Veel vaid üks kuu ja meil on siin pooleaastane põnn, täna veel ütleks, et beebi, aga kuu pärast, vist vaat, et enam mitte.

Jon on jätkuvalt üks tore väike vend, kes meeleldi laseb suurematel end lõbustada ja vahel natuke väntsutada. Kui muidu on jutt, et teine ja kolmas vms laps on arengus kiirem kui esimene, sest eeskuju(d) on ees, siis Joni puhul tundub, et need võimalikud eeskujud mõjuvad ka veidi piduritena – sest mis sa ikka hakkad ise end mänguasja poole keerama või roomama, kui suur õde või vend selle lahkelt sulle kätte annab. Ehk, et tuleb neid abilisi natuke piirata.

Kosub Jon jätkuvalt hästi, väikse jõmmi mõõdud on koduste mõõtmiste tulemusel 7.8kg ja 67cm, lisatoiduga alustamiseni on veel kuu aega, eks siis hakkame vaikselt erinevaid maitseid proovima. Oh jah, saab see imeliselt lihtne ja mugav ainult rinnapiima aeg läbi, kuigi eks alguses saavad need lisa ampsud olema rohkem katsetamine ja uurimine kui et tõsine toidukord. Välja peaks veel mõtlema, et kas algust teha püreedega või kohe näputoiduga – asjade haaramine ja suhu pistmine on mänguasjade peal näiteks viimasel ajal kõvasti praktikat saanud, seega võimatu variant see poleks.

Pingsalt ootame esimest hammast, sest vahepeal kõik märgid viitasid selle tulekule, nüüd on aga olemine jälle rahulikum, kuid ühtki hammast ei paista veel, eks siis ootame ja loodame, et Jon väga hullult kannatama ei pea ja saab siiski suurema valuta.
Magamisega on nii, et päeval tuleb õues rõdul üks pikk uni, vahel lausa 5 tundi, enamasti 3-4. Õhtupoolikul väike pooletunnine power nap ja siis ööunne 22 ajal. Loomulikult ei maga ta siis söömata hommikuni, tankimisi tuleb vahel 2 enamasti 3 korda öö jooksul, aga need on sellised 5 minutlised eined ja siis magame edasi. Äratus on tal tänu lasteaia ja töö hommikutele 7 paiku, siis võin küll süüa anda, aga magama ta enam ei jää ja hakkab kõval häälel “jutustama”.

Õnneks sobib Jonile nii autosõit, kärus olemine kui linas kotis reisimine, mis tähendab, et temaga on suht lihtne asju ette võtta, päris niisama üksi lampi vaadata ta ei viitsi, seega teatud meelelahutust peab olema valmis talle pakkuma, aga see pole ka hetkel veel keeruline. Eks siis kui ta liikuvamaks saab, saab ka tema kuskil “hoidmine” suurem väljakutse olema. Selles valguses pidime ka laste mängutoas tegema ümberkorraldusi, et peatselt ringituiama hakkava väikevenna eest oleks igasugu väikesed asjad ja vidinad turvaliselt kõrgemale paigutatud. Kindlasti teda järelvalveta sinna tuppa ei saakgi lasta, aga isegi juures olles on nii siiski veidi lihtsam ja muretum see olemine.

Mõne päeva pärast on ees Joni esimene aastavahetus (mida ta ilmselt maha ei maga, sest südaöö paiku tal tavaliselt nälg) ning siis juba saabub suure venna neljanda sünnipäeva tähistamine. Aeg lendab…