Ok, alustuseks, mis suvest me räägime eks, ilmad on olnud siiani sellised varakevadise temperatuuriga, hea kui vihmata, aga kindlasti tuulega. Jube tüütu, ausalt öeldes, aga noh, kui mõned kaugemad käigud olemegi hetkel ootele jätnud, siis lähemad tegemised on ikkagi tehtud.

NUKU muuseum
Tallinnas, vanalinnas, NUKU teatri juures on juba aastaid tegutsenud muuseum, piinlik küll, aga sinna teatrisse me JJ-ga pole siiani jõudnud, sest need väiksematele mõeldud etendused on mulle kuidagi suts õõvastava mulje jätnud, aga muuseumi otsustasime üle vaadata. ma täpselt ei tea, et mis see vanuseklass sellele muuseumile mõeldud on, aga tundus, et JJ oli kahepoolesena just seal alumisel piiril, väiksemal seal vist väga põnev ei ole. Aga JJ-l oli põnev, uuris ja uudistas, proovisime kostüüme ja natuke mängis seal mingite konstruktoritega, aga ütleme nii, et mu meelest võiks seal seda ise tegemist-proovimist-katsumist isegi rohkem olla.
Ja kui kõik muu oli muidu tore ja vahva, siis kahju oli ka sellest, et keset päeva kohvik kinni oli – ok, keegi ei lähe muuseumisse kohviku pärast, aga kui oled seal tükk aega mänginud ja ringi vaadanud, siis oleks päris mõnus olnud üks amps põske pista, meil jäi see seal tegemata ja selle asemel kostitasime end hoopis Balti Jaama turul.

Tallinna Loomaaed
Selle üle võib vaielda, et kas lapsi või ka täiskasvanuid peaks üldse loomaaeda külastama viima, aga meie otsustasime oma sammud sinna seada, loomad on seal nii või naa ja mingu siis meie piletiraha nende heaks.
JJ-l oli sinna jõudes põhimõtteliselt ainult üks siht – mõmmi, kõik muud loomad olid toredad, aga karud olid need, kelle juurde me kindlasti pidime minema ja kes kõige suurema emtosiooni tekitasid, emotsioon number kaks oli kindlasti elevantide juures.
Loomaaeda minnes võtsime kaasa nii käru kui kandekotid ja kui sealt väljusime, siis pidime Teeduga tõdema, et käru kaasa vedamine oli nii tarbetu – mõlemad lapsed olid meil kottidega seljas. JJ-l polnud kõndimise tuju ja me ei treeni ka teda Tallinna maratoniks, et peaksime kuidagi nui neljaks kõndima sundima, kärru polnud mõtet kumbagi panna, sest seal istudes oleks lapsed olnud täpselt kõikvõimalike piirete ja tarade kõrgusel ja näha oleks olnud umbes 0 looma. Ja no endal oli ka palju mõnusam lapsega suhelda, kui ta on kohe sinu juures, saad jutustada, näidata, ei pea kuskile tara peale laps turnima (mida seal oli massiliselt näha ja mida saatis vanemate tänitav vadin:”ära roni nii kõrgele, ära mine sinna, ära mine tänna”. Ja kui lapsed olid seljas, siis oli endal ka maru kerge liikuda ja ei väsitanud nii nagu seda teeks niisama süles tassimine.
Olime seal päris mitu tundi, lõpetuseks käisime selles lasteloomaaia osas ka, mis on mu meelest suht tarbetu osa ja võiks vabalt ka olemata olla. Küll aga, on seal kõrval see uus keskkonnaharidusekeskus, kus sees on tore nurgake võimalusega väikseid loomi lähedalt näha, seal oli JJ küll päris pikalt uudistamas. Samas majas on ka meenepood, mis oma valikuga üllatas – ei olnud mingi suvaline pudi-padi vaid suuuuur valik pehmeid loomi ja kõiksugu muud kraami loomade ja loomaaiaga seonduvat. Aga selle poe toredat valikut silmas pidades oli võrdlemisi veider mu jaoks see, et miks keset loomaaeda oli ka paar sellist täiesti suvalist hiinakräpi müügiletti – milleks seda rämpsu müüa-osta ja liiatigi veel loomaaias, ma ei tea.
Külastuse lõpuks olid mõlemad lapsed nii väsinud, et jäid magama, kui Jenni jaoks on kandekotis – linas magamine täiesti tavaline, siis JJ magas nii esimest korda ja uni oli lausa sedavõrd magus, et ärkas ta alles siis, kui olime Prismas toidushoppingut lõpetamas 😀
Tegelikult oli loomaaias tore ja ilmselt lähme sinna veel, sest palju kohti ja loomi jäi seal sel korral vaatamata.

Rõõmsate Laste Festival
Laupäeval tegime väljasõidu Pärnusse, aga mitte end randa grillima vaid hoopis Rõõmsate Laste festivalile. Eelmisel aastal me magasime selle kuidagi maha, aga sel aastal tundus see suurepärase variandina, et natuke Tallinnast välja ka saada. Üritus oli vahva, kohal oli vist küll suurem osa Eesti lastedisaini tegijatest, lisaks muud põnevat lastele ja lastega seotult, tegevusi, mänge, muusikat ja head sööki. Isegi ilm pidas end võrdlemisi normaalselt üleval ja kui alguses tundus, et pagan võtaks, jälle pilves ja jahe, siis õnneks selle põhilise aja, mis me seal veetsime, oli päike väljas ja täitsa suve moodi olemine. JJ lemmik oli sealne väike takistusrada ja maasikad… ta vist toitus sel päeval ainult maasikatest 😀 ringi liikusime jälle kandekottidega, mis oli super mugav lahendus, kui lapsed seal trallimisest väsisid, neid samu maasikaidki sõi JJ Teedu seljas olles – jah issi valge särk sai küll mõned plekid, aga õnneks meil on pesumasin täitsa töökorras 😀
Usun, et see festival toimub ka järgmisel aastal, nii et selle võite omale juba plaanidesse kirja panna.

Siis kui veidi külm oli – õnneks kandelina töötab ka tekina 😀

maasikad-maasikad-maasikad

Tänast ilma vaadates tundub muidugi, et see päris suvi vist nüüd siiski algas, aga meil hetkel suuremaid plaane rohkem väga polegi. Kui siis ehk õnnestub veel enne JJ lasteaiaga alustamist teha päevareis Helsingisse, et minna Linnamäe lõbustusparki ja SeaLife’i, kus ma usun, et talle väga-väga meeldiks, aga peame vaatama, kuidas see minek õnnestub, sest Teedul puhkus nüüd läbi ja üksi ma kahe lapsega terveks päevaks nii minna ei tihka. JJ muidugi on nüüd enda jaoks Muumid ka avastanud, aga otsustasime, et Muumimaale, sel aastal ei hakka minema ja lähme järgmine suvi kui Jenni ka juba veidi neist midagi mõikab.
Ja kui kellelgi on lahedaid soovitusi, kuhu minna-mida teha lastega, siis võib need meie poole teele panna 😀