Ühes ettevalmistuste postituses ma mainisin, et JJ-le võtan lennukisse veega värvimise raamatu ja ipadi, päev enne lendu tuli mul aga mõte, et peaks natuke veel asju kaasa pakkima ja see otsus osutus igati õigeks.

Lennukis me selle veega värvimiseni ei jõudnudki, samas koha peal ta sellega mängis küll ja oli hea, et kaasa sai.
Lennukis osutusid hitiks hoopis kleepsuraamatud, mille järgi ma päev enne reisi siis Teedu otse töölt veel saatsin. Tegin küll Apollo veebipoes mingi valiku, aga poes Teet kõiki neid ei leidnud ja tegi seal ise omakorda valiku – nii sai kaasa 3 päris erinevat raamatukest. Kõik olid natuke rohkema tegevusega kui ainult kleepsude suvaline kleepimine ja see oli JJ vanuses lapsele täitsa hea, sest hoidis tähelepanu ja huvi kauem. Ühes raamatus tuli vastavalt ette antud piltidele kleepida lehele õiged asjad, teises tuli piltide järgi ise samasugused kokku kleepida – lisaks siis kujundite õppimise osa ning kolmas oli lisaks kleepimisele ka värvimise raamat (me pliiatsid unustasime maha, seega värvima sai JJ alles Hispaanias kohal olles).

Kui oli näha, et huvi raamatu vastu hakkas kaduma, siis andsin lihtsalt järgmise kätte ja oli jälle rahu majas.
Minnes kulus pool lennu aega JJ-l ka magamiseks nii, et tegevusi oli ka selle võrra vähem.

Tagasi lendudele olid mul kaasas samad raamatud, aga lisaks ostsin siis Hispaaniast mõned niisama kleepimise raamatud – Miki Hiir on tal suur hitt, nii et sellega oli ka tegevust üsna pikalt. Aga kuna uni sel korral väga tulla ei tahtnud, siis oli vaja ka tegevusi rohkem. Nii olid nüüd kaasas ka väiksed mudelautod ja järgemööda andsin talle kotist väikseid loomafiguure.  Need olid uued ja põnevad ja kitsastes oludes mängimiseks ideaalsed.
Boonusena olid nii autod kui loomad head asjad ka Jennile uudistamiseks anda, sest ka tema tahtis tegevust ja ilmselgelt kleepsude jms asjade jaoks on ta veel liiga väike.

Kui minnes ei pidanud me ipadi isegi kotist välja võtma, siis tagasiteel leidis ka see rakendust. Aeg oli viimasel lennul hiline ja muud asjad enam tähelepanu ei köitnud. Ipadis on JJ jaoks meil mitu erinevat mängu, Miki Hiire mängumaja äpp, Põrsas Peppa joonistamise äpp ja paar sellist tema vanusele sobilikku nuputamise äppi, kus on erinevad mängud nagu memo, pusled, nn nupupusled jms.

Tean, et on peresid, kus nutiseadmeid ei lubata lastele ka reisil (või just reisil ei lubata), aga tunnistan, et minu meelest on need täiesti okeikad abivahendid ja ma ei pea õigeks nui neljaks kuskil kitsas lennukis meeleheitlikult “perega aega veeta” ja lapsi kuidagi moodi lõbustada. Ütlen ausalt… et selles osas on mul suva ja kui see aitab lennu paremini ja meeldivamalt kõigi jaoks mööda saata, siis las mängib – küll aga võiks mängud ja tegevused siis eakohased olla ja selleks ma ka need mängud talle varem valmis sinna tõmbasin. Ühtlasi, on ipadis näiteks tal 10 puslet, mida ma ilmselgelt ei hakkaks ju lennukisse päris puslena kaasa vedama, nii et see lahendus mu meelest mõistlik (Lufthansa puslesid ta muidugi lennukis endale sai, aga need olid õnneks koti sees ja jõudsid kõigi tükkidega ka koju).

Põgusalt söögist-joogist ka. Joogiks ostsime lennujaamast vett kaasa ja kui see oli JJ-l otsas, siis lihtsalt küsisime lennukis juurde. Näksimiseks olid mõned küpsised, tuubikad ja lennuki võileivad. Jenni mingit muud einet peale rinnapiima lennukis ei võtnud 😀

Ma soovitangi asju kaasa pakkida mõõdukalt, kindlasti võiks olla midagi uut ja samas ka midagi lapsele tuttavat, et ühtpidi oleks uus ja huvitav, teistpidi tuttav ja turvaline.
Ja vanematel soovitan kaasa pakkida omale rahulik meel, siis on kõigil toredam.