas Joe Nimble jalatsite müüki. Nõndaks ootavadki mul lume sulamist nüüd Joe Nimble Cheertoes (kui äge nimi eks 😀 ). Mulle endale tundub, et Joe Nimble toodang on just hästi sobilik ka neile, kes tahaks oma esimesi barefoot jalanõusid osta ja proovida, sest nad ei ole kindlasti ekstra laiad (mida võib olla tahad hiljem), samas on neis varvastel mõnusalt ruumi, tald paindub nii palju, et keera või rulli. Sisetald on ehk juba pikemalt barefoote eelistanule isegi liiga pehmendav, samas jälle alles alustajale ideaalsed – hiljem võib ka soovi korral selle lihtsalt eemaldada või mõne õhema vastu vahetada.

Minu Cheertoes mudel on äge, natuke nagu sportlik, samas detailid teevad just nagu viisakamaks, nõnda näen ma neid nii teksade kui seeliku all kandmiseks – sellise universaalsusega on ka võrdlemisi kõrge hind natuke vastuvõetavam.
Ka ei ole neil see kuju selline “pardijalg” nagu paljude suurim hirm on omale barefoot ostes – aga ma vannun, et mingi aja pärast silm harjub ja olulisem veel, sul on lihtsalt nii mõnus olla, et laiem varvaste osa ei seostu enam pardijalgadega vaid sellega kui hea ja mugav sul kõndida on.

Miks üldse hind neil barefoot jalatsitel nõnda kõrge on? Eks see disain ja väljamõtlemine ka maksab, kvaliteetne materjal maksab, tihti on barefoot jalanõud üldse käsitöö, kogused, mida toodetakse on väiksemad, seega masstoodangule omast soodsat hinda näeb vähe. Küll aga usun ma, et mida rohkem inimesi enda jaoks selle paljajalu maailma avastab, nõudlus kasvab, seda rohkem tuleb ka pakkujaid ning selle turu suurenemisega ka hinnad lähevad meeldivamaks.

Kes soovib Mugaviku valikus olevate BF jalanõudega tutvuda, siis sel laupäeval (09.02) toimub Tartu Loodusmaja Päikesetoas Mugaviku pop-up pood, minge uudistama.

Seniks aga, kes tahab oma jalgadele teenet teha ja neile midagi tõeliselt mugavat osta, siis  saab mu Instagrami kontol loosis osaleda, kus Mugavik on välja pannud 40€ kinkekaardi oma poodi – nii saab keegi omale (või lastele) uued papud veidi soodsamalt soetada 🙂

Kuidas tundub – kas võiks sel aastal hakata paljajalu kõndima?

 

IMG_9899IMG_9900IMG_9901IMG_9904-1

IMG_9586IMG_9590

Kodused lapsed, tubased tegevused – Wobbel

JJ ja Jenni on juba nädalaid kodus olnud. Vahepeal oli jõulupuhkus, siis möllas lasteiaias gripp ja me ei viinud neid, siis nad korraks käisid ja said muidugi gripi, siis olime kodus, siis tuli uus kiri mingi uue haiguse kohta ja nii nad jälle kodus on – sest üks mis kindel, kolme terve lapsega on oluliselt kergem kodus olla, kui kolme või isegi kahe haige lapsega.

IMG_9704

Ausalt, iga aasta mõtlen, et peaks need talvised kuud kuskil kliimapagulane olema, aga siis on korraks see “aww, lumi, talvevõlumaa, nii nummi” tunne, jõulud ja asjad ja enne kui jõuad taibata, et käes on mingi gripihooaeg ja kõik muud sada epideemiat, et kuskile minema sättida, on keegi juba haige.
Hetkel olen  ma päris veendunud, et uuel hooajal teeme kõigile gripivaktsiini ka, sest selle põdemine oli kõike muud kui vahva väike palavik. Lapsed nutsid, sest neil oli niiii halb olla, palavikud käisid 38-39.4 vahel, sisse läks vett kui sedagi ja üldse oli see aeg nagu kuskil vines maa ja taeva vahel. Kõige tipuks jäi haigeks ka Jon ja no proovi sa oma mom cool säilitada ja mega rahulik olla, kui su vaevu kuuekuusel beebil on kõrge palavik ja ta kas ainult magab või on rinnal või magab rinnal. Liida sinna veel tüsistusena köha ja siis ei olegi muud mõtet, kui et issand jumal, elame selle nüüd üle ja siis vaktsineerima – sest ainuke terve inimene selle kamba peale oli Teet, kes juhuslikult oli ka vaktsineeritud.

AGA – okei, me saime terveks, hullem on möödas, lastel hea olla – samas, ma päriselt ei taha neid veel lasteaeda viia, sest seal oli jälle mingi nakkuslik häda. Seega, siin me oleme, kodus. Arvestades, et õues on (mul) praegu päris tõenäoline murda luu või paar, siis ma nendega sinna ei kipu, aga mis me siis toas teeme?

Aktiivsete rüblikutega saab puslesid panna ja loomafiguuridega mängida siiski piiratud aja, sest nad tahavad möllata ja kõõluda ja ronida, Jenni sõnadega “tsirkust tahaks” 😀
Seepärast oli mul otsus sekunditega tehtud, kui meile varasemalt kandelinade valdkonnast tuttav Babyluv pood andis teada, et nende valikus on nüüd ka Wobbel tasakaalulaud ja et kas me tahaks proovida. Jah – absoluutselt, jah.

IMG_9751

Otsus on osutunud lihtsalt nii heaks, sest isegi Teet, kes oli selle laua osas veidi skeptiline on pidanud tunnistama, et tegu on laste lemmikuga – esimese asjana tegi Jenni sinna omale lebo aseme, siis kiiguti sellega, siis roniti selle otsas (see on lemmikumaid tegevusi), siis ehitati sinna peale, siis avastati, et selle saab diivani peale panna liumäeks jne jne.
Jenni lemmik on seal peal seista, klotsi mikrofonina kasutada ja teadustada oma tsirkuse trikke (ps ma ei tea, kust see tsirkuse jutt tulnud on).

IMG_9733
Ühesõnaga, neil on selle Wobbeliga üli vahva ja ma ei lähe ka seejuures hulluks, et nad oma rahmeldamised ära saaks rahmeldatud. Pigem hoian end tagasi ja lasen neil neid asju genereerida, väga äge on vaadata kuidas nad järjest osavamad tasakaalu hoidjad on ja kuidas nad ei karda turnida.
Muul ajal see Wobbel silma ei riiva, ka elutoas seistes, puhastada saab lapiga ja kui peaks tahtmine peale tulema, siis saan kas või ise kiikuma minna, sest kandevõimet sel kuni 200kg – noh, veidi on siis kosumise ruumi ka mul 😀

IMG_9740

Seega, kui otsite miskit multifunktsionaalset omale lastetuppa, siis kaaluge Wobbelit. Ühtlasi pean mainima, et huvi selle vastu ilmselt ei selgu kui lastega seda poes vaadata või kuskil põgusalt peale ronida – see on selline asi, et tahab neid natuke igavlevaid lapsi ja keskkonda, kus pole ka liigselt muud kraami tähelepanu pärast võitlemas – less is more, ka mänguasjade juures.

IMG_9768

IMG_9707

BARR Sweden – midagi emale ja beebile

Mõni aeg tagasi võttis minuga ühendust EV Kosmeetika esindaja ja pakkus võimalust proovida neil müügil olevaid BARR Sweden tooteid, minu kasvavat kõhtu ja olukorda silmas pidades tundus hea valikuna katsetada nende rasedatele mõledud venitusarme ära hoidvat orgaanilist õli, multivitamiinidega näokreemi ning beebiõli.

See orgaaniline venitusarmide vastane õli saabus just täpselt õigel ajal, sest olin hakanud tundma vastikut kiskuvat tunnet kõhunahal ja see ajas omakorda naha sügelema – ilmselt oli see hetk, kus kõht ksvas nii jõudsalt, et nahal oli tükk tegu järgi venimisega, poisse oodates on mul kõht kohe ekstra suur muideks.
Hakkasin siis hoolsalt õlitama ning tunne läks ka paremaks. Praegu 38+ nädalate ja suhteliselt suure kõhu juures pean mainima, et venitusarme hetkel tõesti pole – ei kõhul, ega jalgadel, ega mujal – seda õli kasutasingi üsna heldelt enda peal, sest teada ju on, et ega need armid ei pruugi üldse ainult kõhuga piirduda ning seepärast on päris mõistlik hoolitseda nii jalgade kui ka näiteks kasvava rinapartii eest.
Muidugi ei saa ühegi asjaga kaasa anda 100% garantiid, et kui minu puhul oli tegu tõhusa abilisega, et see kõigile sarnaselt mõjub, samas ma proovimata ka ei jätaks.

Orgaanilist beebiõli kasutasime praegu Jenniga, sest vahepeal tekkisid tal ei tea millest karedamad kohad nahale ning saimegi kohe ära proovida, et kas sellest beebiõlist võiks abi olla. Jah, oli, nahk sai tal ilmselt korralikult niisutatud ja laigud kadusid. Ma ei hakka salgama, et seda beebiõli tegelikult ka enda peal kasutasin, neil kohtadel, kus selle rasedate õli kasutamine pigem tarbetu tundus. Ka minu õrna ja tundliku naha peal oli see igati mõnus ja andis pärast sellise siidise olemise – no nagu beebil 😀
Ma üldiselt oma laste peal mingeid nahahooldusvahendeid pole kasutanud, seda veel eriti kui nad päris pisikesed beebid on olnud, aga paar tilka (looduslikku) õli aegajalt vannivette sai siiski lisatud ja selleks saab seda Barri beebiõli meil ka nüüd kolmanda beebiga kindlasti proovitud kui ta saabunud.

Multivitamiinidega näokreem peaks mulle oma sügavniisutava olemuse poolest ideaalselt sobima, sest nahk on mul muidu alati kuiv, kuid sel korral tundub, et rasedus natuke segas selle kreemi kasutamist, sest see tavapäraselt kuiv nahk muutus üleöö mul hoopis pigem rasuseks ja see kreem minuga kuidagi ei klikkinud. Samas tekstuur ja olemus tunduvad mõnusad, seega proovin seda näokreemi uuesti kui beebi käes ja hormoonid siin kehas natuke rohkem rahunenud.

Ühesõnaga, mulle need BARR Sweden asjad jätsid sümpaatse mulje, seda enam, et tegu pereettevõttega ja nende enda reaalsetest vajadustest sündinud toodetega, tavaliselt just nii need parimad asjad ju sünnivadki.

IMG_7436

Abiks liigse päikese eest kaitsmisel

Selle kevade esimene kuumalaine on nüüd möödas, kuid ilusad ilmad tunduvad jätkuvat ning eks kohe kui need soojad ja päikselised ilmad saabusid, tekkis ilmselt paljudel küsimus, kuidas oma lapsi liigse päikese eest kaitsta.

Jah, just liigse päikese – ma ei ole mingi päikse vastane ja ei kamanda lapsi ainult varju alla mängima, kuid arvestades siiski päikese intensiivsust ja vähemalt meie perele omast põhjamaist heledat nahatooni, siis päris suvalt me seda teemat võtta ei saa. Seepärast on mu lastel ikka mütsid pigem peas, mis ideaalis varju pakuks ka nii kaelale kui kõrvadele, sest just need kohad on kerged põletada saama ja lõpuks ei tahaks ma, et sellest lagipähe päiksest kellelgi päiksepiste tuleks (mida ise lapsena kogesin ja polnud tore ega lahe) ning ega selle eest kreemiga end ei kaitse.

Nõnda oli mul hea meel, kui siinsel turul uus UV kaitsega riideid ja mütse pakkuv Polarfolk meil oma toodetega tutvuda palus – valisin siin koduõues askeldamiseks mõlemale lapsele Petit Crabe mõnusad laia äärega mütsid ning erilise huviga jäin ootama JJ-le mõeldud UV kaitsega särki, mis muideks EI ole sellest tavalisesest libedast riidest nagu enamus neid kaitsega riideid, seega igal ajal seljas meeldiv. Oleks selle pluusi hea meelega ka Jennile ostnud, aga paraku nii pisidele seda varianti veel polnud (kõige väiksem on 4-aastaste suurus, mis kolmepoolesel JJ-l seljas suht ok). Valikus on seal ka UV kaitsega rannariided, aga kuna ma rasedana ausalt randa ei kipu ning hiljem vastsündinuga ka pigem mitte, siis neisse ma hetkel ei süvenenud.

Mis ma siis oskan nende asjade kohta nüüd öelda? – ma ütleks, et kõik see tellitud kraam on maru asjalik, Jenni müts on nagu loodud ka kandekotis/linas kasutamiseks oma laia servaga, mis kenasti nii kukla kui kõrvad katab ning otsaeest üles saab keerata, lisaks meeldib mulle, et see müts on paeltega, sest proovisime seda tuulisel päeval ning kardan, et ilma paelteta variant oleks tal seal seljas olles lihtsalt minema lennanud.
JJ müts on suurem nr ja ilma paelteta variant, samas, tema oskab juba ise öelda, kui peakski minema lendama ja saab selle ka ise pähe sätitud kenasti. Mõnus oli vaadata lapsi liivakastis askeldamas ilma, et päike oleks silma paistnud või hiljem kael kõrvetada saanud.
UV kaitsega särk on ka hea mulje jätnud, ise mõtlen, et see võiks olla asjalik pluus meil näiteks lasteaias kasutamiseks, kus mu teada kasvatajad ei kreemita suvisemal ajal lapsi enne õue minekut ning homikul kodus pandud kreem ei pruugi enam pika päeva jooksul toimida. Kuna see materjal on mõnus ja pehme, siis ei oleks sellega imelik ka toas viibida. Lisaks on see täiesti tavalise pesuprogrammiga masinas pestav, mis lasteriiete puhul küll päris oluline omadus (muideks Polarfolki valikus leidub samast materjalist särke ka täiskasvanutele)

Arvestades, et nii need mütsid kui ka pluus peavad kinni 98% UV kiirtest, siis on mul süda rahul küll, kui selle võrra saab vähem kreemitada. Aga kuna on ikka neid kehaosasid, mis mütsi või spets pluusi varju ei jää ning alati neid riideid ka ei kanna, siis ega meil ka kreemist siiski pääsu pole. Ka on sellistel puhkudel silmade kaitsmisel abiks päikeseprillid (kindlasti sellised, mis tõesti kiirgust blokeerivad ja mis pole niisama tumedama klaasiga), neid peame veel proovima, sest eelmise aasta omad on väiksed ja ongi aeg uusi vaadata, aga neist variantidest siis ehk mõnes teises postituses lähemalt.

IMG_7079

Uut mängutoas: Utukutu Spectra Rocker

Mõni aeg tagasi lisandus laste mängutuppa uus asi – Utukutu spectra rocker, mis on nii kiik, ronimisalus kui ka “kümme” muud asja, sest laste piiramatu fantaasia leiab sellele rohkesti kasutusvõimalusi.

Siin kohal ei saa ma anda garantiid, et nüüd kõigi laste lemmikuga kohe tegu oleks, aga meie kogemus näitab, et ronimist-turnimist armastavatele JJ-le ja Jennile  on see rocker väga meelt mööda, ma ei tea kui tõsiselt seda võtta, aga mõlemad on ju sündinud meil ka parajalt turnivate loomade aastatel – kaljukits ning ahv ja Jenni hulljulgeid tempe vaadates tundub tõesti tihti nagu tal oleks nähtamatu saba, mis teda hoiab ja maha prantsatamast takistab 😀
Küll aga panin ma tähele, et laste huvi ja kujutlusvõime töötavad seda paremini mida vähem ma ise sekkun ja suunan. Esimese hooga tahaks ju muudkui näidata, et näed, siin saad kiikuda ja siit ronida jne, aga tegelikult on kasulik see samm tagasi astuda ja lasta lastel ise avastada neid võimalusi ning võid seejuures kihla vedada, et võimalusi avastavad nad tunduvalt rohkem kui me täiskasvanud oleks välja mõelda osanud.

IMG_7140

Esimene ülesanne seoses Utukutu spectra rockeriga on siiski vanematele, sest saabub see juppidena ja kiik tuleb ise kokku panna – midagi keerulist selles pole, aga paari tööriista nagu haamer ja kuuskantvõtmed läheb vaja küll. Kokku sai see ruttu, lapsed kõrval uudistamas ja assisteerimas, vaatasid ju kohe oma valitud värvid üle – valida saab nimelt 7 variandi vahel (sh ka valgete lippidega minimalistliku ning ideaalselt mõnda skandinaavia stiilis lastetuppa sobituva), meie laste spectra on “full color” ehk siis paljude erksate värvidega, mida hea nõnda ka Jennile õpetada praegu.

IMG_6101

Mis JJ ja Jenni sellega siis teinud on – muidugi kiikunud, sillana hoides roninud nii pealt kui alt, kasutanud seda oma mänguonni ukseavana, teinud sellest köögi ja kohviku leti, leidnud selle oleva sobiva ka pikutamise kohana, eriti kui lisada pehme padi pea alla või kui peale visata hoopis tekk, sai sellest kiigust endast pisike onn.
Seega meie oleme spectra rockeriga enam kui rahul ja tundub, et mängulusti jätkub veel kauaks – kiigu saabumise ajal mahtusin ma oma kõhuga ka veel kaalupiirangusse, mis on kuni 60kg, hetkel enam ei, aga vähemalt võivad mõlemad lapsed koos selle peal julgelt turnida.

IMG_7118

IMG_6143

pop-up kohvik, kus õele muffineid tehti

IMG_6206

Hea koht Mõmmi aabitsa vaatamiseks

Eks sarnaseid kiikusid leidub turul teisigi, ka mõned kohalikud nobenäpud on neid valmistama hakanud ning pakuvad müügiks, kuid siin kohal olen ma paraku seisus, kus kohaliku meistrimehe asemel toetan oma rahakotiga Tšehhi perefirmat, mida Utukutu on, kes on päriselt oma aega ja raha panustanud selle turvalise ja kvaliteetse mänguasja loomisse – kasutades vaid lastele ohutuid materjale, läbides vajalikud testid ning vastates nõutud normidele.
Tasub teada ka, et Utukutu Spectra Rocker on nende originaal disain (mille autoriks Petr Fiala), mis tuligi välja mõelda just seepärast, et populaarne “rainbow rocker” on kaitstud kaubamärk/disain ja seda ei või loata kopeerida-turustada. Seega – kallim hind küll, aga aus kaup ja seda ma igatahes hindan.

Kel huvi osta just Utukutu spectra või ka muid mõnusaid puidust mänguasju, siis soovitan Memme.ee poodi, tänu kellele ka ise Utukutu ja paljude teiste põnevate mänguasjade ning ka barefoot jalatsite juurde oma tee oleme leidnud.
(antud postitus on valminud koostöös memme.ee poega)

IMG_6131