Teen ühise postituse kahe väga mõnusa Liliputi toote kohta – nende soe lapsekandmiseks mõeldud jope ning Lili Tai, mis on siis sisuliselt ruutlinatüüpi kandmisvahend – need kaks koos “sinepi” ja “ocean breeze” toonides on mu meelest kohe eriti ilus ja ka mugav kooslus.

Ma mäletan kui Jenni oli paarikuune beebi ja ilmad läksid külmaks ning pidime temaga ujutamises käima ja et kui ebamugav sinna käruga oli minna ja kuidas siis kandekoti ja tavalise jope ja kombeka ja sallidega mässasin, et saaks siiski veidi mugavamalt toimetada. Oleks ma kohe siis investeerinud korralikku kandmisjopesse, oleks elu lihtsalt nii-nii palju lihtsam ja mis seal salata, ka soojem olnud ning talv poleks tol hetkel meie kandmiskirge jahutanud,
Neid kandmisjopesid on tänaseks päris palju erinevaid, üks kvaliteetsemaid ja ilmastiku kindlamaid on ilmselt just Liliputi oma.
Seest on sel mikrofliisist soe vooder ja pealmine osa tehtud softshellist, nii on  tegu eriti sooja ning ka tuule ja vihmakindla jopega, lõige on täpselt nii palju pikk, et peaaegu tahaks isegi mantel selle kohta öelda, samas tegumood ja välimus lubavad kanda nii sportlikuma kui ka veidi viisakama lookiga. Kohe kaasas on kaks vahesiilu – lapsekandmiseks kõhul ja seljal ning raseduse ajal kandmiseks, lisaks saab jopet edukalt kanda lihtsalt niisama. Mainin ka ära, et lapsekandmise puhul on laps siis ikka mõnes ergonoomilises kandevahendis ja jope on puhtalt sooja andmise mõttes seljas ehk jope ise ei ole kandevahend.
Liliputi jope juures meeldib mulle väga see, kuidas kapuutsi trukki sulgedes on kandja kael mõnusalt soojas, paljudel jopedel jääb see kaela osa  last kõhul kandes hirmus paljaks ja vajab kindlastli lisaks salli – praegu sügisel aga selle jopega salli mul polegi vaja läinud.
Kes last seljas kandes kardab, et jope kapuuts last häirima hakkab, saab selle hoopis küljest ära võtta, muidugi peab siis olema õigel hetkel meeles see endaga ka ühes võtta kui taas kasutamise vajadus peaks tekkima.
Seljal on lapsekandmise ava kinnitatud luku (pikki) ja trukkidega (laiusesse ülemine äär), kui laps on seljas lisasiiluga, siis annab nende trukkidega seda lapse ava ka piisavalt reguleerida, et külm tuul kandjale selga ei puhuks.
Kui üldiselt selle jope puhul väga palju seadistada pole võimalik, mis tähendab, et tasub endale kohe hästi istuv ja paras suurus võtta, siis alumises ääres siiski on kumm, mille saab kenasti kokku tõmmata, et see osa rohkem keha ligi hoiaks ja alt poolt tuul või külm sisse ei poeks.

Kui meil plaanitud käik pole pikk, siis ma tihti ei viitsi selleks ajaks üldse mingit käe-õlakotti vaid telefoni-rahakoti-võtmete jaoks  kaasa võtta, Liliputi jopel on taskuid piisavalt (kaks mõlemal küljel) ning osad neist ka lukuga, et kindlustada asjade olemasolu ka jalutuskäigult koju jõudes. Need taskud, kus käsi tahaks hoida, on samuti mikrofliisist voodriga, seega ka kinnasteta käed on soojas.

Lapsekandmise vaheosa saab kolmest kohast kummidega parajaks timmida, aga tasub teada, et kapuutsi sellel osal ei ole, kes sellest puudust tunneb (ja talvel võib seda jutuda küll), siis on olemas võimalus osta kaelus-kapuuts lapsele samas toonis nagu jope, aga why not võib ka hoopis erinevad värvid kokku panna. Lisaks on jopedega samas toonis ka laste kapukad saadaval, mis ka seest fliis ja pealt softshell ning kindlustamaks nende jalas püsimise on papud kummiga ümber jala kinnitatavad.
Värvidest rääkides – Liliputi jopet on hetkel saadaval 10 eri tooni, on erksamaid ja ka tagasihoidlikumaid, seega võiks igaüks omale meeldiva leida, mulle näiteks väga meeldivad just need ilma mustriteta variandid, samas kel kasutuses ka Liliputi kott, siis on omamoodi lahe ka jope sellega sobituma panna või kui lihtsalt mõni neist mustritest juhtub väga meeldima.
Hind on muidugi krõbe, aga kuna kasutusaeg ja võimalused päris laiad, siis tegelikult tegemist väärt investeeringuga (ja kui üldse enam ei taha kasutada, siis ka järelturul on huvilisi küll).

Aga räägime Liliputi Lili Taist ka, mis on meil viimasel ajal päris tihti kasutuses, erit nt õhtusel ajal Joni magama “jalutamisel” (jalutan lihtsalt toas veidi ringi, sest nii uinub ta kõige kiiremini – eriti kui JJ ja Jenni kõrval omalt poolt magamise vastu proteste esitavad). Lili Tai on tehtud Liliputi kootud lina kangast (mahepuuvill) ja saadaval kolmes toonis, sinine, pronksikarva ja hall, meil kasutuses on see sinine ocean breeze ja see värv on lihtsalt super kena ning sobib suht paljude asjadega, aga pole samas ilmetu. Kangas on pehme, sile – võiks öelda et isegi veidi nagu siidine, meeldiv ka palja naha vastas ja hea meelega seod sinna sisse õrna beebit.

Lili Tai paneeli suurust saab muuta – laiust takjakinnitusega ning kõrgust paeltest – see suuruse muutmise võimalus teeb Lili-Taist ideaalse kandevahendi juba päris pisikese beebiga (meie kogemusest alates ca 3.5-4kg) ja kestab ca kaheaastase kandmiseni (kuni 15kg). Seadistamine on lihtne ja seda saab teha täpselt lapse suuruse järgi, kuna puuduvad nö fikseeritud ette antud variandid.
Nii pihavöö kui ka õlapaelad on seotavad ja piisavalt pikad, et sobiks igas suuruses kandjale. Õlapaelade juures meeldib mulle see, et need saab õlgadele laiali tõmmata, nii on raskus paremini jaotatud ning mugavam ja kergem kanda.
Lili-Taiga saab last kanda kõhul ja seljas (tugeva kehahoiakuga last, kes kössi ei vaju).

Sellised seotavad kandevahendid on hea valik näiteks siis, kui kandjad tihti vahetuvad, kuna nii vööd kui õlapaelad seob iga kandja lihtsalt alati enda järgi ja pole vaja lisa tegevusena tegeleda ümberseadistamisega.

Kes pisut pelgab pika lina sidumist, aga tahab midagi veidi rohkem täpselt lapse ja kandja järgi sätitavat vahendit kui seda on pannaldega kotid, siis selliseid ruutlinatüüpi vahendeid tasuks proovida, kui vaja kasutada juba väikse beebiga, siis kindlasti Lili-Tai võiks olla üks tugev variant.