Oleme nüüd tagasi linnas nädalaselt puhkuselt, mille veetsime maal. Puhkus oli tegelikult päris tegus, sinna mahtus JJ esimene jaanipäev, minu taas ratta selga istumine ja ka Eesti meistrivõistlused maantesõidus. Kahjuks ilm meid just liigse soojusega ei kostitanud ja õues saime ehk soovitust veidi vähem aega veeta, kuid mõnus ning rahulik oli maal olla siiski.

#cyclingmom

Jaanipäeval grillisime ja tegime lõket. Teet otsustas sel korral ise liha marineerida ja tulmus oli isegi üllatavalt hea, järgmine kord tuleb äädikat vaid rohkem panna, retsepti järgis ta siit – klassika! Õhtul siis JJ oli oma võrratu seltskonnaga issile abiks ja nii see liha valmis sai. Lõkke osa magasime me Jensiga maha 😀 Proovime järgmine aasta uuesti.

Pärast jaanipäeva käisime ka Tartus ühel beebigrupi sõbrannal külas ja see oli tõeliselt tore. Ma poleks iial uskunud, et mingist FB beebigrupist võib leida nii toredaid inimesi, kellega ka väljaspool internetti võiks suhelda.

Enne kui arugi saime oli me puhkus tegelikult läbi, eile käisime siis Jensiga veel Vändras  Teedule maanteesõidu meistrivõistlustel kaasa elamas. Üle pika aja oli tõeliselt soe ja mõnus ilm. Sõit läks meestel kiirelt ja eriti tore oli, et pealtvaatajad said kogu sõitu jälgida otsepildis suurelt ekraanilt. Rõõm oli ka see, et võitjaks osutus meie tiimikaaslane, hurraa!

Õhtuks jõudsime koju ja mulle tundus, et isegi Jens rõõmustas, et me lõpuks jälle kodus olime. Viimasel ajal on teda miski vaevanud ja tihedamalt on nutuhooge, kahtlustame et ega siin midagi peale hammaste tuleku olla ei saa. Õnneks on Jens siiski jätkuvalt mõnus reisisell ja tänu sellele saame selliseid minipuhkuseid ja ringi rändamist endale lubada.
Juba juulis on ees veel paar perepuhkuse nädalat, mille jooksul lähme ka Muumimaale 😀 Oh, ja juba nädala pärast saame tähistada JJ 6. minisünnipäeva!

Suvi on mõnus!