Easywalker Charley – testist ostuni

Ühesõnaga, peale Easywalker Harvey2 testimist olin ma suht kindel, et me selle omale ostame – kompaktne ja võimekas igapäeva käru eks. Aga mõtlesin, et ok, testime selle väikse Charley ka veel ära ja siis anname tellimuse sisse. Well well well… ja siin ma nüüd olen, uhiuue Charley omanik.

Testimisel oli meil see hall Charley, kus Jonas tegi oma rekord une, magades lausa 1.5h!

Miks siis Charley?
Mõte, et mingil hetkel võiks meil olla ka päriselt väike nn auto/poe äkki kunagi ka reisi käru oli meil peast läbi käinud küll, aga iga kord kui midagi sellist otsima hakkasime, siis oli midagi puudu, kas oli käru raske või ei olnud pehmet sõitu või oli iste lohuga (kuhu meie väikest Jonast ei saaks panna) või oli vari lühike või iste ainult ühte pidi või no mingi häda ikka.
Ja siis tuli Charley, natuke futu, aga päris põnev. Pealtnäha lihtne käru, aga peidab endas suurepäraseid omadusi, mida meie just otsisime.

Beebiga on mõnus iste enda poole panna

Esiteks on ta kokkupandult mõnusalt kompaktne, autosse mahub ka muud tavaari peale käru, ka toas hoiustades ei võta ta palju ruumi. Samas on iste piisavalt suur, et sinna mahub mugavalt istuma kahene Jon ja jalga puhkama ka neljane Jenni. Selleks, et suurem laps mahuks kaarvarju alla ära saab Charley varju mööda raami kõrgemale nihutada, suurepärane lisa ja käru just kui kasvab koos lapsega.
Jonase jaoks oluline omadus hetkel, et iste on täiesti lamav ja ilma lohuta ning saab panna nii näoga sõidu suunas kui selg sõidu suunas, viimast varianti on just beebiga erit mugav kasutada.
Kaarvari on pikenduse ja väikse nokaga, ühtlasi ka mitme õhutusavaga, et palaval suvepäeval ikka õhk varju all ka liikuma pääseks.
Komplektis on turvakaar, mida ma väikse beebiga pigem ei kasuta, aga mille eemaldamine on lihtne ja kiire. Lihtsalt saab liigutada ka jalatuge, et suuremal lapsel oleks hiljem mugav jalgu hoopis raamil olevale jalatoele toetada.

Juhhuu, meie uus must Charley

Mis mulle Charely istme juures väga meeldib on see, kuidas istme küljed on lahendatud. Nimelt on külgedel kõrgemad servad, nii ei ole iste liiga avatud ja on ka beebil rohkem “pesa”, samal ajal pole ka suuremate lastega ohtu, et mõni kaasa võetud mänguasi kergelt maha pudeneda saaks. Samuti hoiavad need servad tekikest paremini kärus, väike asi, aga lisab kasutusmugavust küll.

Iste näoga sõidu suunas

Üldiselt on Charely madal käru, mis on mõnus, kui käru kasutaja on juba selline, et tahab ise kärusse ja kärust välja ronida, teeb selle protsessi ohutumaks. Samas, Jonas pole veel nii pea selles faasis ja temaga kasutamiseks meeldib mulle lisada kõrguse adapterid, nii on iste pisut kõrgemal ja lihtsam beebiga kasutada või ka lapsega, kes eelistab natuke kõrgemal istuda.
Kindlasti ei saa öelda, et Charley oleks ainult lühikese inimese käru, sest lükkesanga saab panna nii väga madalale kui ka oluliselt kõrgemale, et isegi kui kärutajal on pikem samm, ei tohiks raami peale asutmine probleemiks olla.

Täitsa asjalik pakikorv
kokku pandult seisab ka ise

Sellise väikse käru kohta on pakikorv täiesti mõistliku suurusega, meie igapäevane kraam mahub kenasti ära, suuremate asjade jaoks saab ühe serva ka alla voltida.
Mis veel on väikse käru kohta üllatav on see sõidupehmus, ma saan reaalselt Jonast ka selles kärus magama õõtsutada, siledal linnatänaval liigub ta peaaegu ise, aga üllatuslikult oli seda normaalne lükata ka üle meie hoovi ebatasasel ja veits ülekasvanud murul. Ehk siis saab see käru päris hästi hakkama erinevates oludes, aga et olla oma ootustes realistlik, siis ei, see ei ole maastiku käru ja seda pole mõtet metsa juurikatele vedama hakata, mida ma isiklikult ei eeldakski selliselt kergkärult.

Kahene Jon rõõmsalt Charleyt testimas

Kaks numbrit ka selle käru juurde – käru enda kaal on 8kg ja max kandevõime 22kg! (kõrguseadapteritega kuni 15kg, aga suurema lapsega neid samas ei vaja ka).

Lisavarustusena saab juurde osta seisulaua, turvahälli adapterid, topsihoidja, putukavõrgu, vihmakile ja soojakoti ning isegi vankrikorvi. Kui ikka päris vastsündinule tahta väikest mugavat reisikäru, siis ma võtaks just vankrikorviga Charley kaasa, nii on beebil ka reisil max mugav.

Igatahes, kõiki neid omadusi silmas pidades jõudsimegi siin omavahel otsusele, et just Charley on meie perest puudu ning tellitud sai musta istme ja musta raamiga variant. Kaalusime ka MINI erikollektsiooni, aga mind võlus see tava mudeli täiesti must raam veidi rohkem. Saadaval on 4 tooni tavakollektsioonist ning must ja hall Mini seeriast.

Hetkel on Babyshop.ee kampaania, et ostes Easywalker Charley saad tasuta kaasa kas vankrikorvi või siis komplekti, kus on soojakott, topsihoidja ja vihmakile. Kasutades oktoobris sooduskoodi lifeatlucky13 saab selle cooli Charley 15% soodsamalt soetada!
Tartus on Easywalkerid näha ja katsuda Babyshop.ee esinduspoes, Tallinnas Perela keskuses Noblessneris (Staapli 3).

Meie Charley, proovisime ka uue Easywalkeri soojakoti ära, aga see ootab veel jahedamaid temperatuure

Käruarvustus – Easywalker Harvey2 all terrain, ma olen võlutud

Tükk aega ei tekitanud Easywalker minus erilist huvi, aga nüüd on neil lausa mitu käru, mis vähemalt vaadates tundusid huvitavad – nagu see meie testitud Harvey2 all terrain mudel. Pildi põhjal ei oskaks midagi arvata, aga peale esimest sõitu olin mina sellest kärust igatahes võlutud.

Esimene jalutuskäik

Harvey2 välimus ei ole ilmselt kõige traditsioonilisem, see võib silmale veidi võõras tunduda, ütlen ausalt, mul oli natuke sama tunne. Aga, et käru tõeline olemus selgub ikka proovides, siis panin selle tunde kõrvale, Jonase kärru ja läksime esimesele proovitiirule. Peale seda tiiru oli selge, et selle käru juures on ikka palju enamata kui lihtsalt huvitav välimus. Iga sammuga olin rohkem üllatunud, et kuidas mu esialgne skeptilisus muutus puhtaks rõõmuks, sest selle käruga on ju lausa lust jalutada!

Harvey 2 vankrikorviga

Räägime siis lähemalt Easywalker Harvey2 all terrain kasutuskogemusest ja omadustest.
Esmalt tasub ära mainida, et see käru on kõigi oma võimaluste juures üks kergemaid – raam koos istmega ja all terrain ehk nn maastiku ratastega on vaid 11.8kg, koos vankrikorviga vaid 12kg.
Samal ajal ei ole tegemist jäiga puuhobusega vaid tõeliselt pehme ja sujuva käruga, kus saab beebit isegi magama õõtsutada, pean tunnistama, et Jonas kiitis selle pehmuse heaks, sest magas Harvey2 mudelis kohe kuidagi eriti hästi ja ta ei ole meil pigem suur käru sõber eks.

Harvey 2 istmega, mis käib raamile mõlemt pidi

Mis mulle veel väga meeldis peale pehme sõidu, on selle käru kompaktne olek, et ei ole tunnet, et pead nagu laeva juhtima vaid käru regeerib kiirelt ka kitsamas poes-kohvikus, samal ajal ka kokkupandult pigem mõistlikult ruumi võttes.

seisulaua ja raami pikendusega

Aga oma kompaktsuse juures on sellel kärul üllatavalt palju võimalusi – kõige ootamatum neist ehk see, et kasutades raami pikendust saab seda kasutada ka kahe lapsega – nii kombinatsioonis korv ja iste, kaks korvi või kaks istet. Ma ei nimetaks seda päris full power kahe lapse käruks, sest näiteks korvi ja istme kombos kaob alumine pakikorv täielikult ära, aga neile, kel kahele lapsele vaja käru harva ja väheste kaasavõetavate asjadega, võiks Harvey 2 olla väga ideaalne variant.
Mu jaoks mugavam lahendus, mida ka saab kasutada on hoopis seisulaud, seal on suuremal lapsel mugav seista ja nii säilib ka pakikorvi kasutusvõimalus. Seisulaua kandevõime on 20kg, nii et meie suuremad lapsed said selle kõik veel ära proovida.

vajadusel saab ka nii – siis on lisaks vaja raami pikendust ja kõrguse adaptereid

Iste ja korv on mõlemad mõistliku suurusega, kaheaastane Jon mahtus istmesse nii, et oli korralikult kasvuvaru, mugavalt sai proovitud ka neljane Jenni, kes reaalselt kärus enam ammu ei sõida.
Vankrikorv on pigem keskmise suurusega, Jonas mahub sinna mõnusasti, aga kui ma midagi selle käru juures muuta tahaks siis seda, et korv võiks ideaalis olla paar cm sügavam, aga see võib olla ka lihtsalt harjumise asi, kuna meil on siin pigem enne olnud sügavad korvid. Samas sellest vähem sügavast korvist mulle tundub, et laps näeb paremini või rohkem välja ja on siis ka meelsamini kauem vankrkorvis. Kellele korvi vari tundub lühike, siis on lisana võimalus osta ka ekstra päikesevari juurde.
Iste on Harvey2 mudelil lohuga, seljatoe kalde muutmine on tehtav ühe käega ning turvakaar avaneb nn väravana. Liigutada saab eri asenditesse ka jalatuge. Kaarvari on hea suurusega ning olemas on ka õhutusavad. Mulle väga meeldis, et varju sisemine pool on pehmest kangast, tekitab lapsele ka meeldivama tunde kuidagi. Istet saab raamile panna mõlemas suunas ning ka kokku panna saab käru kui iste on raamil.

Jonas magas selles kärus eriti hästi
Istme varjul kaks õhutusava

Alumine kaubakorv ei ole just hiiglaslik, aga kui sinna asju laduma hakkasin, siis mahutas kõik vajaliku hõlpsalt ära, natuke iseloomustabki seda käru võib olla mõte, et väljast väike, seest suur.

kasutades raami pikendust on ka alumine kaubakorv veidi suurem!

Lisavarustuse hulgas, mida vajadusel saab juurde soetada, on nii turvahälli adapterid, seisulaud, kahe lapsega kasutamiseks mõeldud raami pikendus aga ka kõrguse adapterid. Kõrguse adapterid võivad olla vajalikud ka neile vanematele, kes veidi pikemat kasvu, samas kui laps tahab ise kärru ja kärust välja ronida, siis on mõnusam kui iste on madalamal.
Seega, arvestades lisasid ja kasutusvõimalusi, on see Harvey2 vägagi multifunktsionaalne käru.

Jonile ka meeldis!

Aga paberil või ekraanil selle käru tõeline olemus muidugi ei avaldu, see käru tahab proovimist ja katsumist, et kõike seda head ise tunda.

Kui ma kärusid testides olen alati selle tundega, et ok, testime ja siis liigume mõne järgmise peale, siis selle Easywalker Harvey2 all terrain mudeli osas oli mul küll pidevalt see tunne, et ei, ma ei taha sellest loobuda ja et see sobiks meie perre nii mõnusasti. Kõike seda arvestades, ma kahtlustan väga, et üks Easywalker siia päriselt saabub ka.

Kas ma soovitan Easywalker Harvey2? – väga, väga soovitan. Mu meelest see sobib suurepäraselt aktiivsele linnaperele, kel vaja tihti ka kehvemal teel seigelda, aga samas oluline, et käru ei võtaks palju ruumi ei elamisest ega autost ja arvestades, et seda saab kasutada ka turvahälli ratastena, siis selle käru kõrvale eraldi nn turvahälli rattaid kindlasti vaja ei oleks, täidab ise seda funktsiooni suurepäraselt.

Harvey2 mudelit on kolme sorti – all terrain, premium ja lihtsalt Harvey2. Meie testitu oli all terrain, millel on all veidi suuremad rattad, millel omakorda tugevam muster peal. Premium mudelil on veidi rohkem rõhku pandud ka detailidele nagu pruunist nahast lükkesang ja teistsugused kangad, ka on premium versioonil pakikorvil olemas kate ning kohe kaasas kõrguse adapterid, lihtsalt Harvey2 on nagu all terrain aga pisut väiksemate ja siledamate ratastega – samas saab all terrain rattad neile kõigile ka lisaks osta, kui peaks selline vajadus tekkima.

Üks suur pluss Easywalker Harvey2 käru juures on veel – see on tema mõistlik hind. Olenevalt mudelist varieerub hind al 699€ – 824€ JA aasta lõpuni saab tasuta kaasa vankrikorvi (aga kui sa absoluutselt kindlasti seda mõnusat korvi ei vaja, siis saad selle asemel valida ka hoopis nt jalakatte või mõne muu Easywalkeri lisa).
Ühtlasi on hetkel Babyshop.ee Easywalkerid tutvumishinnaga (kampaania kestab kuni 11.10.20) ehk siis -15% ning kui kasutada koodi “berit”, siis saad veel lisaks -5%, mis mulle tundub nagu päris hea diil (soodsaima mudeli hinnaks tuleb nii 565€).

Mõnusat kärutamist!

Käruarvustus – iCandy Orange, käru, mida tasub proovida

iCandy maailma tõmbas mind päriselt sisse ilmselt see hetk, kui iCandy Peachiga tegime esimese jalutuskäigu koos kõigi nelja lapsega, Peach meeldis, meeldis hästi ja seda rohkem põnevil olin, kui kuulsin järgmisest värskest viljast ehk siis uuest iCandy Orangest. Polnud vaja kaua mõelda, et kas testime – muidugi testime!

Orangel ja Peachil on palju sarnast, aga tegelikult on nad siiski üpris erinevad kärud, kuigi Peach oli kahe lapsega kasutades väga mõnus ja mugav, siis isiklikult mulle tundub, et Orange on ehk isegi veidi praktilisem valik, kui vaja on just nimelt kahe lapse käru ja seda siis väikse vanuse vahega lastele.

iCandy Orange, väga mõnus ka ainult ühele lapsele

Mis mulle Orange juures siis meeldib?
Välimus – sest öelge mida tahate, et käru on tarbeese, aga ilusa käruga ikka kohe tõmbab jalutama ja Orange on ilus, meie testida oli punaste varjudega mudel ja mulle kui alati must-mustal valijale oli see nagu sõõm värsket õhku. See punane värv on nii kirgas ja arvestades, kui palju on Eestis sellist halli aega, siis mõjub killuke punast üsna tuju tõstvalt ka sombusel päeval.

Varjul on piisavalt pikkust ja ka magnetiga kinnitatavad õhutusavad

Aga värv värviks, need Orange kaarvarjud on ägedad – nii korvil kui istmel on varjud pikendusega ning eest väikse nn nokaga, mis koos peaks varjama ka kõige eredama päikese, samas ei ole unustatud ka õhutust (mind niiii häirib, kui on hea vari, aga ei ole võimalik õhku liikuma panna). Varjudel on mõlemal pool eraldi avatavad õhutusavad, mis on magnetitega fikseeritavad ja seal juures tundus mulle see magnet ka piisavalt tugev, et suurem tuul seda kuidagi lahti ei tiriks. Mu suuremad lapsed olid neist õhutus “akendest” vaimustuses, sest sealt sai ju lahedalt külgedele välja vaadata ja ise samal ajal varju all peidus olles.

Jenni proovis ka istme järgi

Varjude all on muidugi ruumikad istmed ja/või vankrikorv – ja olgugi, et ma näen, et Orange võiks olla selline vinge “tööhobune”, siis on ka siin rõhku pandud detailidele ja ilule näiteks istmete tepitud kanga näol. Samasugust tepitud mustrit jätkatakse nii varjudel kui ka vankrikorvi kattel, mis kinnitub krõpsudega ümber korvi ja mida on kiire ja lihtne peale panna või maha võtta. Nii korvil kui istmetel on küljes “väravana” avatav turvakaar ja istmel hõlpsasti kasutatavad turvarihmad. Istme suuruse proovisid meil ära nii kahene Jon kui ka neljane Jenni, kes mõlemad sinna kenasti mahtusid, ilmselt selliseks keskmiseks mugavuspiiriks võiks lugeda ühe meetri.

Aga Orange on mõelnud ka suurematele lastele, kes ehk istmes üldse enam ollagi ei taha ja istet tegelikult ei vaja  (ka Jenni ei sõida kärus nüüd juba pikka aega), aga vahel tuleb ette olukordi, kus natuke tahaks kõndimise asemel puhata või on tarvis arendada sellist tempot, mis väikestele jalgadele pisut liig – selleks on Orange raamil kohe küljes sisseehitatud seisulaud (kannab kuni 20kg). See laud on piisavalt lai, et seal mugavalt püsida ja samal ajal siis käru raamist kinni hoida. Kohe võiks tekkida küsimus, et aga kuidas seal raamil seista kui samala jal on küljes vankrikorv või hoopis iste? Ka selle peale on iCandy mõelnud ja lahendused leidnud adapterite näol, millega saab nii istme kui korvi viia rohkem esirataste poole ja nii on seisulaual oleval lapsel ka normaalselt ruumi. Sama lahendust saab kasutada ka turvahälli raamile pannes, et näiteks poes käies suurem laps omapäi uitama ei kipuks.

JJ sai mugavalt seisulaual seista ja Jonas samal ajal korvis pikutada, selleks siis korv adapteritega kaugemale viidud

Sama lahendus mõnus ka koos turvahälliga

Mis teeb veel iCandy Orange eriliseks on just adapterite ja paigutusvõimaluste rohkus – kui tihti on kahe lapse kärudel istme ja korvi koos kasutamiseks umbes üks kombinatsioon, siis Orangel on neid, mis reaalselt kasutades ka mõistlikud tunduvad vähemalt kolm-neli (olenevalt siis kasutajate eelistustest). Raamil on kolm kinnituskohta, kuhu saab istmeid-korve paigutada ehk siis üks rohkem kui enamikul kärudel. Lisaks on veel olemas lisaadapterid kõrgusele, et siis kahe istme/korvi vahele jääks piisavalt ruumi ja õhku ja ei oleks seda üksteisel seljas elamise tunnet, mis tihti tandemkärude juures vanemaid hirmutab (olgu siinkohal öeldud, et hirmutab see just nimelt vanemaid ja minu erinevate testimiste jooksul on selgunud, et lastel on siiski mega suva).
Adapterid ja erinevad kinnituskohas annavad palju kombinatsioone, kuidas lapsed paigutada ja kuigi see on suur pluss siis on see mu jaoks ehk ka üks ainsamaid miinuseid – nimelt on küll iCandy lehel ja ka kasutusjuhendis ära toodud lubatud paigutuste pildid, aga reaalselt annab neid istmeid/korve lisaks veel mitut moodi paigutada ja see võib tekitada olukorra, kus juhendit vaatamata leiutatakse vanemate poolt mingi oma variant, mis samas pole tootja poolt rohelist tuld saanud. Ehk siis – lugege ikka juhendit ka!

Kombinatsioon, mida tihti igatsetakse tandemiga kasutada – korv vanema poole ja suurem laps näoga sõidusuunas

aga saab ka teistpidi korvi panna

Lisaks sisseehitatud seisulauale on Orangel ka hiiglaslik pakikorv (mahutades asju kuni 10kg!), mis võrreldes Peachiga on suurem ja ka kahe lapsega kasutades jääb kasutatavat ruumi rohkem – nii et need, kes armastavad palju kraami kaasas hoida (või on lihtsalt nelja lapsega näiteks seda kraami alati rohkem) võivad end Orange pakikorviga mugavamalt tunda. Peachiga võrreldes on suuremad ka tagumised rattad ning erinevusena võib välja tuua ka selle, et Orangel on võimalik käru kokku panna ka nii, et üks iste on raamil küljes.
Raamil on jalgpidur, mida mugav kasutada ka siis kui laps seisulaual seisab.
Orange raami juures on minu jaoks oluline ka lükkesanga kõrguse astmed – ma nimelt armastan seda sanga alati pigem kõrgemal kasutada ja Orange sang käib tõesti väga kõrgele – ühtlasi on see hea ka siis kui kasutada kas seisulauda või siis panna vankrikorv alla tagumiste rataste kohale – mõlemal juhul on nii seisval lapsel ruumi olla kui ka pole ohtu, et lükkaja astuks käru korvi vastu.

Istmed käivad mõlemas suunas ning on kolm kaldenurka ja no vaadake seda pakikorvi!

Tänu sellele, et kasutada saab erinevaid adaptereid istme/korvi kõrguse muutmiseks ja et lükkesangal on kõrguse asendeid nii väga madalal kui päris kõrgel on Orange näol tegemist kindlasti käruga, mis sobib nii lühikestele kui ka pikkadele vanematele mugavaks kasutamiseks (ja näiteks ka juhul kui peres on vanematel omavahel suur pikkuse vahe).

Igatahes, kui oleksin täna valiku ees, et milline käru valida siis iCandy Orange oleks üks väga tugev variant – eriti olukorras, kus käru põhikasutajaks on beebi ning lisaks on vaja variante suurematele lastele, selle käruga on kõik vajadused kaetud ja samas ka valikuvõimalused, kuidas käru kasutada.

Väiksed vennad

iCandy Orange on saadaval kolmes toonis ja kolmes komplektis.
2in1 komplektis on kaasas nii iste kui korv ehk siis kui oled kahtlev, kas suurem laps üldse vajab istet või piisab seisulauast, siis võidki esialgu osta selle sama 2in1 komplekti ja lisaks adapterid, et seda kasutada korraga nii korvi kui istmega – kui hiljem selgub, et ka väiksema lapse istmesse kolimise ajaks on siiski vaja suuremale istet, saab selle juurde osta.
Kui laste vanusevahe on eriti väike või oled kindel, et mõlemad lapsed vajavad istet, siis on parim variant double komplekt, kus on kohe kaasas nii adapterid kui ka kaks istet ja üks korv. Ja no kui peres on kaksikud, siis ikka twin komplekt kus nii istmeid kui korve kaks.
Super tore on ka see, et kohe on kaasas ka turvahälli adapterid (Maxi-Cosi/Cybex, Nuna jt) ja ka vihmakiled.

iCandy Oranget saad näha ja katsuda Tartus Babyshop.ee esinduspoes ning Tallinnas Perela keskuses (Staapli 3).
NB! Ostes iCandy Orange septembris saab koodiga “lifeatlucky13” -15% soodustust! 
(vajadusel uuri ka Babyshopi erinevaid maksevõimalusi)

Milline lamamistool beebile – Nomi või Vaggaro või hoopis mõlemad?

Joni beebiaja suutsime kuidagi nii elada, et korralikku lamamistooli temal ei olnud, alguses tundus, et polegi vaja ja kui hiljem tegelikult ikka natuke nagu juba oli vaja, siis ei raatsinud enam osta “sest ta ju kasvab sellest kohe jälle välja”. Neljanda lapsega olin ma juba ette otsustanud, et sel korral ma ei taha oma planeerimises “vigu” teha, tõenäliselt rohkem lapsi ei tule (vähemalt mitte lähiajal) ja ma ei taha, et midagi kripeldama jääks ning elu nelja lapsega on täpselt piisavalt niisamagi igapäevaseid väljakutseid esitav, et kõik mugavused ja elu lihtsamaks tegevad abivahendid võib mängu võtta.  Ja nii me lamamistooli valisime… ja siis veel ühe…

Nomi vs Vaggaro
Need kaks tooli on meil kodus olemas ja kuigi võib ju tunduda, et issssssssssand, milleks kaks, siis peale selle, et mõlemad on multifunktsionaalsed ja pika kasutusajaga on need kaks tooli piisavalt erinevad, et olenevalt elustiilist neid mõlemaid omada. Aga kirjutan nüüd veidi lahti, et mis on ühe ja teise võimalused, et kes omale tooli otsib, leiaks selle õige, mis just tema pere vajadustele vastab.

Esimesena sai valitud Vaggaro, sest tol hetkel oli meil veel plaanis beebi saabudes reisida ning 3 nädalat Hispaanias väikse beebiga tundus hea plaanina sinna oma tool kaasa võtta. See on ka Vaggaro esimene suur pluss – see käib mega kompaktseks kokku ning kaalub alla 2kg, seega mahub isegi kohvrisse edukalt (kuigi tuleb ka oma hoiukotiga, mida saab selga panna).
Teiseks on Vaggaro juures super see, et samadele jalgadele saab kinnitada kolm erineva funktsiooniga kangast – esimene on nagu häll beebile, teine lamamistool ning kolmas söögitool. Viimati Tartus käies oli nii mõnus Jonas turvaliselt sinna hälliosasse panna kui samal ajal suuremad lapsed tähelepanu vajasid.

img_0327

Beebi kasvades saab kasutusse võtta lamamistooli kanga, aga vajadusel võid kaasa pakkida ka mõlemad ning neid vaheldumisi kasutada. Mis mulle lamamistoolina selle juures meeldib on kõrgus, laps ei ole maas ja ei pea tema ümber toimuvat kuskil jalgade kõrguselt vaatama, nii on ka vähem ohtu, et mõni suurem õde või vend talle peale kukuks mänguhoos.
Ja kui laps suurem, siis on see super lahe söögitool, mida restorani minnes kaasa võtta – arvestades meie võrdlemisi ebakindlat elu selle viirusega, siis on oma isikliku söögitooli kaasa võtmine päris mõistlik, mugav ja annab ekstra südamerahu, et kõik on puhas.

img_1033

Esmapilgul võib tunduda, et see Vaggaro on kindlasti liiga õbluke ja äkki läheb ümber – aga kinnitan, ega ikka ei lähe. Kui selle kokku panime, siis proovisime seda tirida ja liigutada, et kas on oht, et suuremad väikse sellega pikali tõmbaks, aga ei, püsib kindlalt püsti ning jalgade asetus on ka minu meelest nii hästi läbimõeldud, et sinna otsa pole ka keegi koperdama hakanud meil.

img_6676

beebi häll/pesa

img_6661

lamamistoolina

Seega, Vaggaro – lihtne, läbimõeldud, multifunktsionaalne, kerge, sobilik nii koju kui külla ja ekstra hea variant neile, kes näiteks mitme kodu või suvila vahet tihti käivad ning samas mitut tooli osta ei taha.

Aga miks siis Nomi?
Selleks ajaks kui beebi Jonas saabus oli Jon igapäevaselt juba enamasti nn beebide söögitoolist välja kolinud aga samas tavalise täiskasvanute tooli jaoks tiba väike, muretsesime temale nn junior tooli, mis siis teistest kõrgem ja see talle meeldis, sest sai ka võrdselt ja samas mugavalt teistega laua taga olla. Küll aga on see junior tool selline one trick pony, et ega seda pärast nt kirjutuslaua taga edasi ei kasuta ning ühel hetkel ongi selle elu peres läbi lihtsalt, sest kõrgust muuta ei saa.
Mõtlesin siis, et võiks ju Jonasele juba ette midagi coolimat vaadata, mis oleks nii söögitool kui ka hiljem nn tavatool ja no mega lahe.. sest Nomi on kõike seda ning rohkemgi veel, kuna seda saab vastava alusega ka lamamistoolina kasutada.

Nii see Nomi saabus ja Jonasele sai see beebipesa praktiliselt esimesest päevast lemmikuks. Nomi beebiosa kaldenurka saab ise seadistada ning kõige esimene on praktiliselt lamav, mis mu meelest pisikesega ülioluline, et ta toolis kössis ei oleks ohtlikult. Pesa on mõnusast pehmest kangast, mis on masinpestav ja lapse saab sinna turvaliselt kinnitada 5-punkti rihmadega.
Ei Nomi ega Vaggarot ei saa beebi ise väga hooga kiigutada nagu ehk mõnd teist tooli, mina näen selles meie laste kogemuse pealt aga plussi, sest kui beebidel on alguses tihti lihaspinged (just jalgades), siis jalgadega endale hoogu tegemine neist pingetest vabanemisele paraku kaasa ei aita, seega meie jaoks on parem, kui beebi seal siplema ei pea.

img_9220

Ka Nomi on maast kõrgemal asetsev, mis nelja lapsega mu kindel eelistus, et beebi saaks turvaliselt kuskil olla ja ka endal on hästi mugav ta selle tooliga söögilaua äärde seltsiks võtta või köögis toimetades end jälgima tuua – sest kui muul ajal aitab paljud toimetused beebiga koos ära teha lapsekandmine, siis kuuma pliidi ääres säriseva panniga tegelema ei tasu nii minna. Isegi niisama diivanil olles on hea, kui laps sinu kõrgusel ja ei pea temaga maas istuma 😀

img_9140beriti pere-2 (1)

Nii tugijala kui beebipesa kui ka tooli istumise osa toonid saab kõik ise valida ja täpselt oma maitse järgi kokku panna – nii sobitub Nomi ilmselt suht igasse kodusse nagu valatult.
Kuigi ka Nomi on kerge, vaid 5kg, siis ma ise seda reisides suvilasse väga kaasa ei tassiks, pigem on see selline statsionaarne kodu tool, mis siis ideaalis võiks aastaid kasutuses olla.

img_1031

Nomi saab täpselt oma kodu interjööriga klappima panna

Me oleme mõlema tooliga hästi rahul ja kasutust leiavad ka mõlemad, loodame, et ehk saab ka reisimine jälle nii palju ohutuks, et saaksime Vaggaro kuskile kaugemale viia, aga seniks kasutame kodus mõlemaid.

img_9653

Nii Nomi kui ka Vaggaro toole saab vaadata ja katsuda Tallinnas Perela keskuses (Noblessneris, Staapli 3)

Kes omale soovib üht või mõlemat tooli soetada, siis kasutades koodi “berit” saab need soodushinnaga soetada babyshop.ee 

 

Neljandaks lapseks valmistumine – uus auto ja turvavarustuse uuendus

Neljanda lapse perre saabumine meie elukorralduses suuri muutusi ei too, ei plaani kolida, laste tubade asetus jääb esialgu samaks aga ühe suurema muudatuse siiski pidime tegema – auto, mis mahutaks mugavamalt ära neli last, kaks täiskasvanut ning hulga selle seltskonnaga kaasnevat tavaari. Jah, oli aeg klassikalisest sõiduautost välja kolida ning pilk suunata suuremate sõiduvahendite suunas.

img_6336

Nüüd siis ongi nii, et sõidame Toyota Proace Versoga, kus koos juhiga 8 kohta, hulgaliselt isofix kinnitusi laste turvavarustusele ja hirmus palju rohkem ruumi kui varem.
Mina tunnetan ilmselt seda elukvaliteedi paranemist kõige tugevamalt, sest eelmises autos pidin istuma tagaistmel kahe turvatooli vahel ning Jon oli oma turvatooliga ees kõrvalistuja kohal – seda sellepärast, et tolles autos ei tohtinud turvavarustust tagumisele keskmisele istmele paigaldada ja nii jäigi see koht minule ja  kuigi autos oli ka nö lisarida kolmandaks reaks, siis sealne ruum igapäevaseks kasutamiseks jäi siiski napiks.

Ütleme ausalt, et nüüd juba silmnähtavalt rasedana muutus see kahe tooli vahel istumine ikka kergelt ebamugavaks ning kui beebi saabub, siis oleks asi üldse üsna kitsaks kiskunud. Need ajad on õnneks möödas ja saan ka üle pika aja jälle nautida esiistmel olemist, aga olulisem sellest on muidugi ka see, et lastel samuti ruumi rohkem ning sõidud jätkuvalt turvalised.
Üks väike asi veel, mis sellise “bussiga” kaasneb on siinidel külgedele liikuvad tagumised uksed, kitsamates parklakohtades seda lastebandet autosse või autost maha laadides on ikka väga hea kui ei pea kartma, et uksega kõrval oleva auto ära rihid.

Turvaliste sõitude tagajaks on muidugi ka turvavarustus, mille osas Jon viimati uude tooli kolis, sest turvahällis sõitmise aeg sai läbi. Uut tooli valides oli paar kriteeriumit, millest lähtusin – tool pidi olema kasutatav selg sõidu suunas (sss), selle paigaldus pidi olema lihtne ja loogiline ning istmel pidi saama magamiskallet sõidu ajal muuta.

img_6531

Kuna JJ sõidab juba suvest saati hinnatud ja kiidetud Be Safe iZi Flex Fix toolis ning oleme selle kasutusmugavusega väga rahul olnud, oli loogiline, et uurin, mis sama firma valikus Jonile pakkuda oleks. Valik langes üsna uuele mudelile Be Safe iZi Twist i-Size, mis aga ühe karmimatest turvatestidest (Rootsi Plus test) läbinud oli ning vastas kõikidele eelmainitud kriteeriumitele + veel mõned lisamugavused. Seda tooli sai lähemalt nähtud ka aasta alguses toimunud Be Safe Eesti korraldatud tutvustusel, kus kohal oli ja neist toolidest rääkis selle firma esindaja.
Sarnases klassis teiste firmade toole, mis samuti olid Plus testi läbinud, olime varasemalt ka proovinud ning paraku neist loobunud just kehvade paigaldamise omaduste või kaldemuutmise funktsiooni puudumise pärast (ja arvestades, et meie lapsed kipuvad autos pikemal sõidul magama, siis see on oluline asi).

img_6528

Jon sõidab teises reas ja JJ ning Jenni kolmandas

img_6514

on ruumi küll

iZi Twist on mõeldud kasutamiseks lapsele pikkuses 61-105cm, kaalupiiranguks 18kg ning tootjapoolne soovitus alates 6. elukuust (on olemas ka sama tool aga ekstra beebisisuga variant, mis sobib juba varem kasutamiseks, sel on juures tähis “B”). Tool on ainult isofixiga kinnitatav, mis meile ka sobis ning kasutatav vaid selg sõidu suunas, kuid ägeda boonusena saab seda keerata küljele, et oleks mugavam last tooli panna ja sealt ära võtta. Varem pole ma seda tooli küljele keeramise funktsiooni kuigi oluliseks pidanud, aga täna võime kinnitada, et kui see samas olemas on, siis on see päris mugav võimalus ja kasutame seda pidevalt.
Teine tore eripära selle mudeli juures on isofix alus, millele tool kinnitatud on, sest see on disainitud selliselt, et olenemata autoistme kaldest on tool aluse peal alati nö üht moodi sätitav – sirgemate istmete puhul jääb alus “õhku”, suurema kaldega istmetel on alus rohkem istme peal – kui nn lood tugijalal on õigesti, siis ongi kõik ok sellega.
On olemas ka iZi Turn mudel, mis muus osas samade omadustega kui meie valitud Twist, aga ka nägu sõidu suunas (nss) kasutamise võimalusega, meie sellest loobusime, kuna tahame Joni max kaua sss hoida.

img_6536

küljele keeramise võimalus

img_6540

aluse õige kalde alla panemise jaoks seal see 5. samm

Ka nö tava Twist mudelil on “beebisisu”, mida saab lapse kasvades eemaldada, nii peaks ühtviisi mugav ja turvaline olemagi nii sel lapsel, kes alles tooli kolib, kui sel kes juba märkimisväärselt suurem. Ja kuigi tooli ostsime Jonile, kes saab suvel kaheaastaseks, siis proovisin huvi pärast ka 3.5-aastast Jennit sinna, kel pikkus hakkab meetri kanti jõudma ning oli päriselt ka temal seal ruumi kenasti, seega ma selles tootja nimetatud kasutusajas ei kahtle.

20200318_114305

Suvel neljaseks saav ja meetrile liginev Jenni

Magamiskalde muutmine käib lihtsalt ja kõige lamavam asend on tõesti pea turvahällilik, pidasin seda omadust silmas just seepärast, et varasemad palju kiidetud sss toolid on meie autodes jäänud hoolimata sättimisest ikka nii püsti, et varem või hiljem magasid lapsed seal nii, et pea vajus sisuliselt põlvede vahele ja see ei olnud minu meelest enam turvaline ega ok. Be Safe iZi Twistiga seda muret kartma ei pea ja mul on süda rahul, et ma ei pea lapse kõrvale pead hoidma istuma või ees istudes muretsema, et kuidas ta seal toolis ikka on.

img_5413

Siin pildil oli tool meil veel eelmises autos esiistmel ja kuna kalde sai panna nii madalale, siis ei seganud see ka seal juhi vaatevälja

Kiidan ka materjale, mis tunduvad katsudes just nii mõnusad, et võiks ka suviste lühemate riietega lapsele meeldivad olla. Lisaks materjalidele on Be Safe pannud rõhku veel mitmele detailile – nii on näiteks õlarihmade alumine pool kummiga kaetud, et püsiks paremini lapsel peal ja ei libiseks kuskile. Samuti on rihmade pehmenduste kuju tehtud selline, et laps saaks tooli kinnitatult siiski mugavalt käsi liigutada ning lapse tooli panemise lihtsustamiseks on külgedel magnetid, kuhu saad rihmad nö hoiule panna, et need ei jääks lapse alla ning saaks need kiiremini ja kergemini kinni.
Väiksed asjad, aga kui ikka päevast päeva pead turvatooli kasutama, siis annavad ka need detailid kokku parema kasutusmugavuse. Tooli turvalisus on muidugi esmatähtis, aga need kasutusmugavused on jällegi sellised asjad, mida igapäevaselt reaalselt tunnetame ja mis seetõttu mu meelest ka siiski päris olulisel kohal on.

img_5371

Siin näha tool koos “beebisisuga”

img_5372

magnetiga hoiusüsteem rihmade külgedele kinnitamiseks

Nüüd juba kaks hästi positiivset kogemust Be Safe turvatoolidega on mind viinud mõttele, et ehk peaks ka beebile just BS uue turvahälli ostma, mis sarnaste läbimõeldud süsteemide ja kasutusmugavustega (ja hälli alusele saab hiljem tegelikult kinnnitada järgmise klassi turvatooli) ning kui Jenni pikkus ületab meetri, siis ilmselt läheb ka tema tool vahetusse, et JJ-ga samasuguses sõitma hakata.
Kel soov omalegi mõni neist toolidest soetada, siis koodiga “lifeatlucky13” saab kõigilt täishinnaga toodetelt soodustust Babyshop.ee poes.

Ettevalmistused neljandaks beebiks: Bare and Boho riidest mähkmed

Ma enam ei mäletagi (võimalik, et rasedusega kaasnev kehvem mälu), et kuidas ma Bare and Boho mähkmeteni jõudsin, aga on need kindlasti ühed sellised riidest mähkmed, mis  ees ootavale tihedale mähkmevahetusele kerge elevusega mõtlema paneb. Need on disainilt mu meelest ebareaalselt ilusad ning kogu süsteem hästi praktiliselt läbi mõeldud ning boonusena on need ka Eestis müügil.

img_5747

Ülemised kaks mähet on suurem suurus, alumised viis mini surus ehk vastsündinule

Millised on Bare and Boho mähkmed?
Tegemist on Austraalia firmaga, kes teeb riidest mähkmeid ja sinna juurde kuuluvaid tarvikuid – niiskuskindlatest hoiukottidest mängumattideni. Prindid on sellised veidi omamoodi, natuke nimele omaselt boho stiili, üsna unisex, natuke unistavad pigem malbed toonid aga sekka ka veidi kärtsumaid mustreid.

img_5737

Pildil vastsündinu suuruses mini kate, bambusest sisu ja booster

Mähkmed koosnevad veekindlatest katetest, mida on kahes suuruses – vastsündinule (ca 1.5-5kg) ja nn one size (ca 4-18kg), mis siis kasvab koos lapsega mähkmeea lõpuni välja (kuigi eks see oleneb muidugi natuke lapsest ja kasvust ka). Katete sisse käivad kahest erinevast materjalist – kanepist ja bambusest sisud, mis kinnituvad trukkidega ning millele saab veel lisaks juurde panna boosterid ehk imavust tõstvad lisaimud.
Tasub teada kahte asja – imud tahavad sissetöötamist, mis tähendab, et nad saavutavad oma maksimaalse imavuse peale mitut pesukorda (enamasti vähemalt 4-5x), mis ei tähenda, et neid ei võiks kohe peale esimest pesu kasutada, muidugi võib, aga teadmisega, et imavus ja seega ka nö lapsel all kestmise suutlikus ainult suureneb ajaga. Teine asi – nii kanep kui bambus tõmbavad peale pesu veidi kokku, märgatav on see kindlasti peale esimest pesu, aga soovitatav on neid natuke sikutada ja venitada ikka kui pesust tulevad ja kuivama paned (ps proovisin neid ka kuivatis kuivatada, kõik oli ok, aga seda siis ainult sisudega, katteid EI TOHI kuivatisse panna).
NB! Ka sisud on erineva suurusega – nii vastsündinu kattesse kui ka suuremasse.

img_5735

Booster kinnitatud sisu alla

img_5738

sisu koos boosteriga katte sees

Bare and Boho katted kinnituvad trukkidega, vastsündinu kattel saab suurust muuta kahes astmes, suuremal kattel neljas. Minu jaoks pluss on katte jalaosades topelt kumm, mis lisab lekkekindlust ja hoiab paremini ümber beebi jalgade. Lõike poolest on need katted ka pigem jalgevahe kohalt kitsamat tüüpi.

img_5731

topelt kumm äärtes

Eraldi lugu on nende sisudega, mis üsna omamoodi ja samas sobituvad katetega ideaalselt. Nii bambusest kui kanepist sisud on veidi nn kausi kujuga ehk siis ka külgedelt on servad kõrgemad, mis taas lisab lekkekindlust ja mu meelest on eriti hea just vastsündinuga, kes magab külili ning samas kelle kaka on vedelam – iga lisa pingutus kõige selle mähkmes hoidmiseks on vägagi hinnas.
Mis on seda sorti kujuga sisude juures boonus on see, et nii on suurem tõenäosus, et kogu kraam jääbki sinna sisu sisse ja kate seejuures täiesti puhtaks ning saab südamerahuga uue sisuga mitu korda järjest kasutada.
See sisude vahetus ühe katte sees järjest on muidugi üleüldiselt katete pluss, aga just vastsündinuga ei pruugi see alati toimida – Bare and Boho puhul on tõenäosus toimimiseks suurem kindlasti.
Ühtlasi, kuna katete sees ei ole nö märguvaid pindasid, siis piisab täiesti nende kraani all loputamisest ja pole kindlasti iga kord vaja üldse masinpesu ootama panna.

img_5734

Bare and Boho kate, bambusest sisu vasakul ja kanepist sisu paremal

img_5732

trukiga kinnituvad sisud

Just selle katete ja sisude süsteemi ja nende sisude kuju pärast olen neid ka meie neljanda beebi tarbeks varunud, paari suuremat katet ja sisu olen ka Joniga siin katsetanud ja igati rahule jäänud. Materjalid pehmed ja kuigi proovinud olen ka teiste firmade sisusid ja needki toimivad, siis eelistan selle firma puhul tegelikult pigem nende originaalsisusid, sest see trukkidega sipsti kinni-lahti vahetus on hästi mugav ja arusaadav.

img_4926

Jonil jalas siis suurem kate

Kes tahab kuskilt alustada seda riidekate kasutamist, siis et asjast aimu saada on täitsa ok osta paar Bare and Boho katet ja näiteks kaks-kolm sisu iga katte kohta, kui hästi läheb tähendab see siis ühe päeva jooksul 4-6 mähkmevahetust vaid kahe kattega ehk siis 4-6 ühekordset mähet vähem prügisse.
Mulle tundub ka, et näiteks üks kate, paar sisu ja väiksem niiskuskindel kott oleks tore, ilus ja samas praktiline katsikukink, mille üle mina oleksin küll vägagi rõõmus.

Ma ilmselt teen ühe ülevaatliku postituse meie saabuva beebi vastsündinu suuruses mähkmepargist ka, aga need Bare and Boho mähkmed on kindlasti ühed eristuvamad seal hulgas ning väärisid eraldi esiletoomist, eriti kuna need Eestis ka pigem uued.

Bare and Boho mähkmed on Eestis müügil Babyshop.ee (nii e-poes kui nende Tartu esinduskaupluses) ja samuti Perela keskuses (Noblessneris, Staapli 3), kood lifeatlucky13 võimaldab mähkmete ostu seal teha soodsamalt 😉
Kes tahab aga võita ägedat ja just vastsündinule suunatud riidest mähkmete komplekti oma beebile või hoopis sõbrannale kingituseks – siis koostöös Babyshop.ee-ga tuleb see võimalus mu Instagrami kontol, mis leitav siit.

Dubatti One – kas tõesti see üks ja ainus?

Dubattil olen silma peal hoidnud juba mõnda aega, kuid rohkem oli mõttes seda katsetada uue beebi saabumisel, et aga see meie vast avatud Perela keskusesse Babyshopist näidiseks saabus tundus põnev see nüüd kohe Joniga ära proovida – ja mis ma oskan öelda, tasus proovimist küll.

img_5203

Dubatti istmesse sobib praeguste ilmadega suurepäraselt Voksi Explorer soojakott

Dubatti raam ja välimus on minu arust natuke petlikud, kuidagi kergelt tekib tunne, et küllap see üks tore linnakäru on ja kohe nagu ei oska seda näiteks kuskil terviserajal jalutades ette kujutada, aga nüüd sellega ise ringi kärutades võin päris julgelt väita, et kui ees on ka suured õhkkumm rattad, siis on asi “vaid linnakärust” hoopis kaugel. Dubatti liugleb üle konaruste ja ka tänavaaukude ning kui üldiselt pean koju sisendes ikka kärudel esirattaid nö üles kangutama, et üle uksepiida saada, siis ka sellest läks Dubatti kergelt niisama üle, ei mingit pingutust.

Nagu juba mainitud sai, siis meie katsetasime varianti, kus all olid 4 õhkummidega ratast, aga kes nii suurtest ratastest ei hooli või neid oma elustiili juures ei vaja, saab valida ette ka väiksemad rattad, mis ühtlasi teevad siis käru ka kilo võrra kergemaks – kui käru kaal ekstra oluline, siis tasub see meeles hoida.
Nende suurte ratastega ja istmega kaalus meil testimisel olnud komplekt 12kg, mis ühe maastikuvõimeka käru kohta päris mõistlik kaal, kui käru on kasutuses vankrikorviga siis tõuseb kaal 12.5kg peale, mis ka kontimurdev ei ole.

img_5229

Hetkel vankrikorvi meil veel kellegagi testida ei ole, aga sisuliselt on siis komplektis kaasas nö korvikangas, koos madratsi ja korvi kattega, mis kinnitub samale raamile, kuhu istme kangas, kaarvari on kahel osal üks ja sama. Korv on iseenesest minu jaoks küll mõistliku suurusega, ise ülemõõtes 32cm lai ja 74cm pikk, seega võiks sinna ilusti mahtuda nii beebi kui ka külmal ajal soojakott.

img_5383

Pildid Dubatti lehelt omale meelepäraseid variante kokku pannes – seal saab näha valitud värve nii korvi kui istmena

Dubatti kaarvari väärib eraldi kiitust – esiteks on see mõnusalt ruumikas, laps mahub varju alla normaalselt ära, teiseks on see pikendatav ja see pikendamine annab kokku väga pika ja korraliku varju ning kolmandaks on sel varju tagaosas õhutusava ja see on kaetav – nii saab kasutada varju max pikana aga tuulise ilmaga õhutusava mitte avada, mis meie kliimas minu jaoks ülioluline. Mulle kohe üldse ei meeldi need varjud, kus varju maksimaalse pikkuse kasutamisel on alati üks osa võrgust, sest kui väljas on päikseline ja samas külm tuul, siis viimane asi, mida ma tahaks on see, et see tuul lapsele pähe puhuks.

image0

Pildil näha võrgust õhutusava varju taga

img_5234

Kaarvari max pikkuses

Mis veel teeb Dubatti ägedaks on selle käru oma soovi järgi disainimise võimalus, valida saab kolme tooni raami, 12 tooni istme ja korvi ning alumise pakikorvi ja 13 tooni kaarvarju vahel, lisaks veel käepideme ja turvakaare naha värvi, mille valikuid on 3 – neid variante kombineerides on valikuvõimalused just omale meelepärane käru teha tõesti suured.
Rattad saab võtta siis kas suured või väikesed ning ka pakikorvi on võimalik kahe suuruse vahel valida (meil kasutuses olnud kärul on all väiksem korv).
Omale meelepärase käru saab kokku panna siin lehel.

img_5196

Pidur on nn plätusõbralik ja saab vastavas suunas peale astuda, pakikorv on täiesti suletav ja kinnitus on magnet – nii on korivs olevad asjad turvaliselt sees ja pole ohtu, et need märjaks saaks vihmaga või korvist hoopis välja pudeneks.

Lükkesang on teleskoop pikendusega ja mulle, kes eelistab sanga alati üsna kõrgel kasutada, on Dubatti oma mugav. Pikematele vanematele on hea omadus see, et nii istme kui ka korvi kõrgust raami peal saab samuti muuta, et lapsega mugavam toimetada oleks.

Kokku läheb raam minu meelest ülikompaktseks, aga võimalik miinus kokku paneku juures on see, et istmega koos seda teha ei saa. Küll aga on kompaktne raam hea boonus selle turvahälli ratastena kasutamiseks, sest Dubatti kõrvale ei ole vajadust veel lisaks mingit väiksemat käru hälli alla muretseda.
Kui ma midagi veel tahaks norida, siis ehk turvakaare avanemine, mis on küll super, et käib lahti ka ühelt poolt korraga ja nö väravana, aga mida ei saa näiteks küljele alla keerata – aga see oleneb ehk ka lihtsalt kasutusharjumustest, et mis kellele meeldib.

img_5200

Jon tundis end Dubattis igati mõnusalt 

Ühesõnaga, Dubatti One on laia kasutusvõimalusega käru, sobib suurepäraselt linna aga vajadusel ka terviserajale või nädalavahetusel maale/suvilasse. Ühtlasi soovitaks ma seda mudelit ka neile, kel vaja käru mitu korrust tassida.

Mul on ainult kahju, et Dubattil ei ole samasugust varianti kahe lapsega kasutamiseks, mis meie praeguste käruvalikute juures oluline valikukriteerium, aga ühe lapse käruks võtaks ma selle küll iga kell. Tõesti on tegemist käruga, mis võiks olla see üks ja ainus.

Veebruaris on Babyshop.ee poest Dubattit ostes ka mitmed soodustused/boonused.
Näiteks saab vankrikomplekti koos BeSafe uusima turvahälli ja isofix alusega -20% soodsamalt.
Kel turvahälli pole tarvis siis ilma selleta saab oma disainitud Dubatti One komplekti -15% soodsamalt kasutades koodi “lifeatlucky13” ning NB! veebruaris saab selle komplektiga kaasa nii suured esirattad kui ka väiksemad.

642056dd-f8d7-4df7-8e15-51ee91322fe0

Mina ja mu väiksed klounid Dubattit testimas – tegelikult istus ka Jenni kärus ja mahtus sinna oma ligi 98cm pikkuse juures ja 3.5-aastasena veel mõnusalt istmesse.

Kuidas kärulaps soojas hoida ehk Voksi Explorer soojakott

Mul on selles osas vedanud, et kõik lapsed on väiksena olnud tublid kärus magajad, kes rohkem kes vähem, aga näiteks Joni tavapärane lõunauni on õues igapäevaselt 2-3 tundi kindlasti. Sügis hakkab vaikselt siiski talvele alla andma ning ega siin see ilm ilmselt palju soojemaks enam ei lähe, seepärast oli ka meil vaja kevad-sügis õhuke soojakott vahetada millegi soojema vastu ning valituks osutus Voksi Explorer.

img_2778

Koti serva saab üle käru turvakaare kinnitada, et soojemate riietega lapsel palav ei oleks (mugav variant ka lühidalt poodi vms siseruumi minnes)

Miks just see mudel?
Voksil on erineva lõike ja soojusega kotte päris mitu, nii pikendatavaid kui ka ühes pikkuses variante, kaalusin ausalt öeldes neid kõiki, aga põhilised valiku kriteeriumid olid sellised – Jon magab pikad uned kärus, AGA samas on meil temaga käruga ka selliseid sõite, kus ta vahepeal välja tuleb, kas mänguväljakule kiikuma või hoopis mulle kandmisjope alla lina/kotiga, mis tähendab, et ta ei ole seal üldiselt päris toariietes vaid pigem mingi selline mõnus villakiht peal, millega kõike seda mugav ette võtta ja me elame Tallinnas, kus talved on siiski pigem mahedad ning kogu talve jooksul päris raju krõbedaid miinuseid ehk loetud päevad.
Nende mõtete juures langesid mu valikust välja soojakotid, mis eriti soojad ja mõeldud päris korraliku miinuse jaoks ning kus hea laps toariietega sisse panna. Päris kevad-sügis kott samas oleks ikkagi liiga õhuke olnud. Ja nii tunduski, et meile sobivaim on täiesti uus Explorer mudel, mis mõeldud soojemaks talveks, aga mida siis vastavalt lapse riietusele saab minu arust kasutada päris laias temperatuuride vahemikus. Selle mudeli tagumine osa on tehtud sisseõmmeldud villast ning peal on suled, see kombo teeb koti ka kaalult kergeks.

img_2829

100cm pikk

Ligi +10 kraadi juures magas ka Jon vaid ühe villakihiga ja oli soe mis soe, aga mitte palav, suuri miinuseid pole olnud, aga väiksemad miinused on siiani piisanud kahest pigem õhemast villakihist ja ka mitme tunnise uinaku järel on laps soe, samas pole palav ning uni on rahulik.
Ühtlasi tundub see Explorer hästi ideaalne ka vankrikorvis väikse beebiga kasutamiseks (vajab suuruse poolest veidi sättimist küll), sest arvestades, et korvis on alati soojem kui nt lahtisemas istmes, siis sinna ülisooja kotti ma ei paneks.

img_2485

Krõpsudega rihmade avad ja piisavalt avasid erinevate kärude jaoks

Mis mulle selle soojakoti juures meeldib?
On eriti mugav, et rihma avad on krõpskinnitustega, seega kui kärul rihmad sellised, mis muidu vajaks lahti harutamist, siis Exploreriga saab need avad lihtsalt lahti teha ja rihmad ilma suurema vaevata läbi panna, ka teeb see mu meelest koti kasutamise mugavaks kui vaja kahe käru vahel tõsta seda. Lohuga istmes istub kott kui valatult, aga tänu libisemistõkkele koti tagumisel küljel võiks see hästi toimida ka ilma lohuta istmes.
Vooder – mõnusalt pehme puuvillane, lapsel tõesti tunne nagu magaks voodis. Samas on jalanõude alla jääv osa tehtud samast materjalist, mis koti pealmine osa, et oleks kergem puhastada ja ei vettiks läbi nagu puuvill.
Väiksed asjad, mis pakuvad lisamugavust – näiteks saab koti lapse pea ümbert tihedalt kokku tõmmata, et kuskilt midagi sisse ei puhuks, koti ülemises servaks on selleks stopperiga nöörid, mille saab kenasti taskusse ära peita. Sellise üle aastase lapsega nagu Jon, meeldib mulle ka võimalus, et saab koti pealse ülemise serva ümber käru turvakaare nö tagasi keerata ja kinnitada, et kui laps soojemate riietega kotis (näiteks villafliis praegusel ajal), siis ei hakka palav, väiksed käed on ka vabad igale poole osutama jne 😀 nõnda toimib kott natuke nagu jalakate. Explorerlil saab ka pealmise osa täiesti pealt ära võtta ning kasutada alumist osa kui sooja istmepehmendust.

img_2826

Jalanõude alla jääb tumeadm vett hülgav materjal

img_2793

Pea juurest saab koti täiesti kokku tõmmata

Pikkusest ka
Explorer on 100cm pikk ja ilma pikendamise võimaluseta. Arvestades, et mu suuremad lapsed reaalselt kotti ei kasuta ning samas proovides oli kott paras ka kolmesele Jennile tundus see pikkus meie jaoks praegu täiesti piisav ja mõistlik.

Ma olen meie valikuga igatahes rahul ja läheme saabuvale talvele mõnusalt ning soojalt vastu.

Voksi Explorer kotti on saadaval 6 erinevas värvitoonis, meie oma on “Star Green” (mu meelest ilusaim) ning hetkel on see mudel ka hea hinnaga saadaval Babyshop.ee

img_2787

Kids Kitchen – laste kokakool ja mängutuba ehk meie pühapäev

Juba mõnda aega tagasi avati Kids Kitchen ja selle asutaja Christina kutsus meid külla. Muidugi olid vahepeal kõik haiged ja plaanid lükkusid edasi, kuid eelmine pühapäev olime lõpuks sellises vormis, et seadsime sammud küpsiseid küpsetama.

Kids Kitchen kokakool on enamasti mõeldud alates 4. eluaastast, mõnel keerulisema retseptiga päeval ka alates 6. eluaastast, küll aga pean ütlema meie kogemuse põhjal, et selline tragi kolmene nagu Jenni sai ka täitsa kenasti hakkama.

img_1918

Sel korral olid kavas siis küpsised, mis ise rulliti ja vormiti ning kaunistati. Esmalt pesid kõik väiksed osalejad käed ja said omale ette põlled ja kes soovis ka kokamütsi, et oleks ikka “päris” tunne. Võeti sisse kohad ümber ettevalmistatud laua ning õpetaja hakkas näitama kuidas taigen valmib. Ootel oli ka juba valminud ports, millega lapsed said kohe tegutsema hakata.

img_1950img_2038

Lapsed said oma taigna portsu täpselt nii rullida ja patsutada, kuida soovi oli, JJ-l läks kohanemisega veidi aega, aga õige varsti tunti end seal mõnusalt, kuid samas mitte liiga ülemeelikult, kuulati õpetaja juhendamist ning püüdlikult tehti saadud näpunäidete järgi  oma küpsiseid.
Sai ise vormi valida, mis meenutas natuke jõule ja piparkooke, aga sai ka võid peale pintseldada ning kaunistuseks head paremat magusat peale puistada.

img_2043img_2065img_2051img_2070img_2099

Tegevust oli piisavalt aga samas mitte nii palju, et lapsed enne lõppu väsima oleks kippunud, küll aga oli küpsiste ahjus olemise ajaks veel miskit vahvat ees ootamas. Nimelt on Kids Kitcheni ruum selliselt tehtud, et üks pool on köök koos laudade ja kõige vajalikuga, aga teine osa sellest suurest kohast on tore mängutuba, kust ei puudu pallimeri, liumägi, mängupood ja igasugu muud põnevat tegevust.
Nii saidki küpsised ahju ja lapsed selleks ajaks mängima.

img_1916img_2110

Mõnusa ja õpetliku kokkamise ning mängimise lõpuks said lapsed oma küpsiseid ka süüa ning kuna tehtud sai suurem hulk, siis sai veel iga laps portsu koju kaasa (mida meie peres sõbralikult ja õhinaga vennale ja issile pakuti).

img_2118img_2128

JJ ja Jenni kiitsid käiku ja on ühel meelel, et nad võiks veel sinna süüa tegema minna. Sel korral olin ma nendega kaasas (eriti kuna Jenni ju pisem), aga mulle tundus, et kui koht neile juba tuttavam, saaksid nad seal ilusti ka ilma minuta hakkama ja oskaks piisavalt õpetaja juhendamist kuulata ja vaadata. Christina klappis lastega ka nii hästi, et ma ei kahtle, et ta seal nendega midagi ägedat valmis teeks.

Sel korral olid küpsised, kuid juba tuleval nädalavahetusel tehakse õuna-kaneeli täidisega empanadasid, sellest järgmisel korral valmistatakse käsitöö komme ning minule (kuigi üritus on ikkagi lastele 😀 ) tundub eriti ahvatlev 17. novembril mini donutsite küpsetamine ja kaunistamine.
See on täpselt selline koht, et saabki käia ikka ja jälle, tehakse uusi sööke, õpitakse uusi asju ja kohtutakse ka uute köögikaaslastega. Pärast on muidugi tore õpitut ka kodus pereringis järgi teha.

Aga lisaks kokakoolile saab Kids Kitchenis teha ka oma üritusi, nii saab näiteks koos sünnipäevalistega omale muffineid kaunistada vahelduseks mängimisele. Ka lapsevanematele on piisavalt kohti, kus laste möllamise ajal mugavalt istuda ja tass kohvi juua. Ah jaa, tundub suht jabur asi, mida mainida, aga seal on mitu vetsu ka, et kui lastepeol ikka korraga suht kõigil häda peale tuleb, siis see järjekord liigub kiiremini kui muidu – ausalt, kes on oma lastega järtsus seisnud mõistab ilmselt mu jaburat rõõmu 😀

Igatahes, koht on vahva ja kokakool ise ka mu meelest hea idee, midagi teistmoodi, lõbusat ja samal ajal veel ka kasulikku.
Kuna meile see kokakool väga meeldis, siis loosime ühele perele sealse osalemise ka välja (millisele kokkamisele minna, saab võitja ise valida).
Mäng läheb käima Facebookis meie blogi lehel.

Lapsekandmine ja sügis-talvine riietumine

Suvel on ilmselt lapsekandmise tippaeg, siis käiakse rohkem ringi ja kandmine on abiks kõiksugu matkadel, laatadel, aga muidugi ka igapäeva toimetustel. Tihti, kui esimesed külmad saabuma hakkavad raugeb ka kandjate ind, kuid on ka neid, kel kandmivajadus säilib ja ka temperatuuri langedes on vaja mõnusalt ja soojalt oma lapsed kanda. Kuidas seda siis kõige mugavamalt teha?

Oluline on siiski meeles pidada, et kogu selle soojas püsimise tuhinas end ega last üle ei riietaks ning pigem kehtib reegel, et kui kahtled, siis pane vähem riideid kui et rohkem. Liikudes ja kaks keha koos hoides hakkab tegelikult väga soe ja sellega tasub arvestada riietust valides. Ühtlasi on see riietamine ikkagi katsetamine ja kuna ilmad on samal päeval ka Eesti eri paikades väga erinevad ning inimeste külmataluvus individuaalne tuleb selle katsetamisega omale sobivaim lahendus leida – mis ühele ideaalne, ei pruugi seda olla teisele.

Alustada tuleb aga lapse suurusest/vanusest, lapsed, kes on pisikesed, ise veel vahepeal õues omal jalal tatsama ei lähe, võiks hoida kandja jope all soojas või vähemalt jope hõlmade all. Suuremad lapsed, kes vahepeal kõnnivad või mänguplatsile mängima lähevad võib vabalt panna kandja jope peale, sest neil on seljas juba omal ka õue sobilikud riided. Arvestama muidugi peab, et libedate jopede-kombede peal ei pruugi lina või kott alati just ideaalselt püsida ja võib vajada tihedamalt kohendamist.

Väiksed beebid on seega siis parem panna spets jope alla, soojemal ajal ka tavalise jope hõlmade alla. Nii ei ole vaja neile selga panna pakse puhvis kombesid, kus sees ei pruugi lapse asend kotis/linas enam üldsegi heaks jääda ning kandjal on lihtsam jälgida lapse olukorda kui laps on tema ligi. Ka poodi või suuremale lapsele lasteaeda on lihtsam ja mugavam minna spets jopega, sest siis saab siseruumides jope pealt võtta ning nii kandja kui laps ei kuumene üle. Spetsiaalse lapsekandmisjope asemel võib lasta oma olemas olevale jopele lisasiilu õmmelda, et laps ka alla mahuks või kanda mõnd suuremat numbrit, kui kandjale nii sobib ja mugav on.

img_1351

Liliputi jope 

Lapsekandmise jopesid on üsna palju, on õhemaid ja paksemaid, vahel annab üldse sügisel läbi ajada vaid pusaga ja siis kohe üle minna talvejopele kuid vahel saab hoopis kevad-sügis jopega kanda poolde talve. Jopet valides soovitan mõelda, et mis olukordades seda kasutada on vaja, kui pead olema tunde koos lapsega õues, siis on mõistlik investeerida tõeliselt sooja jopesse/mantlisse, kui pigem on käigud ekspromt ja harvem, siis võib abiks olla mõni õhem variant samuti.

img_1382

Lapsele, keda vaja korraks ka maha toetada võiks sokile lisaks ka kapukad/papud panna, meil kasutuses Liliputi saapad

Jope all annab lapse riietusega ka palju seda soojust timmida nii, et oleks alati mõnus olla. Parimad riided on meriino, siidi, bambusega, mis on soojad, aga kui laps peaks ka higistama, siis ei lähe need naha vastas külmaks. Sügisel ja soojema jopega ka talvel võib piisatagi vaid ühest riietekihist ka lapsel, lisaks siis sokid ja müts. Kuna lapse keha on vastu kandjat ja tema ümber on ka kandevahend just nagu lisakihina, siis ei tasu seal riietega liialdada, samas nii pea kui jalad võiks natuke rohkem läbi mõelda, sest nendeni see kandja kehasoojus ei jõua. NB! Lapse pea ei tohi jääda jope sisse peitu, laps peab jätkuvalt olema musi kõrgusel ja nägu ning hingamisteed katmata.
Tuukrimütsid on enamasti parim valik, sest siis on nii kukal kui kael soojas ja pole salliga vaja eraldi jamada. Kellele tundub, et laps vajab rohkem tuule eest kaitset kui müts seda pakub, siis on erinevad tootjad ka välja mõelnud kapuutsi lahendusi ja erinevaid kaeluseid, mis nii ema kui lapse kaelad katavad. Jalgadele villased sokid, sellised, mis on nii pehmed ja meeldivad, et saab otse vastu nahka panna, sest nii on villa sisaldusest kõige rohkem kasu soojuse hoidmisel.
Ühe väga sooja riidekihi asemel eelista kihilist riietust, mida vajadusel saab ka nö käigu pealt vähemaks võtta või lisada.

img_1328

Universaalne riiete kombo: olenevalt temperatuurist saab kasutada kas vaid üht kihti või kahte (sinine kombe Polarn O. Pyret esimene kiht, pisut paksem kollane villane kombe teine kiht (Celavi, Kalhoj Tallinn) – pikemate soonikutega kombed/püksid on head, sest siis pole ohtu, et kandevahendis olles püksisääred üles liiguks ja jalad paljaks jääks. Villane tuukrimüts ja kindad (Joha), villased sokid  (Villapai) ja villased papud (Liliputi) – nende riietega on ühtviisi hea nii last kanda, autos sõidutada kui kärutada. 

Kui juhtub olema nii, et enamasti tekib kandmise vajadus õues käruga liigeldes, kui beebi enam kärus olla ei taha või autost tuppa/poodi jne kohtadesse minnes, siis soovitaksin vaadata pigem veidi õhem jope ning lapsele esimesele kihile lisaks teine pisut soojem kiht peale panna, et kannataks hetke ka soojast kärust/autost välja võtta, kandevahendisse panna ja siis jope kinni tõmmata. Lapsele, keda võib olla on vaja ka korraks kuskile seisma toetada on hea lisaks sokkidele ka mingid veidi asjalikumad soojad kapukad/papud panna.

img_1188

Teise kihi villase kombega soojakotis olles saab hõlpsasti last külmetamata ta kärust omale kotti või linasse võtta

Olles erinevaid jopesid siin nüüd mitu hooaega kasutanud, on mulle jäänud omad lemmikud. Ilmselt kõige ilmastikukindlam ja soojem on olnud Liliputi jope, sellele järgneb tihedas konkurentsis pikema lõikega AngelWings talvemantel (mõlemast olen eelmine hooaeg ka siin ja siin eraldi kirjutanud). Omaette lemmikuks sai aga AngelWings villaga hõlmikmantel, sest sel pole kõhul kandes vaja eraldi vahesiilu kasutada, ja nii on seda maru mugav kasutada just neil ekspromt kandmistel, mida ma ehk kodust lahkudes ette pole näinud. Vahepeal mõtlesin, et kas saaksin ehk ka neist mõnest loobuda, kuid jõudsin arusaamale, et ei – kõik on omadustelt ja stiililt piisavalt erinevad, et kasutangi kõiki kolme.

img_1378

AngelWings villaga mantel – alumiste kihtidega reguleerides saab selle mantliga tegelikult sügisest kevadeni kanda

Kõigil kolmel variandil on ka seljas kandmise võimalus, nagu ka paljudel teistel jopedel, kuid selles osas soovitan olla pigem ettevaatlik ning libedaga võiks seljas kandmisest loobuda (libedus ei tule alati jääga, libedad võivad olla ka puudelt langenud lehed, mis maas vihmast märjad).

Seega ei pea jaheda saabudes lapsekandmist ainult toaseinte vahele jätma ning tegelikult saab sügis-talvel mõnusasti soojas olles õues ka edasi kanda, tuleb lihtsalt leida omale sobivaim variant.