Jon on nüüdseks juba mõned päevad neljakuune. Natuke muidugi piinlik, et need postitused täpselt sünnipäeval ei ilmu, aga noh, kolme lapsega õpid prioriteete seadma ning võib juhtuda, et sünnipäeva postituse kirjutamine ei ole see kõige olulisem.

Aga väike Jon on oluline, kogu perele. Sel kuul olen ma täheldanud just vendade vahelist omamoodi sidet tekkimas. JJ on eriti hoolitsev, olime näiteks teises toas ja ta kuulis, et Jon tekil miskit hädaldas ning siis ta teatas mulle, et oi, ta peab nüüd minema ning kiirustas Joni juurde, et talle lutti suhu panna, mäguasja näidata, tema kõrval tekil pikutada. Hommikuti enne lasteaeda käib JJ ka Joni juures, sest tal on vaja Jonile “lasteaia juttu” rääkida – ma ei tea mis ta siis räägib, aga peaks end üks kord ka kuulama sättima Igatahes on selles vendade duos palju armastust.
Ega Jenni ka palju maha ei jää selle ülihoolitusega, olgu siis 5 teki Jonile peale panek või lõputu ila pühkimine. Vahel on see tema armastus natuke jõuline ka, siis peame ikka veidi piiri panema, et kedagi kallistustega ära ei lömastataks.

Jonile meeldib päris palju kõhuli olla, lemmik tegevus on oma rusikate lutsutamine, mis omakorda produstseerib uskumatutes kogustes ila. Mingi lapp peab pidevalt käepärast olema, et kuidagi see olemine kuiv hoida. Pidev ilajooks on lõuaaluse isegi veidi ketendama pand, seda nüüd kuivatame ja kreemitame erilise hoolega, samas kahtlustan, et asi ei ole ainult ilas ja miski mida ma söön ka kutsub seda reaktsiooni, paraku pole siiani läbi hammustanud, et mis see olla võiks.
Selle kuu hitt on naerda lõkerdamine, nimelt peab Jon mind hetkel piisavalt humoorikaks, et võib mõne mu lollitamise peale ikka päris ennastunustavalt ja valjuhäälselt naerda, mis on muidug maailmaarmas vaatepilt.

Ööuned on üsna suvalised – on öid, kus saab vaid ühe tankimisega ja siis sinna otsa võib jälle olla selline öö, nagu täna, kus süüa tahetakse iga tunni või max paari tagant. Mõned korrad on ta ka keset ööd virgunud ja jutustama asunud, vot see on parajalt väsitav, aga kuidagi on õnnestunud ta ka uuesti magama saada (selle jutustamise ajal hoiame hinge kinni, et ta suuremaid üles ei ärataks, kes ka arvaks, et hommik on sel korral kell kolm öösel).
Päeva põhiuni on käruga rõdul ja see talle sobib hästi.

See kuu sai õues magamise jaoks ka mõned investeeringud villariietesse tehtud, nüüd saab Jon mõnusalt soojas magada kas oma Villapai alpaka villast kombega (Jennil on samasugune kampsun ja see on absoluutne lemmik ning iga päev lasteaeda minnes seljas – kiidame taevani) või hoopis koheva Engeli villaflisis kombekaga – peaks siia saabuma kardetud ülikülm talv, siis on see kutt suht hästi valmistunud.
Ah jaa, turvahälli sai ostetud Voksi Move soojakott, mida hetkel saame ka kärus kasutada. See on väga soe ja autosõitudel kasutades piisab tõesti vaid toariietest seal sees olemiseks.
Küll aga kasvab see väike tüüp nii hästi, et ma enam ei hellita lootust selle kotiga kevadeni välja vedada – ok hällis saab kindlasti, aga käru korvis jääb see ilmselt väikseks ja tuleb poole talve pealt midagi suuremat vaadata.

Kasvamisest rääkides paneme siis ikka traditsioonilsed numbrid ka kirja – neljakuune Jon kaalub 7.3kg ja on ca 66cm pikk. Riided on suuruses 62/68
Söögiks vaid rinnapiim ja isegi muidu väga varmalt lisatoitu soovitav perearst märkis eelmisel visiidil, et mingit lisa pole talle ilmselgelt veel mõnda aega vaja – plaani järgi siis enne 6. kuu täitumist menüüsse muudatusi ei tule.
Kaalu ja mõõdu osas vahel vaatan, et mis JJ mõõdud olid samal ajal ja see on päris huvitav vahe – näiteks Joni praegused mõõdud olid JJ-l alles 7-kuuselt. Kuid olgugi, et mõõtudelt on nad üsna erinevad, siis vanu pilte vaadates on näha, et JJ ja Jon on täiesti ebareaalselt ühte nägu, nagu sama laps uuesti siin beebitab meil 😀