Mõni postitus tagasi kirjutasin meie isadepäeva plaanidest, Teet ja lapsed said omale ühesugused kikilipsud ja peapaela ning kavas oli minna isadepäeva brunchile. Esialgu valituks olnud Tallinna Teletorn langes aga oma veidra lastekärude keelupoliitikaga meie plaanidest välja ja asemele tuli Kõue mõis.

Silma paistis juba enne kohale jõudmist Kõue teenindus, sest kui nende Facebooki lehel uurisin, et kas oleks veel ehk vabu kohti, siis vastati kiirelt ja pandi meid ootejärjekorda. Õnneks meil vedas ja kohad me sinna saime ja nii asusimegi täna lõunapaiku Kõue poole teele. Sõit kestis praeguste teeolude juures ca 40 minutit ja mõisa leidmine ei ole üldse keeruline.

Kõue mõis on täiesti minu masti paik ja sinna jõudes oli mul veidi kahju,et me polnud juba päev varem kohale läinud, et mõnes sealses üliägedas toas ööbida ja kogu seda maja pikemalt nautida. Täiesti juhuslikult sai Kõue mõis ka paar päeva tagasi valitud Boutique Hotel Awards tseremoonial maailma kõige inspireerivama disainiga hotelliks ja seda küll täiesti teenitult, minge vaadake ise, see koht on maagiline.

Donkey oli meil monona Jenni jaoks kaasas ja sisse mahtusime ka tillukesest eesuksest, esimese asjana kallistas JJ sealset vastuvõtu töötajat – ja ta ei tee sellist asja võõrastega praktiliselt mitte kunagi 😀
Laua äärde tehti käru jaoks veel eraldi veidi ruumi juurde ja sööming võis alata. Toit oli muidugi maitsev, eriliselt hea oli suitsutatud part. Valikus oli veel igasuguseid salateid ja liharoogi ja küpsetatud köögivilju. Muidugi ei puudunud ka koogivalik ja kommid koos kovi ja teega.
Meie Teeduga saime kõhud mõnusalt täis, JJ seevastu veetis oma aega põhiliselt teiste laste ja papagoide seltsis. Just, jah, papagoid, kes Kõue mõisas elavad olid laste jaoks suur hitt, vahepeal oli mul juba hirm, et JJ nuputab välja kuidas puuri uks lahti käib ja päästab linnud vabadusse, õnneks see nii ei läinud.
Süüa temal seal suurt aega polnudki, sest lisaks eelmainitud tegevustele oli laste päralt ka nö kinosaal, kus oli võimalik suurelt ekraanilt multikaid vaadata ja tiba suuremad lapsed said seal piparkooke kaunistada.
Jenni võttis sel aastal veel rahulikult, sõi piimast kõhu täis ja pikutas kärus, jõudis isegi väikse uinaku teha.

Kõue mõisas tahakski eriti kiita sealset personali, kellele annab samaväärset otsida, sest kõik olid tohutult sõbralikud, meeldivad, abivalmid, rõõmsad…. võrratud inimesed noh 🙂
2 tundi möödusid lennates ja et mitte liiga hilja peale jääda asutasimegi end tagasi koduteele.

Kui esialgu olin veidi õnnetu, et meil see teletorni plaan nässu läks, siis tegelikult on mul nüüd hoopis tohutult hea meel, et nii läks. Meie isadepäev Kõue mõisas oli lihtsalt suurepärane ja sobis meie perele sel pidupäeval ideaalselt.

Päevakangelane ja tema varandus

elav meelelahutus (ukse taga oli peidus veel üks mängukaaslane)

suu magusaks

sulnis Jenni ja paljad varbad

JJ, kes kuidagi eriti hästi sinna mõisasse sobis

multikad suurel ekraanil

meie

JJ kasutab hea meelega võimalust õe vankrikorvi pikali visata (ja muidugi läks just lahkudes kõht tühjaks – oli aeg ampstükk välja otsida)

Kohtumiseni!