Imetamiskee – mis see on?

Ma olen juba paar aastat tagasi kirjutanud imetamiskeedest, nüüd, kui käimas on veel viimast päeva meie blogiloos, kus lisaks riidest mähkmetele on auhinnaks ka KangarooCare imetamiskeed, on just paras hetk neist ehk uuesti pisut rohkem rääkida.

Jennit imetades ostsin oma esimese kee, ei olnud siis sellele suuri ootusi, aga kasutamine tõestas, et tegemist oli väärt asjaga. Sealt peale on mul neid kogunenud päris mitu, et sobituks riietusega ja oleks vaheldust – nii mul kui lapsel.

Sarnaselt oma suurele vennale ja õele on ka Jon kiire sööja, nii ei ole meie imetamissessioonid pikemad kui max 10 minutit, enamasti isegi veidi lühemad – selleks, et ta nüüd sel üürikesel momendil ikka kõhu täis saaks võiks ta tähelepanu olla ka söömise juures.
Enamasti on ka, aga kui see kõige esimene nälg või janu on kustutatud, siis hakkab ümbritsev järjest rohkem vahele segama – eks lihtsalt vanus on tal selline, et huvi maailma vastu on suur ja kõike tahaks nüüd ja kohe avastada. Kui sellele kombole lisada ka õde ja vend, kes vahel võivad siin kõrval meenutada ka väikseid märatsevaid pesukarusid, siis ON vaja kuidagi tähelepanu hoida ning selleks sobib imetamiskee suurepäraselt. Heaks abiliseks on kee ka kodust väljas  ning tegelikult ilmselt ka pudeliga toites, kuigi selles osas mul oma kogemus puudub.

Neid puidust ja heegeldatud kattega pärle on beebil hea näppida ning silmitseda ja nii rohkem rinnal olemisele keskenduda. Ka selle hirmvalusa beebiküüntega kraapimise vastu on kee hea vahend (ja vahet pole kui tihti neid küüsi lõigatakse ikka need beebid suudavad emmet kraapida :D).

Aga miks siis oleme valinud KangarooCare keed? – sest kui miski läheb beebi suhu ja on meil päris ihu vastas igapäevaselt, siis ma tahaks kindel olla, et see ei ole millegi kahtlasega koos või töödeldud.
Kõik nende keed on otsast lõpuni tehtud siin samas Eestis ja see on see mis mul meele rõõmsaks teeb ning just neid eelistama paneb. Materjalidest on kasutusel tamm, õunapuu ning kadakas koos puuvillast heegeldatud katetega. Värve ja variante on hästi palju, nii et kõik peaks sobiva leidma.

Lisaks imetamisele võib taoline kee olla abiks ka lapsekandmisel (meie esimese kee ostsin just nimelt koos esimese kandelinaga). Kee aitab kandekotis või linas olles lapsele veidi meelelahutust pakkuda ning on alternatiiviks ka koti serva või rihma lutsutamisele. Sel otstarbel võib kasutada ka sama firma käevõrusid, mille saab hõlpsasti  koti õlarihma ümber siduda – hea variant näiteks siis, kui isa kannab last ja ei ole eriti huvitatud kaelakeest.

Mina olen nüüd neid keesid nii Jenni kui Joniga kasutanud ning soovitan soojalt. Ja kui ühel päeval saab imetamise aeg läbi ja lapsed asju suhu ei topi (Joni pean silmas), siis saab neist mummudest head sorterimispallid või veeretamisrennide kuulid või.. kannan edasi ja mäletan neid toredaid hetki oma väikeste beebidega.

IMG_7087IMG_7073

IMG_7099

meie kee kogu

 

 

 

Kingikoti sisu väikestele ja suurtele

Mitmeid kordi on küsitud, et kas teen sel aastal ka jõulukingituste kohta postituse, võtsin end nüüd kokku ja panen mõned mõtted kirja, millest osa meil ka käiku läheb. Miks osa? – sest mõned neist asjadest on meil juba varem realiseeritud või hoopis hiljem plaanis, kuna JJ sünnipäev ka lähenemas, aga äkki saab siit siiski ideid.

Hiljuti sai kirjutatud meie mängutoa ja-asjade restardist ning, et püüame üldse seda asjade kogust kontrolli all hoida. Seepärast saab ka kinke olema pigem mõistlikult – ei saa olla jõulude eesmärk lihtsalt suvaliselt hästi palju asju osta ja pakkida. Rõõm neist asjust jääb nii üsna üürikeseks ja huvi napiks. Minus natuke tekitab õudu see mõte, et iga järgmine jõul peaks olema justkui eelmisest veel suurem, veel vingem ja et kuhu selline punnitamine viib.
Sel korral püüame valida sellised asjad, mis toetaks vaba ja piirideta mängu ehk, et ühe väga kindla otstarbega mänguasja asemel, midagi sellist, mida saab kasutada mitut moodi või, mis on kuidagi mõne suurema mängu osa.

Seega, mänguasjadest on kuuse all ootamas JJ-d Magformers komplekt, neid on tal ka juba varasemast olemas ning lisanduvate osadega annab siis meisterdada keerukamaid kujundeid.
Jenni saab Schleich loomafiguuride valikust kodujänesed ning hobuse koos hooldajaga, (nii see hobuhulluse arendamine käib eks) siiani on meil olnud rohkem metsloomi, aga nüüd tekkis mõte üks tore talu neist kokku koguda, aga siis mitte korraga 30 looma vaid just nõnda, mini variant või loomake korraga.
Jon on nii pisike, et tal ei ole ilmselt kingitusest sooja ega külma, aga et imelik oleks teda ilma jätta, siis arvestades tema kõige närimise ja lutsutamise lembust on temale mõistlik kas üks kalekirjak Sophie või hoopis selline Hevea panda muretseda, las siis sügab oma igemeid. Ühe veidi edevama riidest mähkme pakin vist ka talle ära 😀

Kahepeale või no tulevikus kolme peale kasutamiseks tuleb Grapati igavene kalender, mis läheb meil madala laua peale, kus saame igal hommikul õige kuupäeva ja kuu valida – õpime numbreid, kuusid, aastaaegu ja lihtsalt aja kulgemist. Olen näinud, kuidas vastavalt aastaajale saab sinna kalendri ümber temaatilisi asju lisada, sama ka nt tähtpäevade või pühadega.
Grapatil on tegelikult veel palju igasugu vahvat kraami just piirideta mängu tarbeks, näiteks Nins Tomten puidust figuuridele on mul silm peale pandud, mida saab hiljem täiendada kõikvõimalike väiksemate ja suuremate komplektidega ning, mis ei küsi nii väga vanust ja sobivad pikalt mängimiseks.
Puidust asjade ning vaba mängu lainel jätkates on muidugi võrratud ka Grimms mänguasjad, sealt on meil mõned ehitusklotsid ka olemas aga vaadates, kuidas täna siin maju tehti Pentomino klotsidest, siis liikus mu mõte selle 1001 ööd suure komplekti peale  – JJ sünnipäev ju ka kohe kohe tulemas, see võiks olla miski, mis sinna listi meil läheb. Samas, alustuseks võib ka mõne väiksema variandi valida nagu see 30-st tükist koosnev on. Grimms vikerkaared on juba mõneti legendi staatuses ja isegi kui see kõige tavalisem värvikombinatsioon on olemas, siis saab mängu täiustada selle pahempidise “päikeseloojanguga” – jälle miski, mis on väga sobilik kõigile lastele.

Samas kingitus ei pea alati üldse olema mänguasi, näiteks hiljuti said välja vahetatud plastist joogipudelid metallist Klean Kanteen pudelite vastu – lastel väiksemad, Teedul suurem, minu oma oli pildi tegemise hetkel veel alles teel. Kui joogipudel praegu talvel ei köida, siis samal firmal ka termosed ja termostassid, millega maitsev hommikohv kodust kaasa haarata. Siit edasi pakungi veel mõned täiskasvanutele sobilikud valikud…
Üks tore variant on ka toidutermos, millega hea nt hommikupuder tööle või miks mitte ka raba piknikule kaasa võtta. Ning kui juba sai siin pisut keskonnasäästlike ideede peale mindud, siis vahva loosipaki või täiskasvanu sussitäide on ka mesilasvaha kangas/paber, mis toimib toidukile asemel ning on korduvkasutatav (ka hea variant homikul võikude kaasa pakkimiseks). Ja kel veel pole, siis sinna kõrvale sobib hästi võrkkott toidupoest puu-ja juurviljade pakendamiseks – kinkimise hetkel võib ju need samuti millegi hea ja maitsvaga täita 😉

Mis veel meele rõõmsaks teeks pakist leides?  – näiteks Villapai Alpaka peapael, mida on hea  mütsi asemel kanda, kui eelistatud soenguks on krunn (ja ma olen aru saanud, et see eelistus on paljudel emadel), selle Alpaka variandi headust julgen arvata tänu sama firma laste toodetele, millest kampsun on Jennil ja kombe Jonil ning mis on lihtsalt imelised 😀 Aga ka Nurme vannitrühvlid või kehakoorija oleks mõnus kingitus sel külmal ajal oma naha turgutamiseks. Ja no kuna Jon ei ole enam see unelev vastsündinu, siis on imetamise ajal suureks abiks imetamiskeed, mida mul Jenni ajast küll üks jagu alles, aga mida samas naiseliku edevuse vaatenurgast hinnates ei saa olla ka kungi liiga palju – lemmikuteks on KangarooCare pärlid, mille päritolus ja ohutuses julgen kindel olla ning kui ühel päeval on lapsed nii suured, et imetamine pole enam teemaks aga ka väiksed jubinaid suhu ei topita, siis saab neist pärlitest head sorteerimis ja veeretamis mängude lisandid.
Jõuluõhtu lõpetuseks oleks aga hea sossu pugeda suure teki alla glögi või kakaoga ning selleks võiks ju vabalt keegi kingipakist Tula teki leida – et meil neid laste suuruses siin kodus on juba kümneid, siis viimati tellisin esimese “cuddle me” suuruses ehk 150x200cm mis paslik ka täiskasvanutele (Teet on selle sisuliselt juba omastanud 😀 ) ja meil mahub sinna alla tõesti vaat et pool pere ära. Boonusena on seda tekki sama mõnus kasutada ka suvel, nii et ei pea soojemal ajal kappi seisma pakkima (pakime ilmselt hoopis reisile kaasa).

Vot sellised mõtted ja plaanid. Eks enne kõike tasub mõelda, et mis võiks kingi saajat rõõmustada ja need asjad ilmselgelt ei ole kõigi jaoks samad.

IMG_6825

Pildil Klean Kanteen joogipudelid, Grimmsi klotsid, Kangaroocare imetamiskeed ning Tula tekk, tausataks nüüd juba viiendaid jõule teeniv papist kuusk (Cardboard Christmas).

Lukustatud mängutuba ja restart mänguasjadele

Umbes nädal tagasi, kui laste mängutuba oli täiesti lootusetult segamini pööratud ja jõudu selle koristamiseks ei leidnud ei lapsed ega vanemad, tegime ühe mõneti drastilise otsuse – mängutoa uks läks lukku. Välja jäi Ikea puidust raudtee, mõned pusled, üks lego, mõned kaisukad ja laias laastus oligi kõik. Mis siis nädalaga toimus?

Lapsed leppisid lukustatud mängutoaga üllatavalt hästi, vaid järgmisel päeval katsuti ust ja kui see oli kinni, siis rohkem huvi ei tuntud ka. Tähelepanu koondati neile asjadele, mis jäid käepärast, näiteks mitu päeva oli huvitav isegi võrdlemisi väheste tükkidega raudteed ehitada ja mängida. Edasi leidsid rakendust ka asjad, mis polnud päris mänguasjad – rohkem kasutati fantaasiat, joonistaminegi pakkus tavapärasest kauem meelelahutust.

Selgeks sai see, et meie lastel on liiga palju asju ja see on ületanud kriitilise piiri – asjade üleliigsus segab mängimist ja keskendumist, mängud on üürikesed, asjad laiali ning kõigele ei jätkugi oma päris kohta, kuhu neid ära panna. See segadus aga väsitab, nii lapsi kui meid, vajalikke asju ei leia, komplektides asjad lähevad segamini ja kaovad jne jne. Mida aeg edasi see toa uks lukus oli, seda rohkem küpses plaan, et me peame mängutoale restardi tegema. Asju tuleb vähemaks saada ja mitte vähe.
Sain emaga kokkulepitud, et nädalavahetusel lähevad JJ ja Jenni paariks tunniks tema juurde, Jon läheb rõdule magama ja me Teeduga võtame selle mängutoa ette.

Mõeldud tehtud, plaan oli ära visata kõik asjad, mis on katki ja/või mis ei ole enam komplektis, ka igasugused väikesed mõttetud vidinad ja jubinad pidid lahkuma. Aga, et see poleks meid päris soovitud tulemuseni viinud, siis otsustasime välja sorteerida ka hulga sellised mänge ja asju, mis lähevad hetkel panipaika oma aega ootama, et mõne aja pärast tulla ja vahetada mängutoas mõni teine asi välja.

Alles jäi mänguköök koos vajaliku kraamiga, muusikariistad, mõned ehitamise ja sorteerimise mängud, mõned pusled (tegelikult on meil meeletu puslede kogus, aga ka need on ära pandud ja soovi korral saab 1-2 kaupa neid sealt kokkupanemiseks – see otsus sai tehtud kunagi, kui need kümned ja kümned pusled laste poolt kõik läbisegi kokku valati ning me Teeduga õhtu otsa sorteerisime 😀 ). Ka mõned mudelautod ning Lego Duplod jäid tuppa, nukumaja ja Muumimaja ka. Aktiivsema mängu poole pealt on  vikerkaare kiik, “peanut” Joniga võimlemiseks, kiikhobu (mis võiks tegelikult ka uue omaniku leida – kui kellelgi soovi, kirjutage mulle), ratastel lennuk, Ikea rong, nukukäru ja tekstuursed silokoonmatid. Eks nipet-näpet asju võib veel olla ja tõele au andes saaks veel vähemaga suurepäraselt hakkama aga võrreldes eelnevaga on vahe siiski tegelikult üüratu ja algus seegi.
Ah jaa, raamatuid on ka suure riiuli jagu, aga need on teises toas, sest mulle on alati tundunud, et ega rahulikust raamatute vaatamisest ei tule midagi välja kui teine kõrval samal ajal muude asjadega mängib, seepärast mängutoas raamaturiiulit ei ole ja hetkel ka ei tule.

Kui lapsed koju tulid, siis kõige toredam oli see, et esimese asjana ei avastatudki avatud mängutuba, kui aga siiski sammud jälle sinna seati oli rõõm ja huvi oma asjade vastu suur.
Püüdsime ka koos läbi arutada selle, et igal asjal on nüüd oma koht ja et kui mäng saab läbi, siis võiks asjad taas oma kohale minna.
Õhku ja ruumi mängimiseks on igatahes tuntavalt rohkem ja mängutoas on endalgi kohe kuidagi meeldivam olla.

See kõik sai nüd tehtud jõulude eel, pühad, mis toovad tavaliselt kuhjadena uusi asju lastele, ka meie oleme sinna “lõksu” ikka ja jälle langenud, kuid nüüd aitab. Sel aastal püüame kingituste arvu viia minimaalseni ja et asjadel oleks ehk mitu otstarvet, rohkem vabale ja piirideta mängule mõeldes ning eri vanuseklasse hõlmates. Vähem on parem ja olgu see vähem ka rohkem läbi mõeldud. Sellest minimalistlikumast jõuluvana kingikotist kirjutan aga juba mõnes järgmises postituses.

Seniks soovitan soojalt ka teistel see kodune mänguasjade seis üle vaadata, asjade ära panek, roteerimine või ka päriselt ära andmine vms ei pea olema üldse kuidagi karistus ja seda ei peaks ka nii serveerima, pigem suunatagi lihtsalt pilk sellele, et mis on mõistlik ja miks on mõistlik.

IMG_6137

enne

IMG_6138

pärast

IMG_6139

Meie laste advendikalender

Ka sel aastal sai mõeldud, et kas hakkavad lapsed susse aknale panema päkapikkude ootuses või teeme advendikalendri. Arvestades, et meil susse siin majapidamises põhimõtteliselt ei eksisteerigi, siis tundus advendikalender parem mõte 😀

Tegelikult muidugi lisaks sussipuudusele tundub mulle see kalender igas mõttes parem variant, sest sellega saab veidi aimu ja õppida aja kulgemise kohta ning see ei rõhuta niivõrd välja mõeldud päkapikkudele, kui seda teevad sussid aknalaual. Ka on selle kalendri puhul lastel kergem mõista seda, et 24.12 saab see hommikuste üllatuste aeg läbi. Ja kui ühel päeval on päkapikkude ja jõuluvana usk möödas, siis advendikalendrit pole tobe ka juba suurematega pidada
Vabalt muidugi võib olla, et mõnes peres on päkapikud ja sussid väga armas ja kindel traditsioon nii enne kui pärast uskumist, aga eks see ongi koht, kus iga pere oma traditsioonid ise loob.

Niisiis, järgmine küsimus oli, et millega kalender täita – esimene mõte oli, et ehk sel aastal pole söödavad asjad ja hoopis mingid väiksed mänguasjad, aga arvestades, et meil toimub siin praegu mänguasjade osas suurem restart ning mängutuba on siin kodus hetkel üldse lukus, siis saime aru, et ei mingeid suuremaid ega väiksemaid vidinaid. Las olla see detsember see kuu, kus hommikul saab suu magusaks.
Eelmisel aastal oli kalendritäide pärit Estgenic poe valikust, aga soov oli ka, et lapsed saaks miskit täitsa uut ja veel proovimata üllatusi leida – no worries, sest sealne valik ongi laienenud ja nii sa nendega koostöös kalendrisse päris palju vahvat ja maitsvat.

IMG_5946

On päevi, kus põnnid leiavad kalendri taskust kumbki Yumearth pulgakommid (mida on valikus lausa 8 erinevat maitset), siis on selliseid päevi, kus söömist ootavad Organixi batoonid, mis meile juba varasemast tuttavad ja heaks kiidetud. Mõnel hommikul ootab neid aga pakike Bear puuviljakomme – arvestades, et paki suurus on 20g, siis kummalegi 10g puuviljakomme ei tundu väga hull mõte 😀 Et asja huvitavana hoida, siis lisaks neile kommidele on ootamas ka Bear puuviljarullid.

Ma arvan, et on normaalne, et kumbki ei saa omale oma kommipakki vaid jagavad kahepeale ühe – nii ei lähe magusaga liiale (olgu kui heast toorainest tahes, magus on lõpuks ikka ju magus) ja lihtsalt kena olemise mõttes on ka tore jagamist õppida ja aru saada, et ei ole siin maailmas kõik “minu minu minu” (hetkel meil seda probleemi ei ole ka, aga noh..ennetavalt ja meeldetuletavalt).

Sel korral proovime lisaks Yumearth pulgakommidele ka sama firma kummikomme, mida ka erinevate maitsetega (võis olla, et ma ühe paki nii degusteerimise mõttes pistsin ise pintslisse ja siin kohal võin kinnitada, et magushapud arbuusi ja sidruni keerud on maru head :D).
Kui muidu on kõik kommid-batoonid-lutsukad pigema väiksemapoolsed, siis 24.12 leiavad JJ ja Jenni ka ühe suurema kommipaki, eks tuleb too päev ikka suht pikk ja väsitav, kulutavad selle ekstra kommienergia ära küll.

IMG_5945

Vot selline magus ja pigem pahnavaba kalender läheb meie peres sellest nädalavahetusest käiku. Kel veel oma sussitäide või kalendrisisu on ostmata ja mõni neist asjust silma hakkas, siis Estgenic.ee lehel annab kood “Lucky13” tavahinnast -10%  soodustust!

IMG_5950

Niisama juttu ja perepilte

Mitu põnevat postitust ootab oma järge, aga täna lihtsalt niisama tegemistest mõned read ning boonusena pildiseeria sügisest.

Jon on lõpuks omale miski päevase rütmi saanud, läheb enam.vähem ühel ajal rõdule magama, teeb seal mitme tunnise uinaku ja hilejm ühe lühema ja siis enamasti toas. Nii on tegevusi ja toimetusi natuke lihtsam planeerida küll, samas ei lase ma meid sel tekkinud rütmil ka päris lukku panna – kui ikka võimlemine on sel nö une ajal, siis tuleb minna ja und nihutada. Ma kõigi lastega pigem seda meelt olnud ja nii toimetanud, et me ei oleks kellast liiga sõltuvad, eriti kui jutt käib tunnikesest siia-sinna.
Riidest mähkmed on ka jätkuvalt teema. Nii kummaline, et nii kui selle ülemineku ühekordsetelt riidekate peale tegime, siis on lausa kuidagi ebamugav mõelda, et peaks Jonile ühekordse mähkme alla panema – õnneks pole sellist juhust ette tulnud ka, aga huvitav on ennast kõrvalt vaadata, et kuidas veel üsna hiljuti valitsenud skeptilisus on nõnda unustatud.

Riidest mähkude kasutamise level up test tuleb reedel, kui lähme nädalavahetuseks Tartusse ja maale – saame siis näha, kas tuleme oma varudega välja, kuidas see kaasas olevate mustade mähkmete hoiustamine on ja kuidas üldse kõik kulgeb. Muidugi nädalavehtuseks 5-liikmega perele ööbimise leidmine on ka paras väljakutse, eriti kui oma tegutsemisega hilja peale jääda. Oli mõttes, et läheks ja prooviks ka lõpuks VSpa ära, aga kui olla ikka nii hiline plaanija nagu meie ja tahta nädalavahetuseks majutust, siis nii need asjad ei käi 😀 Seega tuleb see käik mõnel muul ajal ette võtta ja lähme oma tuttavasse ja mitu korda proovitud Dorpatisse. Ok, Dorpat on selline mega tagasihoidlik ja ega peale ööbimise seal midagi muud teha polegi, AGA samas on peretuba neil küll päris mugavalt lahendatud – nimelt tähendab see kahe standard toa kasutamis, mis omavahel siis vaheuksega ühendatud, nii on mõnus õhtul suured lapsed magama panna ja siis ise teises toas näiteks krimireedet vaadata 😀 (ETV krimireede on meie pere hitt – oleme lubanud lastel ka Hercule Poirot algust tavaliselt veidi vaadata enne kui magama lähevad – õnneks seal mingeid võikaid stseene alguses ei ole, tegelt vist lõpus ka mitte, aga nii kaua nad ei ole kunagi üleval lihtsalt).
Aaaa muideks – Tartu – kel huvi nende BabaBoo riidest mähkmete vastu, siis nägin ennist FB reklaami, et Opadii pood on reedel oma mähkmevalikuga Tartus Nublu mängumaal ja seda koos Memme poega, nii et minge uudistama! Ehk jõuame isegi sinna kui aeg klapib.

Aga enne veel kui jõuame järgmisse nädalavahetusse, siis eelmisel nädalavahetusel lasime teha mõned perepildid – fotograafiks oli Maris Raud, keda julgen küll kiita. Ilm oli nagu ta oli ja kaugele kodust minna ei tahtnud, pigem oli eesmärk enne saabuvat vihma pildid ära teha. Ja nii me siin kodu ümber tuiasime ja mu meelest tulemuseks on nii mõnusad ja ägedad pildid. Mulle meeldib nende piltide “igapäevasus” et ei ole hullult sätitud, selliseid pilte võiks ju mälestuseks rohkemgi olla. Kuigi-kuigi ma tahaks ikka sätitud jõulukaardi pilte ka, nii et üsna pea seame ilmselt sammud taas Marise juurde ja proovime ka stuudio variandi ära. Oleme ju iga aasta teinud perekondliku jõulupildi, seega ei saa see aasta erand olla.

Nüüd homseks asju pakkima, enne Tartu poole suuna võtmist hüppame ka Mardilaadalt läbi, kes mõnusat käsitööd ja villast kraami otsib, siis soovitan ka sinna põigata!

xUlD7HXQObJoMp2AM4hwrUWA3kyghmfwWAdDovdQJDtFQ6pwIg_LEAjgoA7s4oWQgh_LbiWg

 

Riidest mähkmed ehk elu pärast eelarvamusi

Läks vaja kolmandat last, et ma jõuaks üks kord ometigi riidest mähkmete proovimiseni. Ausalt, siiani, kui keegi mainis korduvkasutatavaid mähkmeid  ma võtsin seda kui lõõpimist teemal “kas sul on liiga palju vaba aega” ehk et mu ettekujutuses tähendas see mingisugust hommikust õhtuni küürimist ja läbi ligunenud beebit. Long story short – mu ettekujutus oli tõest absurdselt kaugel 😀

IMG_4487

Riidest mähkmed – lebo!

Mõned mõtted, et miks üldse võiks riidest mähkmeid kasutada?
– kui igapäevaselt viskad ühekordsed mähkmed suurde prügikasti, siis võib märkamata jääda see kogus, mis näiteks ööpäevaga tekib – kogu eraldi ööpäeva või paari mähkmed ja vaata seda hulka ja mõtle, et kui palju selliseid päevi veel ees ootab ja milliseks see mähkmeprügi kogus muutub ja seda vaid ainuüksi sinu lapse kohta – see on õudust tekitav, seda ma ütlen.
– iga kord kui kasutad riidest mähet oled ühe ühekordse mähkme säästnud, üks mähe vähem kuskil prügihunnikus istumas, kui sa iga päev ka vaid ühe korra kasutaksid riidest mähet, oled nädalaga juba 7 ühekordset kokku hoidnud
– riidest mähkmeid kasutades puutub beebi vähemate kemikaalidega kokku, sest ega ühekordsed mähkmed ei ima ja ei hoia seda vedelikku maagiaga sees, ikka vastavate ainetega, mis siis vedelikuga kokku saades reageerivad – on see tegelt ikka päris okei?

Ausalt, ma olen valgusaastate kaugusel ökoemme olemisest (ja ma ei arva, et seda nimetust peaks üldse negatiivselt kasutama muidugi), aga natuke enda ninaotsast kaugemale mõtlemine võiks olla normaalsus, mitte mingi äärmus. Riidest mähkmete kasutamine ei ole kellelegi üle jõu käiv, tuleb lihtsalt pihta hakata ja oma eelarvamustest üle olla.

Me võtsime oma peres selle teema viimati jutuks kui Joni kahekuu postitust tegin ja siis tõdesime, et võiksime ju tegelikult proovida küll. Viimase tõuke selleks andis Opadii poe omanik, kes mulle kirjutas ja pakkus välja, et tutvustaks mulle kogu seda maailma veidi – tundus jabur nüüd loobuda ja püüdes hoida avatud meelt hakkasin siis asja rohkem uurima. Üks hea koht selleks on riidest mähkmete FB grupp, kus palju kasulikku infot, erinevaid kasutajakogemusi ja ka alati võimalus oma küsimustele vastuseid saada. Samas, nagu seal ka tihti soovitatakse, on eriti hea variant alustamiseks, just see kui saad kellegi omale teejuhiks, kes aitab alguses valikute ja võimalike küsimuste-muredega, nii nagu meil ka oli.

Olles lõpuks nii info kui mähkmetega varustatud võis see teekond alata. Esimeseks valikuks Baba+Boo taskumähkmed ja sama firma muu tarvilik kraam.

Olgu öeldud, et neid erinevaid riidest mähkmete mudeleid JA firmasid on päris palju ja ma arvan, et minu asjade testimise huvi juures jõuan neist ka mitmeid siin kajastada, aga mainitud taskumähkmeid peavad paljud kasutajad just eriti heaks ja lihtsaks variandiks, mida esimesena proovida, hetkel olen ka ise seda meelt ja julgen soovitada küll.
UPDATE: siin on meie ülevaade erinevatest riidest mähkmetest, mida proovinud oleme.

Taskumähe – mis see on? 
Selline mähe koosneb veekindlast kattest, mille sisemine pool, mis on vastu last on näiteks pehmest mikrofliisist ja pealmine PUL kangast, mis ei lase vedelikku välja, sinna kahe kihi vahele “taskusse” käib siis imav sisu. Süsteem on selline, et lapse piss läheb mikrofliis kihist läbi otse sisusse ja sinna see ka jääb, fliis ise jääb lapse vastu põhimõtteliselt kuiv (jep, hämming, aga nii on).

 

Imavad sisud
Neid imavaid sisusid on erinevaid, Baba+Boo mähkmetega tuleb iga mähkme kohta 2 bambusest sisu kohe kaasa. Väiksema beebiga on paras korraga ühte sisu kasutada, kuna need sisud ise kuivavad pesust päris kaua, siis ongi hea nii, et üks sisu kasutuses, teine pesus-kuivatuses.
Sisusid on lisaks ka suurema imavusega, mis on head öiseks kasutamiseks või kui tead, et tuleb pikem käik kodust välja vms – sellisteks variantideks on tumedad bambusega ning kanepiga sisud. Meie katsetuste käigus on need tumedad bambusega sisud just lemmikuks saanud ja neid sai üsna kohe ka juurde ostetud, samas on Jon ka nende täiesti tavaliste bambussisudega mitu tundi kärus maganud ja midagi pole kuskilt lekkinud ning uni on olnud rahulik. Baba+Boo valikus on ka mikrofiiber sisud, mis küll imavad hästi ja boonusena kuivavad hästi, aga mis mu meelest tahavad tihedamalt vahetamist pigem, samas, kui on vaja kiiresti kuivatada (näiteks reisides), siis igati hea variant, samuti sobib mikrofiiber imavuse suurendamiseks lisada kas tumedale bambusele või kanepist imule.

IMG_4432

Vasakult: kanepiga sisu, tume bambus, hele bambus ja mikrofiiber

Mis veel vaja?
Väikse beebiga, kes alles ainult rinnapiima toidul, otseselt neid vaja-vaja ei ole, aga hiljem, kui kaka muutub tahkemaks, on abiks kas mähkmepaber või näiteks mikrofliisist lapid – Baba+Boo mähkmepaber on biolagunev ja selle paned siis kõige pealmiseks kihiks mähkmesse – kui laps kakab, jääb see sinna paberile ja saad selle siis sealt wc potti raputada ning paberi minema visata. Kellele aga see ühekordne paberi kasutamine ei istu, siis samal põhimõttel saab kasutada mikrofliisist lappe – üleliigne wc potti ja lapid pessu koos mähkmetega, boonusena on nende fliislappide pind pissimise korral ikka kuiv ja lapsel ses mõttes mugavam.
Ühekordne vs korduvkasutatav otsus tuleks teha ka pepulappide osas, et kas kasutada ikka tavalisi niiskeid lappe või siis näiteks korduvkasutatavaid bambuslappe, mida saab vajadusel märjaks teha või niiskena veekindlasse kotti kaasa pista – selles osas oleme meie hetkel kahe variandi vahepeal, kodus pigem need bambuslapid ja kodust väljas niisked salfkad. EDIT: paar kuud hiljem võin tõdeda, et oleme ka kodust väljas üle läinud bambuslappide peale niiskete salfakate asemel, sest nii on lihtsalt mugavam.

IMG_4433

Roosa mikrofliis lapp ja kõrval mähkmepaber

 

Hoiustamine-pesu-kuivatus
Mustade mähkmete kogumiseks on mitu varianti – on neid, kellele sobib kasutada kaanega ämbrit, mille sees pesukott, kuhu siis lähevad kõik mustad mähkmed pesu ootama ja siis kõige täiega masinasse. Teine variant, mida meie kasutame on “wet bag” ehk siis veekindel ja lõhnakindel lukuga kott, mille sisse kasutatud mähkmed koguda ning piisava koguse täitudes sealt kotist kõik masinasse sopsutada. Kuna ma ühest ämbrist majapidamisruumis seismas ei olnud vaimustatud, siis valisimegi need kotid, L suuruses ja 2 tükki, et üks siis mähkmetega pesus ja teine kasutuses ja nii vaheldumisi. Lisaks on meil üks M suuruses väiksem kott ka, mida hea kodust välja minnes kaasa võtta. Kui mähkme aeg kunagi läbi ja need kotid korras, siis nendega hea näiteks märgasid rannariideid koju tuua vms.
On ka neid, kes koguvad mustad mähkmed masinasse, aga kuna meil ka muud pesu siin suurel perel oma jagu vaja pesta, siis see variant ei sobi ja mulle lihtsalt ei ole kunagi meeldinud see musta pesu masinasse kogumine.

IMG_4425

L suuruses wet bag mustade mähkmete kogumiseks

IMG_4440

M suuruses wet bag, millega hea puhas mähe kodust kaasa võtta ja päriast vahetust musta mähet hoiustada

Pesemine ise tahab alguses natuke uurimist ja õppimist ja kõige parem ja mõistlikum on lugeda juhiseid konkreetse mähkme sildilt. Meie Baba Boo mähkmed taluvad 60-kraadist pesu, aga kui ainult pissised mähkmed, siis võib täiesti ok olla ka 40-kraadine pesu. Pöördeid kuni 800. Meie pesurutiin algab esmalt lühikese loputusprogrammiga (sest mähmeid enne ei loputa ja kotti kogume nö kuivalt), seejärel siis kas 40 või 60 kraadiga pesu ja lõpuks olen veel korra loputuse teinud (või kui ei saa, siis selle ka ära jätnud).
Pesuvahendiga tasub olla ettevaatlik, sest kui seda liigselt kasutada, siis ladestub see mähkmetesse ja nende imavus väheneb, seega vahendit pigem vähem kui rohkem, öeldakse ka, et pane alati poole vähem kui muud pesu pestes kasutaksid (EDIT: meie lemmik pesuvahend mähkmete jaoks on spetsiaalne Totsbots pulber).
NB! NB! NB! Kui ostad uued riidest mähkmed, siis vähemalt ühe korra tuleks need enne kasutust läbi pesta, veel parem kui paar-kolm korda – alles siis on neil see imavus toimiv. Kui pärast mõnda aega kasutust muidu täiesti hästi imanud mähkmed hakkavad lekkima, siis tasub teha mitu-mitu vahendita pesu, sest probleem võid olla liigses pesuvahendis, mis mähkmetesse jäänud.

IMG_4423

Kuivama panen mina nii sisud kui katted pesurestile ja siis kas tuppa või vannituppa (soojal ajal ka õue), otse kuskile kuuma radika peale ei soovitata panna, see võib mähkmeid ja nende omadusi kahjustada. On ka neid julgeid, kes sisusid kuivatis kuivatavad, aga ma hetkel ei ole seda riski hakanud võtma 😀 Pole tegelikult vajadust ka, sest mähkmeid ja sisusid hetkel piiri peal piisavalt, et mingit kuivatuspaanikat pole tekkinud.

Me alustasime 10 mähkuga stardipaketist, selle kogusega saab hakkama kui iga päev pesta, kes tahaks pesta üle päeva või isegi üle kahe päeva, võiks sihtida koguseliselt 20-30 mähet. Samas ei soovita ma kohe korraga sellist kogust osta vaid alustadagi 5-10 mähkmega, et nö poindile pihta saada ja katsetada, et kuidas sobivad. Muidugi ainult 5 mähkme valimine Baba+Boo valikust võib keeruliseks osutuda, sest need on kõik nii nunnud ja ägedad – jep mähkmete kohta nii ütlengi 😀 Ja eriti cool on see, et mustreid tuleb mitu korda aastas ka juurde, seega, kui tekib tahtmine millegi uue järele, siis see võimalus on olemas.

IMG_4110

meie stardikomplekt 10 mähet, rull mähkmepaberit, L ja M suuruses wet bagid, kaks tumedat bambus sisu, kaks mikrofiiber sisu ja üks kanepist sisu ning bambusest lapid. Lisaks ostsin suht kohe veel ühe mähkme, mikrofliis lapid, kaks tumedat bambusest sisu ja ühe L suuruses wet bagi.

Kuna Jon on siin 6-7kg vahepeal, siis temaga hakkasime kohe kasutama one size mähkmeid, millega peaks saama kuni mähkme ea lõpuni hakkama, sest need kuni 16kg lapsega kasutatavad. Kes aga soovib kohe sünnist alates riidest mähkmeid proovida, siis on olemas ka spets vastsündinu suuruses pisikesed mähkmed, mis on alguses tillukese beebiga ikka mugavamad ja nii ka lekkekindlamad.
Baba+Boo one-size mähkmetel on peal trukid, nendega saab siis mähkme suurust muuta ja valida, et kui tihedalt ümber soovid mähkme kinnitada – ikka päris tihedalt 😉

 

Jon on nüüd täiesti riidest mähkmete peal ja see ON LIHTNE (seda kinnitab ka Teet, kes tal riidest mähkusid nagu pro vahetab). Ma ei saaks olla rohkem rahul, et lõpuks proovida otsustasime ja tahaks kohe kõigile soovitada, et DO IT! Lisaks looduse ja raha säästule olen Joni puhul täheldanud ka rahulikumat magamist nii et ainult positiivsed muljed siin.

Meil kasutuses olevaid Baba+Boo firma mähkmeid saab kiirelt tellida Opadii.ee poest, aga eriti cool on see, et neid saab reaalselt katsuda-vaadata ka nö päris poes, mis asub Telliskivi 57, Tallinnas – tegemist Memme.ee ja Liliputi Eesti ühise esinduspoega ja mul on ainult super hea meel, et meie lemmikutega on nüüd koos ka Opadii oma valikuga.

Kuidas tundub, kas proovib veel keegi või mis teid tagasi hoiab? Ehk tasub sel nädalavahetusel see teema kodus läbi rääkida ja uuel nädalal uute mähkmetega algust teha 😉 

IMG_4513

 

Kultuursed prügikorjajad ehk meie nädalavahetuse tegemised

Mulle tundub, et vahet pole palju sul lapsi on või kas üldse on, siis igasuguste tegemiste juures on kõige raskem esimene samm, reaalselt kohale minek – edasi läheb juba lihtsalt. Sama oli meie nädalavahetusega, sest olgem ausad, kolme lapsega kodust väljumine ON ettevõtmine, mida liiga kergekäeliselt ei tahaks teha, aga samas tasub see pingutus end pea alati ikkagi ära.

Laupäeval oli vaja end valmis sättida päris varakult, sest kell 10 ootas meid Maailmakoristuspäeva raames lapsekandjate seltskond, kelle eestvedamisel see meie punt koristas Pirital Maarjamäe memoriaali ümbrust. Esialgu tundus, et kuna see memoriaal seal äsja avati, siis peaks seal küll kõik eriti puhas ja korras olema, kuid ometigi õnnestus  sealt ümbert kokku korjata päris mitu suurt kotitäit igasugust prügi. Lapsed olid väga osavõtlikud, aitasid suure õhinaga ja sinna juurde rääkisime muidugi sel teema, et igasugune prügi maha loopimine on rumal tegevus ja nii kindlasti ei tohiks teha.
Muljed olid sellest sündmusest igatahes vägevad, sest ka õhtul kodus mängisid JJ ja Jenni oma väikeste kastiautodega prügivedu (juurde mainides, et oi-oi, ei tohi prügi maha jätta).
Kogu aktsiooni aja oli Jon mul linaga selga seotud – linaga saab juba päris pisikesi selga panna (AGA vaid siis kui kandja oskused ja kogemused seda ka võimaldavad), kottidega saab selga panna enamasti siis kui laps juba ise istub. Igatahes magas ta lihtsalt terve aeg seal magusalt nohisedes ning lõpuks ärkas ka selleks ajaks kui asusime keha kinnitama, et samuti oma noos piima näol kätte saada.
Õhtul tegime kodus veel sauna ja need eriti tublid ning selleks hetkeks ka puhtad lapsed uinusid sekunditega.

Pühapäeval oli plaan veidi rahulikumalt võtta, aga hinges kripeldas, et nädala sees ei olnud me ikkagi KUMUs Michel Sittowi näitust vaatamas käinud ning nüüd oli käes see kõige viimane päev. Mõtlesime ja mõtlesime ning otsustasime, et olgu, lähme ikka käime ära, teada oli, et seal tuleb pikalt oodata, sest neid viimase hetke kunstihuvilisi oli meeletult palju, aga läksime hea tujuga ning otsustasime end sellest mitte häirida lasta (lõpuks oli see ju meie oma viga, et varem ei käind).
KUMU juurde jõudes oli esimene proovikivi parkimiskoha leidmine, aga leitud sai seegi ning isegi mitte liiga kaugel. Järjekord näituse saali oli lausa välisukseni, kohe sai selgeks, et lastega seal lihtsalt seismine ei tule kõne allagi. Nii jäingi mina Tula kotis magava Joniga järjekorda seisma ning Teet läks JJ ja Jenniga KUMU teisi näitusi vaatama. Saali ukseni jõudmiseks kulus ca 2 tundi, ometigi ei tundunudki see ootamine midagi hullu, ilmselt rolli mängis see, et olime ootamiseks valmis ja tegime seda hea tujuga. Muidugi päris piltideni jõudmiseks läks lõpuks pea 3 tundi kokku, aga huvitav ja põnev oli ka ning lõpuks loomulikult hea meel, et käidud ja nähtud sai.
Lapsed, kellel oli selleks ajaks ammu ammu lõunauinaku aeg, pidasid ülitublilt vastu, lõpuks tuli veidi ülemeelik tuju peale, aga arvestades asjaolusid olid nad ikka medalit väärt eeskujulikud.
Jutu järgi neile muuseumis meeldis nii et sinna mineku võtame lähemal ajal kindlasti jälle plaani, erit kuna ilmad lähevad järjest heitlikumaks ning siis tahaks ehk ka rohkem tubaseid tegevusi leida.

Selline tegus nädalavahetus oli meil, oleks ju võinud kodus lebotada ja oleks palju pakkimist ja riietamist ja plaanimist ja ajastamist ära jäänud, aga nii oleks ära jäänud ka need positiivsed emotsioonid, uued kogemused, seega tasub end ikka kokku võtta ja plaanid teoks teha.